1
ЯТЛГЙТиК! МАТЕЙJAAb OSA.
s «sxssss =zssssass= змйгхя: =йяп sssassssaxs 3«»
H.orisontaal lakkev&ll»
Lafetide ehitua horiaontaalae laskevttHa saavutamiaeka
Vanadel kahuritel, mis olid ehitatud mitte elaatee la-
feti peale ( lima kompresadri ja taandurlta) puudua tfci-
elikult pbbrdemehanismus.Nendel kahuri rand ^a lafett
moodustaalvad tthe terviku,mis iga lasu jfcrele gaaside
r6burntae mbjul Veerea tervelt ttikk maad tagadi „Uueks la-
aukd tull kahur k&tte abil oma endiae koha peale v iil Ja-
vier <?t a da. Ja ka sutmas vtiljasibtida^vaatamata sell© pea^
le,kaa suuna sal muudetud ehk mitte=Kaburi ptibramlse abi
nbuka oil ainult lafetl saba.
TTutel, eldtaete laf etide juures kahuri raua pttttramine
lafetl peal gttnnib pbbrdemehaaismi abil mi true t mood! dra
rippubalt seilest,kas lafett on tihe ehk kahe sabaga«
Uh© sabaga lafetide Juures on tarvitusel:
a) Haua рббгamine lafetl lahing telgft mddda .
h)	-»»- ptist telje timber.
Raua pbtiramine lafetl lahingtelge mb tide
See raua ptibramlee vils on tarvitueele vbetud palju-
de lafetide Jnurea,isedrania,prantsuse atteteemideloSelle
Juures lafetl alus ti.bea rauaga pbbrab ennest kindla punk
ti timber ja on tdiesti laskmise ajal atablilne,seat raua
tagaaljooksu Jbud on sibltud igal ajal/olgu mia tabes
ptiorde nurga all, taaapinda mbdda,mis Ifiheb IHbi saba,
Samase ehitua Vila bolab tira peale laau kahuri koha
pealr trahtippamlae,kuld ainult halb ktilg on see,et pbtir-
- 2 *|
devbime on vttlkena;
Kui pijbrdevblmet vAl-
jendada valemi abil,
ails nfteme et pOttrda
nurga euurus vdrdub
ligikaudu:
Tgntf -l-e
L~
-pбогde nurk.
1 -talje pikkue
e -aluse lai us
JL -aluse pikkue
Selleet on nAha,
et pObrde vdlme
suurendamiвека peaks
olema Itthem alue
(д> ja lahing telje
pikkue (1) pikeiho
Alust voime liihendaX
da sinult kuni tea-
tava piirini,eest	.
nagu odaspidi nfte-	p julv
me lafeti etabllletiee juurei, et keda lUhem onaLus,seda
viiheni Btabiilne on lafett; J&Sb file ainulpkas suurenda-
da labingtelje (1) pikkust ehk Ittbendada aluse laiust
(eJoTelje (1) pikkue on piiratud kaburi lllkuvusega,seat
rattaete laius tuleks sellejuuree liiga euur; aluse lai-
uet (e) palju vfthendada ka ei vbi,ee8t alls vdib kerges-
tl lahingtelg fira painutud saada<.N6nda site naeme et
igal konstruktsiooni andmel on cmad pilrid ning nende
phthal on pdorde nurga euui4iB ktttte saadud umbes 5-6Q.
(100	) Viimastel kateetel on ka mbnel kahurll pbtr de
nurga suurus kiitto aa a dud 10-12°
Kul earnase pOttramlee JUures oleke lai eahk^siie
terve aluse ja raua nlhutamine telje peal oleke газкеe
iae&ranls k6va maapinaa peal: aellepHrast on kdigel nen
del kaburitel tehtttd kitsad aahad.Затпане pbbramisega
on me 11 olemas villja auurtfikkideat: JSjL.y.ene suu rtflkk;
- 76,2 m/m Pr ant suaeauurtiikk; 42* Bo hne i de r i • suur ttikk j a
в" Sohneideri haubits/
Rang pSbrlomine lafetl ptist tel.je timber,
Siln.on lafetil olemas kaka oea» (Ike oea a.o. palgal-
eeiaev alua, mis on tiheotaaga liikumatult kinnitatud
lahingtelje ktilge 3$ telae otsaga skha abil tpetab vastu
maad; tema eelotaas,umbes lahingtelje peal,on olemas
йк^в ptist telg; teine oea viiikene pbdrlev alus on aseta-
tud paigalaeieva aluae peale nbnda et viimaae piist telg
passika pfcorleva aluae alnmlae pesa aipae ning vtHb Bel-
le puat telje timber keerata*P6orlev alua kannab oma peal
kaburl raada.
Selle ayateemi halb omadua on see, et kni kaburl raud
teeb mlngisuguae auurema pttdrdennrga lafetl aymeetria
tanapinnaga, mis laheb 1йЪ1 paigalaaisva aluae ja saba,
alls tga iasu gftrele saab terra kahur omalt kohalt tub-
llstl Mra nlhutatud kiilje euunas, sella parandus suoren-
dab nurja raua telje ja lafetl symeotria ^ahel.nille
jfcreldusel ka slhtimise kohalt lira nihkumlne on igs lasu
jiirele ikka suurem ja suurem»
Samaselt ehitatud lafett lubaV, ran da pobrata umbes
5-8°; raua ybbramine ettnnib sellel'Ju^usel palJu kerge-
malt Ja kliremalt^iahlngtelje peal*
Stab!Ilanae uuendemiaeks tehakae mendel sttsteemidel
- 4 -
anhk pAljp laiAgij kui see eelmieel,kujd ©ell© peal© vaa-
tamata on ikka enure p55rd©ntfrga juures kahuri koba
pealt nihkumist oodata - sell© Ara hoidmiseks on aoovi-
tav kaa rattad natuke maa alas© kaevata, ebk rataste vas
tu panna muru mttttad ning veel kdige lihtsam kolk sui>
remadt parandueed teha saba кй!Дее оlava pdorraua abil ja
ainult tApaemaks vttljaaihtimiseks tarvi.tada p6drdemeha-r
nlami sell© juuree vaadata, et raua telg el lAheks mitte
kahuri symeetria taaapinnaat liiga kaugele.,
Sarnase ehituaega on meil olemaa JArgmised vAljasuur
tttkld: 18 nlo inglia suurtUkk; 45**haubits ja 150 m/ma
saksa haubiVs;	'
Kahe aabaga lafetid,
5
Kahe saba ehk kahe alusega lafetide juure's on lafetl
tugi baas maapInnal bige lai Ja raua suuna muutmine la-
feti ptist telje timber on alati vdimallk lima et aihtimi-r
ne sell© all kannataks. Praktiline horisontaal laskevtill
ulatab kuni 60°• Sarnane kahur toetab maapealp 4 punkti
aga mitte aga 3 abil, nagu see oil tthe sabaga kahurite
Juures, Kui need neli punkti oleks moodustanud mitte i
paenduva saha, alls ei oleks tern a t net amine vdimalik ol-r
nud murdmaastikul; selleptirast tarvitab tema soharnllri-
list list ehitust,mis lubab kahuri teljele ja alustele
vdtta mitte tihesugused kallakud.
Kahe sabaline lafett vbimaldab tihekorraga saavutada
suurt horisontaal kui ka suurt vertikaal laskev&lja.
Wtiittiseks 76,2 m/m. snurttiki juures teine alus teeke
materjaal osa raskemaks umbes 20%; mtilemaU laskevtiljad
suureneksid ; tule vdimsus jti&ks tiheks ja samaks,ainult
posits! 0022! le a aura in о Ja pataral laskerslmis seadmins
▼tittaks rohkem aegatkui hariliku suurttiki juured.
3 a h к .
Meie nagime eenini, et lafetl saha suuruse mtitira*
jaks oil raua pd&rdemehanlsmi ehltns: 1ahing telje peale
pbdratavate kahurite sahad tulid teha kitdad kuna ptist
telje timber ptioratavate kahurite sahad suured ja laiad
Peale sells on veel saha suuruse mtitira'jaks ma ap inn a taj —
kistus - mis r51b Olla vkga mitmesugune; see rdhumine tihc
cm2 peale vdib tdusta 1 klg. kunl — 3 klg.-nl.Kitsas
^ahk ktinnaks meil maa lihtsalt tiles. Saha suurus иййга-
t^kse kiindlaks alati katse abil - keda suurem kaliibe^st
seda<suurem peab olema ka sahk.
NAituseks 76,2 m/m. suurttikil,millel stinnlb raua
ptidramine lahingtelje peal, on tehtud kitsas aahk,kuna
18 nl. inglis suurttikil on ptidramine timber ptist telje
ja selleptirast on ka temal enam vtihem lai sahkP
Palju kahurlsl ralmistatakse kahe sahaga: tiks lil-
kumata Ja kitsas sahk kova maa jacks; kuna teine liikuv
ja dsimeseet tublisti laiem - pehme lilva maa jaoks.
- 6 -
HAnnakul vbib liikuv sahk kaa aaba kill jest Ara voetud
aaada ( nttituaeks 150 m/m. Saksa hanbits) ehk JAlle llh-
tsalt tilestdatetud ja mingisuguste konkeude abil aluse
kiilge kinnitatud ( nftitueeka 42* " Sohneideri aUurtfikil
ja 6W Sohneideri haubitsal) T^rvisude korral vdlb lliku-
vatsahka reguleerida teda lasta alia vAikeema ehk sun-
rema nurga all.
Et materjaal oaa aaaka laskmise ajal hfteti hoitud.
tuleb vaadata, et tema taga oleka elaetillne tugi.Soovi-
tav on selle jacks кав teha vAiksed kaasaveetavad faeii-
nid; mitte kunagi el tohi eaha toeks panna palkiai.
Sahk siesab koos harilikult kahest plaadiat: alumi-
ne tugiplaat on pandud vAhe liuska tabapoole - temaga
sila toetab lafett tegelikult vastu maed; filemine takia-
tab saba filearu maa eisae vajumistc
?6>2 m/m >>r ant suae suurttiki
pdfcrde mehanism.
PBSrde mebaniemidc
Igal kahuril,vAlja-
arvatud vanad mitte
elaetae lafeti peal
on olemaa pOorde m€
l^ani am 01 ga mehani a-
mi peaoaadeka on
pddrdevint ja afiavin-
di pesaPUks nelst
on paigal seiaev ja
On kuidagi’ vilai
kinnitatud lahing-
telje ktilge,kuna tei
ne on liikuv ja sel-
lega nihutab mddda
lahingtelge kas pa-
remale ehk vasakule
pool©о Lahingtelje
peal pSOramiael
v5ib pttSyde vindi
421*" Ja 6" Schneider! systee-
• ml 4 pb.drde mubanlвш
- 7 -
aeet t&ita ka lahlng
telg ise,kui tenia
poale on Iblgatud
vastav vindl Ibige»
(Nfcltuaeks see on
tehtud *6,2 m/m.Pran-
tsuee suurtttki jmi-
res.Kui vftndast keo-
rame,saavad kbik
koonilised hammasrat-
tad ja sellega ka
vindipesa keerlema
pandud.Viimane keera-
tes nlhkub mftftda
lahingtelge paremale
ebk rasakule Ja viib
enosega. Clbes ka a lust
milleiiikumise v61-
malus rfceskasendist umbes 2 1/2 kumxnagiie pools),
Kui kahuri raua pocramlne sUnnib-iUai- t.elba^ttmber all?
Uks non de st pbcrdemehanlsmi peaosadest kas pbordevint
ebk vindipfcsa on kinnitatud jiai galseisva aluse kiilge,ku>-
na teina - pOOrleva aluse ktilge»
Rasketel kahurltel,milledel raua pdcramine. silnnib
labingtelje psal,on see tublist 1 raskendatud Berumise
tdttu lahingtelje aluse vabel, Oeruxnise vtthendamiseks
on mbnel kaburil kaksipidi alust pandud rullid,nOnda Ot
terve silsteem lamab ebk tpetab 1 ahi ng telje peal rullide
kaudu.See on tebtud 42" ja 6” Schneider! auurttikil Ла
baubitbal.
Mdnel kaburil enne llmasOda sal labingtelg tehtud
kaarekujuline et tergeffi oleks olnud tervet sttsteemi pare*
male Ja Vasakule nihutada lima rataste kobalt Й”а lilgu-
tamata.See konstruktsloon kadus kohO Ura * arvatavastl
Juat raske vhljatdbtamise tottu.
Sihtimiae abinbud.
Sihtimeso abinbud on suurtttki raua suvndsmleekS дМгкi
- 8 -
jjtlat'kui ка horiaontaal pinnaa, 8,to et on auufctttki ran-
kle 6ige suuna,kui ka (5ige td^tenurga andmiaeka. Suuna
andmiseke on igal suurtiikil plemas nurgambdtja ehk panp-
fcaam,kuna tSstenurga jacks ^sihtraud Ja Icod.
Siht imine euunas.
Kaud.ee! slhtimisel 61ge suuna fikseerimiseks tuleb
era mo6ta nurk laskesuuna Ja sihtpunkti vahel рапотааш!
abil ehk m&ne teiae nurgamoot jaga ja see si is tllean^a
auurtUKile,
Oletame, et auur-
tfikk P on mingisus-
gustв abiridudega
auunitud mark M peal
Peaie selle lira mttr*
gitud 3oP peaie,kua
aaame aingiauguse
nurga , mllie sub-
tea tulevad k6ik
edaapidiaed suuna
parandused teha.Suu-
na parandused atinni-
vad kdik panoraami
abil.
9
Inglia ja Vene panoraaml uldine kirjeldus..
Panoraam kujutab enesest pblve kujulist optilist torn
millel on peal poorlev pea iihes * peegelda jaga, keskel рбог-
demehanism ja all okulaartoru,Panoraam suurendab umbes
neli korda ja annab alati vaatlejale eelseisvast maasti-
kust-pfcrikujutuaeoTema optiline oaa seisab k©oa kolmesr
priamast ja kolmest liiatsast tK6ige Ulemine on peegeldaja
prisma,mis vbtab eeslseiavast kujutusest valguskiired
vastu juhib nad peale peegeldumise panoreami toru тбб
da alia teise п.п. "Konodi".prisma slSse.Peegeldaja pris
ma voib ennast keerata horisontaal pinnae igale pool©
vaba nurga vbrra ja peale selle veel piist pinnae peegel-
daja markide peale sihtimiвеке'.mis aauvad suurtiiki tasa-
Г
pinnast,kas korgemal ehk
madalamalnKeskmine pris-
ma pdbrleb ka,kuid pool©
vaiksema kiirusega,kui
peegeldaja omar Teisest
prismast juhitakse val-
guskiired objektiivitning
sealt edasi alumisesse
paigal seisvasse prismas-
se.Viimane juhib kiirdd
okulaari torusse ja sealt
IfiLbi kahest laatsast sa-
tub vaatleja silma
Fookuse kaugusel objek-
tiivist on pandud liht
klaas.mille peale on tb©-
matud kaks vastastikku
perpendikulaareet kriip-^
su; bbsiseks laekmiseks
saavad need kriipsud val«
gustatud okulaar toru pa<
renal pool oleva akna
kaudue
10
Vene panoraam
Vene panoraam on jaotatud 6000. osaks,miseugused
kutsutakse kauguse tnhandikkudeks »See nimetus tuleb sel-
lest et iga nurgamobtja jaotus ebk kaare pikkus,mis vas-
tab 1/6000 ringipikkusest on. vfirdne 1/1000 antud nurga-
mootja raadiuseate
Kaare pikkus vastav iihe nurga mddfcja jaotusele
Praktiliaelt loetakse?et Vene nurgamdotja muutmise
Jiirele iihe vaikse jaotuse vorra.mursu lobkemise punkt
kaldub korval-e 1/1000 vorra kaug’jsest D
Sarnastest kolmnurkadest OAB ja Oab saame et
AB _ ab	x = ab x=; Do ab _ I) К D
AO aO	D В	R 1000	1000
s.t. miirsu kulgkaldumine nurgambotja seade muutmiael iiht
jaotuse vdrra on vbrdne = 1/1000 tersest kauguseste
Vene panoraamil on rdnga pe.'_.l 60 jnctust ja trumnail
100 jaotust^Hdnga jaotused on arataj.eikd itud paarianumbri
tega4kuna^mad kiimnete kaupa. Diameeter 30-00 ja 0 jagab
£anoraamirbnga pooleks; 30-00 on alatl sihti ja pool •
kuna О - viiljas pool. Numbrid suurenevad kellanttitaja
в lb is
11
Algseade mille juuree panoraami optiline telg on pa-
raleelne suurtiiki raua teljele on 30-00» Jaotused loetak-
ae eraldi rbnga ja trummi jaoks - nftiteks- "nurgambbtja
45-20" tShendab et on 45 rbnga jaotust ja 20 trummi jao-
tust Seadenumbri suurendamisel liigub panoraami optiline
telg sihtpunz:tist vasakule;vShcnemisel paremale , jeli-
kult kaldub miirsk,muudetud nurgambotja seadega endise
sihtpunkti peaie sihtimise jarele: esimesel juhtumisel
paremale, teiael - vasakule poole0 Alati tuleb kaskluse
jftrele' ” par©male" seadet kokkuarvata,ning kaskiuse jaro-
le "vasakule" endisest seadest maha arvatao
Naide; 1) Hurgambbtja 26-50; "vasakule 3-60r"
Saame uue nurgambbtja seade 26-50
-	3-60
22 - 90
2) Nurgambbtja 14-70 paremale 4-40
Uua nurgambctja seadei
14-70
+	4-40
19- 10
Inglis panoraain„
Inglia рапогааш,1 ehitua on samasugune, kui Vene
omal, ainult jaotused Ifthevad lahku„Panoraami rbngas on
jaotatud 360 osasse s t» 360 kraadi»Dlameeter 0-180 ja-
gab rbnga kaheks poo leks.mille juures 0 selaab sihtjoon
pool, kuna 180 viiljas pool Jaotused О-st mblemale poole
suurenevad,nad on £ra margitud kiimne keupa„Trunimi peal
on 5 suurt jagu,milledest igaiiks =l°trumm! iga 1/5 ja-
guneb oma korda 6 jakku,milledest i^auks=10>
Panoraami null seadel on terne optiline telg para-
leelne suurtiiki raua tel jele .Panoraami parental pool
Beaded kuna vasakul pool Rг seeded»
Kaskluste jarele "paremale" ehk "vasakule" tuleb en-
ne vaadata mlssugused seeded on meil vastunaitajad.kas
ehk Ro, neid seadeid £Luseks vbttes arvame antud pa-
12
randused juure ehk mahac
Kui on	R	seeded ja kasklus paremale
-	"	-	R	-"-	vasakule
-	”	—	l	paremale
~	”	-	a	-*1—	vasakule
siis kokkuarvata
" mahaarvata
n
" kokkuarvata
Niiide: 1) Nurgamootja 14-20д paremale 3-10 saarne:
4
14-20 a
- 3-10
11-10 L.
2)	Nurgam6otja 30-40a vasakule 10-40 saame-
30-40 a
+ 10-40
41-20 a
3)	Nurgambotja 20 -30 R» paremale *7-30 saame
20-30R
7-30
28-00 R-
4)	Nurgam36tja 72-50 Rovasakule 4-00 saame-
72-50 л
-	4-00
68-50 R.
Inglis pamoraami rdnga seade muutmise jMrele tlhe jaotu-
se vorra kaldub miirsu Idhkemise punkt korvale 1/60 vbrra
Itthkemise kaugusest, ehk trummi seade muutmise jiirele >
tlhe jaotuse vorra - kaldub lohkemise punkt korvale 1/260
vorra kauguaest,
Kaare pikkus,mis vastab tihe panoraaml r5nga jaotusele
- 13 -
= 2 JT fl =	2.3.14.Н = _В_-х= В
360	360	'	60'	60
Kaan pikkus, mis vastab tLhe panoraami trummi jaotuse-
le:
= H = В________ x_ D_____
606	360	360
Prantsuse nurgamootja
Prantsuse nurgambotja on jagatud 6400 osaks,missu-
gused kutsutakse kauguse tuhandikkudeksrS^rnasel jaotu-
sel tiks osakene on rohkem tipne 0,001 D kui Vene oma,
seat kui tile viia mlnuti tesoe, лiia n&erne et tiks Vene kau=
gus tuho sx 36J kuna prantsuse kauguse tuhandik = 3,4’
(90°= 5400* = 1600 pf; Ipf «=5400-1600 =3;375’)
Diameeter 32-0 jagab rbnga kaheks 6saks,kus juures
0 on eelpool kuna 32 taga pool, sihtija pool.
Jaotused. suurenevad kella nftitajaga slhis,ja on ttra-
tiihendatud paarisnumbrltega «Paarita numbrid rongal ule-
ttldse ei ole,Et suurtiikile paarita pumbrilist seadet an-
da,v6i jaotust.mis rSnga jaotusest viiiksem, selleks on
panoraami рева kiiljes trumm 200 jaotusega,mis kahe ronga
jaotusele vastab:Iga trummi jaotus = 1/1000 D, Panoraa-
mi algseade,mille Juures kollimaatrl telg suurtfikiraua
teljele paraleelne oleks - on 32 jaotust rdngal 0a Ю0
jantust truanmil, Kui oleks -rBngal paarita numbrilised
jaotused vbi kui voiks niiitajat kahe kbrvu seisva paaris-
numbri jaotuse keskele asetada ja ta signa ptLsima j&aks
oleks panoraami algseade 31-00f
Nurga modtja kujutab enesest vask vart-mille ttle-
misse otsas on sihtimise. kollimaator.S^e kujutab enesest
mitinesugustest klaasi sletsidest kokkuliidetud kandi-
list klaasi pulka,mis on mahutatud vask iimbrikusisse
Tema eelots on mustaks viirvitud nbnda et paistab ainult
kaks vastastikku perpendikulaarset heledat joont.Kollima
14
tori klaaspulga ta-
gumine ots,mis on
suurtiiki sihturi
silma vastas on
sarnaselt kumeraks
lihvitud,et kollima
tori sees olev rist
paistab temale umbe;
1 ftrtTc kavguses,mis
vdrdub sihtjocne
pikkusele
Nurgambotja pea
tagakiiljel on kahe
pbse vahele tapide
abil kinnitatud
kandiline peegel
suurtuii aramarkimi^
sets sihtpunktide
peale,missugused
asuvad patarei rin-
dest tagapool Peegel
vbib oma tapide iim’*
ter vahe keerata,
kas alia ehk iiiea-
pooie7et sihtpunktid paremini paistaks vertikaal seisa-
kusse pandud peegli tasapind ei ole mitte perpendikulaar
ne kollimaatori teljele vaid sunnitab mingisuguse lang
nurga et sihturi nagu el kataks mitte peegelt kinni
N.urgambbtja varre vasak рос Isei kiiljel on pikutl
pesa abikollimaatorile.mis on peaaegu sarnene ulemisele,
kuid ainult natuke vAiksem ja tema sisse on tommatud uks
ainuke piistheie krups» Tema on aihtimi'seks nende siht
punktide peale^nissugused asuvad suurtiiki tase.pinnait
korgemal vol madalamal,
Nurgamootja keeramiseks iihele ehk teisele poole
tuleb teda alia suruda nonda, et tema varre harnbad lahu
nek? jaotis ronga hammastest Peale sene keerata ja si is
lahtl lasta.milie juures tema hambad ise automaatselt
epiraal vedru mojul huppavad jaotis rdnga hammastesse-
Kiiskluse jarele ’’paremale” tuleb endisele seadele
15
nurgamddtja Tonga juure panna ja trummi peal maha votta
1) Naide: Saade 64 - 100 Par emale 2-40”
Saame	36 - 60 (34-2=36;100-40=60)
2) .Niiide Seade 38 - 40 "Pareaale <L-20ft
Saaks 39 - 20 - aga arvesse "vdttes et
trummi peal ainult on paarlsnumbrid;aiis seda aeadet 39-
-20 panna ei saa vaid tuleb votta rcnga peal 40 ja trum-
mil 120c
Saame 40 - 120
Soade 26 - 160 Paremale 3-80
Saame 30 - 180 (26-4=30;160+20=180)
X£ ski use jiirele "vasakule ** tuleb end iaolt seadelt
nurgamddtja rbnga peal maha arvata ja trummi peal juur-
de panna
Nftide, Seade 18 - 30 vasakule 2-50
Saame: 16 - 80.
16
Vertikaal laskevali.
Vbimalus muuta laske tasapinda suunae'saadakse kfttt©
lafettide ehitamisega suure horisontaalse laskevSljaga
kuid see ei ole kttllalt, et kahuri rauda saab kiirelt
pbbrata m&rgl suunas,on veel tarvis et miirsk ulataks len-
dama margin! s.o. et ulataks vbimallkult kaugemale lask-
ma.T.eatava kauguse kattesaamiseks on kahuri rauale tar-
vis anda vaatav tbstehurk ja on tarvis et sells viimase
andmine sunniks kiirelt ilma saba sissekaevamata
' Iga kahuri suure vertikaal laskevalja saavutamine
nbuab jSrgmist kiieimuste selgitust:
1) Kuidas organiseetida raua tagaaijooksu suurte
tbstenurkade juures,
2) £bsteabinbud ja sihtlmine vertikaal tasapinnal
Нала tagasijooke suurte tbstenurkade juures.
biitte elastse lafetiga vanad kahurjd laskmiseks
suurte tbstenurkade all pidid olema massiivsed ja tuge-
vad,et vastupanna gaaside rbhumisele. Iseftranis tugevad
pitfid olema rattad.
Kftesolevaks vbtame ainult vaatluse alia elastsed la-
fetid ja vaatame kuidas tuleks ehitada need lafetid lask
mlseka suurte tbstenurkade all:
1.	Tuleb lahendada lafeti ehitus laskmiseks suurte
tbstenurkade all.
2.	Kuidas korraldada raua tagasi jooksu,
Viimane asi vbib lahndatud saada jBrgmiselt:
a)	tagasijooksvaie massele anda kfttte tarvisminev
ruum tagasijooksuks.
b)	liihendada tagasijooksu.
- 1? -
Lafetide ehitus^
Vbtame пйituseke sarnase kahuri,mia harlllkult
laseb vMlkeste tbstenurkade alloVaatame mis on sellel
taklstuseka,kui male temaga tabame lasta suirte ibste-
nurkade allr
Kbigil ka&urItelemis on varustatud elastse lafe-
tiga,stablilsuse nbudmiseks on, et nad oleka madalad ja
pikkad; sellepfirast on lafeti saba vAlkene nurga aIT“
pbbrJud maaplnna vastuu Se?.lest momendlst peaie,kui teste
nurk IMheb euuremaks nurgast ,milie sttnnitab lafeti alus
maaplnnaga,hakkab lafett juba takistama ealteka sihtimist
Ja pMrast raua tagasl jook©u<.
Selle probleeml lahendamlseks lafeti alus peaks
olema keskelt ббпеа ehk jMlle kahe sabagaeTJhesabaga lefe-
tide Juurep alus peab olema kill la I das el t l ai 4 et anda
ruumi bbnsusele; se lie j wires 'Е81Т*тав£ивrbbumine tu-
leks kanda aluse kttlgedel,missuguseld tuleks tublisti
kbvehdada, et nad mitte katkl el murauks; sellega iih end ri-
ses kasvab ka lafeti raskua?mie l&heneb jnaaegu kahesaba
Use lafeti raskusele.Kahesabaliaed lafetid vblmaldavad
Ubekorraga ends suurt tbste kui ka pbdrdenurka«
Praegused kerged vUlJakahurid nagu 3" Vene,76#2
m/mrt Pranteuse Ja 18 nl.Inglise oma tuleb Umber konstruti
eerida,et nad vblmaldaks suurte tbstenurkade juures sih-
timlst ja samutl ka raua tagasljooksu^Praegu nende juu-
res suurte tbstenurkade andmlseks tuleb lafeti saba tub-
listi шаа sidse kaevata; see el ole mitte probleemi la-
hendamine,vaid ainult niukorrale kohtamine,seat need
kahurid on ebitatud omal ajal ainult laskmiseka vUikeste
tbstenurkade juures. Nendo kahutite konstrueerimise’ ajal
vaatluse piir pan! ka pliri kahuri laskekaugusele;kunagi
el lastud mitte Uhtegi mUrsku vMl^a,kui el olnud vbima-
11k teda vaadeldarBt aga kahurvMel sellel ajal vaatle-
miseks el oibnud muud kui omad sllmad Ja liht binokelning
lennuasJandus oil alien algastmel,selle pftnast kaugele
laekmise peaie vaadati ka kui Uhe erand! peaie,Ei vol
18
sils ka imestada^. et 76,2 m/m< , 3* Ja 18nl suurtiikk el
vBixnalda laskmist suurte tBstenurkade all; praegust on
nad vauanend,kuid sellel aJal,kui neid valmistati olid
nad hftstl kooskolas selle aja ideedega*
Raua tagasiJooks suurte tBstenurkade Juuresa
Elastseto lafetide Juures,kus lafetl alua on varusta-
tud sahaga*. stabillsuse nbudmiaeks on, et y&ikeste tBste-
nurkade Juures raua tagasiJooks sdaniks pikalt„Axmame
kahurile kuure tostenurga,si is raud omalpfkal tagasi-
Jooksftl vBiks pBrgata lukuga vastn maad^sest nagu edaspi>
dl h&eme peab lafett ehitatud olema madal stabiilsuee
nB uet.eJLa-vast aval t o	'
MBnel Juhtumisel kaevatakse lafetl alia auk maa sisse
See ktill voimaldab pika raua tagasi Jooksu^kuid nBuab li-
sa mullatBid; nende toBde vahendamiseks on tehtud mitme-
sugused kombinatsioonid raua tagasijooksu organlseerimi-
selsuurte tBstenurkade all laskmise Juures,
Probleemi lahendamiseks on vBimalus*
1.	Raua pika tagasiJooksu Juures vastavalt lafetl ttm-
berehltada:
a)	№lli tapid paigutada tublisti tahapoole Ja
h&llile Juurde ebitada tasakaalu hoidja, 4
b)	Automaatiline tapide liini UlestBstmine iihet
tBstenurga andmisegan .
c)	Scbarniiriliselt liikuvad aluaed,
2Л Raua tagasiJooksu pikkust vdhendada
a) Pealeviskega
b) Muutuva tagasiJooksuga
- 19 -
Haill tapide palgutus tahapoole ja tasakaaluhoid^-
jad.
Oletame et suurttikile ebk haubitsale on antud suur
tbstenurk,selle juures kaugus luku ja maaplnna oleks
kui ntitid raua pika tagasijocksu juures tahaksime meie
et tema ei pbrkaks mitte vaatu maad,siis tuleks pikkust
a suurendada. HMlli tepid on barillkult paigutatud balan-
seeriva osa raskuse keskpunkt!,( Balanseerivaks oseks
on barlllkult h&ll tihes kompressorl ja taandurlga ning
raud)Kujutame ette, et meie bbtame ja азеtame kbik selle
balanseeriva masse paraleelselt ettepoole nbnda palju
et raua' urvi osa tuleks p&ris tap! pesade Itihedusesse
sellega meie suurendame kaugu-jst luku Ja maaplnna vahel
nlng raua pikk tagasijooke on selle abil vtiimaldatud*
Samaae ehit use juures,kus urvi osa on taplde l&heduses
on meil igasuguae tbstenurga juures vbimalus lukku labti
teha ja kinnipanna. Haua ettepoole paigutamlse juures
sal ka raskuse keskpunkt ettepoole nibutatud nlng selle-
tbttu on mell tbstenurga andmine raskendatud; selle tira
hoidmiseks tuleks mingisuguste abinbudega balanfeeeriv os*
jtille uuestl tasakaalu viia^
Tasakaalu viimiseks tarvitatakse kabte lahendamise
viisi:
a) staatiline tasakaal ust amine
h) dunaamiline t^sakaalustamine
Esimesel juhtumisel asetatakse raua urvi osa
peale mingisugune raskus ehk tebakse urvi osa tubllsti
paksem, mis paigutab raua raskuse keskpunkt! tapide joo-
neleo Nftide staatllisest tasakaalustajast oleks 6"
Schneider! haubits, selle juures tasakaalustamine on ktit
te saadud osa11sfelt hSlli pikendamisega taha poole^mis
juhib raua tagasijooksu kunl Ibpuni ja osalt raskuse
juurde llsamisega raua urvi osa peale
Haua kiilge lisatud raskus suurendab tagasi jooksu
osade ras^ust .mills tbttu on meil tagasi jooks liihem«
Teisel Juhtumisel tarvitatakse mehanilist tasakaalus-
tjBjat bhu ehk vedrude nbol^mis kbige aeg surub raua eel-
otsa tiles poole ( Kaks ntiidet bbu tasakaalustajaga,tihel
aeub ^aeakaaluataja tagapool hftlli'taftpial ja mingiBUgu-
8e hoove abil surub eelotsa alati ttleapoole; teiael juhu-
ael eelpqpl tappiaia ja otsekohe mbjub raua eelotaa peale
Mehaanilwe tasakaalustaja< tootamtoe on t&iesti analoogi-
line kaa vedru ehk tthu taanduri tttbtamiaele.Kui tarvl-
tatakae raua juuree ataatilifct taaakaAluatajat ebk аекй-
- 21
nilist tasakaalust ajax f. mis on asetatud tahapoole raua
tappisi,sils on tappidei: kantav raskus suurem nlng jfi.r-
jelikult ka derumihe suurem, mille tdttu tdstemehanismig
ga tбйtamine on palju raskem; vastup!dine nMhtus tuleb
aga ilmsiks tasakaalustaja Juures,mis asub eelpool tap-
pi0i*
Tasakaalustajate head ja halved kuijed oleks:
Uleiildse mehaanilise tasakaalustaja halb k&lg on see/et
tema rikkemlneku pubul,mis Vbib ka tulla,muutub kahur
tegevus vdlmetuks,staatiline tasakaalustaja on li.htne
ja temal midagi rikke minne ei olegi
Vedru tasakaalustajad ( nagu meil on 150 m/in.Saksa
haubits) mis tBukavad balandeerivat mass.et eespool tap-
pisi dlespoole^ei suureads mitte palju kahuri kaalu ja
votavad vSrdlemisi vdhe ruumi офа paigutamiaeks.Vedru•ta-
sakaalust amis e peale ei mSjuks temperatuur<>
Ohk tasakaalustaJate juures ( meil aatnaseid kahurisi
varustuael el ole) on tdstemehanismiga tdBtamine natuke ,
raskem vedru tasakaalustajate juures.seat lilkuva kolBe ,
22 -
derumine eilindri
sees on ktillalt
suurt Nbnda on sila
ndha, et vedru ta-
sakaaluBtamieel on
v&hem negatiivaed
ktilge ja aellepd^
таat vbetud tarvi-
tusele,kui v&ga
lihtne ja kerge
abinbue

Automaatne tapide liini ulestbst-
Si’s£^f/M£
nrine tihea tbstentirga andmisega.
Balanaeeriv masse,в.оo
rand ja 11,mis on ta-
sakaalustatnd tapide
junres
le.mis
asub aluse pea-
vbib pbbrata
oma aiaemise
aluae timber
ja tema mbb-
da tiles ja
alia liikuda
Juurde teh-
tud tbsteme-
hanism lu-
bab rauale
anda tbste-
__.nurka ja
- 23 -
uhea aellega ka tervet susteeml md&da eisemist alust
dies«.Sarnase ehituse juures on meil laskmisel vdikeate
tbstennrkade all terve aiisteeni h&sti atabiilne,ning suur-
te t^st-enurkade juurea^raud oxoal pikal tagaaijooksul el
рбгка vaatu maadcSarhaseid ehitueed on tarvitusele voe-
tue епаш Jaolt kahurlte juurea,mia on mtt&ratud aeroplaa-
nide vaatu vSltlemlseka. Selle juurea peab tdstemehanie-
mus olema h&ati tugeva ebitusega, et anda tdstenurka ja
Uhea sellega ka tdsta tervet rasket balanaeerivat masset
Ulease,	'
SoharnilsiliBed liikuvad ja Uleatdatetavad alused.

- 24 -
Pbbimttttellaelt on see probleemi 1ahendamine sarnane
aelmiaele,ainult si in ei stinni tapide liini file st 6 strain©
mitte automaat selt. vai d lihtsalt tdstmisega iilemisesse
ja alumisesse seiaakusse; samasugune tapide tostmine vbib
veel Blind i da aiie^kui alus on ehitatud uksikuteks liiku-
vatest Idlidest.Need vbtted voimaldavad tdstenurga and-
mist kuni 30° lima et sellsjuures rand omal pikal tagasi
jooksul porkaks vast! maad.
Rana tagasijookan plkkuse liihendamine
a) Peale Vi eke prin'clip.
Pealeviske abindu vdlmaldab Itthendada tagasijooksu
>lkkust ja alls b&rjelikuit vbimaldab laskmist suurte
kSstenurkade ellc
Kui kahur on varustatud minglsuguee abl taanduriga
mills vedrud saavad raua tagasijodksu Ibpul kokku eurn-
tud ning ells raud mingisuguse kaitse abil eelles sei a a-*
kua kinnipeetud; kaitse lahtipdhatmisel kbik tagasijook-
sev masse saab suure kiirusega ette vildud.Kujutame omal
ette^et tagasijooksev masse on kalteest lahtipd&stetud
ja vedrud lahti palsates viivad raua enure kiirusega
ette; mdrsu laebg saab pdlema sfiUtatud sells! momendll,
- 25 -
kui raud jbuab je aaegu oma eelseisakusse„ Peale jookau
ajal oil raual mingisugune kiirus u, kuna aga niiiid laer
gu sunt amisega saab tema tagasilbbdud vaba tagasiJooksu
kiiruaegaoV0 - nbnda et reaalne tagasijooksu kiirus. ei
ole enam mitte V .vaid V - u/Kompressorj too saab sel-
lega vbhendatud - see on°l/2 It ( Vo - u) aga mitte enam
1/2 MV0- Sellest j&reldus,et vbime tibekorraga vMhendadfi
kompressori vastupanu raua tagasijooksu pikkust,
See asj alolu lubab meiles
a) Vfthendada kompressori vastupanu suurust ja’tema mbju
lafeti peale,mis on IseSranis kasulik nende kahurite
juures, kus nbufcak.se materjaal (bsa kergust ja iihes selle
ga ka bead tule voimsust,
b) laskmist suurte tbstenurkade all.
Sarnase ebitusega valmistatakse barilikult mbned
mSesuurtiikid, sest neil tulevad eslle nbudmised,et kahur
oleks kerge ja kiillalt vbimsusega ning vbimaldaks lask-
mist suurte ja frbikste tbstenurkade all»
!Pealeviske skeem,
Tagasijookeev mass M,mis on kinnitatud taanduri si
lindriga k, vbib libiseda.peaJ (H) edasl ja tagasio£nne
esimeet 'tbrnmatakse kbik tagasijooksvad osad tagasi non
da et nad j&ftks kaitse taha kinni - selle juures suru-
takse taanduri vedrud tublisti kokkuo Kaitset Vabasta-
misel saab terve see tagasijookeev mass visatud ette-
ponle,mills juures kukk M oma sabaga pbrgates vastu hfil-
li ctsa,annab boobi lobkraua pibta ja sellega purustab
sfittiku, Pelae laengu plahvatamiet, gaaside rbhumisel
libiseb raud jdlle tagasi ning aaab seal automaatselt
kaitse abil kinnikoitud«
Pealeviske princiip»! halved killjed;
a) Nende juurde on tarvis ehitada realdi abinbud,
mille abil saab kahuri raud едде eaimest lasku tbmmatud
tagaseisakusae see nbuab aega ja inimeste jbudu ning on
26 -
iseMranis raske auurte kaliibrlte juures.Peaie sells
nbuab veel isedralist kompreasorl ehitust, et pealevis-
ke aJal voolatas Iftbi oma aukude ei takistaks kiifcust,
b) №6k padruni ajal kahuri raud omal peaieviskel рбги-
tab lafeti koba pealt to,
Nejade balvade omaduate tottu, see siisteem laial-
dast tarvitamiat pole leidnud - voib leida ainult тбпе
mMe suurtttki juurese
Muutuv ta^asiJookSe.
27 -
Muutuv tagasijooks on teine abinbu tagasijooksu
Itthendamiзека.Raua plkk kagasijooks on tarvilik stabiil-
suse mottea ainult laakmieel v&lkeste tbstenurkade all,
Kui tbstenurk laheb iibe te^tud nurgast juba suuremaks,
ells lafeti stabiilsus enam ie kannata ja raua tagasl-
jooks vbib olla ltihem,kuid peab siiaki olema kiillaldane,
et kompreasorl vastutegevuse jbud j flaks vfliksemaks
kui on lafeti vastupidavus.See asjaolu volmaldab mail
muuta tagasijooksu plkkuat vastupidiselt tostenurga suu-
ruaelo ja onntarvituael vflfa paljude systeemlde juures
nflituseks 45 Inglis haubits ja 150 m/m. Sakea haubits.
Raua tagasijooksu Itihendamine on kflttesaadadud sells
liibi, et suurte tbsten-urkade juures on kompressori vas-
tutegevus euurendatud see tflhendab et kompressori kannu-
bli Iflbilaake augud on tehtud vflhemaks; see bli liibilas-
ke aukude suurendamine ehk vflhendamine stinnlb automaat-
selt tostenurga andmisega, Nflifcuseks eelmlse joonlstuse
juurefl,kuion raual plkk tagasljocks,ails kompressori
kannu blilflbilaske afckude vaatas on kontravarre (kontra
stokk) sdgavamad aooned,kuna luhfckese tagasljooksu juu-
res ( suur tbstenurk) madalamad sooned.Keskmise tagasl-
jooksu juures augu vastas poolsugavat #a pool madalat
soont.Kontravarre keeramiseka on eraldi reguleeriv me-
habism, mis tobtab paraleeIselt tbstemehanlamiga.
Vflikeste tbstenurkade juures kompressori vastupanu
ja fihes sellsga raua tagasljooksu pikkus peab kooskblas
olema lafeti stabillfcuaega.Antud tostenurga juures raua
tagasljooksu pikkus ei vbi vfihendatud saada die teatud
pi irl.
Automaatselt muutuva tagasljooksu juures gaaside rb-
humise jbud lafeti peaie tublisti suureneb laskmiael
suurte tbstenurkade all, mis on tingitud just tagasi-
jooksu liihedusest. Selleka peab ka lafeti vastavalt ehi-
tatud olema,et *ta suudaks rtlihumiBele vastupanna.Kbige
suurema tostenurga juures,mida lubab lafett,surumine
kompressoriв on kbige suurem ja selle j&rale peavad ka
kbik tema oaad v&ljaarveststud saama, kuna aga кompвas-
sort pikkus arvestatakae vftlja laskmisel vdikeste tbste-
nurkade juures,sest si is on tagasljooks alati pikem
28
kui suurte tbstenurkade Juures,,
Muutuva tagasijooksu juures taanduri kokku press!-
mine on ainult raua tagasijooksu funktaioon ja on sada
vhiksem, mida suurem on tostenurk,kuid tarvis et see
oleks hoopla vastuoksa,seat suurte tbstenurkade juures
tuleb taanduril terve tagasijooksva masse kaal vaetumft-
ge omale kohale tbugata,Et sellest iilesaada, selleks te-
hakse mbne kahuri taandus sarnaselt et auurema tbstenur-
kade juures taanduri pealetbuke jbud suureneb iihes tbste
nurga suuruseganUlsuldiaelt aga kui kahuri stabiilsus
seda lubab antagse taanduslie algpinge suur
To a t emeftani s m 1 d,
Tbstemehanismid jaguhevad kante seltsi:
1. Vint tostemehaniamid
2 о Sektor tbstemehanitoid
Vint tbstemehanism»
Seisab коов tost evi-ndist ja vindipesast,Monel
mehanismil on vint
76, Z ny/fn.
ros T£fif£
tehtud kahekordne,et vdimaldada suure
ma tbstenurga andmist,sest iihekord-
ne vint tuleks teha muidu liiga
pikk,mis vbtaks palju ruumi ja pea-
le selle kahekordse vindi juures
sunnib tbstenurga andmine palju kii
remalt, sest mblemata vintide vaije
kui ka sissekeeramlne ebib siindida
korraga. ( 76,2 m/m. suurtfikil
on iihekordne vint, kuna 3" Vene suua
tiikil on kahekordne vint,)
29
ZiPkz/'Zvr
$гл£гй*Т. 9 tf	...
3“ SUUXTCW
70S T£

TcJste vint 3»Ve-’i
ne suurtilkil on
kinnitatud hftlli
kulge,kuna vindi
pesa on mahutatud
aluse seinte vahe
le ja pannakse seal
keerlema koonus
hainmas rattaste
abileEt lean a j al
taste bint mitte
fira murduks,sel-
ls ka* peab alati
tema igasuguse
tbstenurge juu-
res olema perpen-
dlkniaarne гйп<*
telgele,Vindi j^iiku
miseks on tema
ise liikuvalt kin-
nitatud bail! kiilge ja
samuti ka vindi pesa
on kas ^iikuva kar-
bi ehk timbriku abil
kinnitatud aluse
seinte vahele nonda
et vbib ette ja taha-
poole ykilkuda.
Vint tbste meba-
nismid on tarvituael peaasjalikult ainult kergete suur-
ttikkide juures,kuna a£a raskete kaliibrite ja haubitsate
juures, missugused lasevad suurte tdstenurkade all, neld
enam ei tarvitata,seat tbstenurga andmine sunniks liiga
aeglaselt ning tarvitab pikka tbtjt evinti,mis vbiks ker-
gesti murduda,
Tost^nurga andmise kergendamiseks on nende mehanis-
muste juures rand asetatud lafetile vaikeae iilekaaluga
tahapoole <.
klehanismi vdndast keerates, saab koonus hammaaratas
abil viudipesu" кее rlema pandud. Vindipesa keerleb kill 
30
kuid dies ja alia tema liikuda ei saa,sest on aaetatud
paigalseisva karbi ehk iimbriku siaae,seega alia jarjeli-
kult vint keerab ennast pesa siaae ehk peaaat vftlja,Vint
tbuseb ehk langeb ( 76,2 xn/m«, Prantauae suurtiiki juures
on vastupidi - vint aeiaab paigal,kuna vindipesa tthes
umbrikuga tbuaeb ehk langeb) ja eellega kiaub eneaega
kaaaa hSlli iihea rauaga
Sektor tbatemehaniaai.
rfiUMfT
Sektor tbstemehanism aeiaab kooa kas iihest ehk ka-
heat hambulisefet aektoriat mis on kinnitatud kaa lliku-
valt ehk liikumatult hdlli kiilge e Sektorid saavad liiku-
ma pandud hammaarataste abil, misaligns ad on aaetatud tbs
te vblli peaie, Viimane on kinnitatud aluao kdlge.Tbete-
vdlll otaa vdlja poolt aluat aaetatakae haauoasrataa^xnia
saab keerlema pandud tigu vindi ja edasiande vdlli abil<
Edaaiande vblliat keerates pannakae tiguvindi
abil tostevoll keerlema^mia aunnib oma hamnasratta abil
tbateaektorl kas tduama ehk alia vajuma. Sektoritega
liigub muidugl tthea ka hdll rauaga.
Need tostemehaniamid on httsti tugevad ja vdimal-
- 31
Schneider! ettsteemi tbstemehanism.
davad kergesti ja fcuttu anda suurt tbstenurka»Ise&ranis
kergelt todtab see tbstemehanl^m sila,kui raud on lafe-
tile asetatud tasakaalustatud seisukorras„
Mbnel kaburil eesmftrglga kfttte saada auuremat kiir-
laskvust,on sihtnurga ja maastiku nurga andmine eralda-
tud sellega,et on ehitatud к aka tbstemehani^must:ttks
maastikunurga andmiseke,millega to btab suurtti^zi esimene
nummer ja teine sihtnurga jaoks - temaga tbbtab teine
nummer, Need kaka tdstcmehaniamu.ct vbivad olla; iika .sec-
tor tdst emehanlam ja teine vint mehaniam ehk j&ll«t mole-
mad vintraehaniamid,, Viimasel juhuael on tarvtlik vindi
asetamine kahuri kiiljele,sest hMlli all tema oma pikkuse
tottu takistaks tbstenurga andmist.(Sarnase ehituaega or
LB nl inglis suuTtill|zk) о
32 -
Laadimiae mehanismid.
Suuremad kaliibrid, iseftranls rasked haubitsad,mis
lasevad suurte tfistenurkade all, on varustatud laadimiae
mehanismiga,mille abil tuuakse kergelt ja kiiralt raud
laadimiseks horisontaal aeisukorda,seat suurte tbstenur-
kade juures on vftga tiilikas rasket mttrsku laadida - vbib
kergesti tagasi libiaeda; monel siisteemil on see halb
asi veel, et suurte nurkade juures Iftheb raua urvi osa
tugiseinte vahele,mille tbttu on luku lahtitagemine ta-
kistatud r iseiiranis kill luku juures»
Kui tuua raud laadimiseks horisontaal seisukorda
tbstemehanismiga,axis vbtaks see vbga palju aega,sellega
liht tbbtamiseks nlng takistaks teiseet killjest see sib-
Tuleke labiteha jargmine tdo - onno tbstejaeha-
nismiga tbsta raud files, sils laadida, raud omale kohale
tagasi keerata ja siis juba jatkata sihtimist.See on ’
kbik v&ga tiilikas aega viitev jdrjekorraline tbb»
Kiirlaskvuse mbttes,et saaks iihekorraga sihtida
ja ka toimetada laudimist on modern kaburitel juurde ehi
tatud laadimis mehanismid»
NMotuseks 45 ”” Inglis hauhitsal (	45"’* Ing-
lis haubitsa tbstemebanism) on see laadimiae mahanism
ehitatud sarnaselt,et mblaziad tbstesektorid on h&lli ta-
pide otsa asetatud sarnaselt et vbivad seal keerelda.Ta-
gapt on mblemad sektorid ja h&ll iihendatud kahe pfikatsi-
ga,missugused kfiivad sektorite tagumiste otste sees ole-
vat esse peeadme. Stfurte nurkade juures,kui on tarvls
rauda tilestbsta lahuatatkse hftlli pbkatsld sektoritest
ja siis on juba hftll tihos rauaga ttlestbstmiseks vaba«.
Ulestbstmine kftib kergelt, sest raud on hftsti tasakaalus
tatud»Peale laadimist tbugatakse raud niikaugele alla,et
pbkatsid hiipaksid uuesti sektori pesadesse.
- 33
Suurtiiki le tbstenurga andmine,
Tbstenurk seisab koos sihtnurgast Ja maastiku nur -
gast (T » S411) Tbstenurga andmiseks on suutttikil dlemas
tbstemehanismus nlng seilega antud tbstenurga mbbtmlseks
otsekohe suuttiiki lafeti ktiljes sihtraud ja lood; ja
eraldi abinbuna kvadrant. Sihtraud nditab meil alati
kaugust kas jardides (Inglia Srt.) meetrites ( Pran-
tsuse art.) ehk siildades (Vene suurtfikk) nlng vbib ka
veel nftidata sihtnurga suurust kas kraadldes ehk kaugus
tubandikkudes. Sihtraud on mbnel suurttikil kaarekujuline
(3rt Vene suurtfikk) ja mbnel rlngikujulised( L8 nl,iagli-
зе art, ja 76,2 m/m. Prantsuse suurtfikk) mlasugused tdo-
tavad. otsekoheses fihenduses that© mehanismustega *
Rlngikujulised sihtrauad tobtavad palju kergemini kui
kaar sihtrauad.
Loocl nSitab mell maastiku murga suurust kraadldes ehk
kaugus tuhandikkudes.
Vene g" suurttlki sihtraud.
Kujutab enesest osa kaarest,mis on jconistatud rae*
diusega 36,1 toll! Paremal *kiil jel on tdmal rlligikujuli-
ne hammaslatt?xnis iihendub -sihtraua tbstemehaniSmi hai^mas
rattaga,Sihtraua tagumisel kill jel on kauguse jaotused
10 - 150 Schrapnelliga laskmlseks. Iga jaotus muudab keu-
gust. 20 siilla . Vasakul ktiljel on jaotused granaadiga ~ -
laskmiseks kuni 200 - ni s.o. kuni 4000 siillanl <,Eraldi
kaugus jaotused, on selleks^et granaadi raskus ei vasta
schrapnelli raskusele.
Sihtraua peal on olemas tkanoraaml fcorv ja kftlje peal
* Visiir torn Ja lOodl mehan1emusйViaHr toru on otseko-
heseks slhtimiseks Iftbi akna^mis asub liikuva kilbi sees
toda vbib tarvitada,kui hftda abinbu: sarnastel juhtumis-
tel,kul panoraam on rikkea vbi katklcTema IMbl sihtimi-
sel on tingimata tarvilik, et тйгк oleks n£ha
- 34 -
Umbkaudsel sihtimisel Iftbi visilr-
toru tbstetakse tema tagumine luuk
files ja (sihtlmine)vaadatakse l&bi
pilu nlng torn eesotsas olevate
pfist traatide vahelt (on pandud
kaks plat traatl, et nad el kattaks
mitte sihtpunkti kinni)Tdpipeal-
seks aihtimiseks lastakse luuk
alia ja sihitakse luugi sees ole-
va vdikese augukese labi.
Vene suurtfikl lood.. (3й)
Lood on saurtiikile maastik
nurga andmiseks a Selle svurtii-
ki juures saab ktill peaaegu
tegelikult loe abil antud nii °
maastiku nurga andmise juures
paneme nurga seaded loo dll,ku-
na sihtnurga juures slhtraua
peal,, aga mblemate jaoks aetakse
alatl tbstemehanismiga loe
mull keskele^
К6Ik terve loe mehanismus on
asetatud karbi sisse,mis neeti-
de ehk poldikeste abil kinnitatud
sihtraua vasakpoolsele ktiljele
(vaata sihtraua joonistus)
Lood. on jaotatud kaugustuhan-
dikkudeks;suures jaotused, igatiks
100 pie on kahtud loe karbi peal
olevale vask plaadile; vftiksed
jaotused cm trummll,mille igaiihe
▼Вartus on 3,6\ Loe algseade on
30 —00 Loodl tarvitamisel on tar-
vis alati tdhelpanna,et mull
saaks tdpselt asetatud &ust pbik
kriipsu kesteyaheX©; seat juh’tumi
sol kui oleks mull jftetud hoole-
tuse tbttu kbikuma loe akna serva
ja pbikkriipsu vahele,siia vblb
viga,tbstenurgas tulla kuni 9'
MNC SLfa/tTu/<i
SiHTX0l/D.

35.
millel Qu juba kill
laldane suur mdju
tapsel laskmisel
kauguse peale„Loe
tundelikus on vbrd
ne 0, 3-o, 6 finis tft-
hendab et mulli
edasi nihkumisel
on allaes m&rgata
loe telje kalla-
kul 0,3-0,6 minu-
tit.
Tbfttamine siht-
raua ja
(vaata joon a-
b-c-d-ja e)
Algseade,milie
j.uures on suurtiiki
raud tftitsa hori-
sontaal seisukor-
ras on sihtraud
”0tt ja locd 30-00
Sihtraud "0" seade
juures on ttiieli-
kult onia pesa sisse
alia surutud.(alg-
seade joon -a)ning
loe mull peab kes-
kele aetud olemab
Kui jattes loe
algseadesse,sest
oletame et patarei
ja mftrk asuvad mo-
lemad tlbel ja samal
horisondil ja toata
sihtraud tiles kuni
nouetava kauguseni
- 36 -
Bits sei legs saab loe teljele antud l&ng nurk S' mis vas-
tab slhtnurgalse nbuetava kauguse peale ning loe mull
nlhkub keskelt Ara tagaasendisse.
Et anda niiiid suurttlkl rauale lAngnurka,mia vastaks sibt-
nurga 3*. suurusele, on tArvis tbstemehanismuse abil urvi
oea nit palju alia lasts,et loe mull tuleks keskele.
(Jo©n. ,b Ja o)
Maastiku nurga andmiseks tuleb enne panna vfiljareh-
kendatud sQaAft loe peale,sellaga vbtab loe telg *IKng
asendi,mis on vbrdne antud maastiku nurga suurusele. Kui
nliftd uuesti ajada loe mull keskele,siis on antud shut-
tiikile 't&iellk tbstenurk ( Joon-e) Sarnast jar jekoriallsi
tbbd tegellkult muidugi el tehta,et pannakse enne siht-
raua Beads,sila loe mull keskele nlng parast loe seade ji
jftlle uuesti mull keskele; tegeliktilt pannakse kbik Bea-
ded enne Mra ja p&rata aetakse mull keskele.
Tbstenurk seisab koos kahest nurgast nagu eelpool
n&gime.nimelt sihtnurk ja maastiku nurk. Kui maastiku
nurk = O.siis mArk asub kahuriga iihe horisondi peal ja
tbstenuri vbrdub sihtnurgale, ning kahuri sihtimise juu-
res antakse tamale ainult ttks nurk.Kui mark asub patarai
horisondist tilevalpool, siis tuleb sihtimiee juures siht-
nurgale maastiku nurk juure panna ehk jdlle maha Mvottaw
vaadates sells JSrele kas on maastiku nurk. positiivne
ehk negatiivne.,	‘
Kvadrant u
Mblemaid, siht kui ka maastiku nurke vbib ka otsekohe
kokkuvbetult auurttikile anda. Seda tehakse kvadra'ndi
abil, mis hhitab meil otsekohe kas kraadides ehk kaugua
tuhandikkudes tbstenurga suurust Kvadrandiga tostenur-
ga modtmlseks asetatakse tema raua urbi osa peale.,kua
on igal kahuri raual selle jaoks olemas horisontaal ta-
saplndr
Kvadrant seisab koos jargmietest osadest:
l.	Alus, millega kvadrant lamab kahuri raua horison-
taal tasapinnal.
2.	Kaar, millel on peale kantud jaotused kas kraadi-
dea ehk kaqgustuhandikkudes.
3.	Joonlaud - loege.Mbnel on lood paigal seiaev ja
wr
mbnel liikuv joenlaua peal, Viimaetel on joonlaud tehtud
vMbese kallakuga, et oleks vpimalik panna v&lksemad ja
t&psexnaid jactual tbstenurga mdaramisel,
Kui joonlaud cn asstatud О kohale ja kvadrant on
aaetatud kahurl raua urvi osa peaie,ails loe telg on pa-
raleelne raua teljele. Tostes joonlaua teatud enne vfclja-
rehkandatud nurga vbrra ; siinnib loe telje ja kahuri
telje vahel 8ee;nurkn Kiri niiud toste mehaniamusega anna-
me rauale sarnase ISngnurga,et kvadrandi mull oleka kes-
kel,sii-e oh kahurile tostenurk antud„
Nfaide: Orgi topograafiline kaugus -2000 siilda
Mark on kbrgemal patarei horisondist - 20 siilda Leida
3" Vene suurtiiki	«
jacks aihtraua ja loe ehk kvadrandi seade?
Slhtrpua seade saame 2000:20 = 100 jaotust,
Loe seade saame:	20
. я000/1000 = 10a^
, Kvadrandi seade vMljaarvamiseks votame lasketaboli
abiks ja baatame kbige enne,kui suur on lapketabell jftre
le sihtnurk laskmiseks 2000 siilla peaie ja si is sellele
panerne vftljaarvatud maastiku nurga juurde.
- 38 -
Lasketabelist leiame> et schrapnel'liga lastes^OOO
Bulla kaugusele bastab sihtnurk ’r’’o24* * Maastiku murk
vbrdub ( 10^ X 3,4* - 34’ Г + 34*
KvadrandF seade 7О58У
18 nl, Inglis suurtiiki sihtraud.
18 nl. inglie suurtukil on lood ja sihtraud teine
teiaest.eraldatud: Biin loega tobtab suurtiiki esimene
nummer ja on Jaigutatud suurtiiki vasagule kiiljele; siht-
rauaga tobtab teine nummer ja on p&igutatud parempoolse*
le kill jele 6 Sarnane eraldamine on tehtud kiirlaskvuae mot
tes,et kergendada esimese numbri toed; teiseks veel saa-
me meie katte ripumatu sihtjoone see tahendab et siht-
joone asend ei ripu mitre ara sibtnurgast raid on alati
piisiv1,
Sihtraud ehk jardring on asetatud paremalt pooIt ,
htilli sihtraua edaseande volli otsa. Temal on peal jao-
tused kraadides‘ja minutites sihtnurga suuruse ning kiil-
je peal jaotused jardides laakekauguse jacks. Jaotused
on kuni 16% koige vaiksem - 10* ja 6600 jardini - koige
vaiksem - 50 jardini. Rohkem jaotusi sihtraual tarvia
ka ei ole.sest tbste mehanismiga sihtnurka nii kui nii
rohkem kui 1(?° anda ei saa,sest raud pbrkab vastu alust
ning edaspidi tuleb juba sahk maa sissr kaevata„Sihtrau-
a jaotuste lugemiseks on tostemebanismi volli laagri
peal naitaja,mis haarab jardringi pealt vSliselt kuljelt
et iihekorraga n&idata tbstenurga suurust ja laskekauguls^t
Lood on maastiku nurga andmiseks 20°suuruses kum-
magile poole; tema on kahe press! abil kinnitatud nfthta-
va margi sihtraua kiilgen Jaotused on kraadides loe kfilje
peal ja minutites trummide peal. Trummi iihe jaotuse
vaiirtus » 5' . Tagumise trummi jaotuarongal jaotused suu-
renevad phripidi kellan&itaja sihile ja on positiivse
maastiku nurga suuruee lugemiseks,kuna eelmisel on vastu
pldi neg^tiivsete jacks.
39 ~

- 40 -
То st amehanismj tbbtamine kooskblas siht-
raua ja loe^a.
Sihtraua seade andmiseks tuleb keerata tbsteme-
hanismi vlernises* hoc rat test ehk vfindast Viimasest kee-
rates pane’b vbll cma koGnllise hammasrattaga vindipesa
keerlema ja vi .tmane sunnib bail! (ihes rauaga кав alia
vajuma ebk tiles teusma, Tbstevint seisab sellel ajal
paigal,sest ta on alumise vindi pesa sees kinnia
Uhes vindlga seisabpaigal ja lood ja. panoraam,
seat nad on sell© kiilge kinnitataud, sell© st nfieme, et
sibtnurga andmise juures on sihtjoon ( joon mis tihendah
panoraami akent - sihtpunktiga) paigal seiseVcH^ll alia
ebk tiles liikudes veab sihtraua yOlll htmmsrattast
(joon naldatud ei ole) moMa paigalsetsvat hammaslatti
ja paneb seega sihtraua vblli ja tlhtlasl ka jardringi
keerlema, kua paremal pool oletr naitaja nfiltab kaugust,
mis vastab saadud sihtnurgale.T&hendab sihtraua seade
panemiseks tuleb iilemist tbstemehaniami v&ndast niinal-
ju keerata hhele ehk teisele poole.kuni nbuetav siht-
nurga seade ebk laskekaugus jardides tuleb niiitaja vas-
tu..
Maastiku nurga ebk loe seadete panemiseks on nlu-
mine v&nt.temast keerates ppneb vbll oma koonilise ham-,
masrattaga alumise vindipesa keerlema,mis paneb toste-
vindl kas tousma ebk vajuma,muidugi viimasega liigub ka
h&ll ja raud ning lood,kuna jardring ei liigu.	\
Kvadrandiga laskmisel,kus on meil juba pandud thib-
Ilk tbstenurk,vpime keerata tikskbik mi’ssugusest vlindast^
seat molemad nad muudavad raua Ihnghurka<Kvadrandiga
laskmisel sihtraua ja loe seadet meid ei huvita.sest
kvadrandi peal on arvesse vbetud juba molem^d nix siht
kui ka maastiknurk.
- 41
Lllkuvus,
Mater jaal osal ehk kaburil, mills1 onckiill k6ik kbi
ge paremad omadused, ei ole mingiaugust vSftrtust siis,
kui teda ega tema laskemoona ei saa tarvillsel momendil
ebk nouetava aja jooksul tuua sinna kohale,kuhu oleka
seda kblge rohkem tarvis tegutsemiseks - see tdhendab
kaburil peab olema ЬДЬ liikuvus*Laskemoona juurdevedu
e$, tale siin kttll mitte кбпе alla,kuid siiski tuleks al-
ia, krij psutada tema tfthtsust,seat praeguse aja patareide
"tule ukause" ,tarviaminevate milrskude arv ja kaal on 6if
ge suur ning kahurv&e laske doktriin tuletab meelde,et
kaburvbe tugevust ei saa mitte m66ta kahurite am nen-
de kaliibrite ega kiirlaskvueegaлvaid kahurvfte tugevua
ripub ftra laskemoonaga varufltacdeeet ja jBflrakude arvnet.
mis on j.uba kdondatud kahurite juurde
' • :• • 
toberpaigutamiste liigid..
Utaberpaigutsmlsl v6ib olla kahte liiki:
1„ Strateegilised timber pal gutamised
. 2 Taktilised	~ " -
Strateegiljne iimberpaigutamine on kaburvfte kont
sentrcerimine mingisuguse operatsioonl eeL ма t&hen~
dab kiirelt suure ^ahurvfie arvu transport tthelt vfterin-
delt teisble pealetungiks ehk kaitseks.
Need timberpaigutamised vCivad siin di da kas maateed
raudteed ehk veeteed m6tb a
Taktiline Umberpaigut amine * on patare! poeitsipo-
nile asumlne ehk vahetamine mitmesuguete Sabing pbaside
kestvuael ja mbnedele kahuritele,mia on mft&ratud ootama*
ta tuleandmiseks Itihikese aja kestvuael,kiire positsioo
nile asumlne just erne tule avamiot ja viiblmata kiire
brasoit peale ill esan de tbitmist n6nda,et vaenlane el
suudaks teda oma kahurx^o tulega Ira b^vitada
- 42 -
Need tlmberpaigutused stinnivad vAga mitmesugusel J a
tihti ka murskudest tileskttntud vftljadel
Paistab silmi^e4- vaatamata kbigl abinbude peale,
mis antakse strateegilisteks ehk taktilisteks iimbe.rpai-
gutusteks,kahuri materjaal oaa el tohi tile minna teat ad
raskuSe piirldest ning ‘'iikuvuse probleemi lahendamiseks
on kergendamlse idee. Liikuvuse Buurendamise juures peab
tinglmata sllmas pidama seda,et see mitte ei tohl halvas
ti mbjuda tule tabavuse peale. Kahur peab olema liikuv„
see on bigus, kuid selle juures on veel tarvis et ta
cleks v'dimass stab it Ire . vast upidav ja vbimaldama kerget
tegutsemistrEdaspidi nAeme^et kahuri nbuetavad omandused
et ta oleks vbimas, stabiilne,^astupidav ja kerge tegut-
semiseks on 'tAitsa vastandid nbuetele,mls on tarvis 111-
kuvuse suurendami seks.
Vbimsua.
Kahuri voimsust otsustakee mfirgl juures saavutatud
tagajftrgede jar :le - see oleneb:
a)	laskemoonast s.o, nxiirsu eneae Ibhkemiseat, tema
kujust ja lAngust,
b)	materjaal оsast,mis teatud kaliibri juures peab
andma nbeetavat algkiirust ja viskenurka,et kftttesaada
nou^^KBt kaugust ja langenurka; sellejuures peab veel
tema olema ISeAralisteks juhtumisteks kiirlaskja ning
tfipne-	i
Vbimsuat ptiiitakse hinnata mbnikord miirsu suudme ene^
gia Ittbl- mis oleks	tonn meetrites ehk
klg. meetrltes, ehk j£lle mbnikord miissu lopuenergia Iftbi
mis oleks ki4	on lopukiirus koige kaugemal
kaugusel, kuna aga tegelikult otsustatakse mArgi juures
kdttesaadud tagajhrgede jftrele,
Vbimsuse elemendid on- kaliiber,algkiirus ja tule
kiirus.Kul meie tabame suurendada voimsust,sellejuures
suurendades raua kalilbrit et suurendada mdrsu masset
lange ehk kukkumis© punktis,sellega materjaal osa kaal
me11 tublist! suureneb
Kui tabame suurendada algkiirust.siis peame suuren-
43
dama laeugut ..mille tagajlirjel tuleks meil euurendada
raua vaetupidaraist see tfthendab tuleks teba rau'i pakse-
inaks,mi3 jftlle suurendab uldist kaalu.
Kui tabame kfitte saada tibedat ja kiiret tulista-
mist,siis meie peame kahuril© juurde ebitama elasteuae
abinbud ja veel mitmesugused lisa mehanismid,mis muidugi
ka moju ei j8+a avaldamata kahuri raskuse peaie.
Ukskoik missugust voimsuse element! meie ka ei vaa-
taks:aga naeme et iga elcmendi suurendamine on seotud
raskuse suurendamisega kuna aga liikumiseks on peanbue
kergus Need on need vandandid,mi в kokku pbrkavad jubu-
sei kui katsutakse teha ebk konstrueerida kahur, mis
tfiidaks Qa samal ajal voimsuse ja liikuvuse nbuded,
Tuleb t&hendada,et sbjaajal lahingvftljal harva on kuul-
da kaebtust kahuri liikuvuse tile,kuna aga vastuoksa lei*
takse alati ja alati et kahur ei ole mitta ktil.la Idaselt
volmas, See tuleb oellestr et lahiDgna on tule rabju
alati sllma all ja igatiks lahingust osavbtja kannatab
islklikult selle all Rahuajal on asi vasn^ksa sost nub
tumised tule moju ndba on v&iksedmanbbviQ.₽r-takse paljv
ja sellp&rast ka enam v£bem kbik tahelpanu pbcratakse ma-
terjaal osa liikuvuse peaie,j&ttes tahaplaanile tema
vbimsUKse. Selleparast kui konstrueeritakse mbni uus ka-
hur, si is peab alati alueeks vbtma tema vbimsus
Stabiilsus - vast up!davus Ja kerge tegutsemine .
StabilJ-sus.
Kahuri stabiilsust saadakae kfitte materjaal osa
raskuse abil.mis hoiab kaburit maa ktlljes kinnirMlda ras
kem onkahur teiste ilhesuguste omanduste juures, seda sta-
biilsem-ta on,.
Vastupidavus^
On seotud jhlle raskusega,sest tthesuguse metalHi
headuse juures ~.n see v© stupidavan^mie on рвквот.МГа
puutub ^astupidavusse,si is peab tahendema et jbud mis
44
mbjuvad kahuri peale laskmlse ajal (jbud ja Ibbgld )
ja jbud mis tema peale mbjuvad liikumise ajal (vdnkumi-
aed ja Ibbgid) ei ole mitte iihesugused Katsed on nMlta-
xnid,et lafetid mia olid hast! vastupidavad laskmlse
ajal ei kannatanud mbnikord. rftnnaku katset viilja-
Kerge tegutsemine,. seisab selles, et numdrid vdiks hftstl
ja kiirelt kahuri juures tbod tehaoSee *.>n tarvilik nil
tule kttsimuse kui ka tapsuue mbttes, seat rasko kahuri
juures numbrid vftsiks fcuttu bra ning sells all kannatab
meil siie edaspidisel laskmisel tule tSpsusOn ju ?gale
Qhele tHitsa selgc. mida kergem on kahur,seda kergem on
temaga tbdtada. VMikses kaliibrilise kahuritega on alatl
кergs tegutseda sellep&rast et nende raskus on vMikene.
Kui tahame, et suur ehk keskmise kaliibriga kahur olak^
kergem tegutsemiseks,si is peame temale juurde ehit шла
jaiJQglsngused 11йв rnahan 1 smi d nagu automaatsed luku lahti
tegijad ja kinnipani jad - mootOri abil laadimine jnee
Kuik need lisad aga tooks ends j3.ro la kaalu suurendamiss
Kokkuvbetult,kui tabame lahendada liikuvuse problee
mi,alls meie pbrkame j&rgmiste vastolude peale;voimsus.
stabiilsus,Vastupidavus ja kerge tegutsemine,
Kokkuvdte kahurite ehitemise tingimistest.
Eelpool nftgime, et praktiliselt kahuri ehitamlse
juures tulevad ette tingimlsed^mia kSivad Uketeise vastu
Et sellest iilesaada^ peame vbl jamin ema .mingi в uguse kom-
promiB8ipeale,kuid ei ole tarvis mitte arvestamise juures
igakord vbtta pool sellest vaatoluat ja teine pool tei-
sest.vaid peab j&rele vaatama seda mis otstarbeks ja mis
ulesandeks konstrueeritakse kahur - selle j&rele voetak*
se ka nbuded,mis oleks tLlekaalus»Ulesande idee ja eea-
m&rk mida tahetakse k£tte saada peab alati 61ema domi-
neeriv,Tfchendab kahuri iilesanne mM&rab ara tema iimberpai
gutamise abinbud ja sells jbreldusel ka tema kaalu,
Kendes pi irides piiutakse kahur alati konstrueerida
nii et ta oleks kbige vbimsam temale m&aratud m&rkide
tuli st ami sei; sells juures oleks kill lai t st abi line, vast u~
45 -
pidav ja kerge tootamiзека
Lahtivbetav kahur. (Jбор. Nr. 12 ja 3)
Kahuri raskuse piiriei on vbimalik vdhendada sellega
et rfinnakuks vbetakse kahuri labti mitmeks озакв ja vee-
takse mitme коormaga, selle juures iga iiksik osa peab Juba
olema nendes raskuste pixridesfimis m&aratud uhes koormas
vedamiseks ( Naituaeks monel kahuri 1 raud veetakse iibe*
vankril ja lafett moodustab tei^e vankri)
Sarnase lahtivoetava kabui^ йшЬзгра gutamisal on
Jargmised halved omandusecH
a) tema nbuab jagude kokkupanemiseks positsioonile
asumisel palju aega ning on tarvis selleks soodne шаае-
tik ja kiillaldaselt ruumi vankrite liikuzaiaeks.Peale ael
le nbuab kokkupanemiseks isebraliate abinbude tarvita-
rn! st
J₽l.
46
b) tema nbuab rohkem arb vankreid ja sellega on ka
raakus ? mia tarvis iimberpaigutada suurem (Nbistuseks
6° Suurtfikk mia harilikult lahingkorras kaalub 898 ton-
ni joon Nr. 1 tuleb rftnnakuks lahutada kabeks koormaks^
kus lafeti koorem kaalub 5г9 tonni ja raua koorem joon
Nr, 3 - 6,3 tonni) Vankrite arv teeb гйппак kolonni pal-
ju pikemaks
c) Kui tihe vankriga juhtub mingiaugune 6nnetus#sit
on ka vbimalik teisi vankreid,mis kuuluvad iibe ja soils‘
sama kahuri komplekti >awitada
Nendest halvadest omadustest voib j£reldada3et
ainult need kaburid vbib teha labtivbetavateks^millede
Ulesanne ei nbua mitte kiiret iimberpaigutarnist /
Liikuruae teoatgucin^
Vbljaarvatud vbga kerged kuhurid.mis tfikideks lahti-
vdetult vbib inimeste kantud saada - voib iildiselt kabu-
risi iimberpaigutada
1) loomsde joul - solleka tarvitatakse kas hobu-
seid ebk bfirgasi
2) mebaanilisel joul
Vaatame ntiiid jbrgimbbda liikutouse teostamist hobuste-
ga vedamise ja kandmise abil; ning siis automobiHide
vedamise ja kandmise abil ja Ibpuks raudteel vedamise
abil
Kahurite vedu ja kandmine hobuste abil
Kui vaatame mitmesuguseid hobustega vedamise voimalu-
ei, siis nbeme et kpige kasulikum on ttbe vankrile ette-
rakendada kuus bobust; kui on robkem bobuseid ette raken
dud,siis on raskem kooskolastada nende vedu.Kerge v&lja
kaburvBe jaoks voetakse iildiselt, et iiks vanker ei tohi
kaaluda file 2000 klg. . nbnda et iga bob use peaie tuleks
350 klg Kbituseks sarnase kaaluga on 76.2 m/m, vftlja
s ua rtfikk
47
Rakend kuue ehk kaheksa hobusega 3OOO - 4000 klg
vankri ees moodustab juba raeke kahurvhe,mis vdib teha
4-5 klm tunnis,ning voib ka veel erakorralistel juhus-
tel heade teede peal liihikest aega traavi
3000 klg. kahur^millel raud on tublisti ettepoole
nihutatud,epliku haakides,on edasiliikumieeks vhga ras-
ke< seat et koik raskus lamab liikumise ajal kahuri tel-
je ja rattaste peal,kuna aga eeliku rattaste peal on di-
ge vaikene rohumine. Sellest raskusest saadakse mitmet
moodi tile - nhituseks monel kahuril tdmmatakse rMnnakuke
kahuri raud hhlli mbdda tagasi ja jhetakse liikumise
sjaks ssarnasesse seisakusae - sellega pai&utatakse tiks
osa raskusest esimese pa&ri'see on eeliku rattaste peal
(Joon Nr. 4)< Meil on sarnased stisteemisi olemas kaks
6я Schneideri haubits ja 42" •< Sohneideri suurtiikk)
Joon Nrf4 6"
Schneideri hau-
biteoLabing-
korraks on
raud mdoda hal-
li niipalju et-
te nihutatud,
et raua urvl
osa tuleb pea*
aegu tapide ko-
hale - selle*
juures teda ta
sakaalustab paksuks tehtud Urvi osa. R&nnakuks tdmmatakf
raud selle jaoks konstrueeritud vindi abil eeliku telje
ja haubitsa telje keskasendisse ja kinnitatakse seal
hhlli kiilge pdkatsite abil Et rdnnakul terve raua ras*
kus tdstemehanismust Яга ei rikuks selleks kinnitatakse
veel h&ll tugevate pokatsite aluse ktilge,
Hobustega vedu void tarvitada ka kahurite juures,mis
kaaluvad kuni 6000 klg ,kuid see on ainult vdimalik hea-
ds teede peal sammu sdites<Selleks tuleb etterakendada
kuni 12 hobust ehk tarvitada hftrgasi Sarnase kaburvae
.liikumise kiirus on umbes 3-4 klm tvunis ning peab lii
kjria taitsa iseseisvas kolonnis. seat reistega kooslii-
kvjr.-sei ei joua tema jhrele Positsiooni voib valida
48
ainult teede laheduses kus juures poaltsiooni maapind
peab olema kova ja вInna viivad teed enne vdlja valitud-
Hobuste neo head omandused
1	, Kerge kahurite vedu hobustega on kiillalt kiire ja
paenduv,
2	. Hobustega on kergem kahurit tile takistuste tdmmata
3 Hobustega vedu dtinnib enam vtijjem ilma mtirata^nonda
et vdimaldab ttiitsa salaja bdsetel kahurite juurde.vedu
4	Hobustega veetav kahur vbib vaga hast! Itibi minna
kitsatest ktiikudest
Sellest jiirgneb, et hobustega veetavatel kaburil on
taktiline liikuvus kullaldane Hobustega veetav patarei
vOlb poslLsloouile asuda igal pool oma jouga.kuaa age
autopatareid viimasel sbjal seda igakord ttiita ei sunt-
nud
Hobuste vec halved omandused.
1	Paevased rtinnakud on piiratud (maksimum 40 kin
p&evas) ja pikaldased.selleparast strateegiline liikuvus
vtiikene
2	Hobuste toidumoona raskus on suur ja tarvitab
palju ruumi nonda et laskemoona saab patarei ligi veda-
da ainult piiratud arvul.
3	. Nduab vhga palju inimesi Idheb tarvis peaae-
gu nil sama palju hobusemehi kui palju on numbreid kabu~
ri juures.
4	, Lbpuks hobustega vedu on vdimata,kui veetav
raskus l&heb juba tile teatud piiri
- 49
Kahurite kandmine hobuste seljas
Joon.. Nr* 5.
See on tarvitusel mMe kahurite juures,kua teed ei lu-
ba monikojrd kahurit eeliku jSrel vedada.Selle juures ka-
hur on lahtivbetud mitmekg osaka ja siia eraldi osadena
aaetatud hobuste selga^kus juures iga iiksiku oaa kaal .
ei tohi olla tile 100 klg, Whit, joon. Nr. 5 on nMidatud
kahur,mis lahtivoetud neljaka osaks Ja hobuste selga
asetatud jargmiselt: Esimene hobuno - raudjteine - ball;
kolams - alus ja neljas - rattas.
Kahurite vedu autode taga ja. peal.
Joon Nr. 6-
Sarnane vedamise viis on tarvitusel peaasjalikult
raskete kahurite juures Hattastc-ga traktor - olenedes
tema joust ja ka maastikust voib ссш jMrel raskust veda-
da kuni 15 termini-Kui veetav raskus on suurem.kui 15
tonni.siis tarvitatakse kahte trakLori^issugused on ra-
kendatud iiksteise jarele.
ьо
Liikumise kiirus on v&ga mitmesugune ja oleneb &ra
kahurist mida veetakse; paevane teekond voib tublisti
pikem olla kui hobuste veo juureo - monikord vdib Idbi-
mindud eaada kuni l©0 klm Tee peal takistuseka voivad
einult olla aillad>missugused ei kannata mitte valja
uleminevat raskust; v&lja pool teesi murdmaastikul liiku
mine ehk poaitsioonile asumine on vaga raske
Kahurite vedu autode peal.
Joon Nr. 7.
7iis on tarvitusel kahurite kui
Stinnib traktori
ehk veoauto peal
selle juures rask€&:
kahuriei,mis kaalu-
vad ills, viie tonni
vedada ei saa - seti
autode kandejoud
ei luba rohkem
(Nait. joon.. Nr. 7
3” suurtiikk on mahu
tatud auto peale)
Sarnaae vedamise
ka laskemoona vedamisel
Selle head omandused*
I), Auto voib kanda kiillalt raskeid ja vbimeaid kahu-
ri si kiirelt iihest kohast teiae ja p&evane r&nnak vd^l}
alia kiillalt pikk,
2), Inimeate arv on vaiksem,kui hobustega veetaval ka-
□lUrvSel,
3 Liikumise kolonn on liihikene-
4). Palju kergom ja kiir-?*n cn vbixralik vhl j ibpe'V^d®
auvcjuhtis! ; kui auurtilki sbitjaid Suurtuki soidu bppiie
on vticosas vaga pikaldane ja nbuab palju aoga
5) Autodel kantavatelo kahuritele voib kaasa ^*6uta
rohkemal arvul laskemoona,seat eelleka on temal head
abinoud
Halved kuiJed.
l)e Traktor ehk kande auto ei ole kindel veo abiudn
murdmaastikui,kui maastik on balb,aiis on vhljaspool
teesi peaaegu voimata patareid poaitsioonile paigutada<
Sarnasel juhtumisel tuleb appi votta hobuseid l&hedal
olevast kahurvhest«
2)	- Paljud sillad ei к anna vhlja raskeid suurtukka
autogao
3)	. Kit Imai ajal mooter nbuab bead booli tsemi at Ja
jarelvalvet,Sarnastel juhtumistel on alati raskus! moot®
rl khimapanemiseks ja voib ka sellega edasiliikumi$t ta-
kistada
4)	. $ensiin ja mft&rded on kfillalt kuluvad
Kokkuvottes naeme, et autotega iimberpaigutami ne on
v&ga hea strateegilisteks liikumistекз,kuna taktiliku
timberpaigutamijBo vdimalus on nbrk Et mblemate. see
strateegiliste ja taktiliste iirnberpaigutuste nbuaeid ^ai
ta,selleks ehitati tankikujulieed traktorid.
Kahurite vedu tankikujuliste. traktorite taga
Joon. Nr. 8.
Nende ehituse juures on pilutud suurendada kande pin-
da khigu linitde abil, missugused puutuvad maaga kokku
Kere ktLlge on kummagil pool kinnitatud teljed,milledele
paigutatud vedajad hammasrattad,roolikud ja kaks juhti-
vat ratast«Nende roolikute ja juhtivate rataste peal
keerlevad kummagil pool vedajate hammasrataste abil k&i-
gulindid,mis traktori edasi lukavad. Kaigulint seisab
koos liiljdest — lindi laius on umbos 50—60 cm Vedajad
- 52
hammasrat tad on tihendatud mootoriga,kuna esimesed on va-
bad ♦
Traktor! pbbramine stinnib sell© l&bl, et pc^nnakse
sealt poolt kdljest lint seisma,kuhu pool© tahetaks©
t^oorata.
Sarnane tarktor on ktill vhga hea taktilisteks umber-
jjaigutuateks, kuid strateegilisteks cmberpaigutusteks puu-
dub temal kiillaldane liikuvue.Keskmine liikumise kiirus
on umbes 7 klm, tunnis, kuna mbne traktori juures on see
ka makslmaalsekB kiiruseks<Suure maksimaals© kiirusega
liikumine on masinale vdga kabjulik.See traktor liigub v
vMga hhsti harilikul maastikui,kuna teed mbbda soites
lohub t esl ja ka t ее idhub lindi liilisi non^a et pike-
male rfinnakule teostamine toob masinale suurt kahju. п1Д£
strateegiliste timber paigutust© korral tuleks neid vdiqa
likult ligemale transporteerida teiste veoabindudega ja
nimelt: kas raudtcega ehk spetsiaal -.auto platvormide-
Traktorito tarvitamisei liikumisel vbivad olla jarg-
mised lahendamise viiaid.
a)	anda iga pacareile juurde Uks tank! kujuline trak
tor
b)	anda iga kahuri jaoks tiks traktor
c)	kerg© kahurvbe Jaoks anda iga kahuri jaoka йкв
traktor ja uks autoplattrorm;traktor veab kahurit oma
jdrel,kuna autoplatvorm kannab enese peal suurte timber-
paiguatuste, korral kahurit ja traktori
53
a)	Anda iga patareile juurde ilka tankikujuline trak-
tor mis annab vdimaluse murdmaustikul paigutada poait
sioonile koik suurtukid jargimobda; see nbuaks 4kiillalda
selt aega ning starteegilisteks timberpaigutusteks spot-
siaal autoplatvormi,milie peal teda tuleks vedada iihest
kohast teise
b)	Anda iga kahuri jaoks iika traktor.
See annab kiill hea taktilise umberpaigutamise vbima-
luse,kuid strateegilise Umberpaigutamise noudoid ta ei
tftida; sarnasel juhueel vbiks tarvitada pollu traktor|-
si,missugused voimaldavad liiktuniat igaeugusel rnaastl^*
kui umbes 30 klm- tunnis.
o) Anda iga kahurile ttka tfraktor Да autoplatvorm
(joon. Nr. 9i	..... --uw'-i-
Autoplatvormile asetada Jahur iihes traktoriga mis
voimaldab strateegilist ftmberpaigutamist Ponitsiooni
raioonis laaditakse kahur maha,kust
о
traktor tema
positsioonile pal*
gVtab See vote cn
tarvitusel ainult
kerges kahurvMes -
seat rasket kahu-
rit да traktor!
on voimata raske
vedada л
54
Kahurite vedu raudteel
Randtt-e vbimaldab kiiret timberpaigutamist - teda voib
Tarvitada kas enurttikkide platvonnide nhol,mis on igal
ада! laskevalmis ja ei tarvita mingiaugust positsioonile
tsumise ettevalmistust ehk jalle tervete kahurv&e osade
ransporteerimi seks iihest kohast teise kde nad ise peale
Belle omal jbul asuvad posi tsioonidoie ..Kbifc mater jaal *
osad,mis haaluv&d tile 30*40 tonnl-vtib iimberpaigutada ai-
nult raudteel
Mbnesugused kahurld, ise&ranis vbimsad ja sellep&rast
ka Tasked asetatakse tSielikult platvormide peale ja lii-
guvad mooda ramdteed jubtumisel kui on tarvis tegutseda
raudtee kbrvalt si is tuleb aelleks otstarbeks ehitada
Greldi tee, Baudtee vbimaldab ka kiirelt suurel arvul
laskemoona juurdevedada» .
Uldaimed kahurvhe vankrite die.
Harilik kaburv&e vanker on nebjarattaga ja seisab
koos eelikust (eelmine kdik) ja kaburiat (tagumine kdik)
Vedamiseks on eeliku kfibjes olemas kolgid ja suuna hoid-
mlseks tiisel
Praktika on nMidanud,et kbige kasulikum on jaotuda
materjaal osa raakust nbnda,et 2/3 kbigost raskusest la-
make kahuri teljel ja 1/3 kbigest eeliku telje peal^s^st
kahuri telg on ainult kandmiseks,kuna eeliku telg on I
к an. dm i века ja vedamiseks ja eellep&rast ei vbi ta liiga
koormatud olla. ndituseks pooramisa juures eeliku telg
suure raskuse all tarvitaks suuremat jbudu tlisli peale
rohumiseks,kuna aga praegustel existeemidel siinnib see
usna kergeatl,
- 55
Eeliku ja kahuri Uhendamine
Et terve vanker,kahur ja eelik saaks auuna muuta
on tarvisset need mdlemad k&igud oleks uksteiae vahel
liikuvalt iihendatud. Selle j&rele kuidas eelik ja kahur
on omavahel iihendatud - kahurvae vankrid jagatakse:
1) Kiilge haagitavad vankrid
2) Eelikule toetavad vankrid
Kulgehaagitavad vankrid Joon Mr 10
Mone vankri juures lafeti aaba veo kUpp on varusta-
tud auguga ehk veo aasaga,mis asetatakse eeliku konksu
(joon, Nr0 12 nagu 18 nl inglis suurttikk) ehk eeliku veo
pulga otsa ( joon„ Mrn 11 nagu 3м Vene suurttLki 1) Sarna-
ne on kiilgehaagitavate vankrite stisteem ja seda tarvita-
takse niisuguste vankrite juures,millel tuleb tihti lii-
kuda murdmaastikui
See on harilik kSikide vftlja kahurite juuresfmida
veetakse hobustegaeEelik ja kahur on iiksteisest Mraripu-
mata: see tfthendab, et kui tiks
• 56
rattas kahuri juures iilesse kerkib takistusest tile min-
nea,siis ta sell© juures ei tbsta mitte eeliku rattast u
ulesse Eeliku konks on asetatud niivbrd eeliku telje
IfiLhedusesse, et raskuse keskpunkti kob€ kahuri eeliku ot
sa haakimisel vahe muutubo Eeliku raskuse keskpunkt asub
▼hhe eelpool eeliku telgee,nonda et tiisel mitte ise
tilesse ei hiippaks; vedamisel tiisli paari bobused к anna-
vad tiisli otsa tileval kolgi abil,. Lafeti saba raskus
ehk rbbumine eeliku peaie ei ole mitte suur,nbnda et 1/3
terve stisteemi kaalust khtte saada on eelikule paiguta’-
tud veel kast laskemoona tarvis. Kerge kahuri raskus jao
tatakse harilikult bra jhrgmiselt; 1200 klg kahuri tel-
je peaie ja 800 klge eeliku teljele - siis kui kahur
on eeliku kiilge haagitud.
Eelikule toetavad vankrid, (Joon. Nr.. 13)
Eelikule toetavate vankrite juures on eeliku telje
peal timmargune rattas,mille keskkohal on ptisttelg ehk
veopulk* Lafeti saba eelikule tbstes lamab tervelt sei-
io ring! peal ja saba sees oleva augu kaudu l&heb veo-
pulga otsa
Eelikule toetavad vankrid on
ltihemad,kui eelikule haagita-
vad vankrid; eelik seiвah ain
nult коов teljest jarjelikult
on vdga kerge ning v5imal£ab
raske lafeti kandmist Edas-'’
pidi lafeti stabiilsuse juq-r
res nhem§, et stabiileus n5u-
ab et lafett oleks voimali-
kult raske ja pikk.Lafeti
pikkusega suureneb ka muidugi
pikkade lafetide vedamiseks on
tema raskus ja sarnaste
soodsad sarnased - kandjad eelikud’Eelikule toetavad
vankrid ei ole mitte bead llikumiseks murdmaastikul seat
kui n£iteks,m(5ni tbke tbstab eeliku teise ratta tilesse,
aga kabur jbftb horisontaal tasapinnale,si is vbib lafeti
- 5?
a aba kergesti pulga otsast ftra tulla,kui selle takistu-
seks mingiaugust abindu pulga otaas ei ole,juhusel kui
eeliku telja kallang on oige suur.atis vttib eelik kahuri
Umber visata.ehk minglsUguse osa katki murda.EElikule
tpetavad vankrid on surnud kaalu v&hendamiae ja vankri
pikkuse liibendamise mbttaa tarvitasel raske suurtftkiv&es
mida veetakse hobustega ebk autode jbrel. Et jaotada
otstarbekobaselt raakust eslmese ja tagumlse telle peale
selleks tdmmatakse kahuri raua rUnnakuks mddda b&Hl ta~
gasi - nagu see on tefrtud 42"4 Schneider! auurtUkil ja
6" Schneider! haubltaal.
j Vankrite pdbrdgvdime
( Joor| Nr Nr 14 J5 ja 16 ).
Vankri pddrdevdlmeks
nlmetatakse minlmaal'v
ne шва-ala mill» реал
vbib vanker liikuiniae
ajal teha poolrlngi
P^brde vdlme on aeda
suurem.mlda v&iksema
maaala peal vblb ta
ennast ring! phdrda
Kahe teljelised vank~
rxd podravaa igal ajal
Uhe punJtti timber mid
asui kahe telje plken
dlte Ibike kobas
(Joon Nr 14 ja 15
punkt A)
58
$15
Mbne vankri Juures
on vttimalik aseta-
da eeliku telge
aarnasesae aeisakua
ее et eeliku telje
pikendus l&heks ta-
gumise kfiigu kesk~
kohast - sellejuu
res saadakae k&tte
nonda nimetatud
vankri t&ie poflre
Suurem oea vankreid
aga ei voimalda л
taispdoret - nende
hulka kuuluvad otee
kobo kiilgohaagi ta-
vad vankrid.sest
nende juures eeliku
rattad puutuvad
podrde juures vaatu
kahuri alust
ennem kui ee-
liku telg
jbuaks per-
pendikulaar
asendi kahn~
ri teljele
Seesama nbb-
tus tuleb ka
ecte eelikute
toetavate van
krite juures - neid koiki nimetatakse piiratud pddrde-
vbimega vankriteka Вends kahurite juures minimaalskes p
\pourde~maaalaks on see milie juures eeliku sisemine rat
Газ riivab lafetl aluse kttlge - et selle juures aluse
kulg mitte rikutud ei oaaks on nende kohtadele reeditud
tugevad liistud
P6br4? vbimet on vblmaljk suurendada aluse lai use
ebk jftlle eeliku telje pikkuse arvel Lafeti aluse lai
59
usel on oma piirpmillest teda kitsатака teba ei ole bOl-
malik vast upidavuee mottes; saxaul; ka eeliku telge pi ken
dada ei eaareelkega kaotaka tema oma tugevuse ja raaken-
daks liikumist igaauguael teel Vfilja lafetide juures on
tiisli pbdrde vbime 60-90°
KiilgstabiXlauae liikumieel.. (Joon Nr 17)
Vanker on seda atabiilsem^mida vkikeem on temal ten-
dents fimberpai sat nd aaada к al la kui maastikul Kui meie
▼dtame mingisuguaeat kahuri rattaat kinni ja tdatame aedt
tubliati dies,ails sella tbstmise juurea tuleb aamane
momentA et kahur vftib Umber minna Selle j&relduael si is
kahuri ktLlgstablxXeutHr modduka rd lb oils» kbr^nsmilleni
vbika kahuri dht rattaat dies tosta et ta umber Idheks
Stabulsus on aeda auu
jTmz

remr
l)mida madalamal on raaku-
ae keskpunkt
2)	mida Idhemal on raskuse
keskpunkt sdmeetria tasa-
pinnale
3)	mida piкemad $n teljed
4)	mida vdlksem on liiku-
mise kiirua
bahjng
Lahing telg, seiваЬ коов keskkohast ja kahest telft©
otaast millede otsa asetatakae rattad
1J518.
°)
- во -
Keakmine osa on tehtud nibnel stisteemii timargune
kuna mbnel kandiline, Telje otsad on timergused ja koopi-
lised^et rattast oleks otsast dravbtta ja ka otsapaanav
Telje koenillsed otsad pn tarvia nil palju allapople
paonutada^et alumina koouuee stinnitaja oleks paraleelne
lahingtelje t eljeie.xnia ho lab alal ratta bige ktiigu
Ja monikord on reel ota uiivbrd alia paenutatud et а!ц-
mine stinnitaja on vahese kallakuga allapoole Muidu гб-
huta ta alati tattaspulga peale, Kui oleks jtietud telje
otsad ilma all poole paenutamata,alls tolje ptsa rOhumi-
ne R ( joan.19) oleks sun
nitud perpendikulaarselt
alumisele atinnitajale:see
jaguneb kaheka кopponent
-jbuka R, ja Ro * nendest
R, од ounnitnd veitlkaal-
selt alia ja taaakaalus-
tub maaplnna vaatumbjuga
kuna Rgrattasr vtiljapoole
ratta pulga peale,mis газ
kendab liikumiet ja kulu-
tab pulga ruttu Idbi.Kui
on koonuae stinnitaja alia
poole kallakuga^siis mui-
dug! rates hakkab rbbuma oma sisemiae the scheibi peale
kuid see ei ole mitte nil hadaohtllk kui rphumine ratta
pulga peale, Best toe scheib on ikka tugevam ja el kulu
mitte nil ruttu IMbi ja on barilikult htisti kaltatud
lliva ja muatuae east,mis atinnitab suurt berumiat,
Ratted
Robustega vadamite juures Qn kiirus v&ikene ja ras-
kus piiratud- se ll <^l juhtumi sei pun rat tad t&idarad ktil~
laldaselt oma .tilebaunet Harilik kahuri puu ratta® seisab
koos jtirgmiatest peaoaadest vita,p6id kodarad^ruem ja
- 61
press Puu osadeke on enamalt jaolt ainult pbid Ja к о da-
rad kuna muidu kbik metallist- Ratta puust poid peab ole
ma kiillalt lai;et kahur mitte maasisse ei vajuks katsed
nfeitavad raskus tlhe< runt cm peale ei vbi suurem olla
kui 100 klg Ratta diameeter suurus oleneb &ra peaasja-
likult stabiilsusest ja liikuvusest - nagu aargmises
osas naeme^et stabiil&us nbuab et lafett o*eks madal
jbrjelikult ka. rattad madalad; vaiksed rattad nbuavad'
lilkumisel suuremat vedu kui suured rattad kui kcik
muud tingimised iiheks ja eamaks jhavad Peale selle on
tarvis et lafetl alus oleks kiillaldaselt kbrgel. et see
lilkumisel murdmaastikul ei jaaks mitte ktlngaste iga
khndude taha kinnl - teiselt pool* on uks nbue, et rat-
tad ei tobi liiga kbrged olla,et nad takistaks slbtimist
Katsed on nfcitanud,et keskmine ratta diameeter on 1 mtr ;
40 cm , mis vastab kuilaldaselt eelpooJ tahendatud ndue-
tele Harilikud putist rattad raud virsadega on kiillalt
head hobustega veoks^kuid el pea pul J u aega rastu kabQ
ri auto taga vedamisel - selle juures ei vbi kiirus kuy-
nagi die 6 klm tunnis minna ning mbne Mat erjaal osaga
isegi 4 klm tunnis Et kiirust suurendada?selleks on
pbbtud rattaid kbvendada.muidug! X«bes neid ka sellega
raskemaks.kuid tee peal л kui sarnane rat as nuiid libiseb
ja pbrkab kusagile vastu.siis on hoop seda suurem,mida
raskem on ratas ja mida suurem on kiirus - sellep&rast
ei ole ka voimalik rattaid liiga raskeks teba
62
Arvosse vbttes eeda^ et vdlja kahuri1 tuleb sbit® vega
palju murdmaaetikul,sila nendel rattasSel,kelle’ on pan*
dud kodarad perpendikulaarselt ratta rummule tulek4*
alati к anna t a da kiilgaurvete all. mis oleneb peaaejalj ~
knit lahing telje kallakuat. Jooniatua Nr 20 juures alu*
miae ratta rbbumine T on palju euurem kni pealmise rtthu-
mine P Labutades nee jbud komponent jbududeks iiks ratta'
kodara suunas ja teine sellele,alls n&eme et molemate
juures kfilg komponent T> ja P; piiiiavad rattaid murda
paremale ning alumina rattas к anna tab sells all rohkem
Selle vfthend^miseke on kodarad pandud v&ikese nurga all
press! teljele; kui niitid jagada jdud T ja P komponent
jbududeks,el is nderne et alumlse ratta juures kftlgsurve
vSheneb tuntavalt kuna tllemise juures natuke suurenes,
kuid arvesse vbttes, et maapinna rbbumine on alumise
ratta peaie palju suurem,alls nende kallak kodaratega
eaadakoro k&tt» rattaste veetupidavug attitmiseks murdmaas
tlkul Kodarate kallak nurk el vbi mitte liiga suur oil©
seat sils ratta poid saaka liiga vttlja nibutatud,, ja sei*
legs alls suurem osa maaplnna rdhumisest saaks edaai an*
tud ainult (ihe press! otaa peaie * mis sel.te kergeetl
1НЫ kulutaks Kodarate kallak on harxlikult 5°
Vankrlte vedu.
Vedamlne on pJnge,mis on tarvllik vankr* vabetpida*
mats liikumiae alalhoidmiseks Vanker peab ndnda obitatul
olema,et vedamise pinge oleks ▼oimaliknlt vgr.ksem Vankr
liikumiae takistused on vdga mitmesugueed
1	Battaste berumine maapinnal
2	Telje otsa berumine ratta rummus
3	Obu takistus
4	Maastiku tbudud
5	Pddrete takistus?millel mingiaugu^t pre’*
tiliat tabtsust pole.
- ез
Eattagta OerUmine maapinnai
Taeasel maapinnal rattaete berumixje on ligikaud*
selt proportsioonaalne vankri raskuaele ja vaetnpldi
proportsionaalne rattaste suurusele - J&rjeliknlt on каэ
sulikum teba snored rattad, Harilikult murdmaastifcul,
vankri raskna Ja lukuvus mAAravad Ara ratta kuju^miV -
lest Ara siis ripub ka takistuae a name
ripub Ara vankri raskusest Ja ratta suurueee* jaundab end
ratta vltsa laiusega,vankri kiirusegs Ja maapiana в^лви-
korraga
Heads teede peal ratta vltaa lains ei mbJu tunta-
valt berumise takistuse peale sellepferast у6ike tar•
vitada eatta kummisi > kuna pehae maa peal tterwise tak la-
cmus ol rlpu ytraewgu ougugl altte fire raakri kiirufleet
- vaid recta vltsa ia-uaeat^missugused peavad hMstl lai*
ad olema, st rattad mitte maa elsae ei vaoks..
Perumine rata rumnaa
Oerumiee takietus rata summus on v&rreldea die
dldxae takistusega vAga vAikene T66,mis Idheb tarvia be-
rumiae takistuse kbrvaldamiseke Mipub Ara?
i) oerumiee J&u suurueest
< berumise pinna suurueest
Oeruaise Jbu suurus saab vtbendatud sellega et
ratta preseika valitakae tea oraterjaai (kaburi rattas-
tel <m harllikult bronks presaid) tehakae nad. eeesx hAa-
ti siledaka ja mAMrltakse korralikult Kui telg lilgub
kuul laagrite peal siis ei ole tarvis seda iaklstusv.
arvesse vbtta
Oerumise pinna suuruaest saab vdhendada senega.
et teba rata rmnm suuremaks Ja v&bendada telje otsa
diameetort niipalju kui soda lubab vel/a vastupidavua
- 64 -
0 h u taklstus.
6bu taklstusega tuleb ainult ails arwestada kui
wankri kiirus on bige surer. Obu takiatus on proportsio-
naalne kiiruse ruudule ja ripub &ra sellest pinnast,
mill© wastu ohk surub.
Maaplnna t б u в u d.
Kui wanker peab m&ge mbbda tLlesae min ema 9 Bile on
selleks tarwis tbb, mis wbrdub koorma raskus P kaswa-
tatud m&e korguse h peale» See resuldaat P.,b wbrdub 11*
sa pingele f, mis on dies wedamiвека tarwis, kaswata-
tud teq pikkuse peale
T • p.n
b	f » P b
n&itab neil maastiku kallaku %; kui P=1000 ja
jfe. •	etis f « 1. See tSJbendab, et dbe tonnlllse
raskuse wedamlseks 1 m/m kbrgusele 1 meetri pikkusele
l&beks tarwis lisa pinget 1 kilogramm.
W_e_d_ajn_ijs_e_£_o_e_f_l_t^s_ie_n_t
Wedamise koefitsient tikakbik missuguse wankri
jaoks borisontaal maapinnal-bn weopinge eube terwe wank
ri raakusele Praktiliselt wbetakee arwele ainult rat-
ta berumlse takiatus maaplnna wastu» Kaburwbe wankrid
koik on peaaegu fiheauguaed ja suuremalt jaolt keakmis-
te teede juures wedamise koeffitsiendlks wdlb wotta
20/1000 - 30/1000 ▼ see tbhendab weopinge 20-30 klg
(the tonni peale. Wedamise koefitsient wdheneb kui tee
on t&iesti (ibetaoline ja kuiw, Halwa tee juures tema
auureneb tublieti.
Mftest alia minnes, wankri raskuse j3ud jaguneb
kaheks komponendiks: bka paraleelne teels ja teine per-
pend! kuiaarne tule. 3ee mis on paraleelne teele tuleb
- 65 -
wankri wedami8© joule juurde Kui tee kallak n on
1000
wedamise koefitaiendiat wfihem alia l£heb wankri alia
wedamiseks tarwia weel jbudu. Juhusel kui aga tee kal-
lak on wedamise koefitaiendist suurem - wanker hakkab
oma ends raskuae mdjul m&eet alia weerema Sarnasel kor-
ral, et kinniboida weeremist on tarwis kas hobuseid ta-
gasi holds ehk tarwitada pidurit, millega monel kahuril
n&lt„ 3" wene suurtiiki 1 rattaste kodarate wahele wisa-
tud kolgi abil pannakse tatta kdik seisma, ning edaspi-
di peab juba kahur rattaste peaie m&est alia libisema,
libnikord, kui maastikkallak l&heb tile teatud piirl,
ails olenedes maapinnast ja rata witsadest woib jubtu-
da samane asi, et piduri tegewus ei ole kiillaldane ja
kahur hakkab kui jalaste peal m&est alia libisema sel-
lel juhusel tuleb teda tagaslboida kas hobuste ebk ini-
mist e joul. Samane n&btua tuleb wbga tibti ette lumega
kaetud maapinnal, mttrja robu peal, paksu pori juures j.
n.e.
Wedu raudteel.
KOik mis seni deldud wankrite weo kohta jaeb ka
tildiselt digeks raudtee juures„ Wshe on ainult selles,
et maapinna seieukord, milleks on roopad, on muutmata.
Seilest on ka sila weokoefitslent muutmatu ja.tema suu~
rue on umbes 2/1000 laiaroopalisel ja 5/1000 kitsaroo-
palisel raudteel. Kdnnakute kohal rattaate derumise
takistus on aeda^suurem, mida wdiksem on k&hnaku rea-
ding. Laiaroopalisel kddnakud raadiusega 300-400, 500
mtr.annawad derumise takistuse 4/1000; 3/10002/1000.
''J.
Stabiilsus.
Jdud mis mojuwad laskmisel lafstile. Йobu po1emiae
Ke st Wusal.	d mb jnwad mursu j a mat er j aalosa peaie.
gaiAidb tdugb mat er j aalosa |ieale on suunitud
tfclfeet-ja on^wordna rbhumise suurus
korratud laerigfc’ kabbri?ia%iQ/5ike pdnnale .
,	 5л г ' pinnale..
- 66 -
Laskemomendil wdrdub rdhumine nullile Et miirsku
kohalt aralii&utada peab teas sa&xoa teatsws rdhtuaiaa
Nagu ulaltfthendatud teljestikust nfcha kaswab rdbumine
esialgul kiirelt f Mum liikumise algusel rbhumise kd-
werjoon kaugeneb piist tel jest ja tduseb kiiresti tiles,
seat rohugaagide wool on mbrgatawalt suurem, k^i waba*-
ruumi suurenemine ning aja to jookaul mis On ±0UO se-
kundi surwe jduab maksimum’ini ( barilikult 2000 klg.
jakbwendatud raudade juures kuni 3000 klgo) Niiiid edas-
pidi rbhumine w&beneb, seat tobi on ara pdlenud ja ro-
hu gaaside juurde wool ldpeb# kuna ruum suureneb mursu
edasiliikumise tottu - aja t, Idpul - umbes 1/100 se-
kundir rniirsk lendab rauast whlja, kuna gaaside rbhumi-
ne kestab kuni t2, mis on wbrdne umbes 3 ty.
N-й i d e: Prantsuse 76,2 m/m suurtiiki achrapnell,
Gaaside maksimaalne surwe 2400 klg.
Gaaside maksimaalne tbuge:
2400 x X76t22 ~ 100.000 klg.
4
See tbuge 100 00 klg.on saawutatud umbes 1 se-
1000
kundi jooksul, ta on weel dige suur sellel mome^idil,
kui mttrsk lendab rauast wftlja - selle suurtiiki jaoks
tj. -H0,007; tduge Idpeb t£ aja jooksul, mis wbrdub
N S i d e: 1б" ehk 400 m/m haubits - rniirsk - 900
klg. Gaaside maksimaalne surwe - 1700 klg
67
Gaaside maksimaalne tbuge
1700 x 401 2	= umbes 2 136.300 klg
4
^endest kahest naitest woib jareldada^ et gaaside
touge on dige suur4 mis awaldab tegewust dige liihikese
aja jooksul - jhrjelikult mdjub w&ga jarsuite Oletades.,
et materjaalosa asub wabas rfcumis.slls selle tduke mojif
saab temale antud teatud kiirus, mis touseh maksimaal-
веке sellel momendil, kui gaasid lopetawad oma tegeviu-
se materjaalosa peale.. Sisemine lallistika annab rr-e»l
empirilise walemip mis liidab materjaalosa waba tjgesi
jooksu kiirust algkiirusega Vo-
Pr V = p Vo (1+2, ЬЛ-)
Pr	tagasijookswa masse kaal
p - miirsu kaal >
w - laengu kaal.
2,5 on koeffitsent, mis oleneb rohu jOusr ja tema
polemise ajast ning raua pikkusest
Tagagijookswa masse elawjoud on:
1 Mr.V2 = m2 Vo2 (l+2±5 _)2	= p2 VoX(l+21 5 w
________________Ц___	______________2____
2 Mr	2g Pr
= laadimise masse = w
g
Kui kahuri laadimise tingimised on uhesugused see
tfihendab uks ja sama laeng^ rniirsk ja algkiirus, siis
materjaalosa tagasijooksu energia on wastupidi proport-
sionaalne tagasijookswa masse kaalule Pr Uhesuguste
laadimise tingimiste juures, kui tagasijookswa mass?;
kaal Pr on dige suur, siis tagasijooksu energia jtUlb
ikka waiksemaks ja waiksemaks.
Peab arwesse wotma, et tagasi jooksew mass ei de
kunagi waba, waid asub lafeti peal; kui tagasijooksu
energia on waikene Siis ka look, raida ta edasiannab
lafetile on waikene - sellel juhtumisei woib materjaal-
osa kergesti kinnihoida. * NSituseks pdss-i tagasitouke
energia on umbes 5,4 klgemtr. ja .selletdttu woib teda
ka kergelt kinnihoida
Stabiilsuse saawutamiseks waljn korgete kahurite
juures, meie ei wdi liialt suurendada tagasijookswa
- 68 -
masse kaala. seat siin oleme seotud liikuwusega,Sellel
juhusel peab laskma tagasljooksul siindida Et aga siin
raua tagasijooks ei efinni wabalt, seat tema toetab alu-
se ebl lafeti peaie, ails tuleb plirata soda energiat
mlllegl elaste abinbuga, mida kutsutakse kompressorika
ja on paigutatud raua ja lafeti wahele
Ntitid kui meie teams, kuidas rohu gaaaid mdjuwad
materjaalosa peaie ja nende suuruae, ails ennem, kui
iileminna igasuguste lafetide stabiilsuae peaie - jaota-
me nad &ra kategooriateaae,
Lafettlde jaotua
On olemaa kahte seltsi lafettisi:
1). Mitte elastsed lafetid, milledel puuduwad
elaatauae abinoud see on kompreaaor ja taandur ning
raud otgekohe tap! de abil kinnitatud lafeti kfilge
nagu 6 - 180 ja 120 puudaline ning 42"' suurtfikk.
2)о Elastsed lafetid millede juures moned osad
laskmiae ^jal on liikuwad. kuna teiaed seisawad paigal
Liikuwate ja paigalseiawate osade wahele on pandud elast
suse abinoud.
Elagtsete lai'etide paremuaed on need et laskmiae
ajal sihtimine on pfiaiw ja numbrid ei whsi nil ruttu
&ra aelleparast on nad ka igalpool waruatusel, Sbjaal-
gul said kiill need waned kahurid mitte elastae lafetiga
tarwitusele wbetuds seat kahuritest oil suur puudua.
kuid parggt pool© modern kahurite juurde ehitamiaega
hakkaa nende arw ikka wahenema ja whhenema.
Elggtsed lafetid on kahte seltsi*
I.	tagasijooksuga
a) tagasijooks kiilu kujulisel alusel.Joon<22
b) Raua tagasijooks
jfrzz	h&lli roopaid modda
r—(Joon.nr, 23 ja 24)

69 -
jM.
2) Kombineeritud tagasijooksuga
19 4. US
b) Raua tagasijooks kahekordsel hallil.. (Joon 26 )
jUitte elastsed lafetid. (Joon, 26a)
Mitte elastsete lafetide juures stisteemi {.agasi-
jooks ei sunni mitte gaaside tegewuse ehk rohumise suu-
nas. waid pSralleeLselt maapinnala, kuna aga elastsete
lafetide juures raud libiseb tagasi gaaside rfthumise
70
suunas, lima kompressorite lafetide (mitte 'elastsed
lafetid) juures rauH on wahenditulr oma tapide abil kin-
nitatud lafeti aluse kiilge r. Lasu a Jal - rbhugaaside rfc-
humisel luku peaie on sunnitud terwe siisteem mboda mead
ehk platwormi tagasi libisema.
Nr,26®

Wastupidawus ja stabiilsus
Selle lahendamiae raskus
Raua waba tagasijooksu juures, guaside touge raua
peaie ldheb terwelt tema tagasitbukamiseks <. Siin on te-
gelikult raud kinnitatud aluse kiilge, ning alus uhes
rattastega lamab maa ehk platwormi peal nonda, et gaasi-
de rbhumier* jaguneb siin kbikide nende osade peaie.
Gaagide rbhumine jagundb mitmeks komponeudiks,mil-
lest iihed mbjuwad uhenduste kaudu raua, lafeti ja rat-
tastele, kuna teised siinnitawad sisemisi elastilisi
paendumisi, andes algatuse kiillalt suurtele sisemistele
jbududele - milledega tuleks ka arwestada.
Kui on atrwis teada surwet, mis igal momendil moju
wad raua tappidele, lahingteljele ja maapinna.peaie,
selleks oleks tarwis teada mitte ainult mitmesugune
gaasi surwe, mida wbidakse walja arwestada kiillalt tftp-
selt, waid ka weel sisemiste jbudude euurus, mida prae-
gu on wbimata walja arwestada praeguse teaduse juures,
Tdhendab jbudude wMlja arwestamise probleem m^tmesugus^
te jbududega mitmesuguste lafeti osadele on raske asi.
71
Г! tt
LOOGI TEOORIA
Sellest mfcuseat saedakse sellest tile, et joudu-
de asemele wbetakse look, millega on wbimalik kalkulee-
rida jattes t ah ele pan errata elastilised paendumised.
Look tiihendab mebaanikas iihe lopmata suure jbu tegesust
lopmata liibikese aja jooksul, tema annab ktill stiste'emi-
le teatud kiiruse muutuse, kuid lima et see jbuaks
tuntawalt kohalt йга nihkudaTerwes ulatuses barnaseiu
joudusi olemas ei ole, kuid Biin wbime enam wbhem seda
oletada..
Uba jbu impulsi mbbdetakse liikumise hulgaga MV
ja mbrgitakse ara wektoriga, nagu kiirustki Porutust
ehk look! ei wbi kunagi ara segada jbuga, ta oi ole mit-
te mbbdetaw kilogrammides.
Missuguse momendini wbib gaaside tegewust wbtta
Ibbgika ?
Meie teams, et gaaside tbuge on waga jarsk, tema
totiseb О kuni 100,000 klg kergete kahurite juures iihe
tubandiku sekundi jooksul peale selle waneneb progres-
siiwselt kuni nullini 2-3 sajandiku sekundi jooksul
Esimesel perioodil kuni maksimaalse rbhumiseni
gaaside tegewus wastab lobgile- tema annab materjaal-
osale teatud kiiruse muutuse V* (1-2 meetrit) ja liite-
£unkt nihkub sellaj al koha-jpealt bra waewalt 1-2 m/m
bbk on brathbendatud Mr Vх (Mr - tagasijooksew mass)
Jbrgmisel perioodil, mille pikkus on 2-3 sajandiku se-
kundi, tagasijooksu kiirus suureneb ja sellel momandil;
kui see kiirus on jbudnud maksimumini V - lafeti kohalt
nibkumine on 10 - 15 cm.brarippuwalt kaliibrist; siJn
ei ole meie enam lobgi nbuete piirides ja gaaside tege-
wus wbljendub kui jbud.
On kombeks harilikult kujutada terwe gaaside tege-
wuse perioodi, kui Ibbki ja seda mbbta liikumise bulga-
ga MrV, mis on saadud tagasijookswa massega gaaside te-
gewuse Ibpul. Seda tehakse sellepbrast, et palju kergem
on teada saada maksimaalset kiirust v, kas kiiruse moot
ja ehk walemide abil
Mr V = mVо (1+2,5
j)	m
kui kiirusta mis on tagasijookswal massel gaaside
72
maksimaalse rdbumise momendil
Laengu gaaside tegewus on look, luku peale, mis
mdjub kdikide materjaalosa orgaanide peale missugused
on selle mdju all; see lodk mdddetakse liikumise bulga-
ga, mis on iga orgaan omandanud.^ende lodkide suuruse
bpimine ja jaotamine on woimalik, seat meil on teada
gaaside alglbogi suurua; see wdimaldab meil whljaarwes-
tada lafeti wastupidawust laskmiseks ja wdljatuua mbned
iildised seadused lafeti konstrueerimiseks.
Teades iikskdik missugusee lafeti punktie (tapid-
sihtimise abindud) lodgi mdju ja tema kestwuse aja,meie
woime w&lja arwestada ainult keskmise jdu pinge Fk.,
Fk a Mv
( See on w&ljatoodud fuftaikast, kus Mv liikumise
hulk wdrdub jduimpulвiga F.t. Tundes liikumise bulka
Mv ja jdu mdjumlse wfiltust t woime leida jou mnrruet
F) Meil on aga tegelikult tarwis teada maksimaalBet
tduget, et hinnata metalli wastupanekut ehk tegewust
igas kahuri elemendis. Seda w&lja arwata on ras^e, waid
tegelikult hinnatakse wdrdluse teel mingisuguse enne
ehitatud lafeti ja uuesti proekteeritawa lafeti wabel,
Lodgi mdju arwestamise juures tuleb wotta;
1 Alembert'i teoreemi » Siisteemis on igal momendil
tasakaalustus wdliste joudude, resales fihenauste ja
inertsia joudude wabel " Seda kasutakse nii b&sti 16b-
gi juures, mis w&ljendatud liikumise hulgaga, kui ka
jdudude juured, £uid ainult selle wahega, et sisemlsed
jbud ei tule tasakgplu tingimiste arweaae. selleparast
et neil pole mingisug^gt mdju s list e emi raskuse ее spunk*-
ti liikumise peale.
rt-
2. Hariliknlt jopdgge	woib Iddgi
ajal arwesse wotmat^ j$t£g, et^giiste^mi ilmber^si
gutus on nonda sama	* fr»*’
Edaspidises kirjel
toodi, nftidates lodkisj
sionaalsed kiirustele? j
ja lafeti mass on agetgtud sfimeetriliselt iaske'tasa-
pinnale ja et lod£ sunnib selleX tasapinnal See hiipo-
teen wdimaldab £i)jutada meil terwet susteemi pinna kuju-
na. mis ennast iimberpaigutab laske tasapinnale, '
- тз -
Tagasijooks lima tiles hiippeta ( J о on - nr /27. )
susteemi mille iihendused ei anna
Joon Nr 27
 Oletame, et kahuri raud ja lafett kujutawad iibe
mingiauguat log!semist
ja terwe see susteem
libieeb lasuajal ta-
gasi mobda maad ehk
.platwormi lima files*
bttpeta
Joonistusel on
n&idatud kiill rattas-
te ga kahur, kuid meie
oletame, et rattad on
siin kinnipandud ja
tagasijooksu ajal w61-
waa libiseda. mhdda
maad v
_ i mbjuwad:
1> Gaaside Ibbk, mille wektor F on ©uunitud mbbda
raua telge ja tema auurus on::
Ur V 4 m Vo (1+2 5	)
m
2) Look 3 - see on maapinna kogu wastumbju lafeti
toetus punktides (saba ja ratted) Send© waatumbjude
suun el ole mitte perpendikulaarnd maapinnale ward stin*
nitawad sell© perpendikulaarlga mlhgisuguse mille
tangens on wbrdne berumise koeffltsiendlle, seat et meie
oletasime. et on tagasi libisemine Meil on teadmata 3
bige suurus ja asetus.
Olgu J - inertsi look, mia on wbrdne ja wastupidi-
se auunaga H-ile; wiimane on see Ibbk, mida tuleks terwe
atiste emile anda, et saada tegelikku tagasiliikumise ©uu*
rust
J ja H suurus on wbrdne:
J « H « Mr .Ve
Ve-on tegelik tagasijooksu kilTUtb
0 let use jareie liikumine on siin llht Xlbiaeetne,
paralleelselt maapinnale, et tegewuse joon Ikheb Ikbl
kahuri raskuse keskpunkti g ja on euunltud paraleelaelV
maapinnale
Alambertl teoreemi jitrele need ко Im IbbkX F,3 ja
- 74 -
moodustawad tasakaalu Sellepbrast 3 mb Ju Joon iaheb F
?4вй8вовв^Шг?в2вл$йавРа§кГв?х^в
meil teada, H Ja 8 suuruse wbime leida Jbudude paraiel-
logrammi seaduete jbrele.
Tbstenurga «£ auuruse mbJu
ja«x±=±=i±==a==sAes:=-^:s= a s=sx=sss=s r.xps
JTsz8
all olid rattad alt brawbetud
tugewatele piatwormidele.
Jfil9
Kui X. = 900 ~ i Joon-
nr 28 sila 8 on paraleel»
ne F-le Ja H suurus wor-
dub nulllie. Seliel Juhu-
ael tagasijooksu ei oel
Ja lobgl mb J u rattaste
peale on palju suurem,
kui saba peale. Sarnase
laskmlse Juures lafett Ja
1searanis rattad aaawad
ruttu S*a lohutud, selle-
pbrast kbik waned kahurid
mis olid mHttratud laskmi-
seks suurte tbstenurkade
Ja lafetiga paigutatud
Kui tbate nurk w&he-
neb Bi is H labeb auuremakij
Ja 8 wMbemaka ( Joonistus
nr 29,) J a punkt a l&beneb
Joonele CC’c Kui tbate -
nurga suurus Jduab mingi-
sugusb auuruae — ni
kus 3 on suunitud mbdda
CO’. siis mbju rattaate
peale on wbrdne nullile
(Joon.nr 30)
Sellest momendist ala*
tee, kui weei w&bendada
tOatenurge wnurftet saab
waetu nib Ju В negat nwseks
ning iga lasu jarele rat-
tad buppawad iilease
75
Kui toatenurk on wAiksem kui piirde nurk ** lafetl
rattad huppawad iga lasu jftrele til esse ja saba libiseb
mbbda maad tagasi Gaaside Ibbk annab kahurlie peale ta-
gaeijookau	t maapinnale weeX Umber pa iskamise
iimberpunkti, mis asub perpendikulaari О К peale Peale
hilpet lafett kukub uuesti alia.
Tagasijooksu pikkus on harilikult palju pikkem, kui
eelmisel juhusel, kus lafett oil lima dies Uiipeta; olgu-
gi et ttleshtlpe wbtab bra osa energiat, kuid berumine maa-
pinna peale on tubliste wkbem. Sarnane (HeshUpe Ibbub
aga lafett!„ Nkituseks mbne 6** kaburi juures on see ttl'ea
hdpe kuni 15-20 cm.
Uleshtipe tarwitab wastupidawamat lafeti ja on/kahjur
lik tule t&psusele, sellepttrast katsutakse alati pi1гДе
nurga <<r. suufust wahendada
Abinbud piirdenurga wabendamiseks>
«адзеаяя я «гпякзжямкфз	sssearesssssssss
1) Wbiks wahendada 6erunIse keoffitsienti f = tgi,
knid see ei ole wbimalik, sest sellega teeks meie tagasi-*
jobksu pikemaks,
2) Ainukene abinou on. mida tarwitatakse see on .
lafeti kuju muutmine
tgoCs = OK « b-h
Ak а-Ъ?	*
- 76 -
Et wahendada
suurust tu-
leks teha lafett
pikk Ja madal see
tfthendab. et tu-
leks wahendada
nurka
Lafetl kbrgus
on seotud kahuri
juures tegutsemi-
se kui ka liiku-
wuse tingimiste-
ga nlng on whlja kergete kahurite juures keskmiselt 1
meeter Mitte elastsete lafetide juures on S suurus =
ж 30° ja suurus 10°, selle jftrele on rattaste ules-
hupe alati olemas laskmisel alia 4000 mtr.
Tagasijooksu kiirus (lima hiipeta)
ге«гчж я gs S9 sasssx: xts	зг ssss sssks&Ss гга» sz=== ss rs я
Teades F • Mr V, tbstenurga suurust «< ja berumise
nurga suurust i, on wdlmalik largest 1 leida kilrust kas
graafiliselt ebk jail® wfiljaarwestuse teel
ab ж Mr Vs - tegelik liikumise
hulk
ad « Mr V - gaaside lobgl 111-
kumiss hulk,
Ve ж ab x у sin b da x V *
<|*	— a<i sin a b d
'	e cos (i_ 4»	.)
ooa 1	x V
x
Tagasijooksu pikkus.
==з==^и2аз;==гз=вхпваа^
Kahuri jaoks, mis tagasijookseb a llb'iseda mbdda
ma ad saame tagasijooksu plkkuse sellest,, tagasi jook-
su elawjttud У2 Mr Ve2 on wbrdne oerumise tiwie terwel
tagasijooksu pikkusel. Oerumise tod ж fx Pr stjC/
- 77 -
H&ide 6” kahuri jacks:
Antud- P я 2150 klg (siisteemi kaal)
p - mursuraskus - 43 klg
w - laengu raakua - 1100 gr
Vo- algkiirus - 281 mtr/sek
Tagasijookau kiirua, kui tagasiliikurniawktf tuUsU-
al ei ole antud meil sise ballistikas:
Pr V ж p Vo (1+2;5	)
'p
V «’ 43 X 281	(1*2,6 1x1 ) «5,95 meetrit.
' 2150	43
Kui berumlse koeffitBlent f « 0,5, site sells juu-
rea 1 suurus x 26° 30*
1	Kui tbatenurk = 10°
Sila:
Ve a V x ooa (i+«C)	=--	3° 30 * = umbes 5^29 mtr
008 i	' 0»
X/ =® Ve^ « 5.292 9 2,85 mtr
10	16
2	: Kui tbstenurkX « 30°
Sila:
Ve « 5,95 008 56° 30» ж
omHSS^To^
3f67 mtr.
я 85 1,54 mtr
3r Kui t6etenurk*< ж 60<>
Ve » 5,95 coo 86° 30» ж о 40 mtr.
OAA Й/*О яп»_
- 78 -
« 0,0X6 atr
Sellest jkreldua, et tostenurka auur anemia el wfche-
neb tegelik tagasijooksu kiirua Ve ja tagasijooksu pik-
kus
Tegewuae moju kahuri raua ja lafeti wahel
=sss=:=== s==r: :as=5==sss;x3e3xssse==ssses3===3s
Ldogi teooria tarwitamine annab meil teha mitmed
j&reldused materjaalosa ehituseks
Mida whiksem mass on kahuri raual seda amirema
lobgi annab ta lafetile - jttrjelikult, et tbuget lafeti
peaie w&hendada, tuleks raua masset suurfendada, kuna
aga kahuri juures tegutsemise pea nbue on, et lafett ja
ka ttleiildse terwe kahur oleks wbimalikult kergem. siis
muidugi pea huwi on lafeti kergended».
Lddk antakae raua poolt lafeti peaie raua tappide
ja tostemehaniami Ihbi Mbned stisteemid, kus urwi osal
on filekaal (t&bendab raua raskuse keskpunkt on tappi -
dost tagapool), raud toetab lahtiselt tostemehanismi
peaie laskmise juures, kui ratted tiles hiipawad, ails
raud tagasi kukkudes, rikub tubliste tdstemehanismust
Kui raud on Uhendatud tostemehaniamiga, siis see then-?,
due peab nil tugew olema, et jduaks wastupanna mojude
pingele.Lbbgi mttju tdstjemehanismi peaie on soda suurem.
mida suurem on raua raskuse iilekaal urwiosa pool ja see
moju suureneb peaaegu proportsionaalselt tbstenurgale
ja on kbige suurem 45° juures.
Telg ja ratted.
яаяя=яяхжза»язгваа
Tagasijooksu algul ratted inert a i mdjul piiiiawad
paigale jh&da. Telje peaie mbjuwad siis horisOntsal
joud, mis wbiwad tdusta kill la It suureks ja on seda suu-
remad, mida raskemad on rattad. Arwestades sellega,
piiiitakse lahingteljed horisontaal suunas teha hhsti
paksuks ja ka weel tarwitada kahte seltsi rattald:ilhed
kergemad laskmiseks ja teised raskemad rhnnakuks
79
Kaburi tagaaijookau piiramine ja kohale
saxx==2sx±sb -s£S£sss9B2s*d£sss£3sz«3sasss8S3s:s3S83S3U*S8s«aBsbx:
palgut amine
яхжяаааа=жх
Mitte elastset lafeti maa kUlge kinnitada ei ole
wbimalik seat suure lodgi mdjul wbiks sarnane kinnita-
tud kahur kolbmatuks muutuda Sellepttrast tuleb ainult
piirata tagasijooksu pikkust. Selleke wdetl tarwituse-
le
1	Odrumise pinna suurendamine,
Mdned keburid millel puuduwad rattad, lama wad plat-
wormi peal tugewate kiilgplankude abil da laau ajal libi-
sewad nendega platwormi tagasi
Kahuritel, millel olid laskmise aJaka ettenhhtud
rattad, tagasijooksu piirati rattastele lUlikute iimber-
panemisega ehk hhdraulilise кempressori juurde ehitusega.
2	HUdrauliline кoppressor
Kahurite juuresf mis mhhratud kauemat aega iihelt
kohalt 1askmiвека, ehitati kahuri alia platworm, kus
waliti uks punkt, kuhu kinnitati puuat telje kUlge (joon
j/f32.	nr 32) htldrauli^ise
£27^—-komprassort tike ots
——j	(harilikult kdmpres-
Д	VT***'	sori silinder) ja tei-
Za	xX	ne ots see on kompres-
f \	sori wars (stokk) -
I	lafeti kttlge, Peale
selle paigutati ’kumma-
ratta teba weei uks
kttttl. misaugused ker-
gendawad kahuri kohale weeretamist Ndnda siis nheme et
siin tagasijooksu piiri jacks on hitdrauliline kompressor
£a ka osalioelt ktiludr selle ehituse halwaks omanduseka
on see et plstwotift tarwitab pwlju ruuml ja palju aega
oma kohale asetamiseks ning peale selle platwormide
surnud kaal on whga raske wedamiseks ilhest kohast teise
Peale Seda pantl rattaate Umber ittlide kaupa kok-
_Я*ЗЭ.
ku pandud laud-
lindidj mis avu-
rendasid berumist
wastu maad ja aa-
ba alia ehitatl
ainult waikene
platworm Joon
nr 33 Kahuri ko-
hale weeremiвека
pandi rattaste
taha kiilud Wil-


тазе ehituae paremuseci olid need; el oil palju walks ein
kaal wedamiseks ( 1 tonn endxse 5 tonni asemele) Ja ka
positsloonile asumlne oil kiillalt klire (nduab umbes
1 tund aega); nlng oil woimalus llikuda xaurdmaastikul
Mitte elastlliste kohurlte karakterlised
Jоoned
Nende lairetld, mis kannatawad tales Hiatuses gaa-
aile Ibbgi Ja ka maaplnna wastuldogi moJu all peawad
olema hast! tugewad. mis muidugi suurendab kaalu Wiima-
ne on suurendhtud Ja sellei;arast ei wbimalda wfiljakahu-
ritele kullaldast liikuwust Nende ehitus ei luba anda
suurt tdstenurka Ja materjaalosa saab kiirelt rikutud
Kahuri tagasijooksu Jareldusel tuleb aga lasu Jhre-
le kahurit umbes 2 mtr kohale weeretada, mis wiisitab wa-
gs numbreid; laske kiirus on waewalt 2 laske minutis,
mida wbib katte saada ainult sellel juhusel, kui laske-
aja kestwus ei ole pikk. -	4
Hydrauliline kompressor

Eelpool nhgime ei raua ega terwe sttsteemi tagaai -
Jpoksu ei saa kbrwaldada. kttll aga wbib seda piirata
kompressor! abil. Peaaegu к6Ik tarwitusel о1ewad kom -
pressorid on hydraulilised Modern kahurite. Juures kom-
pressorid mdnglwad suurt osa J a seilephrast waatame ka
ennem.ka nende ehituse l&bi, kui Uleminna stabiilsuae
haritamisela
81
Skemaatiline kompressori ehitus (Joon.nr.34)
H>drauliline kompressor aeiaab koos silindrist,
mllles liigub edaai tagasi kann tihes oma warrega (ehk
stokiga). Kann on mbnel susteemil iihendatud tagasijooks-
wa massega, nbnda et tema wbtab lasu ajal rahugaaside
rbhumise wastu; mbnel susteemil on kann kinnitatud pai-
gal seiswate osade kiilge, Tagasijookswaks masseks wbib
olla: kas ainult raud, raud iihes kelguga ehk terwe stis-
teem Silinder on iihendatud lafetiga, ehk kui tagasi
jookseb terwe etisteem siis mbne kinnise punktiga plat-
wormil. Silinder on taidetud mitte ktilmetawa wedelikuga.
ja see wedelik wbib yroolata iihest silindri otsast teise
lAbi kannu aukude ehk Ifebi silindri soonte.
Joon.Nr 34.
Kompressori tbbtamine
Lasu ajal rohugaasid rbhuwad tagasijookswa masse
peaie ja toukawad teda tagasi, kus juures wedelik saab
enure kiirusega (150-200 mtr./aek) iihest silindri otsast
paisatud labi kannu waikeste aukude silindri teise otsa
Wedeliku wool lAbi kannu kitsaste aukude on takistatud
ja peaie selle wedelik on kokku surutud.silindri otsa
ja°kannu tAis osa wahele wiimase liikumisel Nende kahe
wastupanu wee on wedeliku labiwoolu raskus ja wedeliku
kokkusurwes seisabki kompressori, kui tagasijooksu peh-
mendaja tegewus, See wastupanu mbjub kolbe peaie wastu-
pidi suunas tagaaijooksule ja margima teda are Rf, tema
pldurdab ja teeb pikaldasemaks tagasijookswa masse lii-
kumist kuni see teatud maa pikkusel ja teatud ajajook-
sul jAAb seisma< Kui tagasijooksew mass jAAb seisma,
siis, hydraulillne kompressor lopetab oma tegewuse. Ntliid
on tarwls weel iiks eraldi orgaan mis tooks tagasi -
masse oma algasendi tagasi Selle iilesande tait-
ilseks on iga modern kahuri juurde ehitatud taandur.
- 82 -
Kompressor! tegewus lafeti peale
=xacx===-rx »^«ssssaa«»s=;=5=ssBS3ss==s53S=ss= »s==tss=t
♦
Aime kompressori tegewuse tile lafeti peale on tab-
la. Rbhumine kannu lMb.l wedeliku peale saab wiimase
Aaudu edasi ancud silindri otsa^peale. See on sila sur-
'e all., mis mbjub wastu suunas Rf’ile, Need kaks
.fdudu on wordsed. dilinder on lihendatud lafetiga, jarje-
:.ikult jdu R. tegowus saab torwena iileantud silindri
' hendus'punktile. . R^ - on s.iis kompressor! tegewuse mtf-
,?u lafeti peale,
Kompressori kannu wedeliKii Idbiwoolu
=^r=-=;=—3==:^;= =»3s s»e= = aj:s==:=:==== ==»= ===: = = — = ;==
eukudo obi tu&—westawtilt. kahuri none —
— =s s—=i=s = -s=xsx«acas» ==rx= тгтххз =s«=asjx3*5KSb^=3=s= = 5S=csx
tele.
Mida suuremad on kompressor! kannu augud, seda
siiksem on tegewuae moju lafeti peale ja seda pikem on
agasijooks. Kui stabiilsuse ja materjaalosa wastupida-
us ncuaks norka kompressor! tegewuat lafeti peale,siis
annu augud peawad suured olema. Kahur on selle juures
tka tagasijooksuga- See nahtus on koikide ke.rge wfilja
.aburite juures, . .
Wastupidlt mida waiksemad on kannu augud, seda suu-
•om on kompresson tegewuse.mbju lafeti peale ja tagasi-
ooka on. ka liihom Kui mingisugusei juhusel nagu kabu-
id, mis paigutatud.teras tornidesse ebk mis lasewad
:xurte tbstenurkade . all. on meil tagasi jooks ruumi poo-
. est piiratud, meil on tarwis liihikene tagasijooks, jar-
plikult kompressori wastupanu kui ka tegewuse mbju la-
eti peale on dig® supr. On tarwis b£stl wastupidawat
_ufeti.
Lbpuks wo tame jubuse, kus kannu sees, iileiildse 1ЙЫ-
oolu ankusid pole, siis pole ka kompressor!z sest la-
.eti peale lasu ajal mbjuwad rohugaasid jSrsult
Sellest naeme, et kompressor! kannu augud on regu-
.leeriw orgaan htidraulillse kompressor! juures kahuri
obuete j&rele. Sellest jareldus - aukude abil, kompres-
.. ЭГ lubab edaslanda lafetile cige suure jou asemele
83
(kergel w&ljakahuril 100 tonni gaaeide maximum robumise.
juures), mis mdjub aarmiselt liihikese aja jooksul
(2/100 sekundi) jou, mis on wbrdlemisi norgem ,ja tegut-
seb pa14m pikema aja jooksul ( umbes 1 sekund)r See on
see kdige suurem abi biidrauliselt kocipressoriit - sells-
ga tema aitab kaasa ka kaburi wbimsuse, stabiHanse j*
wastnpidawuselee
Kompressori wastupanu suurus.
seb labi peenikeste
Joon.Kr.35.
Nagu eelpool n&gime, et hddraulilise kompressori
kanbu augud kujutawad enesest regnleeriwa orgaani. Edas»
pidlaeks kompressori uurlmieeks on tarwis saada tike prat
tillne WalemJ mia annaka meil kompressori wastupanu sUu-
ruse kui funktsioon tema elemendist ja ka asaliselt au-
kude Idbimobdust.
-	Л-— kannu pixid, mille peaie rb’bub wedelik,
W - aukude pinna suuru»f
cT - wedeliku erikaal.
V	~ - t.agasi jookswa masse ja вellegs ka kannu
—	kolbe kiirus.
W* » wedeliku woolu kiirus Iftbi aukude
Rf - kompressori wastupanu.
Kui tagasijooks on muutuwate aukudega,jw* lx pind muv
dab end tagasijooksu ajal wastawait aukude muutusele>kui
neid muuflatusi ei woeta mitte arwesse, seat nad on- wdrd-
lemisi w&iksed.
a) Eiidrauliliste kompressorlte juures wedelik jook~
aukude, nagu see on tbendatud’ fdusi-
kas, ku^. Torricelli wedeliku kii-
ruse SQUruse kohta leiciis jargmi-
se seaduae: Wedeliku wfcljawoblu
kiirus wordub niisuguse langewa
keha Ibppkiirusega, mis wedeliku
niwoost kuni wHljawoolu awQuseni
wabalt langeb
Nimetatud seaduse1 jarele peaks weejuga purskaewus
ebk iilaltahendatud nbus Joon .35 kuni wee niwooni. ab
tdusma, seat et weal labi awauae о niisuure algkiiruseg^
files pritsib kui suure kiirusega plnnalt ab laagew keha
punkti c Jbuks
Wedeliku"waljawoolu kiirub siis Torricelli seaduee
84
j&yele oleks
=fkV 2gbT
g bn waba langemise kiirendus
h - niwoo kbrgus wftljawoolu awausest
b) On arusaadaw, et wedeliku osakeste w&ljawool
mitte sugugi ei muutu. kui ulaltabendatud weenous wee -
awauae piUnale cd panna mingiaugune kerge lima raskuse-
ta kann J a tema peale asetada raskus Rf,. mis oleks word-
ue weesamba raskusele abed.
Sellest alls kohe naeme; et wedeliku w&ljawoolu kli-
rue ei ole mitte just fcra selleat weesamba kbrgusesttwald
rohumisest pinna cd peale -.see rbhumine on wordne wee-
samba raakuerele, mills algpind on cd ja korgus h Oleta-
me, et cd oleks meil kompressori kannu,pind alia;
Rf = Л. h S
c)Wedeliku w&ljawoolu kurus If on (kolbe) kannu
klirusega jargmiaes wabeiorraa,
U? .ur -
Tahendab wedeliku waljawoolu kiirus kaawatatud auku-
de pinna suurusele peab wordne olema kannu tagaaijooksu
kiiruaeie kaawatatud kannu pinnale Seda woib barutada
jargmiselt: mingisuguse aja ^t jookaul kompressori kann
nihkub edasi suuruse V a t ja preasib wftlja wedeliku hul-
ga V. д t. jCL. . Seesama wedeliku hulk peab selle^sama
aja jookaul woolama l&bi kannu aukude kiiruaega 4Г Nagu
fiiusikast teada wedeliku hulk, mis iihes sekundis labi
awauae woolab, wordub waljawoolu kiiruaega, kaawatatud
wedeliku j ao Idbilbikepinnaga. On nfiiteka kilruazZ^ cm
2	®eC
ja Idbildikepind Ы cm4, siis tuleb igas sekundis Sr cm
pikkune ja лЛ'сиГ jamedune weepriisma wdi si Under labi
awauste walja,	_
Selle pinna ruum- ala on - A^cm® , ta kuj utat"'^eg-
uksuses'w&ljawoolanud weehulga ruum ala, Sellest siis
saame. et wedeiikb ruum_ala,_ mis waljawoolas labi awaus-
te a t ajajooksul on	mis peab wordne olema копц-
pressori kannu poolt wdljapressitud wedelikule.
= 4?-,-ar.
Or JI-	- Sr .b).	-ГХ (Г-
<0.
h x Hfу pannes sells aeemeie waljawoolu kil-
fuse walemisse ^ae&e:	-	•
Pannes sila asemele eelpool wftljatoodud wedeliku
waljawoolu kiiruse awaldus - saame: ft a jQ»3./♦
2^-
Arwestuse juures wbetakse:
ja^-suurus cnr,
V - miirus mtr./sekundis
/ - kubik cm (cm3) kaal grammid.es,
£=9,8	r>3 p	2
Rf »	y V*
26	* 17s
Nonda siis leidsime arwestuse abil
hiidrauliiise
kcunp-ressori aukude reguleeriwa omanduse
Tahendab kompressori wastupanu on proportsionaalne
tagasTjooksu kiiruse ruudule ja wastupidi proportsionaal-
ne kannu aukude pinna ruudule
Pealejooksu kiirus umbes 20-30 korda w&iksem kui
tagasijooksu kiirus -r jarjelikult kompressori wastupanu
on ka esimesel jubtumisel 400-900 korda wdiksem, kui
kompressori wastupanu tagasijooksu ajal- Sellega siis
pealejooksu liikumine on, waga w&he segatud»kompressori
Ibbl - see on uks wHga hea omandus Compressor peab oma
iilesannet tditma tagasijooksu ajal, kui ei tohi mitte
segaw orgaan olla pealejooksul.
Mdned muudatused kompressori wastupanu
suuruse bindamises
a=xs амкж» гяжжл-st звсх=за» ж sssssx as
I	e
Eelpool wMljatoodud walem wedeliku walhawoolu kii-
ruse kohta on wedeliku kiirus wabal waijawoolapiisel Ibbi
augu, kuid siin tuleb waaddta seda woolu, kui woolu iii-
bikeste torukeste kaudu, kus derumine toru seinte wastu
wftbendab wedeliku kiirust - nonda tegelik kiirus(a>k/tr )
on w&hem w&ljaarwestatud kiiruaest Telseat kiiljest weel
kompressori juures wedeliku labijooks ei ole mitte waba
wedelik, waid awauatest Idbiwoolates paiskab tema juba
enne labi woolaaud wedeliku wastumis on enam wiibem
- 86 -
\	У
pbdrlewas seisukorras' ja aellega saab siis tubliste takis
tatud Slle lop,Ulikult see kiirus oleks 4? " Z. иг '&
AJ' "
Suhe К	nimetatakse oerumise koeffitsiendiks
Tema suurus mMdratakse kindlaks katsete abil
Katsed on nftidanud,' at see koeffitsient. (teada just
mitte taielikult oerumise koeffitsiendiks ei wbi nimeta-
da),
1) Ei muutu tagasijooksu kiiruse ega wedeliku rohu -
mise suurusega;
2) muudab wedeliku tihedusega ja on wedeliku funkt-
sidon, mis ripub ara temperatuurist;
3) muutub peaasjalikult aukude kuju jasuurusega>siis
jhrjelikult igal tagasijooksu momendil muutlikude aukude-
ga kompressorite juures on tema isesugune,
Koeffitsiendi suurus on:
Neljsik&zidili&t о aukude juures О 6O_.
Umarguste aukude juures - 0t95-
Siis arwestades sells koeffitsiendiga saame lopuli-
kult kompressori wastupanu walemi
Bl’ «	*4,,x	Л'С/
Zcr-t * КЪ	*- '•
ehk/Rf - y. V^Ykus A tahendab’ A =
_ СцГ'П
Tagasijooksul tekkiw soojus.
Surutud kompressori kanntj tegewusel - wedelik silind-
ris hakkab liikuma, saab paisatud suure kiirusega Ifibi
aukude, peaie selle tungib suure Ibbgiga wedeliku wastu,
mis juba labiwoolanud, oerub wastu seinu j,n e ning sel-
le tdttu laheb palawaks- Katsed. nil it awed, et peaaegu koik
energia, mis on*edasi antud w-uaelikule' muudab ennast soo-
juseks.
NA it useks: ?6.2 m/m. suurtiiki juures oh wedeliku soo-
jenemine iga lasu ajal umbeb 3° Seda saadakse jargmiselt
Kompressori wastutob - 1700 kgm. l,5;liitrit wedeliku.
soojus jubtinus -0,8 Nende a'ndmete abil aaamerr '
17QQ_______-	s 3'0’
15	0,8' 424
424 - on mekaaniline soojus-ekwlwalent
87
Kagu Uks elektri diinamo muudab mekaanilise energu
elektri energiaka - nbnda sama ka hiidrauliline kompres-
aor muudab liikumise energia suojuseka, selles on alia
kompressor kui iiks energia umbermoodustaja * Siin see
so.ojuS; sellepftrast waatamata, et uks osa laheb ohku,
mbjub pika tegewuse jarele halwawalt kompressori peale
Hiidraulilise kompressori.ehitus ncutud
явкззз*=--яхх=:л=:х==:хг:х7. — ss=s=s
wastutegewusega
Ennem, kui nftidata, kuidas tehakse Uleiildse hiidrau-
liline kompressor ndutud wastutegewusega. tuleb waadata
liikumist, mis on tagasijookswal massel tagasijooksu
ajal.
Ao Tagasijookawa masse liikumine„
= = = 25 = ==== = =S==±T7 == = 2S ==•=»=
1) Waba tagasijooks.
Waba tagasijooksu kiiruse annab meile kiirusembbt-
ja, kiiruse makaimum on saawutatud sellel momendil kui
gaasid lopetawad oma kiiruse alal, kui mitte iiksi takis-
taw jbud ei moju ^ema peale.
2) Takistatud tagaaljooks
Hiidraulilise kompressoriga takistatud tagasijooksul
kompressori wastumdju tuleb esile nil hdsti gaaside te-
gewuse ajal, kui ka tegewuse lopul
Esimese perioodi kestel on gaaside tegewus kui moo-
tori jbud ja temaletegutseb wastu kompressor. Selle -
juures on wiiga soowitaw, et see wastutegewus ja uleiildse
igasugused wastutegewused oleke wblmalikult wdiksemud -
kahuri stabiilsuse ja wastupidawuse pdrast
Gaaside tegewus perioodi Idpul, tagasijookswa masse
maksimaalne kiirus, on muidugi palju w&hem, kui waba
fjasijooksul, Kui gaaside tegewuse periood on Ibpenud,
si is tagasijookswa masse peale tegutsewad ainult- takis-
tiawad jbud.
88
В . Lihtsustaw hiipotees.
. Hiidraulilise kompressori walmistamine woib siindi-
da ainult siis, kui wotame arwesse need mblemad perioo-
did, mis meie waataaime eelpool (gaaside tegewuse periood
ja sellele jBrgnew nonda nimetatud enertsi periood)»
Selle juures tuleb t&hendada, et terwe selle uuri-
mise juures tuleb teba teatud arw umbkaudsuei Nditeks
ligikaudne hinnang kompressori wastupanu smirusest, mil
le juures ei ole tftpne wastutegewuse koeffitsiendi A suu
тиа,. Selles terwes arwustuses ehk uurimises kompressori
kannu augud, mis pea orgaanici kompressori juures saawad.
walja arwestatud aarmiselt tapselt ja kbik umbkaudsed
saawad juhitud aukude whhend amiseks
Nonda walja lasLud kompressoril? kui annab katsetel
mitte rahuloldawaid tagajargi, woib aukusi suurendada
lihtsalt wiiliga lihwimise abil,
Siin puiiame naidata, kuidas woib saada uldlst idud
hiidraulilise kompressori eelprojektist millel on maara-
tdd wastutagewus
VtfBlja kergete kahurite juures, missugused on pika
tagasijooksuga, katsed naitawad, et tagasDjooks gaaside
tegewuse perioodil on waga nbrk, wbrreldes tagasijooksu
pikkusega, sest selle perioodi kestwus on ka wbrreldes
wdga waikene gaaside rohumise perioodi kestwusel tagasi-
jooksew mass on takistatud igasuguste wastutegewustega
kuid woib iitelda, et ta ka mitte taiesti takistatud ei
ole
Selle jftreldusel pika tagBsijooksuga kahurite juu-
res tehakse jhrgmine lihtsustaw htipotees:
1	Maksimaalne tagasijooksu kiirus takistatud tagasi
jooksu juures on wordne tagasijookswa masse waba tagasi-
jooksu kiirusele, kompressor ja kbiksugu teised wastute*
gewused ei tddta gaaside tegewuse perioodil
2	. See kiirus on saawutatud momendaalselt see th-
hendab enne igasugvst tuntawat umberpaigutust ehk taga-^
eijooksu.
See hUpotees el wiil tarwltusele wbetud saada hiidrau-
llllste kompressorite juures lilbikese ttagasi jooksuga
89
С.Libtsustawa hiipoteesi jAreldused „
ж rz zx.=3S = =x z====* — ж == =S ===»	=я =» Я9 л ss жж ж аз я sc ж
Tagasljookswa masse waba tagasijooksu kilruae auu<*
ruse saame katte kas kilruse mobtja ehk antud waleml
abil.
Pr V - p Vo (1+2,5 W )
P
Tagaaijookswa passe liikumise energia on
1 Mr V
Hiidrauliline kompressor rakendab end tagaaijookswa
mass® kiilge. et tagasi hoida tema lilkumist ehk haawita-
da tagasijooksu plkkusel terwet tagasijooksu energiat
Otstarbekobane kompresaori tarwitamine.
-гжд—яя—в»«=я=зж= -i =
Joon.nr.36.
kult Ara kasutatud.
Wotame tagasijookswaks
masseks kahuri raua ja
kannu ilhes warrega (stokl-
ga). Seaside tagasildok
siinnib kahuri raua teige
mooda, kompressori wastu-
panu aga kompressari tei-
ge mbbda Oletame, et
need kaks joont on para-
leeised. Kui meie laseme
hull kraadilise tOstfcnur-
ga all, siis tagasijooksu
lopul on kompressor taie-
likult wastuwbtnud ^lku-
mise energia Mr V2.
Kui laseme mingisugu-
se tostenurga all (muldu-
gi positiiws©) siis taga-
i w „оsijooksu lopul on komprea-
sor wastuwotnud energia i * Ja weel llsaks kaalu
komponendi, mis suunitud^wastutegewuse joone sihis.
Nagime, et molemad energiad said kompressori poolt
wastu wbetud, tahendab kompressori omandused on tdieli-
- 90
Mitte otatarbekobane kompressori tarwitamine.
(Joon.ПГо 37,)
2
ainult energia 1 Mr Ve kus Ve on bige
rus kompressori*wast”^
Kui wbtamei
et wastutege-
wuse joon
jafcb alati
borisdntaal-
seks ja ai-
nult tagasi-
touke Joon
woib nurka
muuta.
Sarnastel
tingimistel
konspressor
wbtab wastu
tagasijooksu kii-
rus kompressor i^wastupanu joont mboda Ulejnanud energia
( J. Mr Vог - 1 Mr Ve2) ei saa kompressori poo Lt mitte
2	г
wastu vrbetud ja «ее annab wahema ehk kbwexna tduke nater-
jaalosa peale Kiompressori omandused ei ole siin mitte
taielikult arakasutatud. Kompressori tegewus on maksi-
maalne ails kui raud on horisontaal seisukorras
Materjaalosa koormamine
я=х-==л = ==дт:я-л 3txts.»ssae=ss=aisx»s*t=
On Juba enne walja toodud et:
1 Mr V2 ж p2 'Vo2 (1+2,5 AT )2
Ъ	_______,_________p
2g i?r
Selle jftreldusel, mida suurem on laeng, seda euu-
rem on kompressori wastupanu ja ka selle mdju lafeti
peale iihe ja. sellesama- tagasijooksu pikkusel. Seliega
saab sila suurendatud tombepunkti ktilge, kuhu on kinnl-
tatud kompressor.
Kompressori konstrueerimisel tuleb alati wbtta kbi-
ge suurem laeng, asst siis on ka kompressori too koige
suurem, kui kdik telsed nbuded jaawad tiheks ja samaks
91
Kompressori оsad
a) Kannu augud.
Kannu augud ehk digemine wedeliku Ikbiwoolu augud,
seat monel kompressoril on nad tehtud sillndri sisse,on
kompressori reguleeriw orgaan. On tarwis waadata, mls-
sugune on nende seisukord kompressori praktilisal tar-
wit ami sei
Tagasijooksu algul tagasijooksu kiirus touseb oma
maksimum’ini peaaegu momentaalselt ja peale seda juba
alaneb. Kagu ennem juba waljatoodud walem kompressori
wastutdo kohta"	Q
upz
Kui IMbiwoolu aukude pind on w&ikene ja Rf selle
juures liiga jarsk ja suur sila on see wkga halb iihen-
dus-kohtadele ja paneb ka vre-el terwe stisteemi tileshupa-
ma. Et sellest ulesaada, siis saawad need augud sarna-
selt tehtud. et bli Iftbiwoolu pind oleks tagasijooksu
algul kiillalt suur, kuna aga edaspidi monel kahur31 nad
muutuwad ikka waiksemaks ja waiksemaks ja teistel Jna-
wad ptiaiwaks
Tagasijooksu kestwusel meie woime Ikbiwoolu aukude
auuruse hcida tlhesuguseks (kompressor uhosuguste aukude-
ga), nagu see on tehtud 76,2 m/m suurttiki juures ehk
jalle woime ka wkhendada aukude kogu pinda wastawalt
tagasijooksu kiiruse withenemisele.. Kompressori wastutoo
Rf oleks wiimasel juhusel uhesugune (kompressor piisiwa
rohumisega), see lab enduswi is on parem, kui eelmine ,
seat nende juures siisteemi esialgn.e hiipe tuntawalt wd-
hem ning sellepkrast on ka rohkem tarwitamiat leidnud
On none, et tagasijooksu lopp siinniks pehmelt ja
aeglaselt; teoreetiliaelt oleks tarwis aukude' suurup
olema tagasijooksu Idp.ul null, Kuid Woiwad olla juhused,
kus tagasijooks on liiga pikk nonda et augud labeksiwed
ennem kinni, kui kiirus el ole weel wahehenud null!
peale,
Selle jMreldueel, et wedelik end kokkusuruda ei
anna, sunnib kompressori silindris dige suur rbhumine,
mis woiks esile tutsuda kas sillndri palsum!at ehk kisiw
kannu warre katki, Sellephnet on tarwis tagasijooksu
lopul augud jdtta wkhe lahtisoke - wedeliku labijooks
- 92
peaiejooksu algul nduab ka seda.
IiftbiwoolH aukude pinna wdhenemine on katte saadud
kas Bilindri seesmisele pinnale loigatud soonte ehk
kontra-warre (kontrastokk) abil. Nditeks soonte abil on
meil olemaa 18 ta.1 .‘Inglis suurtiiki kompressor, kuna
kontrawarraga 51! Wene suurtiikk ja Schneider’i siistee-
mid.
a)	Soontega kompressorid.
lende juures on harilikult kompressori seesmisele
pinnale l&igatud muutuwa sugawusega sooned, see tShen-
dab Bilindri selles otsas, kus normaal olekus seisab
kann, on sooned kbige sugawamad, kuna sellest minnes
ette ehk tahapoole - wastawalt kompreeaori ehitusele,
hakkawad jaama ikka madalamaks ja madalamaks ning taga-
sijooksu lopul on juba tisna wftike pilu (waewalt mftrga-
taw) Bilindri ja к&шп wahel. Sarnase ehituse juures on
kann taitsa umbne.
b)	Kontrawartega kompressorid.(joon.nr.38.)
Kende juures
on hariliktilt kan-
nuwars (stokk) ja
kann bones, ning
kannu Blase on
puuritud augud.
Kontra wars on
tehtud koonuae ku-
Joon.nr.38.
juline, et sells-
ga ta reguleeriks tagasijooksu; tema on kinnitatud si-
lindri ptihja kiilge.
Tagasijooksul wedelik on sunnitud woolama labi kan-
nu aukude ja sealt eaasi kannu ja kontra warre wahelist
pilu kaudu silindri teise otsa, see pilu on tagasijooksu
algul suurem ning tagasijooksu kestwusel whheneb kontra
warre muutuwa diameetri tbttu.
Wedelik,
Tarwitataw wedelik peab olema wahe tundelik tem-
peratuuri muutusele ja igal juhtumisel mitte hrakfilma-
ma - 20° temperatuuri juurea, kiillalt wedel ei tohi
siaaldada kbwa olust, mille tdttu tbuaeks berumine ja
osade kulumine, ei tohi sisaldada hapet^ ega ka aineid
- 93
mis aja Jooksul woiwad hapeteks muutuda, tahendab ta
peab t&itsa roostewastane olema, et wbiks kompreeSoria
olla pikemat aega ilma wabetamata; wedeliku leekpunkt
peaks olema nonda kdrge, et atahoida wedeliku auru plab—
watust ohu Ша, ailmaapidades, et wedeliku temperatuur
berumise juures toueeb.
Nende tingimistele wastawad bast! mineraal blid
( mis on narta jaanustest whljatobtatud) ja glitserlini
nlng wee segu, Glltseriin on blist parem; selleparast
et jpee jahb wedelaks suurema kiilma kties, kui dll,
Oil selle wastu on aga parem roostewastane aine,
kuna kiilma kannatab wdhem walja, temperatuuri juures
alia 0° bakkab juba wahe banguma, mis mdjub wedeliku
labiwoolule kompressoris ja ka iihtlasi sellega stabiil-
suse peale
Silindri tihendajad (raswiki
Nad peawad ehitatud sarnaselt et kannu lAbi ei
saaks mitte wedelik silindri seest walja pressitud ja
weel selle juures nad ei tohi mitte kannu wart liiga kin-
niwajutada mis raskendaks kompressori tegewust Praegus-
,te tihendajate juures tarwitatakse selleks, kummi rbn -
gaid, nahk rongaid> ashest ja kummi segu nodri j.n.e.
Tihendajad rongad on harilikult mahutatud mingisu-
guse karbisse ja seal siis kokku surutud mutri abil.
Karp iihes tihendajate ja mutriga (monel kaburil, nagu
76}2 m/m puudub karp ja tihendajad rdngad on otsekohe
mutri abil surutud kompressori silindri tagumisesse ot-
sa) on keeratud silindri otsa siase.
Silindri sisemine mabtuwus
Harilikude kompressorite juures ja&b meil silind-
risse fciihi mm, mis asub muidugi kannu ja silindri poh-
ja wahel, sest ruumis. mis asub kannu ja raswiku wahel
tiihjust olla ei wbi, sest seal on wedelik suure surwe
all. Tiihjuse maht on wdrdne silindrist wfilja tommatud
kannu wane mabule. See tiihjus on halb selles mdttes, et
ta imeb raswiku kaudu whilst obku. slaae, mis oma kord
eurub wedeliku silindrist w&lja. Selle pahe korwalda-
94
miseks on uuemate kompressorite juures tarwitusele woe-
ttid silindri muutuw ruum tagasijooksul (nhit 18 nl ing-
lis suurtukk)
Blastsed lafetid.
Ki irlaskwus.
Kahurwagi on olemas juba XIV aastasajast saadik,
kuid kiirlaskja kahur on olemas koigest umbes 29 aastat
Edaspidi naeme, kuidas kahurwael tuli tarwidus kiirlask-
wuse jarele ja isefiranis waljakahurwael. Juba 1883 a
Hotschkis ja Kanie toiwad poorde mere kahurite juures
kuid wftljakahur jhi ikka weel seisma wanaie mitte elast-
sele lafetile, seat nendel puudus iiks kindel punkt,mil^
lega oleks woinud kahur maa kiilge kinnitada, kuna aga
mere kahurid olid oma aluste (tumba) abil kinnitatud
laewa laele,
a) Kiirlaskwuse nouded
Wanad, ilma kompressorita kahurid, mis iga lasu
jarele koha pealt hra Ihhewad, tarwitab palju aega tema
kohale weeretamiseks, sellejuures whsitades numbreid;
oma raskusega kitaendab liikumiet ja piiratud laskewdl-
jaga ei ole wastuwbetaw kiireka laskmiseks,
Kiirlaskwus materjaalosa konstrueerimisel aeab iiles
nouded mille juures kaks asja on domineeriwad:
1	on tarwis panna lafett paigalseisma Ei ole kiir-
laskwust kui numbrid peawad iga lasu jarele kahuri orna-
te kohale weeretama.
2	. On tarwis, et waljasihitud kahur el nihkuks oma
коЦд pealt ara, Ei ole kiirlaskwust. kui sihtija iga
lasu jarele peab hakkama kahurit taitsa uuesti wdlja -
31 htima.
Peale selle oleks ndudmiseks weel - tegewuse -laa-
dimiae ja sihtimlse kiirendamiseks,
Tuleb tabendada, et juhusel, kui wiimased ndpded
bn thidetud ja esimesed on jhetud endisteks, siis ei
saa meie katte kiirlaskwust. Nhiteks oletame et mingi-
sugusele kahurlle on 4«urde tehtud automaatline lukk ja
lafett on ilma kompressorita siis ei ole seilest pea-, r,
aegu &ingiaugust kasu, seat numbritel tuleb iga lasu r.u L
kahur omale kohale weeretada.	/
95
Ъ) Kuidas tAita kurlaskwuse nbudeid.
—==— ~ 5=es=3~ --_-2 -асяжазаг: зжайгягхгпаяяив
Esimene none oil, et kinnltada kuidagi wiial la -
fett maa ktilge Jdee, mis kbige enne esile kerkis, et
ehitada lafeti saba kiilge sahk. Sarnaeel Juhusel tulewad
esile kaks uhhtust:
1 Meie team©, et robugaaside rohumine on hiigla
suur Jbud umbes 120 tonni maksimaalse rbhumise Juures
Ja need gaasid mbJuwad lopmata ICLhlkest aega ( umbas,
0,02 sekundi) Kui laseme auure tbstenurga all J a lafett
ainult sahast kinnihoitud wbtab kbik selle suure lbtigi
wastUj millega siis warsti terwe lafett saab fera Ibhu -
tud? sest look on nftrmiselt suur Ja Jftrsk.
2 Kui lasta waikeste tbstenurkade all, sila kahur
ei ole mitte stabiiline Ja btippab iga laeu Jdrele tilea-
se Selle tbatmiseka wotame nftite: Joon.nr.39.
Kahuri kaal - 1200 klg.
Lafeti aluse pikkus J* raskuse keskpunktist kuni
eahani (muidugi horisondi mbbda) - 2 mtr.
Raskuse keskpunkt! kbrgus maapinnaat. - 1 mtr.
Tbestamise lihtsustamiseks laseme nullilise tbste-
nurga all nonda, et gaaside surwe wektor lftheb Iftbi tapi-
de ja on paraleelne maapinnale.
Maksimaalne rohumine F = 120 tonni.
Joon nr.39.	Lafeti peale mbjuwad
kaks Jbudut
~	1) stabiliseeriw
----------Jbud P, mis on raken-
datud raskuse kesk -
punkti J a mojub per-
н---------pendikuiaarselt maa-
pinnal. Jbu P moment
_____________v lp_____s ah a suhtes oleks
*-----c---------- P.L.
2) Gaaside Jbud F, mille moment on » F.H.
Kahur on siis tasakaalus, kui stabiliseeriw moment
on suurem rohugaaside rohumise momendist maksimaalse rb-
humise Juures P L>T.H
Siin aga n£ema, et gaaside rbhumise moment on
1200 klg x 2 mtr ^120 000 klg x 1 mtr 50 korda
95 -X
2400^ 120 000 suurem stabiilsuse mOmendist
tahendab lafett iga lasu jara-
le hiippab tilesse ja kukub parast raskelt tagasi.
Kokkuwbttes, spha juurde ebitamine lafetile, mil-
lel puudub kompressor. toob esile materjaalosa Ibbkumi-
se ja ka nihkub iga lasu jbrele kohalt ara
Esimene sarnane samm tebti Закsamaal sellega, et
77 m/m well jakabur ile tebti waikene tiles^oatetaw sahk
juurde ja aellega saawutati 5-6 paukhi minutia, kuid
lafett iga lasu ^iirele hilppas tiles ja allakukkudea Ibb-
kua lufeti.
Oleks tarwis et lasu ajal lafeti peaie ei mbjuka
gaasid mitte jdrsu'lt waid aeglaselt ja nbnda suurelt,
et lafeti was tnxjida^ue ja stabiilsus ei kannatake selle
all. Niisuguseks abinbuka on meil biidrauliline kompres-
bor, ли! s on modern *r.urtukide juures elasts eke Ittliks
raua ja lafeti wanel Perna ulesanne on gaaside bdraiselt
suurt ja jdrsku mbjuwalt Jdude iimbermuuta jbuks, mille
suurus oleks wbrdleuiisi wrihem ja mis mojuks palju pike-
ma ajajooksul Kannu auguu kompressoris tuleks nbnda
eelmise	jaoks rcguleerida, et kompressori moju
lafeti peaie oleks wabem kui 2400 klg.
Esimene nbudmine oleks sellega tiiidetud hiidrauli-
lise kompressori tarwitusele wbtmisega, kuid selle ole-
tusega et sahk moodustaks materjaalosa kinniboidmise
punktin Kui sahk nihutaks end ettepoole kas wbi mbni
cm., siis jargmise lasu ajal lafett saaks koige enne
selle maa jagu tagasi paisatud ja siis jiirsult kinni-
peetud saba labi; set; panels siisteemi iilesbupama ja kttn-
naks saba aluse mas pe^meks
Koige parem on anda sabale wastaw kuju, mis boiaks
teda kindlamalt paigal niisugune sabk seisab koos kol-
mest osast. (Joon...nr. 40 )
Joon nr 40	a)' kallak a, et sank tungiks basti
maa sifcse.
b) Toetaw pind, mis on perpendiku-
i/>/	laarne jbududele, mis mbjuwad saba
peaie wbikeste tostenurkade juures,
seat siis on saba peaie kbige suu-
rem. rbhumine.
Ж	. c) Ilorisontaalne toetus pind c,mil-
йЖ	lev iilesanne on wertikaalselt suruda
• 96 -
maapinda saha punktie allapoole, et maa el aaake files
kiintud
Kokkuwbttes lafett saab tehtud paigal aeiawaka
httdraulilise kompressori tarwitusele wbtmiaega Ja saha-
le nbutud worm! kuju andmisdga. Lafetl kinnitamiaega sa-
ha juures tuli muuta tdlestl sihtimise abindud suunaa,
seat ennem said kbik suuna parandused tehtud lihtsalt
saha pbbramisega, kuna aga niiiid sahk peab kohale J&ama
Ja raua pbbramine on wbimalik lahingtelge mobda ehk poor-
lewa aluse kaudu pilst telje timber.
Teise kiirlaskwuse nbudmisa rahuldamine on see» et
saawutacfa wahetpidamata-sihtimist. See* seisab selles»
et kahur peale willjasihtimist, see tdhendab, kui kohur
on saanud teatawa suuna ja tbstenurga,' • jftaks peale lasu
muutmatuks, On selge, kui see n&udmine on tkidetud>siiB
pole sihtljal tarwis peale lasu enam aihtlda el kbrguses
ega suunas. Htidrauiuxae. kompressori mabutamine tagaei-
Jookaurmasse ja lafeti wahele, mis on tarwiliE kahuri
lafeti koha peal hoidmiseks ei lahenda mitte wahetpida—
mats sihtimise nonet.
£t saada wahetpidamata sihtimist, oh tarwis:
a), et iga laskmise momendil jddks kahuri rauatelg
( gaaside tbuke joon ) hiidraulilise kompressori kannu
warre teljele (kompressori wastupanu joonele) paraleei-
seks ja selleks on tarwis httlli peale ehitada juhtiwad
Toopad, mis oleks paraleelsed kompressori teljele ja
lasts mbbda neid tagasi libiseda.
b) anda tbstenurk tlhes koos kahuri tpfruld Ja ka
kompressori'le milleks kinnitada tapid kompressori к ere
a.o.hdlli kiilge, aga mitte enam kahuri raua kiilge.
' c) kinnitada sihtimise abinbud hhlli kttlge,
Kbnda bn kdtte saadud wahetpidamata sihtimise wbi-*
malua-tagasijooksu kestwusel. Meil pole tarwis karta
gaaside tegewuse mdju, nagu see oil mitte elastsete la-
fetide juures, seat httdrauliline kompressor ei lase gaa-
sidel mbjuda lafeti peale jhrsuit ja Jhtawad sells pal-
gale.
Tagasijookswa masse tagasi liikumine saab seisma
pandud hiidraulilise kompressori poolt teatud aja jooksul
ja teatud tagasijooksu pikkuae jarele» ntiiid on tarwis
(Iks er al di abinbu, mis toimetaks kahuri raua uheati oma
algseisaku. See abinbu on taandur, mis harilikult seisab 1
koos kokkupandawast Ohust ehk wedrudeat, mis tagasijooksu
- 97 -
ajal kokku preasitakse, nende laiall palsumisel saab
к ailu ri raud oma algseisaku surutud. See peale Jocks
wdlmaldab wahetpidamata aibtiniise, kui taandurl telg
( pealettebe Joon.) on paraleelne hiidraulilise кampres-
eori teljele. ja J&rjelikult. ka kahuri raua teljele.
Kokkuwdttea, kahuri kaks kiirlaakwuse pdbinbuet
saawad rahuldatud:
a)	Kahuri raua tagasijooksu abil mooda bail! roopaid
tarwitades sellsjuures htLdraulilist kompressori ja taanr
duri, millede mbju J о one don alati paraleeised raua tel-»
jele.	•
b)	Wbttes tarwituseie saba.
th.dine lafetide ehitua, millel raud jookseb
• ввйз XS»3SBSSS= 2зях8эдч1аввггвя5»г5«1^ам»жав1вя5Ж8Мввв8г5®вгвяяв»«з8ЖЯ1
tagasi oma telje sUunas.
Sarnane kahur seisab koos kolmest pea osast:
1.	Lafett, mis saba abil к innit at ud maa kiilge.
2.	Tagasijooksew mass (raud, kompressori ja taandu-
rl kannu wars ehk jalle raud, kompressori Ja taanduri
ailinder).
3.	Elastsed abinoud ( kompressor ja taandur ), mis
paigutatud tagasijookswa masse ja lafeti wahele. Elast-
se abinbu osa (harilikult hall), mis ei jookse iihes
rauaga tagasi on kinnitatud lafeti kiilge tappide abil.
Raud jookseb hdlli peale tagasi ja ka peale оща jalaste
abil.,
Elastse abinbu iildine wastupanu.
Tt rs ==: s»s=25=Tsssss8=hss338=»2sa5xarsaes»«5Bf3Xwe^acb
Hiidraulilise kompressori wastumdju Rf 04.rakenda-
tud tagasijookswa masse kiilge ja tddtab wiimabe laakmi-
sele wastupidi.ses aihis.	'
Taandur ( olgu 6bu ehk wedrudega ) saab tagasijook-
sul kbkku surutud; tema wastupanu sellele R1 on taghsi-
jookswa ciaBse Mr lilkumisele wastupidi sibis.
Raua tagasijooksu ajal saab raua jalaste jb^hdlli
roopaste wahel wMljakutsutud berumine, mis awald^bta-
gasijbpksuie wastutegewust. Selle derumise takiatuse
suurus on f. P. oos mille juurejs f on oerumise
9Ь -
koeffitsient ja^tpstehurk. Peaie selle. on weel olemaa
teisi berumisi, mih't Ottawa d waetu tagasijooksule,nagu
kannu berumine Icpmpresaori silindris ja kannuuwarre be-
rumine raswikus. Koi к need berumise takistused mftrgitak-
ее &ra Яр t&hega jh kutsutakse passiiwseks wastupanuks.
Kokku saame:
Rt ~= Rf + Be + Bp. c
Rt see siis охейгав ео.е; kogu elastse abinbu wastu-
panu tagaaijookswale massele ehk ka aamuti elastse abi-
nbu kogu moju lafeti pretale. Kui lastakae mingisuguse
tbstenurga «С all siis t&ghsitfookswa masse raskuse kcm*
ponent P. alncC wftbendab Elastse abinou wastupanu ja
sarnasel juhusel saame:
Rt ~ Rf + Re + ®p ** ’ain<C«
Markus: Jdeaalne kahur. tagasijooksuga raua
telje suunas on see, kus kolnfe *jdti kogumbju Rf./ Be ja
Rp oleks kahuri raua telje peal . , Praktilisolt_ e± :Ыф am
nbue kunagi absoluutselt t&idetufl> j^lati on ttks wftike
wahe olemas gaaside tbuke joone 1%, elastse abinbu wastu-
tegewuse joone wahel, mis tabes ehk tabtmata stinnltab
iihe whikse poor de momendi . Kouatrueejrimlse juures $ee-
takse seda silmas, et sed tegewus nbnde kahe joone wa-
hel awaldaks woimalikult wdhem halta rndju stabiilsuse
peaie.	p
Stabiilsus tagasijooksu ajal.
-=х===з=:==^г:--ех==^-язяяг=гавяг
Lasu ajal, tagasijooksew mass elastiliae abindu
kaudu awaldab mtfju lafeti peaie, mis on suuna teed raua
tagasijooksu suunas ja pUtiab kahurit timber pAis^ta.3elr
le tagajbrjel tduseb ka esile stabiilsuse wR^biidaiaXse.
probleem. Et seda probleemi labendada, axis teeme enne
jMrgmised oletused;	.
a)	Lihtsustav hiipotees ( nagu eelpool kir jeld&tud).
,b) TagasijxK.^s sunnib kahuri raua telge mbbdB, 7
Ra*ib% t’ei^ bu^tmatuka tagasijooksu ajal.
b)	Sahk oil	kinc/el punkt..
d)	Male waatame ideaalse kfcftlrri seisukohnBt^ ^a^
gaaside tegewuse joon, elastse abindu waatupanu 'joon ja
tagasijookswa masse raskuse keakpunkti lehdjoon l&hew&Q
kokku kahuri raua teljega.
e)	Koik jbud,mis tegutsewad materjaalosa peaie on
- 99 .
oletatud laske tasapinnal.
f)	On oletatud, et laskdtasapind Ifcheb Iftbi saha.
See oletus on tMiesti wastuwdetaw materjaalosa kohta,
kus raud pdbrab ennast paremale ehk wasakule pools
lahingtelge. moоda, kuna aga ph dr lewa aluse peale toe-
tawate lafetide juures pole ta wastuwhetaw. WilmaBel
juhtumisel tuleb jbud jagada kompressorideks: (Iks mis
rnhjub taaapinnale perpendikulaarselt lahingtelje kesk-
paigale ja laheb Ibbi saha ja teine mis mdjub labi ng
telje suunaa ja mojub KUlg stabiilsuse peale.
Stabiilsus enne raua tagasijooksu.(Joon.nr,41.)
= t3x===R=?===sxs===s:==:a=5s:S3^n==ssS
Kui meie laseme tostenurk <£ all, nonda etoC on
w^iksem, kui lafetl'aluse nurk maapinnaga, terwe афв-
teemi raskus Pt on stabiliseeriw joud, selleparast et
tema pilUab terwet susteemi suruda wastu maad. gaaside
tagaaitbuge lafeti peale R, mis tahab terwet silsteeml
timber saha (tugipunkt) C umberpais^ta, Kui wo tame mo-
mendid tugipunkt C suhtes, siis stabiilsus on olemas
enriem raua tagasijooksu, kui stabiliseeriw moment
It - lafeti pikkus.
И - lafeti kdrgus.
Joon.nr.41.
Stabiilsus ta-
aasijooksu ajal-
(Joon.nr.42)
Kui tagasi-
jookswa masse
raskuse keak-
punkt Gr on
edasi nlhkunud
mingisuguee kau*
guse x. peal*
lugedes tema
algseisakudt,
siis stabllii*-
seeriw moment on ju]ja wdbem See wabenamine^0Ж Pr<coa^C
Saame, et stabiilsus tagasijooksu ajal on olemas, kui
1 H< It - Pr< OOSflC.
- 100 -
Sellel stabiilsuse nbudel on kapitaalne tbhtsus
walja kiirlaskjate kahurite ehitamisa juures.
Joon„nr.42
Stabiilsuse faktorite analbite.
ss ЗЯ=—-3—S3 SB as=—=3S SS =5 =S=S3 sesx SS STS SE3>0 я яа s st
Need faktorid rlpuwad dra:
a) lasket ingimi st uet: nurk eC ja H-
b) Laadimise tingimistest; R-
c) materjaalosa ehitusest;
Pt, Pr, 1+ ja R.
d) tagasijooksu pik&usest; x.
Tbstenurga ja laen.RU moju.
Mida wftiksem on tbstenurk, seda suurem RH ja seda
wfciksem on P^l* - Pr coseC, Mida suurem on laeng, seda
suurem on R iinesuguse tagasijooksu pikkuse juures, sel-
lepSrast; et suurem energia on tarwis wastuwotta
Sellest jbreldus, et stabiilsuse ntiuded peawad tfeide
tud olema kbige enam minimaalse tbstenurga tarwis.
mida weel lubab materjaalosa ebitua ja kbige suurema
laengu Jaoks
Stabiilsuse nbuded ei tbuae enam esile siis, kui
tbstenurk X. on suurem kui fi mida afinnitab lafeti alus
maapinnaga. Sarnaael jubuael kdik jbud on atabiliseeri~
wad; selle juures korkib ttlea ainult lafeti wastupida -
wnee probledm, nagu lafeti bones alustega ja lafetid
kahe sahaga. walja kergete kahurite juures kus tbste-
101 -
nurga and mine lima saba maa sisse kaewamata on piiratud,
stabiilsuse noudeid peab sllmas pidama sellepeale waata-
mata, missugune on, tbstenurga suurusf
Mdne kahuri juurea, et Uta hoirda stabiilsuse kttsi-
mnse tiles kerkimist' laskmise juures wbikeste tostenurka-
de all on keelatud suure laenguga lasta Idhemale teatud
kaugust. Koik tile sanded selle kauguse piirides saawad
t&lddtud nbrgeme laenguga. Belle jhrel^us on see; et
kahur on stabilised ja ta saab wtlbem louhtud.'
Niitid waatame lihtsalt misaugustel tinglmistel on
wbimalik suurendada esimest ja wiihendada teist osa, et
Pt It - Pr cos<£0>.RH.
tauurendada stabiilsust laskmisel kbige w&xksema tbste -
nurga juures.
P^ - suurendamine.
Xiikuwuse tingixnlsed seawad Pt jacks, tihe teatud
piiri ill esse. Wfclja kergete kahurite juures Pt од auuren
datud, lima et liikuwus sells all kannataks, sellega et
numbrid laskmise ajal istuwad oma istekobtadel. Kergete
kahurite juures sarnane as! mdjub, kuid raskete kahurite
juures ta palju asja ei muuda ja sellel juhusel tarwita-
takse eelikuid, mille peal lafett toetaka, et eeliku ar-
wel suurendada kahuri lahingkaalu.
U- suurendamine
TSKrde wbime nouaed purawad It suuruse, Nbnda sama
nagu eelmlsel juhusel, kasutatakse fira eelikutele tpeta-
wate wankrite head omandused, et on wbimalik pikendada
lafeti ilma, et terwe kahuri wankri pikkus i&heka palju
plkemaks. Kokkuwbttes on tarwis stabiilsuse suurendamX<*
Beks wbimalikult' lafet teha pikemaka.
-^suurendamine«
шехе suurenaame Pr, sellega W&he&da&e esimest
kui ka teist poolt, seat К on Pr funkthiboh. Pr,suuren-.
damine w&hendab teist jagu kiiremalt kui esimest ja sel-
lep&rast stabiilsuse nbue on rahuldatud ning on kasmlik
suurendada Pr.	. - '
Uks wbte mis kbige rohXem on tarw|tatud Pr suuren*
102 -
damiseks seisab sellea? et lasta kahuri rauaga iihes ta-
gasijooksta kannu wane (stoki) asemel kompressori ja
taanduri silindrld. Peale selle Schneider' i sfiateemide
juures ateblline tasakaalustamine suurendab Pr.
Kui tagasijooksu pikkua on antud - Pr auurandamine
lubBb:	'
a)	alalhoida stabiilsust;
b)	wdhendada lafeti raskust, seat wedu R, mis te-
mal on tarwis kinnihoida on wahendatud;
o) kergemalt teha uhendused kompressoris ja taah-
durie.
Rttnda sila jhtta woimsuse iiheks ja samaks, meie
wbime raakust wabendada- Selle hea kiilje juures kerkio
ulesae ka tike halb oma nd us - kui kahuri raud tagasi
jookseb iihes kompressori ja taanduri silindritega, siis
on tarwis jnhtiwaid roopaid pikendadal^ need roopad on
aga hfelli peal ja sellega meie suurendame j&lle lafeti
raakust.
Pr suurendamiat on tarwis j&rele kaaluda iga Ukei-
ku jubuae jacks;
Paua tagasijooks iihes silindritega on kasulik nen*
do kahurite juures, milie liikumise kiirus,on wftikene ja
mis lasewad suurte algkiirustega harilikult w&ikeste
tbste nurkade all, nende juures stabiilsuse ktisimus on
esimesel. kohal.
Selle kasu on waieldaw nende kahurite juures mil -
lei stabiilsuse ktisimus iileese ei kerk;i (laskmine suurte
tostenurkade all), waid esimesel kohal on lafeti wastu-
pidawus, sest see nduab wordlemisi suurt wastupanu
elastse abinbule.. Sarnasel. juhusel raua tagasijooks iihes
silindritega suurendab ainult materjaalosa kaalu, seat
tuleksid hMlli juhtiwad roopad pikendada.
H. - wdhendamine,
-----------------
H suurust woimalikuit «rMhendada^ Selleks
on tarwis tBgasi jook.swa ihasse raskuse keskpunkti paigu- '
tads wbimalikult madalamale, kui kdik teised jh&wad muut-
mata. Ronda saame siis madala lafeti.
Selle juures on aga piirid - tlks on rattaste dia -
meeter, mis реакв olema woimalikuit auur, et berumise
takistus wastu maad oleks wdiksem, teine on see, et
labingtelg oleks maapinnaet kiillalt korgel, et kahu£
- юз -
iaokmlsel murdmaastikul ei jabks mitte vtftikeste takia -
tuste taha kinni Monel kaburil on lahingtelg kdwer (3n
Wene suurtfikk), et wdimaldada suurte rattaste tarwita-
mist, kuid selle juures, laskmlse ajal pole lahingtelje
all kiillalt waba ruumi .
R - w&he nd amine...
Stabiilsus on seda suurem, mida w&iksem on R, kui
kdik. teised el erne nd. id jkbwad muutmata. Kui meie wdbenda-
me R', see tbhendab wfihendada elastlise pbindud wastupa -
nu Ht. Seda woime tehakahte wilsi:
a)	Rlastlise abinbu wastupanu wahendamine iihesuguse
tod juures (Joon.nr.43 on n&idatud wastupanu R tod dia-
grammid pUsiwa rdhumise ja ka muutuwa rdhumise jaoks),
b)	Elaetilise abihdu wastupanu tdd wfihendamine.
a) Wastupanu wdh end amine (ihesuguee tdd juures.
яе:ззе=х₽-===лха=зхзкзяеаяа=хяажяз=гя~зяяажая
Meie wdime elastilise abindu wastupanu tood, mis
wordubzMr V* - wdbendada, suurendades tagasijooksu pik-
kust. Pikk tagasijooks nduab pika kompressori, pika bbll*.
mille jMreldusel suureneb
Joon, nr .43,.
materjaalosa raskus, mis
on liikuwuse, kui ka numb-
rite kerge tegutaemise
westand. Pikk tagasijooks
on w&lja kergete kiirlask-
jate kahurite juures tingl-
mata tarwllik.
Kuidas w&hendada- R ?
R » Rf-bRe+Rp - Pr-ain*^-
Meie woime w&hendada R 4
kdige enne wMhendades paa-
siir wastupanu Rp.
104
Passiiw wastupanu wahendamine.
Need seisawad koos:
a)	tagasijookswa masse oerumine jalaste peal ehk
oma muhwis. Seda berumist woib wahendada, kui lasts ta-
gasijookswal massel libiseda tagasi ruliide peal - nagu
76,2 m/m e suur tiikil. Igal juhusel see oerumine woib aaa-
da wahendatud bea jarelwalwe ja oerumise pindade bea
maaramisega.
b)	Kannu warre (stoki) oerumine raswikutes. Selie-
parast on ka kasulik teha kannuwart waiks.ema diameetri-
ga ja wahendada nende arwu - nagu see on 76,2 ш/ц.вииг-
tiikil.
c)	Kannu oerumine kompressori silindris, milleks*
on tarwis alati kannu Oerumise pind uleliitia sarnase me-
talliga, mille oerumise koemtsient on waik&n&.
Taandurl wastupanu Re wbhendamine.
Et wahendada iildwastupanu, ei woi meie peatuda mit-
te Re.s.a.taanduri wastupanu, mis laseb tagasijooksuga
ikka suuremaks, et korjata teatud energiat tagasijookswa
masse kohale wilmlseks.
Kompressori wastupanu Rt wahendamine.
Kompressori wastupanu wdhendamist wbimaldawad meil
kannu wedeliku Iftbiwoolu aukude walja walik ja see on
ka alnukene reguleeritaw orgaan.
b) Tagasijjkswa masse elawajou ehk elastilise
=S5SS ssscsss S3« xssssse = ssssstsssa» ssaessse ===s a as se»==ssssss=35 sxs=
abinbud wastupanu tbb wahendamine.
аа=г=-эя3гяяс=яязя=5ягязга=а=а=з=з=з
Et elawjoud 1 Mr elastilise abinoud poolt saab
wastuwbetud samas'?, siis selle elawa jbu wabendamisel
iihesuguse tagasijooksu pikkuse juures on jHrgmised head
kiiljed:
1) Elastilise abinou wastupanu wahendamine kergen-
dab iibendus punktide walmistamise ja woimaldab wahenda-
105
da kompressori kere polk labilbikes.
2. Lareti кergendamine, seat tema peale,on mbju
waiksem ja selletbttu woib ehitus olla ka kergem.
= —
A
1 Mr wahendamine wdib siindida kahel wiisil:
S
a)	suurendada Pr.
b)	whhendada V ( wiske siisteem )«
Stabiilsuse kokkuwbte.
==s==x==s5=====~x^:s====s;
Raua tagasijooksul kahuri raua telge mobda^ kui
tugipunktis on sahk - stabiilsus saawutatakse:
1) Kui materjaalosa on kiillalt raske ilma, et see
takistaks liikuwust.
2). Kui lafett on pikk ja madal, ilma et ta takis-
take liikumist ja tegutsemist.
5) Kui on raual pikk tagasijooks.
Pealejooks ja taandur.
Pealejooksu prints!ip.
Tagasijookswa masse pealetduge saawutatakse taandu-
ri abil. Harilikult taandur koosneb iihest paigal seis -
wast osast ( kas silinder ehk wars ) ja iihest liikuwast
osast ( wars ehk silinder ), mis tagasijooksu ajal saab
tagasi t omnia tud. See warre ja silindri oma wahellne 1ask-
mine surub tagasijooksu ajal kas wedrud ehk teatud mah-
tuwuse ohku kokku ja nonda korjawad iihe teatud energia»
Kui raua tagasijooks on lopenud, siis wedrude ehk dhu
lalali paiskamine liikkab kahuri raua omal,e kohale.
- 106
Wabe taanduri ja kompressori wabel.
Kompressori tegewus baseerub wastupanu peaie,mida
sunnitab oli l&biwoolu kannu aukudest ubest silindri
otsast teise. Taanduri tegewus seisab kogdtud energia
kasutamises - peaiejooksus; teda wbib wbrrelda skumo -
laatoriga, mis saab laaditud tagasijooksu ajal ja peaie-*
jooksul tarwitab tema selle kogutud energia tagasijooks-
wa masse kobale asetamiseks.
Senini meie waatasime taanduri, kui tagasijooksu
wastutegewuse orgaani, aga nuiid waatame taanduri, kui
pealetbuke orgaani.
Taandurite algsukwe ja selle tarwidus.
Taanduris olgu kas wedrud ebk bhk on tagasijookswa
Joon.nr.44.
masse algseisakus juba tea-
tud piirini kokkusurutud -
ja sellest siis tuleb see
on *ldinud bdlli roopa ja raua
algsurwe, mis on tarwilik.
1) Et boida tagasijooks-
wat massl oma algg^isakus
ka suurte tostenurkade juurei
waatamata kaalu komponendi
Pre peaie, mis kisuks rauda
allapoole. (Joon.nr.44).
2) Et tbugata tagasi -
jookswat mass! omale kobale
kiirelt ( muidu кannatab kii:
laskwus ) ka kbige balwemate
pealejooksu tingimiste juu-
res ( laskmine suurte tbste-
nurkade all, liiw ja prtigi
jalaste wabele j.n.e.).
Hea ja korraliku pealejooksu jaoks on taanduri juu-
res tarwis silmaspidada kabte asja:
1. Et pealejooksu lopp sunniks pehmelt.
2. Stabiilsus.
107
Pealejooksu pehmendaja.
SSSS XS = ЯЖГЗЗ =S 58335==5S sx sx xs=s sass sssxt* ххяе»
Kui laskmine sunnib wbikeste tustenurkade all Ja
sells juures kbik kpkkupuutuwad osad on h&sti matin tud,
siis taanduri algsurwe ei ole enam tasakaalustatud гав-
kuse ega oerumisega Ja tagasljookswa masse pealejooksu
kiirus saaks marksa suurendatud. Selle tagsjarJel peale-
jooksu Ibpul kbik ter we siisteem wdiks ettepoole wlsatud
Ba ad a, sahk tuleks maa seest walja, -saba tbuseks iilesse
•- uheabnaga lafett ei ole ensm kinnitatud maa kiilge Ja
ei ole enam wahetpidamata sihtimise wblmalust, Tule kii-
rus saab wahenaatud.
On tarwilik w&hendada pealejooksu -kllrust, et &ra-
hoida Ibpulbbki, mis tulen kaunis suurest aigsurwest.
Sellokв otstarbeks tehakse taandurlie juurde uks lisa
urgaan, mia pehmendaka ehk tasandaka pealejuoiau. See on
lihtsalt hiidraulillne kompressor, mis tegutseb ainult
pealejooksu Juures,. Tema wastupanu peab nonda reguleeri-
tud olema, et pealejooksu kiirus oleks lopul peaaegu
AUll. Peale selle on weel tarwilik, et see taanduri kom-
pressor ei segaks mitte tagasijooksu, seat nagu eelpool
uagime, meie katsusime tagasijooksu kompressori wastupa-
nu w&heriaada.
Praktiliselt pealejooksu kiiruse lopp el ole kunagl
ymll Ja selleparast wblkeste tbstenurkade Juures wblks
‘UUla pealejooksu lopul tbuge Ja lafett saaks ettepoole
wlsatud. Kt seda ei oleks, on tehtud hiidrauliline Ibbgi-
^astuwbtja, mis tobtab ainult pealejooksu Ibpul,
Stabiilsus pealeJooksul*
TagasiJooksew mass saab tbugatud oma algselsakusse
fcas wedrude ehk kokkupressitud bhu abil JarJelikult te-
kia tegutseb kui uks tduke^Jbud ehk orgaan.
jgasuguspd berumised (rauajalastel ja raswlkutes)
tj?kistawad raua pealejooksu. Need on tagasi ho idwad J о nd.
Taanduri kompressor, mis pehmehdab pealejooksu on
Mi iiks tagasihoidew orgaan.
10В
Siis weel kompressor, sells peaie waatamata, et
tema wastU tegewus peaiejooksul on waikene, moodustab
ka> tagasiboldwa orgaani.
ftaberpaiske ja stabiliseeriwad jbud (Jо on.nr.45 )
Peaiejooksule wastutbbtawad jbud nagu berum1sed,
pealejooksu ja tagasijooksu kompressor suruwad lafeti
Joon.nr.45.
peaie ja piitiawad teda ettepoole tbugata ning sellega
siis paigalt 6ra nihutada ja umberpaiaata. Need on umber-
paiske jbud.
Taandur, et oma moju tagasijookswale masseie edasi
anda, mbjub lafeti peaie wastupidiselt umberpaiske jcu-
dudele ja ptuiab teda tagasi tougata- Nbnda siis taandu-
ri wastupanu on stabiliseeriw jbud. Bamuti ka, kui ta-
gasijooksu juures on siisteemi raskus ka siin stabui -
seeriw jbud.
Pealejooksu perioodid.
ж xs «я as* a a sssssssss «suss xsss =ахзк
Peaiejooksul algul on pealejooksu kiirus null. Sa-
muti ka on ndue, et pealejooksu Ibpul kiirus oleks null.
109
Sellest meie jareldame, et peab olema kaks perioodi:
esimene, kus kiirus tbuseb nullist maksimumini Ja tei-
ne, kus kiirus alaneb maksimumist nullini.
Esimene periood.
=ss====3s=2=:=xeas=
Kiirus suureneb. Tbuke-Jbud on suurem tagasihoid-
wast Joust. Siin on tarwis kiirustada pealejooksu,seat
et suurendada kiirlaskwust. Selle jftreldusel meil on
tarwis, et taanduri jbud oleks tugew.
Teine periood.
sss ss = =:-"== ==• sx===
Peale maksimaalset kiirust tagasiboidwad Jbud on
suuremad, kui touke Jbud Ja selleparast sellest momen-
diet peale tegewus lafeti peale bakkab ennast tun da
andma. Kui meie siis wastuabinbusi tarwitusele,ei wbta,
siis woib siindida kahuri к oh a pealt - ettepoole tbuka-
mine, saba tiles huppamine J a iimberpaiskamine.
Kaeme, et stabiilsuse probleem kerkib siin mbbda
pa&semata iilesee, seda lahendatakse Just samuti kui
tagasijooksu stabiilsuse Juures. Jbudude moment woetak-
se rattaste Ja maapinna puute punktis. Peab tdbendama,
et stabiilsust on raskem alalboida pealeJooksu lopul,
asst materJaalosa raskuse keskpunkt l&beneb teljele, ja
selleparast stabiilsuse moment on whhem.
Et kahur pealejooksu Juures oleks stabiilne - on
tarwis:
a)	hftsti reguleerida pealejooksu kompressori augud.
b)	whbendada pasiiw wastupanu, mis kujutab ke ene-
sest, nagu eelminegi ttmberpaiske Jbudu. See on Juba koi-
mas kord, kus meie leiame tarwidust whbendada seda was-
tupanu. Tuletame weel meelde, et alia kriipsutada selle
wbhenduse t&btsust:
1)	Tagasijookswa masse pikk tagasijooks.
2)	Taanduri algpinge wahendamine.
3)	^mberpaiake jbudude wahendamine.
- 110 -
c)	Tarwitada hudraulilist ehk mingisugust muud
loogi wastuwbtjat, seat praktiliselt pealejooksu Ibpul
kiirus ei ole kunagi null.
d)	Kergetel kahuritel takistada rattaste edasi 111*
kumist kas kiilude ehk piduri abile Ettepoole nihkumi -
ne on alati tuntaw, kui maatiind on kallakuga ^ttepoole,
seat sellel juhtumisel raskuse keskpunkti asukoht on
oige lahedal teljele.
Wedrudega taandur.
Wedrudega taandurid tootawad oma aurwega ja katsed
naitawad selle surwe kohta jargmise seaduse
T « K. x.
T — wedru waatusurwe, kui vredru kokkupressiiudee
rikkus on x.
К - on koeffitsient, mis oleneb wedru omanduseat,
kujust ja raskusest.
Et wahendada wedru suurust ja kaalu, lastakse wedru
tootada maksimaalse surwe all, mis tema weel wbib walja-
kannatafta, ilma deformeerimata.
Nagu ndgime eelpool, et taanduri juures oli tarwi-
lik algsurwe Tx ; et wedru hoiaks igal ajal, kas algsei-
sakus, kui ka tagasijooksu lopul oma omandused - on tar-
wilik, et wedru algsurwe oleks wbrdne poole Ibpu aurwe-
le Tm.
Praktiliselt surwete suhe Tm s 2 - 3 wahel -
Ti
Kunagi ei tarwitata tiht tildist wedru, waid pannak-
se kokku mitmeat wedrust, eraldatud iiksteisest wahe
sheibidega„ Jgal jargmisel wedrul on wastupidine keerd,
et terwe see wedrude kolonn seisaks tagasi kui ka peale-
jooksu ajal paigal, seat nagu teams tagasijooksu ajal,
kui wedru saab kokkuaurutud, siis tema laheb laiemaks
ja keerab ennast lahti kuna pealejooksul on wastupidine
nahtus.
Wedrud on paigutatud:
1)	котргеввог! ailindrisse - timber kannu warre;
2)	kompressori Bilindri timber;
- Ill
3)	Silindri siaee, mis on kompressorist eraldi.
I- Palgutus. Jоon.nr.46 on balb selleparast, et
niisugusel juhtumisel wedru diameeter tuleks teha wAl-
kene ja tuleks wotta dige pikk wedru - mill© tdttu tu-
leks ka'nii palju pikendada k&mpressori silindrit.Katki
Ihinud wedru whhendamine nttuaks kompressori lahtitege-
mist ja silindri blist tiihiendamist. Niisugune paigu -
tua on tarwitusel waikeste ranna kahurite juures, mil-
ledel on liihikene tagasijooks ja on ka weel tarwitusel
37 m/m« jalgwiie saatja suurtiiki juures.
Joon.nr.46.
£
II* Peigutus.(Joon.nr.47.) Wedrud on asetatud kom-
pressori silindri iimber. Sarnasel juhusel on wedrude
timber weel uks paksust plekist silinder ehk kate - nagu
3J? Wene ja 18-nl,Inglis suurttikil. Kompressori silindri
eelotsas on olemas whike serw, millega saawad wedrud
kahe silindri( ha Hi silindri ) pdhja wahele tagasijooksu
ajal kokku surutud, kui silinder on fityendatud kahuri raua
ga. Sarnase ehituse juures on kerge ja kiire katki mur -
dunud wedru wahetada.

III. Paigutus. Taandurid,mis on ehitatud kompres -
sorist eraldi, seisawad koos harilikult mitmest wedrude
kolonnist. Need kolonnid on paigutatud paralleelselt
raua teljele, monel raua peale ja mbnel raua alia.
Ohekolonnilised taandurid nbuawad suurt ruumi ise-
aranis oma pikkuse suhtes. Selleparast on sarnane nhh —
112 -
tus, et Sakaa, Austria ja Wene kompreseorid, millel
kompressor ja taandur on koos, on peaaegu nttnda sama
pikkad, kui kaburi raud. See suurendab tublisti lafeti
raskust.
Seda mahutusrunmi wbib wdhendada sellega:
a) panna ilka wedru toise sisse;
b) tarwitada teleskoopilisi wedrusi.
a)	Wedrud on asetatud iiksteise sisse.
==з= ;-==a=s= — 3S3es=— ===:s=x=^======:-=c
( Joon.nr.48).
Какs wedru,
Joon.nr.48.
mille diameetrid on mitmeaugused>tod-
tawad paralleelselt ja nende wastute-
gewus on wbrdne mblema wedru wastute—
gewuse suamale J a surwe on зпЫотл
wedru peale iihesugune„ Nende wedrude
aeg ja lopu surwe on wbrdne iiheainsa-
ma wedru adg ja Ittpu surwel, mis oleks
tehtud umbes poole pikem, et uks wedru
on mahutatud teise sisse, siis mahtu-
wus on siin peaaegu poole wdiksem.
Wedrude raskus on nonda sama suur
nagu see oleks olnud i^he wedru juures. Sisemise wedru
keerd on wastupidi w&lisele delleks, et juhusel, kui iiks
wedrudest juhtuks katki minema, siis katkenud otsad ei
l&heks teise wedru wahele.
b)	Teleskoopilised wedrud. (Joon.nr,49„)
-s==-=s========x===
Wastupanu kummagi wedru peale saab kokku pandud,
kuid iga
wedru kan-
nab sedasa-
ma raskust,
mis iiks ai«r
nus wedru
oleks pida-
nud кandma.
113
Silinder A, mis saab rauaga tagasijooksul kaasa -
kistud, surub wedru Rq kokku oma serwa a ja wahepealse
ailindri serwa 6 wahele, Wahepealne silinder, mis saab
R"L wedrude labi kaasakistud surub wedru Rg serwa c ja
paigalseiswa warre pea d wahel kokku,
Nende molema wedru alg ja lopu surwe on tihesugune
ja nende kokkupressiwus kogusummas 1- + 12 on wordne
tagasijooksu pikkusele Н»
Algseisakus mahtuwus on peaaegu poole w&iksem,kui
iihe wedru tarwitamise juures.
Wedru taandurite, rikked.
Tegewuse juures tuleb nail wahe rikkeid ettee Nad
on wahe tundelikud tamperatuuri wastu ja woib neid' ker-
gesti wahetada juhtumisel, kui mbni katki laheb. Ainult
nad kaotawad aeg ajalt tdotamise juures oma elastsuse.
n
Ohu taandur.
Neid on olemas kahte seltsi*,
a)	Taandur otsekohese tegewusega - aarnased taan-
durid tulewad harwa ette, seat ohu waljapaasu on rakse
takistada.
b)	Taandur bhu ja wedeliku

Koige sagedaminl ohu kokkuaurumine stinnib wedeliku
abil, mis saab tagasijooksul iihest reserwuaarist teise
paisatud kannu abil ( kann on siin t&itsa umbne )t Ohk
on wedelikust eraldatud monel etisteemil wertikaalse dia-
- 114
fragma abil ( nagu Prantsuse 76,2 m/m.suurtiikil), ku-
na monel on dhk ja wedelik tditsa segi ( koik Schnei-
der*! bubteemid ja Saksa 150 m/m.haubits).
n
Ohk taanduri oead,
=======x:===^^ss=3=c=
Sarnane taandur iildiselt seisab koos silindrist
ja dhu reserwuaarist. Silindri sisse on mahutatud umbne
к arm iihes warrega (taanduri stokk) r Ehitus on wdga mit-
med mood! - monel liigub lasu ajal iihes rauaga tagasi
kannuwars, kuna teiael silinder iihes CihUB reserwuaari-
dega.
Nende osade konstrueerimisel tuleb j&rgmiBt asja
tahelenanna:
1} Kannu liikuxn±n& silindris on tarwis teha ndn —
da, et derumised ei halwaks materjaalosa stabiilsust
laskmisel waikeste tbstenurkade all ja ei takistaks
kiiret pealejooksu.
2) Raswikute iihendused peawad olema h&sti kindlad
ndnda, et ei oleks mitte iga lasu j&rele dli kaotust.
Need kaotused, nii wdiksed kui nad ka ei oleks, tule-
wad ikkagi laskmlse ajal esile. Ohu surwe wdhenemine
on seda auurem, mida suurem on algmahtuwus; et teata-
wal mddral wdidelda nende kaotuste wastu, selleks koik
dhu taandurid on tehtud suure algsurwega»
3) Taanduris olew ohk ehk mingisugune muu gaas ei
tohi rikkuwalt mojuda kannuwarre ega silindri x?eale.
и
Ohu mahtuwue.
ssssss ==3====a==5i:
On parem mida suurem on meil dhu mahtuwus - see
annab meile jhrgmised paremused:
PAenduwus. Surwe suhe ja algsurwe ja Idpusurwe
wahel on nork - jftrjelikult Idpu surwe entud algsurwe
juures on nork. On olemas teatud paranduwus ja selle-
ga ka wfthem hfidaohu silindri laiali paisumiseks ehk
115 -
isegi lohkemiseks raua tagasijooksu Ibpul. Baswikud
saawad wahem w&sitatud, ja sellepdrast wbib ka wgben-
dada passiiw wastupanu, mis tekib berumisest raswlku
ja kannu warre wabel. Et aga surwe sube on nbrk, see
lubab meld reguleerida algsurwega ( to st a kuni 150
klg.), e$ kergendada pealejooksu, lima et oleks karta
suurt Ibpusurwet. Nbnda alls woib tarwitada suurl alg-
surweid, ilma et selle all kannataks stabiilsus. Kat -
sed on naitanud, et surwe suhe 6J* kaburi juures on um-
bea 1,5 - 100 klg.algsurwe juures.
Nende beads omanduste tbttu pneumaatlllne taan-
dur teeb auured kergendused wHlja kerge kllrlaskja ka-
huri konstrueerimiseks, mlllede juures on tarwilik:
a)	pikk raua tagasijooks lima j&rsu Ibttglta la-
feti peale;
b)	kiire ja regulaarne pealejooks*
Kerge kokkupanek ja taitmine.
==ахз==г=======хяай:оазяя==г=я
Mida suurem on taanduri algmabtuwus, seda wiihem
on tabtsust waikeste bbu mahtuwuste muutmisel. Wastu-
pidi, kui algmabtuwus on waikene, kokkupanemise kui ka
wedelikuga taitmise weed woiwad omada suure t&htsuse.
Kui naiteks, algmabtuwus on w&ikene ja see sal weel
wdbendatud sellega, et taitmise juures pumpatl robkem
wedeliku sisse kui tarwis oil - sells tagaj&rjel wdib
silindri iilisurwe tbttu paisuwus ette tulla.
Obk taanduri rikked.
= SSSBsS = =S5=SS=Z=SSSS=5aS=S=XSSS«SB3»
1.	Temperatuuri tbusmlna- pikaajalise laskmise ta-
gs j &r j e1/ mi a wdib e alie kutsuda;
aj rbbumise suurenemine taanduri gaasi soojeneml-
sel;
b) wedeliku paisumlns, mis walkselt кв wMbendab
gaaside mabtuwust ja selle tagaj&rjel suureneb weel
rohumine. Wiimane on worreldes gaaside enese soojene
misega whikene,
116
Heed какз xibju piiiiawad suurendada rohumist taan-
duri silindris ja sellega wfthendada raua tagasijooksu*
Pealejooksu kiirus aellega suurenoks, mis suurendaks
ka pealejooksu hiidraulilise kompressori wastupanu ja
sellega mbjuks halwawalt lafeti stabiilsuse peaie
Oleiildse, nagu on t&helepandud,et taandur laheb
palju aeglasemalt kui kompressor ja ttlesurwe soojene-
mist tuleb esile ainult M&rmise kiire laskmise juures.
2.	Wedeliku kaotus.
Kui raswikud pn norgad, siis wedeliku kaotused
wbiwad oils ktillalt enured, see w&hendaks rbhumist ja
raua tagasijooks Idheks pikemaks ning suurte tostenur-
kade juures ei jdua taandur rauda enam oma kohale wiia.
3.	Taandurite proowimine,
Ohu ja vredelikuga iaandurid on n&nda ®hitatud,et
nad tbbtawad teatud wedeliku mahtuwuse ja teatud bhu
rbhumise juures. See mahtuwus ja rbhumine kujutab ene-
aest normaal wedeliku kui ka bhu bulks. Lsskmiste ajal
hakkab neist iiks ehk teine w&he haawal kahanema ja
wbiwad ka nii palju kahaneda, et taandur ei toots enam
korralikult.
Oleks w&ga tarwilik, et igal bhu taanduriga kabu-
rll oleks kuljes mingisugune automaat nhitaja, mis kohe
waijaapoolt lima lahtiwbtmata naitaka gaasi ja wedeli -
ku bulks - nagu see on mbnel Schneider*i suurtiiki 1.
Kui seda ei oleks, siis tuleks otsustada raua tagasi ja
pealejooksu abil ehk mbbta 6hu rbhumist monomeetri abil.
Wedru ja bbu taanduri wbrdlus.
s3ss~ax===xa== ^=;j: = =z8=sss==s=e=sse==s=s
Wedru taanduri head omandused.
Surutud dhu tarwitamine nbuab tugewat ja paksu
taanduri silindrit, at wastuseista rdhumiaele ja hdid
tihedaid raawikuid, et Mra hoida bhu wMljapbMsemist.
Weed mblemad nbuded kukuwad bra wodru taanduri juures;
- 117
wedrude jaoks pole tarwis isegi teha eraldi asukohta,
on olemaв mfined kahuri d, kus taanduri wedru on p&ri -
Belt lahti ilma millegi kateta.
Wdikest kahurite juures wedru wahetamine on hfil-
bus, kui tema on asetatud kompressori silindri timber -
wastuoksa ohu taanduri parandamine ja taitmine nfiuab
dhu pumpade ja pallonn’ide kaasas wedamist. Harilik
temperatuuri muutus ei moju wedrude peale sugugi,kuid
ohu rdhumise peale tema mdjub tuntawalt.
Ohu taanduri head omandused.
«ваяв = -=====s==s=s=ss=a: ==a====
Gaas on wedru, mis oma elastsust ei muuda, kuna
aga wedru mitmesuguste rohumist all kaotab oma elast -
suse.
Wedru taanduri suur pahe seisab selles, et raske
on temaga khtte saada pikka tagasijooksu, mida nduab
stabiilsus laskmisel wdikest.e tbstenurkade juures ja
sellega tdidaks ka kiillaldaselt taanduri nfiudeid suur-
te tbstenurkade juures. Selleks on bhu taandur palju
parem, ta wbimaldab pikka tagasi ja pealejooksu ning on
hdsti paenduw.
Pealejooksu kompressor,
sssaa ssac ssxssss sas =z ssssszss sbss »=ss
Harilikult nad mingisugust eraldi orgaan ei kuju-
ta enesest, waid on asetatud tagasijooksu kompressori
sisse ja tbbtawad sellega paralleelselt. Wahe seisab
selles, et tagasijooksu kompressor awaldab wastupanu
tagasijooksu ajal, kuna peale jooksu kompressor peale-
jooksul.
118 -
Lbogi wastuwotja.
=======-= •==—-=—seas 352S
Pealejooksu ajal kannu
Joonоnr.51.
Lbogi wastuwbtjad on aseta-
tud harilikult kompressori sis-
se - kus on selleks silindri
pbbjaa olemas silindri kujuli-
ne pesa, kuhu khib sisse kannu
warre koonuse kujuline ots,Pesa
on thidetud wedelikuga.
warre ots tungib selle pesa sis-
se ja wedelik on sunnitud mb6da koonust walja pritsima.
See Ihbiphhs waheneb seda kiirem, mida liihem on koonus^
See annab kbwe ffaatupanu, zais aaorriseerib kiirelt pee—
lejooksu lopu kiirusee
( Jgal kahuri kompressoria on see lottgi wastU70t-
ja ehitatud isemoodi, siin on ainult nt*idatud tema ehi-
tuse printsiip).
Tagasi- ja pealejocks.
===c=sas:==sn3s=333sx=ss
Laskmise juures"peab alati ise&ranis thhelpaneli-
kult walwama raua tagasi- ja pealejooksu jfirele, mis an-
nab meile tapaed ja head nhpunaited kompressori ja taan-
duri tbotamisest.
Laskmise juures wbiwad ette tulla jhrgmised wead:
I. Raua pikk tagasijooks;
2.	" luhikene "
3.	» jhrsk pealejooks;
4.	" mitte t&ieline pealejooks.
Raua pikk tagasijooks.
»=;== ^sssssaisssssssxxsssssssasssss
Liiga pikad tagasijooksud woiwad kompressori silin
- 119
dris esile kutsuda liiga enured rbbumised ehk tema si-»
semiete odade rikked.
Pikk tagasijooks woib siindida jdrgmistel pbhjuetel
a) kompressori silindris on whhe wedeliku;
b)	kompressori bli on kuumaks Idinud;
c)	kannu augud on suureks kulunud;
d)	taanduri silindris on wahe wedeliku.
Iga kahuri jaoks peab tema normaal tagasijooksu
pikkus teada olema, et oleks wbimalik digel ajal neid
puudusi korwaldada.
Raua Idhikene tagasijooks.
a#===» ss saasss =s a as Sb= =s =5 a sss ss ss =sssss =====
Pdhjused:
a) suur oerumine (kas raswikul,roobastel j.n.e.)
b) taanduri liig suur algsurwe;
c) temperatuuri tostmine taanduris.
Need pbhjused suurendawad elastse abinou wastupa-
nu, mis halwab kahuri stabiilsust ja wastupidawust.
Raua jdrsk pealejooks.
=55 ===== -3SS3:==Se=XS~JE~=
See wbib esile Xuua nahtuse, et sahk tuleb maa
eest wftlja ning kahur weereb ettepoole - sellska	on
pbhjused:
a)	temperatuuri tbusmine taanduris;
b)	pealejooksu kompressoris on augud kulunud.
Raua mitte taieline pealejooks.
ss===== s ssess==ssc csx:=5»s33sss ss 55=5x535=5 asszsxssssaeaexsss
Tuleb jftrgmistel pbfrjustel:
a)	kompressori wedeliku soojenemine;
b)	taanduri algsurwe on nbrk;
c)	suur oerumine;
d)	taanduris wedeliku w&he,
1Й0 -
3" Wene euurttUci kompreeaor.
яжажхжжзжхгв»зижяиз=зхг:===яжзз
O*s a d; 1) Silinder;
2) kann iihes warrega ( stok );
5) kontrawars (kontr - stok );
4) raswik.
Kompressori silinder on lilkuw osa see t&bendab,
et on suurtiiki rauaga otsekobeses Ubenduses ja saab Isu.
su ajal pilesirohu gaaside mbjul (suurtiiki rauapa) tema»
ga tagasi tirltud.	f
Silindri tagumine ots on umbne. Sinna on sisse kea-
ratud SfTInixl^pShi,mille kiiljes on kontrawars. Pbbja
kinnitus wiis oleks j&rgmine: koige enne paririakse silina
ri sisse pealejooksu reguleeriw muhw, keeratakse kontra*
wars pbbja sidse ja kinnitatakse sinna pulgaga. Эеа1е
selle saab pbhi iihes kontrawarrega silindri sisse kee
ratud ( muldugi eeat poolt ), kus Juures pobi tea adrew
ga rbhub reguleerlwa mubwi bbre peale Ja baiab teda
omal kobal. Silindri eelmiees otsas on peenikene wint
raswlku karbi sisse keeramiseks.
Silindri Uhendamiseks raua babemega on tema pdhja
kttljes baas, mlllest Ibbi k&ib polt. Tema tagumisel
Ittikel on ringlukk, kuhu saab peale keeratud toetis
rbngas, mi lie pbbrlemist bo i aL. & та suurtiiki raua babe«>
me kiiljes olew hanmas.
Kanbu wars on paigalseisew osa; ta on klnpitatud
rbngasluku abil h&lli kaanega. Tema on seest odnes
kontrawerre jaoks, eelotsas on olemas pesa dli.kojgile.
Kannu sisse on puurutud 8 auku dli Ibbiwoolamieeke ta-
gasi Jooksul, kui ka peale Jooksul, Kannu peale on ase-w
bud waak krae, berumiae wbbendamlseks kannu Ja silindri
- 181 •
wahel.
Kannu warre tagumisesae otsa on keeratud regulee-
rlw r6ngas. Tema oma seesmise poolega reguleerib tagaai-
jooksu, kuna wttll^niaega - pealejooksu. wai imine dlamee-
ter on n&nda ten toil, et tema ja reguleeriwa muhwi wahe-
le jk£b oige wUikene ringitaoline wahe - umbes 0,5 m/m
Quuruses.
v	Коntrawera on tagasijooksu reguleerijaks ja asub
sissekeeratuna kompressori silindri pbhjas. Ones wdli -
mi see diameetris on ta muutlik tagant poolt peenikene,
kuna eest poolt IMheb j&nedamaks, ning eestots umbes
kolmandik tema pikkusest on pUsiwa diameetriga. Kontra-
warre eesots on umbes pool tema pikkusest bones, kus
juures' bbnsuse seintesse on puntyitud augud, mis iihenda—
wad kontrawsrre ja kannu warre wahelist ruumi. Aukude
arw kbigub 3-5 wahel. Selle bttnsuse ja aukude tdhtsus
on aee, et kompressori	51iga oa 5111 kerge
IdbipUMseda, Teiseks weel see, et pealejooksul on sei-
lei wedelikul. mis asub kannu warre sees, waba whlja -
pease tee l&bi selle bbnsuse ja aukude, kuna muidu
oleks awaldanud wflga guurt rbbumiat kontra warre otsa
peale.
Raswik on selleks, et dr a, holds 611 w&lja jooka-
mist kompressori silindriat. Kaiк raswiku osad on ma -
hutatud raswiku karpi ja saab selle abil kompressori ,
silindri esimesfcsse otsa sisse keeratud. Karpi siseml-
ne jagu on w&ikese waheseina abiljagatud kaheks; eel-
mine ja tagumine ruum. Eelmises ruumls asuwad asbest
padjad, kuna tagumlses - nahk krae tihes kraealusega,
Asbest padjasi on neli, nende wahele khiwad wask rPngad
rombi kujulis.o Idbi IPikega, kuna ddrmised rPngad on
pool rombi kujulised. Asbest padjad (Pigemine kummi ja
asbesti segu) paadetakse wdeosadesse walmlna ja walja-
pres si tuna; ( IHbimbbt 12	m/fa.), ainult w$> -
osas tuleb neid raswiku karpi sisse paigutada. Kbige
enne pannakse sisse Uks poolromb s lie da kill j ega alia-
poole, asbest pad! ja alls t&is romb rong j-n.e. kuni
kbige Ibpuks Uks pool ramb sileda osaga wdljapoole.
Padjad saawad коkkusurutud maetrl abil, kus juvu
res nende wahe Used, she lb id rbhuwad nad lai all kannu
warre ja raswiku karbi вisemiвe seina wastu ning ei
lase wedeliku l&bi llbuda. ₽eale sells mutri' kdib weel
- 122 -
tike wastes mutter, mille ревImine pool on hammasratta
kujuline, kuhu hammaste wahele kelib wastas mutrl. kin*
nitaja pbkatai sdrm Ja ei luba wastaa «nutril ennast
lahti keeratac Mutrll, samuti ka wastas-mutrll on sees
augud wotme Jaoks.
Bagu Juba eelpool Iihendatud on raewiku karbil
kaks ruumi, eelmine J a tagumine; wiimasesse saab ase-
tud nahk krae iihes alusega Ja J nende kinnitaja mutte? „
Kokkupanemiae. jdrjekord oleks siin. Jir^min^: kdlge on-
ne pannaквe sisee shelb, mlllel on tagumlne lodge seesfc-
poolt kumer, wastawait nahk kraele, siis lukatakse pert*
pldi sisse nahk krae dhes alusega ning saab kinnitatud
mutri abil.	4 .
Samane raewiku ehltuswi'ls on peaasjallkult в el»*
leks, et kannu wars, enne kui tema Jouab asbest padJa-
ni saaks blist pubtaks ptihltud, muidu 611 kannu warre
kill Jest imbub tlhendaja pad J a sisse Ja mbjub seal hdwl—
tawait ktirazzil peald. Siin Just kannu wars saab puhtaks
pKhitus blist, nahk krae Idbi, mis tagasijooksul 611 -
surumisel saab wastu kannu waft press!tud. Oil lab1pad-
semis eks krae Juures on klnnitajal mutrll Ja kraealusel
wantawad augud.
Et kinnitaja mutter oma aukude wahedega ei kataka
mitte kinni kraealuae aukusid, mis tihtlasi paneks kin-
ni terwe Idbipd&semise tee 6111 krae Juure, on kinnita*
Jal mutrll seespool ringitaoline soon.
Raswlku karbl seespool on nende kahekordsete ti-
hendajate ahil 611 libipddsemine taklstud, ainult 6111
Ji&b weel wdimalus libi llabuda mobda raswlku karbk Ja
kompressori silindri wlndl Idiget.p
Siin on Jdlle taklstuseks pa©lit rbngas, mis on
pressitud raswlku karbl serwa sisse. Pabiit on pehme me-
tall, mlllesae karbl sissekeeramiael 161kab kompressori
silindri serw Ja seega on raewiku karp Ja kompressori
silinder hermeetillselt Iihendatud.
Kompressori tditmisel 6hu wdlja laskmiseks on kar-
bl sisse puuritud pdlwe kujullne kanasl» mis saab wdljas-
poolt kinaitud 6hukorgl Idbi.
Puhastuse Ja aamuti wdljat66tamlse hblbustudeks on
kanaall pdlwe ke^ale sisse keeratud kork, mis seisab seal
kinniJcodetuna J a wdeosades tema wklja keeramine on kee-
- 123 -
latud.
Taandur.
ftlesanne on, at wiia terwet tagasijookswat mafcdet
ana kohale. Seisab коса; 1) 6. wedru;
2) 6 sheibi.
Wedrud aaawad jagatud parem ja wasak poolsed was*
tawalt aellele kas wedru keerd jookaeb kella nilitaja
this, ehk selle wastu.. Kolm wedru on paremat ja коIm
wasakut. Kbik nad on asetyd kompressdri silindri peale,
kus juures nende wahele kftiwad sheibid; tagumine wedru
toetab ka wastu sheibi, kuna eelmine otsekohe wastu
raswlku karbi dart.
Sheiblsld on kuua: 4 harillku, ttks poolik ja йкв
on just, kui poolteise jalaga, tema ttks ots o.n tel ad st
palju liihem* Nende tMhtsus on see, et Waua tagasijooksul
luhiwad wedrusid ja ei lass nende otsadel segi mlnna.
Oerumise.wMhendamiseks on sheibidele sisse press!tud
pabiit rbngad.
Suurtiiki raua tagasijooksul ei saa kbik wedrud
kokkd surutud ilhetaoiiselt; waid eelmised в a aw ad palju
rohkem, kui tagumised, seat kompressori silinder oma
raswlku karbi &&rega mbjub otsekohe elmese ( lugedes
eestotsast) wedru peale. Kui meil e^lmene wedru saaks
kokku surutud, kuni wedru keerud on iiksteise ligl,siis
pbraks westamial esimene shelb Ja kaswiku karbi adr mil-
le tttttu wbib sheib kergesti'feUrdudgf ehk paenduda wdlja-
poole. 3elle drahoidmiseks on eslmrae sheib tehtud flbeet
otaast palju Itthem; kui teisest.
Tagasijooksul wedrud l&hewad laiemaks kokkusuru-
41 a a tagaj&rjel, kuna pealejooksul wbtab oma endlee
ol^cu. Kui wedru laheb laiemaka, siis t&hendab ta kee<*
rab ennast lahti - pikenemiae juures,siis jbrjelikult
keerab ennast kinnl. Kui oleks kbik fihepoolsed wedrud,
oils Uhieel wedrude ptibraaisSl saaks ka raswlku karp
ko^d la^iti, kord kinnl keeratud, si in aga kus wedrud
bn pi^bdud ’Wabeldamisl saab fib» wedru pbbre paralisee -
rltnd* 4eisje iwbdru;spoilt, mis keerab ennast waatupldi -
,«»#• aihls .^Mdndrton, si is terra afteteem paigalseisew,
- 124 •
ehk wfthemalt ta peaks seda olema, kuid siiski ta kee -
rah ennast wdhe haawal, mis Mui dug 1 mArgata wbib ras -
wiku karbi keeramisest. Selle lahti keeramise Arahoid-
miseks on eelmine wedru pandud parempoolne, nbnda, et
siis tagasijooksul kui wedru ennast lahti keerfcb, siis
tihtlasi kinnitab ka raswiku karbi.
Enne tagasijooksu on taanduri wedrud algsurwe
all, mis teeb walja'umbes 240 klgfpikkuse poolest on
wedrud peaaegu poole wbrra ennast kokkuthmmanud.Wabas
olekus on nende mobt 51 cm., kuna 240 klg.surumise all
teeb see whlja 29 cm.
See kokkusuruwus (240 klg.) kujutab enesest,^Ui
tagawara energiat, mille tdhtsus on see, et auurtukl-
raud alati korralikult peale jookseks ja siis igaaugu-
se tbstenurga juurfcs selles seiaaks.
Nagu iilewal kirjeldud kujutab wedrude kokkusuru-
wus enesest mingisugust energiat **millel on ptiiie 1Цка—
ta kompressori silindrit hAlli seest walja, kuid seda
ei lubaA&oetis rbngas, mis on rlngluku abil kompressori.
silindri tagumise otsa peale kinnitatud. Ronga keera '
mise Arahoidmiseks on temal neljakandiline jrklj^lbige
kuhu sisse k&ib taua habeme Mammas* See kinnituswiis
on ainult siis karanteeritud, kui raud meil peal on,
juhusel, kui seda ei ole, siis el ole rbnga kaitseks
miskit, ainult peab see isik, kes seal juures tdotab
ise ettewaatlik olema ja selle eest hoidma, et ta mit-
te h&lli eesotsa juure seism a ei jMMks. Toetis rbnga
sisse kAib pehmendaja puhwer, mis pehmendab toetis гёд-
ga kokkupbrget hdllipbhjagSo
Tagaaijoeke
Lasu ajal gaaside rbhumisel lukupunni pbale raud
libiseb mobda hAlli roopaid tagasi, temaga liiguwad ta-
gaai ka kompressori silinder, iihes raswiku kontrawarre
ja toetis rbrgaga, kna juures taanduri wedrud kokkusu-
rutakse h&lllpbhja ja raswiku karbi ОДге wahel< Pro >-
portsionaalselt tagasi jooksu pikkuaele suureneb ka wed-
Pude kokku surwe. Algsurwe on 240 klg.,kuna tagasijooksu
- 125 -
lopul, wbttes normaal tagasijooks - &9-41Л on wedrude
l&pusurwe шпЬев 475 klg
Paigal aeiawaka Osaka kompressori juures jh£b кап-
па wars, tihea kannuga. Oil saab surutud kannu ja raswi-
ku wabele, kus juures tema on sunnltud umber woolamB
silindri tagumisesse otsa Oil Umber woolamieel tor -
шаЪ alguees l&bi kannu awade ( summa labimobt umbee
9 om *) ja sealt edasi IMbi rdnga kujulise pilu, mis
onontrawerre ja reguleeriwa rbnga wabel ( Max.labi-
mdbt pilul - 4,1 cm2)» Selles siis seisabki kdmprep -
sori kui tagasijooksu pebmendaja tegewus, seat bli
Umber woolamine Iftbi rbnga kujulise pilu stinnib kS.ll alt
aeglaselt ning tarwitab palju jbudu iira, enda Idbi
pressimiseks„ Oli saab kannust l£bi preasitud muidugi
otsekohel raswiku peaie rbhu^isel: Baswik rd bub we de -
liku peaie, kuna see ahnab selle rbhumise Igale poole
tidetaoliselt edasi, mille tagaj&rjel feratahtud tbbd
wbime jagada kaheks: a) kahjnllk;
b) kasulik.
Kasulik tbb oleks see, et 511 rbbub just kui reakt-
sioon jbuna raswiku peaie ja j&tab raua tagasijooksu
seisma, mis muidugi siinnib senini, kuni tagasijooksu
elaw jttud on kdik otsas.
Enne dleminekut kahjulikude tddde juure, mida sttn-
nitab raswiku rohumine, waatame iileiildiaelt kudas ja
missuguste wastu mbjude abil saab &r$ paraliseeritud
kdik rohu-rgaaside elawjdud,
Wastu mbjud oleks sixn j&rgmised:
1> Wedeliku surumine i&bi kannu aukudele,
2) taanduri wedrude kokkusurwe:
3) Oerumine a) suurtiiki raud halli juhtiwa*
tea roobastes.
b) kannu warre berumine raswiku sees.
o) kompressori silindri berumiue taanduri
sbeibide wastu;
g) kompressori silindri oerumine bdlli
pbhja pnsBi sees.
Wedeliku sunre kahjulikudest toddest oleks кaka
tabteamat ja nimelt: 1) stiateemi Ulesbupe,
2) diesurwe silindri sees.
611 surub kannu peaie, mis oma korda kannu warre
kaudu mbjub hill 11 kaane peaie ja kisub hklli iihes lafeti-
- 126 -
ga tagasi, surudes seal juures sahka maa aiBse. KtLtLd
tekib moment, mis piiiiab terwet siisteemi iilepea wisata,
mdidugi umber saha. Arusaadawalt see joud, nii suur ei
ole, et jbub suurtiiki iilppea wisata, kuid siis);! on
tduge nd.nda suur, et rattad tagasijooksu alguses natu-
ke (ilea hiipawade Uleshfipe mojub waga halwasti sihtimi-
se peale ja lohub ka materjaalosa.
Oil an rub silindri seinte peale ja puiiab teda lai a-
li kiekuda Sisemine rdhumine tagasijooksul on umbes v
30 atmosfAAri, peaaegu kolm korda suurem, kui auru kat-
las. Seda peab kompressori konstrueerimise juntos arwes-
Bp wdtma.
Nagu juba enne kompressori teoorias sal walja too-
dlld rbhumine kompressoris, mis oli Hf = A V2 .
w?-
See nAitab, et rbhumine on pAripidi proportsio -
naalne rana tagasijooksu kiiruse ruudule ja wastupidi
proportsionaalne kannu aukude pinna ruudule A on mingl-
sugune koeffitaient, mille suurus oleneb kompressori
wedeliku tihedusest ning kannv aukude wormist.
fcbmpresaori tegewuses on noudmine katte saada
kaht asja: 1) et rdbumine kompressoris oleks koige ta-
gas1jooksu ajal peaaegu pttsiw / wdbendab tuntawalt esi-
algset httppet; 2) et tagasijooksu 16pp oleks pehme.
Rtthumise pttsiwust wttime sei teel k&tte saada, kui muu-
dame 311 labilaske pinna auurust, mis muutuks wastawalt
tagasijooksu klirusele. Selle tMhtsa pinna muutjaks on
meil kontrawars, mis iihes sllindriga tagasijookaeb«WM-
limiselt on tema sarnaselt ehitud, et alguses laheb
tubliste peenemaks, mille j&reldusel ka pilu suureneb;
nagu katsed nttitawad on waatas sellele ka kiiruse suure-
nemine<. LMbllaske pind on suurem, kui tagasijooks on «
40 л/т., wastawalt Biin on ka tagasijooksu kiirus k61-
ge suurem. Edas! Idbeb pilu whrtna JAmenemiBe tdttu
w&iksecaks, milles ka wastawalt kiirus wAheneb.
Normaal raua tagasijooks on 39-4X2 . 3elle tee
peal peab kogu suurtiiki raua elawjoud dra raisatud ole-
ma ning raud peale seisma jftAma pehmSlt ilma porketa,
Maximaalne tagasi jo oka wo Iks olla 42,5J! , kus juures
wedrud on kokkusurutud oma t&ieliku plirini .Max. tagasi-
jooksul toetub jobs kann wastu raswikut ning edaspidine
127 -
tagasi nihkumine eel juhuael, kui elawjoud ei ole kbik
raisatud, lohub materjaalosa.
M&iteks taanduri sheibide kokkupbrkel wbiwad nad
kas deformeerida ehk muul wiiail j&relanda - ning silo
on juba mbbdapaftsemata kannu kokkupbrge raswikuga»
Woib ka kergesti raua babe rebeneda. Selle defekti kbr-
waldamiseks, on ka bli labilaske pind tagasijooksu
Ibpul oige waike, mis raiskab wiimase elawjbu raskuse
dra. wait»: kui tagasijooke -	39,372!, siis bn
pilu suurus 0,5 cm , sealt edasi *umbes tagasijook-
sul pilu enam sugugi ei ole ning bli ei saa enam woola-
ta l&bl kannu otsekohe, waid peab. koige enne w&ikese
P$lk augukese kaudu ilmuma kannu warre sisse ja sealt
jnfra teine pbik augu silindri taha otsa. See woolu tee-
kond on kiil 1 alt kbwer ning kitsas, mis raiskab weel wiim-
se tagasijooksu energia hr a.
Tagasijooke wahem, kui normaal, ei ole ka soowi -
taw, sest kogu tagasijooksu energia saab ftra tarwitud
whhema maa peal, kpi harilikultt mille tbttu siis ka
sisemine rbhumine ja sellega tihtlasi ka jbud, mis.tcm-
bab hhlli tagasi, on suurem. J&reldus, et lafeti rat-
taste iilashttpe on ka suurem, mis Ibhub materjaalosa ja
mbjub sihtimise peale. Tagasijooksu minimum** 39Л.
Silindriase jdhb meil tagasijooksu ajal ttlhl 4ru'^n,mis
asub muidugi kannu ja silindri pbhja wahel, seat*run-
mis, mis asub kannu ja raswiku wahel ttlhjuet olla ei
wbi - seal on bli suure surwe all. Ttihjuse maht on wbrd-
ne silindris.t whljatommatud kannu warre osa mabule.
Peale j о о к в.
Pealejooksu juures saab taanduri wedrude jbul
koik tagasijooksew mass, oma kohale wiidud. Siin wede-
lik jookseb juba wastupidides sihis endiaele s.o.tagant
ettepoole. Pealejooksul kontrawars jookseb kannuwarre
sisse ja pressib sealt wedeliku wdlja. Wedelik peab
pugemo Idbi kitsa ja kbwera tee, mis hoiab Ora, et pea-
le tbug^ei oleks jhrsk, waid siinniks juba algusest pea-
- 128 -
le aeglaselt;, ning sellega moodustaks siis pealejooksu
kompreasorl. Peaie nimetatud takistuse on weel teisi
takiatusi ja nimelt: 611 IMbiwool kannu aukudeet ja
berumine. Labiwool siin suuremat takistust ei awalda,
seat pealejooksu kiirus on whikene,
Pealejooksu Ibpul umbes 12JJ Ibpust hakkab kannu
reguleeriw rbngae nihkuma reguleeriwa muhwi sisse,mil-
le eelmine ots on koonus, kuna tagumine pool on silinder.
Wahe reguleeriwa rbnga ja muhwi wabel on alguaea 2,5 m/in,
kuna aga keekel on kbigest 0,5 m/m.
Silmaspidadea earnest thpsuet - peab alati ette-
waatlik olema reguleeriwa rbngaga ttmberkhimisel, seat
lahti wbtmise juurea woiwad kergeatl xaolgid tekkida,
mis takistawad teda muhwi siase minemaat. Wedelik jh&b
siin kahe aeina wahele kinni, ainukene w&ljap&hsemise
woimalus on mooda pilu, mis aaub reguleeriwa rbnga ja
muhwi wabel ja sees, sila mooduatab Ibpu Ibbgi waetu -
wbtja. .Whga kites pilu tbttu on pealejooksu 15pp ka
aeglane.
Wedeliku Idbiphhe on siin nbnda waewaline, et juhu_
pel, kui kannu шак kate on kulunud, tormab tema kan -
nu ja silindri wahelt labi ning jhreldus on, et terwe
siiateem pbrkab ettepoole. Peaiejooksul kannu wars 1& -
heb tagaai Bilindri sisse ja kaotab Mra seal txihjuae;
eamal ajal wbib ka sinna sattuda bhk sisse, millel on
paar wbimalust eelleks: 1) kannuwarв igal peaiejooksul
wiib кahtiemata enesega natuke bhku kaasa, sest raswik
bhu kindel ei ole, 2) peaiejooksul on ttthjue eelpool
kannu, kuhu wbib sattuda while bhku, 1Mbi bhu XrOTgi.Meil
pbhjuetel kagub silindTisee surutud bhku, mis takistab
esiteka suurtiiki raua pealejooksu ja telseks paneb гав-
wikud tilkuma.
Laskemoon.
зз===х=====:===:2=з=Яз
Mftrskude liigid.
Mttrsud kukkumise punktis annawad tugewa Ibbgi
waatumaad; selle Ibbgi tagajhrjel saawad mftrgi osakeeed
129
" steiaeat lahutatud ja miirsk tungib maa aisse jhttes
rele lehtri. Selles aiia seisab miirsu look tugewua.
Mtlrak takiatusse siasetungidea, oma laengu plah -
atuse tagajhrjel lohkeb ja gaaaid wiskawad need enne
hta*uatatud osakeaad laiali ja sellega saab lehtri suu-
• ua tubliate suurendatud. Sellea aeisab siis miirsu fu~
aas tegewua.
Lopuks lendawad miirsu kuulid ja lillud igaase
•oole laiali ja tabawad m&rkisi oma lobktegewusega.
Selles seisab aiia miirsu kaytetchl tegewua.
Ei ole olemaa uniwaraaal miirsku, mis annaka iihe-
•irraga kdige parema 166, fiigaas ja kartetchi tegewuse.
tstawalt margi omadustele tuleks ebitada aiia ka mit -
isuguaed miirsud, milleat iiks oleks hea looktegewuseks,
due fugaas tegewuaeka ja kolmaa kartetshi tegewuseks.
Praegu suurtiikiwiiea tarwitusel olewaid miirakusi
. jib jagada:
1)	Harilikud miirskud.
Need on walmistatud malmist ja seeat tdidetud lohke
Ainega. Need miirsud on peaaegu uniwersaal tegewusega,
eat pbrgatea wastu takiatust annawad nad bige suure
bdk-tegewuse - lohkedea annawad nad whikse fugaas te-
jewuse ja kildudega annawad kartetshi tegewuse.
2)	Soomus miirsud.
Need on paksu seintega miirsud, mis annawad metall
takistuate (aoomustornid, soomusautod j.n.e.) wastu
porgates koige auurema 166ktegewuae. Harilikult walmis-
tatakse nad karastatud chrom teraaeat
3)	Fugaas miirsud.
Need miirsud on pikad, 6hukeate seintega ja mahuta-
vaa eneaesae suure laengu. Nad on mh&ratud fiigaas tege-
rcuseks mulle, betoon ja kiwi ehituate wastua Et 6hukeaed
seinad oleks kiillalt wastupidawad, aelleks tehakee nad
neast teraaeat; et suurendada nende fugaas tegewust - ael-
leks l^etakse nad brisant Ibhkeainega.
Xjlefildse muraud, mis kaaluwad Ша 1 puuda ja on
130
w£iksemad 422* - nimetatakse granaatideka, suuremad aga
pqmmideks.
4.	Schrapnell,
Nail mtirskudel on oige suur kartetshi tegewus Ja
on mfiftratud lahtiselt edasiliikuwa elawa waenlase tu -
listamiseks. Lb&kemise juures schrapnell annab suure
am kuulikeai ja kilduai.
5о	Kartetahld.
See kujutab enesest silindri kujuliat plek topai
mis tftidetud kuulikestega., Plekk tops Ibhkeb gaaside
rbhumiael suurtuki raua obnes ja wabanenud kuulihesed
ktilwawad eelolewa maastiku iile. Neid tarwitati enAemal
patarei enese kaltseks.
6. Segment mtirsud.
Need kujutawad enesest ise&ralik liik scbrapnel-
11, kus kuulikeste asemele on pandud malm rongad mis
jagatud segmentIdeks. Neid tarwitatakse waikeste ja
ktillalt tugewate mdrkide tulistamiseks, missuguseld on
raske tabada iihe miirsuga, kuna aga suured killud on
kiillaldased nende purustamiseke.
7. Walgustus miirsud.
On eelolewa maastiku walgustamiseks oosel. Nad c
taidetud paraahiitiga, mis peale miirsu Ibhkemist ohus,
langeb alia ja iimbruat walgustabo
Peale nende on weel olemas - auitsu mtirsud, agi-
tatsiooni mtirsud ja oppemtirsud j.n„e.
Miirskude ehituse tildtingimised.
Peale lohke tegewuse peab igal mtirsul olema weel
lend, et saawutada suuremat tHpsust.
131 -
Зе1lekя on tarwilik:
1) Miirsk peab olema hast! tsentreeritud, see -
hendab, et tema telg uhtuks suurtiiki raua teljega.
2) Miirsk peab kiirelt keerlema oma telje Umber
winteoonte mbjul.
Et anda mdrsule kiillaldast keerlemist, selleks on
nad warustatud juhtiwa wbbga, mis Ibikab raua bbne winti-
desse ja sellega tsentreerib miirsu tagumist otsa. Bel
otsa tsentreerimi века on olemas miirsul tsentreeriw pak-
sue.
Et wUhendada bhu takistuse mbju miirsu lennu peaie,-
selleks tuleks auurendada labilbike raskust ja xnttrsud
teha wbimalikult pikemad ning miirsu eelotsale antakse
rohkem terawam kuju. Et miirsu lend oleks iihetaoline, on
tarwis, et (ihe ja эцта kalibriliatel miirskddel oleks
iiheaugune raskus ja iihesugune raskuse keskpunkti asetup.
Miirsu wbline kuju.
asiassnaBsvxssissssisxsASBsssss:
Miirsu tagumine osa on silindri kujuline, kuna pea
ots on koonuse kujuliselt teraw.
Terasotsa siinnitajaks од kbwerjoon, mis on weetud
raadiusega R punkt O,
kui selle ringi keek-
kohast. See kbwerjoon
on mbnel miirsul wee-
tud iihe raadiusega,
mbnel mitme raadiuse-
ga ja mbnel kujutab
’enesest parabeli e
Keskpunkt О wa-
litakse walja sirgjop»-
ne peal, mis on per-
pendikulaarne mursk
silindri osa iilemisel
Ibikel.
Mtirsu pea osa pik-
kus * b " loetakse
132
miirsu otsa tipust kuni miirsu silindri osa alguseni.Nagu
katsed nbitawad, bhu takistus miirsu lennu peale on seda
wbiksem, mida suuremad on “ h * ja * В ”. Needsama как» <
element! suurendawad к a miirsu sisset ungimi в e wbimet.-’
Mida pikem on miirsu teraw ots wbrreldes miirsu si-
lindri kujulise osaga ja mida terawam on miirsk, soda
wbbem peab olema Ibhkelaeng ehk sohrapnellide juures
kuulikeste arw. Peale selle on tarwilik, et miirsu silind-
ri kujuline osa oleks ka kiillalt pikk, et wbiks sinna &ra
mahutada jubtiwad kui ka tsentreeriwad osad.
Nonda on siis tarwilik nende mblemate pikkuste
jaoks kindlaks mbdrata nende wabekord tdrwe miirsu pik-
kusega. See wiimane H + b on seotud raua bbne wintsoon-
te kallakuga. Miirsu bigeka lennuks on wintsoonte kalla-
ku miirsu pikkuse wabel tarwilik jbrgmine wabekord.
Wintsoon kbige pikkus
kaliibrites......... 45 30 25 15
Maksimaalne miirsu pik-
kus kaliibrites. . .	2,3/4 3,5 4 4,5.
Jubtiwad osad.
SSSSSS Ж SS— X=s СЖ8№3=а*ЯВ
Miirsu juhtiwaks Osaka on waak juhtiw wbb. Selle
jaoks on miirsu «Llindri kujulise^e osale tehtud ppe^irke-
se saba Jfcuiulise Ibbilbikega soon, mille pbbi on mbnel
miirsu 1 tehtud hambuline, et juhtiw wtttt ei saaks mitte
miirsu suhtes keerata.
Juhtiwa wbb walmlsta-
mlseks weak latt b saab
taotud selle soone a eia-
se nonda, et ta tbjdaks
t&iellkult selle ning pea-
le selle antakse treimise
teel juhtiwale wbble jubji
tbpne kuju.
Juhtiwa woo pealmine pind tehakse koonuse kujuline
wahe auurema kallakuga, kui seda on raua bttne koonus -
kaal. Tema tagumise osa diameeter on natukene suurem
133
raua 63ne diameetrist - wintsoonte pbhjas, aga kbige
w&iksem diameeter - jubtiwa woo eelotsas on natukene
wftiksem padruni kambri diameetrist. Sarnane asi on sel-
leks, et mtirsk laadimise ajal toetaks httsti tihedalt
raua bbne koonus kaelale, mis ei lase raohu gaasidel
miirsust mobda imbuda.
Et juhtiw wo6 kergemini ennast Ibikaks wintsoon-
te sisse ja et ma&re ptiiks tugewamalt who peal, sei -
leks on monel miirsul wb6 peale Iblgatud 2-3 soont.
Baua bbne progresiiwse wind! juures, kui windi
k&igu pikkus raua eelotsas ei ole w£hem, kui 35 kalilb-
rit, siis nagu katsed n&itawad on jubtiwa woo laius kiil-
laldane 0,1 kaliibrit.
Suurendades wintide kallakut uute suurtiikide juu-
res kuni 25 kaliibrini tuli ka wbtt laiust suurendada
kuni 0,2 kaliibrini ja teha nad pealt siledad.
Juhtiw wbb peab olema walmistatud tiipselt ja samu-
ti ka peab tttpselt oma asukobale pandud olema, sest xaui-
du see woib mbjuda laskmlse tdpsuse peale, sest miirsk
iga laadimise juures wotab omale ise asendi ja sellega
muudab ka laadimise tibedust, Kui nftituseks miirsu juh-
tiw wbb oleks liig suur, ehk jftlle oleks nihutatud lii-
ga ette, siis laadimise ajal miirsk ei Idheks mitte t&ie-
likult oma pesasse, laengu кфпЬег wbheneks, laengu ti-
hedus ja gaaside rohumine suureneks, mille tbttu ka
algkiirus wastawalt suureneks. Wastupidine ndhtus tu-
leb esile, kui jubtiwa wbb diameeter on wdiksem ehk jdl-
le nihutatud milrau pohja poole.
Tsentreeriwad osad.
-= -s-xssss=z==s=s
On tarwitusel kahte seltsi tsentreeriwaid osasi:
iihed wask wbbde nftol, mis on mtirsu soonte sisse pressi-
tud nagu eelmised jubtiwad wbbd ja teised silindri ku-
juliste tsentreeriwate paksuste n&ol, mis on miirsu kannu
ehk kerega iihest tiikist.
134
Tsentre^riwate w66-
de wdlimine " di ame e t er
7	tehakse kaliibrist wa-
he auurem nbnda, et ta
•^WWWXWWmWl^	ISikaks w&be wintaoon-
te 3ie8e-
Tsentreeriwa paksuae wftlimine dimeeter tehakse
kaliibriat natukene waiksem, et see wabalt passiks raua
bone siaae.
Wbbdel on need head kiiljed, at miirsk puutub hdati
tihedalt kokku bbne seintega ja sellega tsentreerib has-
ti miirsku ning hoiab ara tema kiikumiae liikumiae ajal
raua bones, Halwad kiiljed on need, et aoonte siaae Ibi-
kamine teeb miirau pea osa nbrgaka ning on w&ga raske
too miyrskuhe juurea, mia on walmiatatud karastatud te-
rasest.
Tsentreeriw paksua pn kergem ja lihtsam whljatob-
tada, ainult ennemalt kardeti, et tema rohkem kulutab
raua bbnt ja halwemalt ‘tsentreerib miirsku, seat tsentree-
riwa paksuse walisdiameeter peab. olema waiksem kaliibrist.
Katsed on naitanud wastupidist, et tsentreeriwa paksuse
tarwitamine ei mbju mitte sugugi tapsuae ja ka raua
bbne kuluwuae peaie ning selleparast ka kbik uuemad mar-
aud walmistatakse tsentreeriva paksusega,
Tsentreeriva paksuse laius on wbrdne umbes miirsu
juhtiwa wob laiusele.
Harilikud malm miirsudn
=b»==s.-s-==ssss»=s»e3s»ss=3sss=at:
Nende walimisel kujul on jftrgmised mbedud,miirau
pea osa pikkus on 1/3 terwest miirau pikkuaeat, kuna wii-т-
mane oleneb raua bbne wintide kallakust, Miirsu kere ehk
kannu seinad on keskelt bhukeaed, umbes 1/5 kaliibrist
ja sellest lahewad pea ja pbhja poole paksemaks nbnda,
et miiraus sisemus or^ owaalne e Lbike laeng on harilik
must piissirohi ja kaalub umbes 1/20 terweat miirsu raaku-
sest.
- 135 -
3cornua mtirsud.
оивяаяяажяаазаяяз
Harilikuet mtlrsust Idhewad nad
lahku selleparast, et meil on palju
pikem ja teravam pea osa.
Belotsas temal puudub рева silt- <
tiku jaoks, sest see woikp teha pea
osa nbrgemaks ja tema ei oleks mitte
kttllalt tugew soomuse wastu pbrkami -
selr Pea osa peab olema ise&ranis tu-
Harilik malm
miirsk.
gew, selleparast, et see kbige enne
pbrkab waatu takistust ja tema bige kuju alalhoidmisest
Suumus miirsk.
oleneb ka miirsu stlgawamale
tungimine. Et esialgne 1обк
ei mbjuks mitte otsekohe miir
su ends otsa peale, on see
kaetud ise&ralise teraa kup-
liga. Nagu katsed n&itawad,
on need kupliga mtirsud hMsti
tugewad soomuse Ibhkumiseks
ja selleparast ka kbik uuema
aja so emus mtirsud on tehtud
kupliga.
Nende miirskude pikkus
tehaksp harilikult 3 kaliib-
rit, seat pikad mtirsud ei
ole mitte kill lai t tugewad,
nad kblk on warnstatud pohja
siititajaga.
Pugaas mtirsud.
\ Et kAtte в a ad a suurem at mttreu tttbjust, kuhu wbiks
mabutada itihkelaengut - fugaas mtirsud tehakse paramast
terasest - bhukeste seintega ja wbimalikult pikemad.
Nende ееinto ракеus on umbes 1/8 kaliibrist ja
Ibhke laengu suurus 1/8 tervest miimau raskusest. Nad
136
saawad laetud, kas meliniidi, trot Uli e^k mbnl wans
weel puroksiliniga.
Fugaas rranaat
Schrapnellid-
Schrapnell on taidetud wdikeate ван-
kuulikestega, i^is teewad temaHraske~
wbrreldes telate murakudega- IThesugn-
tina
make
se nonetawa raakuae juures on tarwis teha
schrapnellid liihemad, kui seda qn teised
miirsud; Si semi a e mahtuwuae suurendamiseks
tehakse schrapnelli pea osa ja ka selle
silnnittfa kbwerjoon raadius liihem.
Schrapnelli tegwuaeks pn tarwilik,
et Ibhkemise ajal tema pea kergelt oral-
duks- kannust ja sellega wbimaldaks kuuli-
kestele waba wdljalennu- Sellep&rast on
peacsa eraldi waikse madkla windiloikega
kinnitatud kannu kiilge.
Schrapnell harilikult seisab koos;
1) kann,
* '	2) peaosa;
• 3) wahesein;
4)	frask torn.
Kannu seinad on tehtud w&be pakse-
make, et ta jdbka terweks schrapnelli
xohKemise momendil, wahe S^in jagab sisdmise osa kaheks
pooleks. All on olemaa Ibhklaeng ja pealpool kuulikesed.
wask toru on tule edaai andmiseks sfiute-
toru juures lohke laenguga, ta on harili-
kult selleks tkidetfcd musts piissirOhuga,
St kuulikesed klndlalt kannu sees palgal
piisiks on nende wahele walat ud aula tat ud
^.Kaafoli ehk whUwelt.
- 137
Kahuri toru (konspekt).
Kahuri toru jaguneb koine osasse:
A.	- Laengu kanmer,
B.	— iihendaw коonus;
C.	- wint osa.
Luku pesa, mis on kahuri toru tagumises otsa»., tu-
leb waatusole eraldi.
A. Laengu kammer.
Laengu kammer on suur emalt csalt silindri taollne
Tema diameeter on suurem kui murgu juhtiwa wbb diamee-
ter, selleks et miirsku oleks wcimalik tema laadlmise sei
aakuaae aaetads, Laengu кешиигл. suurus rlpub eira eel lest t
et misauguse tulele on mharatud kahuri toru ja missugu-
sed on laadimise tingimused ( laengu кaal,laadimise
tihedus)« Noutud mahtuwtist saadakse muutes wastawalt
laengu kammre diameetrit japlkkust» Laengu kammre dia-
meetrit ei wbi palju suuremaks teha, kui on toru dia -
mheter, seat siis tuleks laongukammfe seinad teha tun-’
tawalt paksemad, et naa peaks gaaside rbhumisele wastu
ja sellega suureneka toru kaal. Kui laengu kammer on
liiga pikk, siis tema wbib tekitada laskmise juures
illerbhumised, Kammre dia-
Eieeter saab kindlaks teh-
tud katsete abil.
Laengu kammre diamee-
tri d’ suhe d> toru dia-
d
meetrile d on mdnede Saksa
kahurite juures 1,05,
Inglis kahurite juure 1,45
ja Prantsuse kahurite juu-
res 1,20.- 1,25. Unitaar
padruniga laetawate kaburi-
te laengu kammer on kergelt
^oonuse taollne, wastawalt padruni kujule. Lbigatud kco-
ibse taollne peab kanmer selleparast olema, et peaie
dooni&tus ab
138
paugu hills kergelt waljia tuleks.
TJhendaw koonus iihendab laengu kammre wint osagn,
«eab juhtiwa wddabll milieu tftpselt osa laadimise seisu-
kohas, mis tahtis on selleparastt et rohi plahwataks
alati iihesuuruses ruumis ja annaks mdrsule alati iihesu-
guse algkiiruse. Joonistus a peale on iihendaw koonus
ab.
Unitaar padrunitega laetawate kahurite juures
laengu kammer on iihendatud wint osaga kolmest jaost
ко osnewatih endue ega: (Joon.b,)
1)	uks loigatud koonus C d, kaunis jftrskt mis waa-
tab hills i loigatud koonuse о sale C’d* .
2)	Uks silindri taoline osa bo. x	?
3)	Uhendaw koonus ab, mis on robkem bibamiidi, kui
koonuse od, mills wastu ennast toetab juhtiw who.
C. Wint osa,
Windid panewad pikerkused mtirsud oma tai jo timber
keerlema ja keerlemiue kindlustab miirsu stabiilsuse
lendjooneJL.'	-
Wintido kuju.
Uks wint on teisest lahutatud soonega>	on
"***	pdhi ja kaks kiilge.< Miirsu • juchtl-
wa woo diameeter on natukene suu-
rem, kui kahuri toru diameeter, * *’
raobdetnd soonte pbhjadept. Et jub-<
4iwa wbb diameeter on ainnrem kui______
139 -
toru diameeter, eee loob teatud wastupanu miirsu alg
edasiliikumisel mille tagajArjel rohumine laengu kam-
mres sunreneb ja rohi saab lepuni Ara pbleda. Kui
miirsk lixgub CD joonelt AB joonele, selle maa peal
saab juhtiwa woo pind til ent progreasiwselt maha loi-
gatud. Miirsk liigub edasi Ab kuni BF, sella maa peal
Tftlkawad windid progressiwselt juhtiwa w&6 sisse ja
juhtiwa woo terweks jddnud osad liiguwad soonte sihls
edasi.
Kui ilhendav koonus on llig jArsk, siis wastupanu
oleks 11 ig suur ja rohu plahwatuse momendil saaks juh-
tiw wdd terwelt pealt Ara piihitud. Katsete abil teh -
takse iibendaw? koonuse kallaku piirid kindlaks ja see
kb i sub 1 jft 1_ wabel.
I£

n 4 /4 a T\v»rs4* 4 4 1
W i nt ide p г о fl 11..
frobi on harililcult kontsentriline torule. Laske
ktilg on wintide Ibikele wastupidine kttlg, see tahen.^
dab, et kui wintide Idige on paremale, siis on wasak-
poolne khlg laske kiilg» Laske kttlje kuju on teoreeti-
liselt nonda waljaarwatud, et tema annaks minimum
oerumisec Laske khljele wastes olew<.kulg nimetakse
laadimise kuljeka. Laske kiilg on see, mis paneb mursu
keerlema kuna laadimise kiilg ei edenda mingieugust osa
^aTa^llepMrast tema kuju wbib olla Ukskolk missugune.
ei olla wAhem, kui 2 m/in ja
sboplfl?sdgawus mitte wkhem, kui О mm.5.
’*1*1106 kallakuga windid.
, Mtirsu keerlemise kiirus ripub Ara kiirusest, mis
annab laeng mUrsule ja wintide 16pu kalXiSjj^JT’^Vhesu-*
rgugejg^rsu kiiruse juures, keerlemise kiirus suureneb
140
iihes wintide kallakn suurenem|sega. Kui kujutame ette
kahuri toru pealt pikuti lonki loigatud ja laiali pres-
situd tasase pinna peale, ails alalise kallakuga win-
did kujutawad enesest sirgjoont ja nurk mis on
winti kujutawa joone ja fcdrele paralleelselt tbmmatnd
joone wahel iikskoik misauguses punktie selle sirgjoo-
ne реа*1л on muutmata.
Kui. kahuri torul mingisuguses punktia
M wintide kallak on ja miirsu kiirus V,
siis sellee punktia miirau keerlemiae kiirua
V Tg<£ja tnuride arw sekundia on:
Vo Tg<C s jj
a
Slit naeme, et tuuride arw aekundis
auureneb, kui meie awurendame, wind! kal -
lakut* ja kallak X peab ndnda kaikuleeri-
tud olema, et tea» annab atirsuie stabiilsuse kogu lend—
joone keatwuael.
Progressjwse kallakuga windid.
Progressiwse kallakuga wintide juures windi kalla-
ku auureneb progresaiwselt sells jftrele, kui meie
Iftheneme kahuri toru otsale
L *c'> L*.
Progressiwse wintide juures mfirak saab
keerlemise kiiruse progressiwselt ja selle-
ga boitakss bira jubtiwa wbd maha pUhkimine
laengu plahwatuse momendil kui rohumine on
liiga jftrske
Kahuri torn wastupanu.
Kahuri toru kujutab enesest silindrit^ mille aihes
laengu plahwatuse ajal tekkib suur gaaside rbhumine.,
On tarwis, et toru peaks selle rohumlsele wastvr ja pea-
ls sells ei muudaks weel oma kuju peale paukus^i, Gaaa
rbhub torus igasse kiilge. Kuid smeetraa alusel meie
woime need jbud jagAda kahte gruppi:
- 141
1). Jbud, mis piiiiawad kahuri toru pifcuti labi -
kiskuda, nagu see on naba joonistueei Heed
on poikjbud.
2). Need jdud, mis puuawaci toru pbigiti ibhki
kiskuda, on pikutijoud.
Wfeljaarwestades ja wdrreldes nende mblemate jdudu-
de suurust namne, et poikjbud on kaks korda suurem,kui
pikutijbud.
Kuju, missugune tuleks anda kahuri libt torule.
Teades kahuri toru pbik elastilise wastupanu,wbi*
me w&ljaarwata missugune peaks olema toru seinte pak-
suB igas punktis, et ta wbiks wastupanna antud maksi-
mum rbhumisele. Ballistika annab meile rbhumise muutu-
se seaduse selle jftrele, kuidas miirsk liigub kahuri
torus» Jgal momendll r oh tun in e miirsu tagumise otsa peal
bn teada ja-teades selle rohumise suurust, woime wblja
arwestada minimum torn seinte paksuse, mis selle rbhu-
misele wastu paneb;rXuid teisest kill jest on teada, et
rohumine ei. ole mitte dhesugune miirsu tagumise otsa
juurest kuni inkuni -
Kui о on mttreu tagumise otrta seisukobt ael nomen*
- 142
dil, kui on maksimiun rbhumine torus* Kuidas muutub
гоnomine mursu tagumisestotsast O . kuni lukuni C el
ole eenini t&pselt teada. Kuid seda rdhumist wblks ligi-
kaudu Mratahendada kbwerjoonega U mis on Idhelda-
ne sirgjoonele, kuid whikese kbwerlkuga iilespoole.
Praktiliselt wbib wbtta, et igas punktis kahuri torus
miirsu tagumise otsa ja luku wahel rbhumine- wordub
C Ml ja torule antakse C kuni 0 iihetaoline toru pak-
sus, mis peaks wastu niisuguse rohumisele C nA.
Kui wo tame miirsu toises seisukohas 0 1, mis on
eelpool kui 0, rohumine miirsu pbhja juufes on O^Q nii-
sugune, et O^Q < О M ja rbhumised tagapool miirsu. pbh-
ja wdljendawad kdwerjoonega QQX , mis asub allpool
kdwerjoont M Torn paksua punkt O1 kalkuleeritakse
nbnda wcilja, et seinad wdiks wastu apnna rdhumisele
C Q .	• n
Nbnda saadakse katte iga punkti jaoks Qn 01, ....
toru paksus, mia on tarwilik elastseks waatupanuks was-
tawale rbhumisele С M , C ......Et aga maksimum
rohumise momandil miirsu seisukoht torus ei ole tdpselt
teada, selleparast pikendakse и nbnda et m H vrbd
- 143 -
takae m asukohaks ja alia oldakse kindel, et gaaside
maksimum rd humin© siinnib nendes pi irides.
Kahuri libttoru wastupanu muutub toru paksusega.
Kui toru seinte paksus ulatab uh.e..kaliibrini, sila te-
ds wastupanu on 80 kuni 88£ maksimum wasrupanust. Kui
aga suurendame toru seinte paksust, kas wbi kuni Ibp-
matusenl, siis woime juure wblta wastupanu ainult 12
kuni 20 %o Mltmesaja aastased katsed on nttidanud, et
koige kasulikum seinte paksus on Idbeldane uhe kalub-
rile, Teiaest kill jest woib. niisugune toru wastupantt
suurendada, kui meie teeme parema metalii, mille elast-
ne piir oleks suurem, Ennem soda torude jaoks walmis-
tati teras, mille elastne piir oli 35 klg.ruut mllll-
meetri peale ja tema tbbks arwestati 20 klg. runt mil-
limeetri peale« Praegu walmlstatakse whga kergesti
terased, mille elastne pair on 4A_klg. ruut millimeet-
ri peale ja niisuguaewt turasest torn, kui seinad on
(Iks kaliiber paksud, wbiks teoreetiliselt West up anna
maksimum rbbumiaele 1955 kilo ruut om.peale lima, et
sisemised kihid ennast jHddawalt muudaks. Praktiliselt
aga nad paneкa wastu rohumisele 1200-1500 kilo ruut
cm.poale. Selle praktilise ja teoreetilise rbhumise
wahe nimetakse julgeolekuks.
Frettage ehk kbwendahine.
==: ~ ~ SX=~ = r- as5= ==5=X=	s±3S
> Mele пй-gime, et llhttorud tbbtawad ainult oma
elastsetes piirides, Kuid ballistika nouded sundlsi-
wad otsima kafauri torult palju suurdmat wastupanu non-
da, et kahuri toru sellejuures ikkagi 'ei uuutuks, Pa-
rema metalli tarwitusele wbtmlne ei labendanud aeda
probleemi, seat katsed nditawad, et terase, mills
elastne piir on 100-120 klo ruut millimeetri peale,
purenemise piir on bige liihedal elastse piirile ja
selleparast ael teel wastupanu suurt juure wot La el
ole wbimalik-.
Siis tuldi torude kbwendamise ehk frettagi juure,
Kbwendamise printsitp seisab selles, et iihe toru ase-
mele wcetakse kaks ehk mitu toru. Pealmise toru dia-
- 144 -
meeter on wdiksem, kui sisemiae toru diameeter. Peal-
mine toTur-awtafrs-e soojendatult ehk hiidrawlilise pres-
et abil sisemise toru peale. Et wttlimise toru diameeter
whiksem on kui sisemise toru diameeter, siis saab sel-
lega sisemine toru kbwasti kokku pressitud, kui selle
juures ei tohi mitte elastsetest piiridest iileminna
muidu saaks sisemine toru alaliselt muraletud. Laskmi-
pe juures gaaside fcbhumisel tuleb eaiteks &ra wotta
see kokku pressimise surwe ja peale selle mblemad
torud Uhes tobtawad1$uba kui lihttoru. W&ljaarwesta-
mised n&itawad, et kbwendatud torud peawad kaks korda
suurema rbhumisele wastu kui lihttorud.
Mitmesugused tcrude kbwendamise wbtted.
=xx=:=:^===:==-=== ~===s===S5=S3==s=3==BSSz5
Kbwendamine rbngaste abil.
Kahuri toru peale iileni ehk ainult iihe osa,peale
aetakse rida kbwendajaid rbngaid. Nii’sugune kbwendami*-
se wiis on hea selleparast, et rbngaid on bblbus si-
semise toru peale ajada ja tema tobtab tadilikult
pikuti jbu wastu. Halb on see, at pbikjbu wastu rbngad
tbotawad ainult osaliselt.
Kbwendamine muhwi abil.
Muhw on tagant aetud alumise toru peale ja wiima-
sega fthresdatud poolrbngaste abil. Et poolrbngad koos-
seisakdid, selleks kaetakse poolrbngad iihe kitsa rbn-
gaga. Luku рева on muhwi	Kahuri toru (sisemine)
hoiab pbikjbudu wastu. ja muhw hoiab-iihe osa pbik ja
iihe osa pikuti jbu yastu. ( Jo.onistus waata kahurwMe
klassis 3” wene kahuri toru).
Kbwendamine traadi abil.
Kbwendamine traadi abil hoiab h&sti pbikjbule was-
tu kuid pikutijbu wastu tegutseb wahe.(Ehitus waata
kahurwae klassis Inglis 18 nl.kahuri toru kbwendamine
traadi abil.) _________ ___
145
3” Wene suurtiiki miirsud.
3-У Wene suurtiiki 1 on kaks miirs
ku:
1) schrapnell,
2) granajat.
Temal on miirsk iihes kestaga
koondatud padruniks, mis seisab
коов:
2. a) miirsk iihes eiiiitetoruga,
b) kest;
o) laeng;
, d) kapsel.
Mtirsk - scgrapnell seisab koos
jtirgmistest osadest:
1)	kann,
2)	pea;
3)	wahesein;
4)	toru;
5)	260 kuulikest.
ii t e t о r u о
?£*£ .SuU^TUKi	-==s-
Mew.
Distantsioon stiutetorud peawad woimaldama miirsu
lohkemist ohus ja ka siis weel loogi peal ning kolman-
daks peawad weel woimaldama lohkemist thitsa suurtiiki
raua suudme juures.
Esimese tiles and e taitmiseks peab siiiitetorus siiti-
tamine siindima sellel momencil, kui miirsk sai raua
bones esimese tbuke.
146
Alumine poorlew rongaa.
Ulemine paigalseisew
rbngas.
Selle smite momendil saab tuli edasiantud isaara-
llselt a&Qlaaelt pblewalc sogule, mis on mahutaCud
iilewaltahendatua rongaste soonte sisse, Nende soonte jt.
rdngaste poik aukude kaudu saab tuli edasiantud miirsu
lohke laengule. Uks rongastest on paigalseisew ja tei-
ne liikuw, selle wiimasega woime meie ka siis aeglaselt
pclewa segu polemise aega kas pikendada ehk liihendada,.
Wastawalt miirsu lennu kaugusele.
Et miirsk lohkeks lodgi peal, on selle siiiitetoru
alumises osas olemas lodgi mehaniismus, mis oma look-
noelaga purustab wastawa kapsli„
Et miirsk lohkeks otsekohe rauast whlja lennates,
pleks tarwis, et eelmise kapsli tuli saaks otsekohe
poik aukude kaudu edasi antud ilma wiiwituseta Idhke
laengule. Selle juures peab alumisa poorlewa rdnga
poik auk olema otsekohe iilemise pdikaugu wast.
Granaadi siiiitetoru
Lasu ajal miirsk saab j&rsu toike ettepoole, selle
juures siiiitetoru sees olew silinder ” a " piiiiab omale
kohale paigale ja&da, surub oma kiilje pealsed wedrud
147 -
wh.be 'kaomale J a ja£b tilemiee jao
c d peale seisma ning tema Iboknoel
ulatab alumise88e ruumi.
Lbogi ajal wastumaad alum!sea ruu-
mi a olew silindrikene b aurub oma wai-
kese kaitse wedru kokku ja ails pdrkab
wastu Iboknbela.
Sellest kapslist saab tuli edasi-
antud detonaatorite kaudu artirsu lobke
laengule.
^uqtkto^u.
0000OOOO0000