Kinnitan ajutiseks tarwitamiseks,
15. juunil 1921. a.
Sojaminister:
Kindralst. kindral-major Soots.
AJUTINE
JALAWAE
riwi-maArustik
- - GLEGlDISED M,Q!STE[>
QfrSIKOPPUS - - WnRUOPPUS
rOHMMQPPUS - LflHINGKORD
SOJAWAE
OPETC1SKOMITEE WHLJRflNNE
1921
Sojawae triikikoda, Riiutli tan. 13, Tallinn.
Rinniian ajutlseks tarwiiamiseks.
15. juunil 1921. a.
Sfijaminister:
Kindralst. kindral-major Soots.
Riwid ja nende juhatamind.
§ 1.
Riwi on sodurite kindlaksmaaratud pai-
gutus nende iihiseks kohanemiseks, liiku-
miseks ja tegewuseks.
§ 2.
Riwikorraks nimetakse riwide iihenda-
mist tihiseks tegewuseks iihe isiku juha*-
fuse all.
§ 3.
Riwi, milles sodurid uksteise korwal
iihel joonel seisawad, nimetakse wiiruks.
§ 4.
Riwi otsasid nimetakse tiibadeks:
paremaks ja wasakuks. Riwi poorete juu-
res tiibade nimetus ei muutu.
з
§ S.
Riwi kiilge, mille poole sddurid naoga
poordud, kui neil riwi parem tiib paremal,
wasak tiib wasakul kael on, nimetakse
rindeks.
§ 6.
Kahewiirulises riwis seisawad
teise wiiru sodurid tlhe sammu kaugusel
eelwiiru s6durite seljataga.
Wiirgusi nimetakse: esimeseks ja teiseks;
need nimetused jaawad riwi podrete inures
muutmatuiks.
Wahem kui n&li sodurit riwinewad iihte
wiirgu.
§ 7.
Kaks tiksteise seljataga seiswat sddurit
stinnitawad t a i s r e a. Kui eelwiirus seiswa
sSduri seljataga teises wiirus sodur puudub,
nimetakse niisugust rida poolikreaks.
Kui ee’wiirust sodur puudub, astub tema
asemele seljataga olew sodur teisest wiirust
Kui rida riwist walja langeb, koondub
riwi joondumise kulje poole. Riwi umber-
poorde puhul astub poolikreas seisew sodur
eelolewasse wiirgu.
4
§ 8.
Riwi jaguneb ко on d r i w i к s ja
lahkriwiks — molemal juhtumisel kahe-
wiiruliseks ehk iihewiiruliseks, ja — ahel-
riwiks (laskeahelik).
Koondriwis seisawad sodurid kiiiinarnukk-
kiiiinarnukist kamblalaiusel.
Lahkfiwis suureneb see wahe wastawalt
kasule.
Ahelriwis on wahed normaalselt ligikaudu
wiie-kuue sammulised ehk wastawalt kasule.
§ 9-
Koondriwi (lahkriwi), mis iihe katkematu
joone sunnitab, nimetakse hargriwiks.
- § 10-
Uksteise taha paigutatud koondriwi (lahk«
riwi) osad siinnitawad kolonni. Kolonni
eelosa nimetakse kolonni algeks, kolonni
wiimast osa *— kolonni lopuks. Ula-
tust eelseiswa osa eelwiirust jargmise osa
eelwiiruni nimetakse kauguseks.
Ulatust kolonni algest kuni kolonni
lopuni nimetakse kolonni siigawuseks.
Kolonnisi nimetakse waeosade suuruse
jarele, milledest nad koos seisawad, ja
alges seiswa osa jarele.
 5
• TihedaminitafwitatuWad kolottnid saawad
itihendud nimetused.
Riwis peab walitsema t a i e 1 i к w a i к us
ja tahelpanek; riwist ilma loata’ lahkuda
on keelatud.
Koondriwis peab tapipealselt seisaku
reegleid taitma, sammu pidaitia ja joonduma
rindes ning ridades; lahkriwis pidada sammu
ja tkpipealset joondumist ainult kasu jarele,
Ahelriwis omawad nii iilemad kui rea-
mehed maarustikus ettenahtud iseseiswuse.
§ 12.
Liikumine ja tegewus sunnib : к о -
mando, kasu, leppemargi ehk
signaali jarele.
§ 13.
Komandod jagunewad: eelkomandoks
ja TAITEKOMANDOKS.
Eelkomando (mis kursiiwiga aratahendud)
antakse pikalt, iga silpi selgelt walja hiiudes;
taitekomando (mis suurte tahtedega ara*
tahendud) antakse jarsuit, waljult, liihidalt
ja energiliselt. Haale pinewus wastaku
riwi ulatusele.
6
§ 14.
Kask antakse iilema poolt suus6nal,
telefooni (telegraafi), signaliseerimise teel,
woi adjutandi ehk kaskjala kaudu, jne.
L^skeahelikus antakse kasud sagedasti
piki ahelikku laskurilt laskurile, likumisel
sodurilt sodurile piki kolonni.
Kasud oigu lahikesed, energilised ja
selged; tingimata olgu aranaidatud ees-
mark, mida saawutama peab.
§ 15.
Riwi juhafamiseks (mis mitte suurem
kuirood) on jargmised leppemargid:
a)	marguanne tahelpanu aratamiseks —
kasi tiles tosta;
b)	alata liikumist sammu — kaega
liikumise suunas wiibata;
c)	alata liikumist jookstes — kaega
liikumise suunas mitu korda
wiibata;
d)	waeosa seisma jatta — file s-
tostetud kasi jarsku alia las fa;
e)	waeosa suuna muutmiseks paigal ehk
liikumisel — kasi soowitud suunas
walja sirutada;
7
g)	kolonni harutamiseks — katt pea
kohal paremale ja wasakule
w i i b a t a;
h)	aheliku paiskamiseks — mQlemad
kaed aheliku rindes soowitawas
suunas lai а И sirutada;
i)	waeosa kogumiseks — kaega pea
kohal mitu korda keerutada;
k) waeosa lamamiseks — mitu korda
kaega alia poole wiibata.
Neid leppemarke woib anda ka moogaga,
miitsiga jne. ja neid taidetakse wahendita
terwe waeosa meeskonna poolt. Peale selle
woib makrata ka kohalised leppemargid
(wilega ja sarwe peal), kombineerides neid
Morse tahjstikust.
§ 16.
Sarwesignaalid on kahesugused: iihed,
mis antakse ulematele, ja teised — wa-
hendita taitmiseks koikidele.
Markus: Signaalide nimetus ja nende
tahtsus — waata lisa. Signaalide ja mar-
shide noodid eraldi waljaandes.
8
К К j. a In е Ь kus
Lis a § 141 juurde.
I. jagu.
A I g 6 p p u s.
I. PEATUKK.
Uksikoppus.
Seisak ilma piissita.
§ 17.
Riwis seista sirgelt, ilma pingutuseta,
kontsad koos, poiad rinde joonel ja saapa-
nina laiuselt lahus; p61wed ilma pingutu-
seta sirged; rinnakorw files tosta, ilma
k6htu sisse tombamata ja waba hingamist
takistamata; terwe keha wahe ettepoole
anda, ilma ristluudest paendumata; olad
wabalt ja iihetasa alia lasta, uhetasa lahti
ehk kokku tommata, wastawalt kehaehi-
tusele; kaed ripuwad wabalt alia, ilma
kiiiinarnukke kulgede wastu surumata; peo-
pesa olgu sissepoole pooratud ja keset
kintsu; sormed wahe kSweras; pea olgu
ptisti, loug etteajamata ja ilma kaela lihak-
seid pingutamata; otse oma ette waadata.
Oige seisaku wotmiseks antakse ko-
mando: PAIQALE1
9
§ 18.
Terwitamiseks komando jarele: paremale
(wasakule) — WAAT(a)l pea kiiresti tahen-
datud poole poorata, 16ug wahe files tosta
ja otse terwitatawale ulemale silma waadata,
teda waatega saates ja pead wastawalt
рбб rates, see juures nouetawat seisakut hoides.
Jargnewa eelkomando jarele, ehk kui
tilem, keda terwitakse, sodurist neli sammu
mooda lainud, pea otse poorata.
§ 19.
Komando jarele: PIKAL11 wasaku jala
nina peal poolpooret (Va ringi) paremale
poole teha ja fities sellega parem jalg pool
sammu ette seada, j a r s к u ennast wasaku
p61we peale lasta ja siis wasaku k&e peale
toetades uues suunas wasaku ktilje ja
kiiiinarnuki peale maha heita.
Jalgade ja pea tihetaolist seisakut miite
nouda. Komando jarele: PUSTII — kiirelt
filesse hupata ja oige seisak wStta.
§ 20.
Komando jare'e: WABALT! seista wa-
balt, jaades seisakusse, milles komando
ajal o'di.
10
Komando jarele: KOHENDUI woib
wabalt sejstes riideid ja rakmeid korraldada;
tarwilikul korral woib otna ligema ulema
kaudu luba paluda riwist lahkumiseks.
Komando jarele: WA1K! kohe endi-
sesse seisakusse asuda, milies enne koman-
dot WABALT! ehk KOHENDU! oldi.
Kui wabalt seisti ehk kohenduti, _peab
jargnewa eelkomandoga maapistikus ette-
nahtud seisakusse asuma. S'*f*? /
§ 21.
„Komando jarele: mUtsi ______
WOTT(a)! wotta wasaku kaega miitspeasf,
nonda, et poial warju all ja neli sorme
warju peal oleks, ning lasta kasi miitsiga
wabalt alia.
Komando jarele: miltsicl — РАНЕ! —
panna miits pahe ja asuda seisakusse.
Poorded.
§ 22.
Poorded taidetakse komando jarele:
1)	Parent — POOL(e)!
2)	Wasak - POOL(e)l
3)	Poolpdoret parem — POOL(e)!
И
4)	Poolpooret isasak — POOL(e).
5)	timber — POOR(a)!
Poordeid : ii m b e г (х/а ring! wasaku
kae poole), wasak ^/4 ringi) ja pool-
p66 ref C/s ringi) wasakpoole — tehakse
wasaku jala kontsa ja pareira jala nina
peal; poorded: parem ja pool-
pooret parempoole — tehakse
wastupidi. Poorete juures olgu keha oiges
seisalps. Peale pooret tahapoole jaanud
jalg jarsuit teise jala kSrwale seada.
Liikumised.
§ 23.
Liikumised siinniwad к a i e s ehk
j о о kst es.
§ 24.
Liikumine kaies algab komando jarele;
kciies — MARSH!
Eelkomando jarele anda keha wahe
ette ja raskus parema jala peale. Taite-
komando jarele sirutada wasak jalg wabalt
wSlja, ilma et polwed pingul ehk Higa
koweras oleku'd; poiad ei pea oma alg-
seisakut muutma; jalg jarsuit terwe poia
12
peale maha panna ja iihel ajal parem jalg
uueks sammuks walja sirutada.
 Katele olast ja kQtinarnukist waba liiku-
mine anda: umber keha ette kuni wooni,
taha — terwe kae pikkuseni; iihes wasaku
jala mahapanekuga kaldub tahapoole parem
kasi, ja wastuoksa; sbrmed kergesti rusikas,
§ 25.
Terwitamist liikumise ajal komando
jarele: paremale (isasakule) WAAT(a)!
taita nii, kuidas § 18 ettenShtud, kate liiku-
mist jatkates.
§ 26.
Normaalne liikumise kiirus — mitte
wahem kui 120 sammu minutis. Sammu
laius 80 cm (1 ars. 2 wersokki).
§ 27.
Poorded liikumise ajal taidetakse samade
komandode jarele, kui paigalgi (§ 22),
jargmist silmaspidades:
a)	Podreteks paremale ja pool-
p 6 о r e t paremale poole, antakse
taitekomando parema jala mahapaneku ajal.
1.3
Selle jarele wasaku jalaga weel ttks samm
teha, pddrata sama jala nina peal, tlhes
poordega parem jalg sammuks walja siru-
tada ja liikumist jatkata.
b)	Pdoreleks wasakule ja pooh
pooret wasakuleantaksetaitekomando
wasaku jala mahapaneku ajal.
Podre tehakse parema jala nina peal.
c)	Umberpdorde tarwis antakse ko-
mando : Umber (wenitades) MARSH I
Komando: MARSH! antakse parema
jala mahapaneku ajal. Selle jarele wasaku
jalaga weel tiks samm teha, siis parem jalg
pool sammu wasaku jala ette seada, jar suit
molema jala warwaste peal umber podrata,
raskust parema jala peale andes ja liikumist
wasaku jalaga taiel sammul jatkates.
§ 28.
Jookstes liikumiseks antakse komando;
jookstes (Itihidalt) — MARSH!
’Jooksu reeglid on wdimlemise m£arus-
tikus.
§ 29.
Podrded jooksul taidetakse ilma r eeg-
liteta, samade komandode jarele, kui
kaieski.
14
§ 30.
Liikumine 16peb komando jarele: istiirg
— SEIS1
Taitekomando antakse jala mahapaneku
ajal, mil weel uks samm teha ja tag amine
jalg kiirelt teise kSrwale seada.
§ 31.
Komando jarele-. PA1GAL! tahendakse
samm paigal jalgade tostmisega ja maha'
panekuga, kusjuures polwi iileliiga k6rgele
ei pea tostma.
Liikumise jatkamiseks antakse komando:
OTSE!
§ 32.
Kaimisest jooksule ja jooksult kalmisse
tileminekuks antakse §§ 28 ja 24 ettenahtud
komandod.
Seisak piissiga.
§ 33.
Piissiga seisaku jacks on reeglid need-
samad, mis ilma pussitagi.
§ 34.
Puss jala juures hoida parema kaega,
rihm ettepoole, et lae kaba taiesti maas,
15
wastu parertia jala poida ja kaba teraw nurk
saapa ninade joonel oleks. Parem kasi wa-
balt alia lasta; poidlaga raua iimbert kinni
hoida; teised shrmed lae saare peal.
§ 35.
Komando jarele: PIKALI! taita seda-
sama, mis § 19; iihes sellega puss ette-
waatlikult wasaku kae peale piki keha
wotta; kaega ptissist sealtsamast kinni hoida,
nagu siis, kui puss jala juures.
Komando jarele: PUST11 piiss loodi
panna ja iilesse hup at a.
Laskmine.
§ 36.
Piissi laskewalmis whtmine, laadimine,
sihingu seadmine, palge panemine, sihtimine,
laskmine ja tule lopetamine stinniwad laske-
maarustiku jarele.
§ 37.
Aupaukudeks antakse komando:
1)	LASKEWALMIS!
2)	OLES!
3)	palge — TULD!
16
Komando jarele: palge! pussiraud nii-
palju iilespoole tosta, et pahema kae pihk
silmade korgusel oleks.
§ 38.
Kui lamades ehk polwelt lasti, jaawad
laskjad laskmise lopetamise jarele endisse
seisakusse kuni komandoni: PUSTI!
Pijssi wotted.
§ 39.
Piissi wotteid teha jarsuit, ilma kaega
wastu piissi loom ata.
§ 40.
Taagiwoitluseks woetakse puss iihe wot-
tega, komando jarele: wbitlus — WALM1S!
Selle komando jarele teha рббге parema
kanna peal; iihes sellega wasak ja’g kahe
рака pikuselt (Slgade laius) к i i r e 11 parema
jala kanna ett^s seada, n5nda, et wasak kand
parema kannaga iihel joonel oleks(pakkade
jooned oige nurga siinnitaksid). Keharaskus
lasub iiheworra molema jala peal; polwed
peawad pakkade kohal loodis olema. Uhel
ajal sellega taftgi ots alia suruda ja puss
17
niiwiisi ette wisata, et mhlema kaega temast
kinni haarata: parema kaega—para kaelast
ktitintega sissepoole, kasi kubeme kohal;
wasaku kaega — tilemise hoidronga juurest
kiiuntega iilespoole; wasak ktiiinarnukk peab
piissiraua lahedal olema; parem olg tagasi
thmmata. Taak — kaeluse korgusel ja wa-
saku silma kohal, et terwet keha kinni katta.
Komando jarele: WABALT! sirgete jal-
gade peale tousta ja piiss wabadele katele
lasta.
§ 41.
Woitluswalmis-wottelt jalale — (the w6t-
tega, komando jarele: jalale — WOTT(a)!
Selle komando jarele parema jala kanna
peal endisse seisakusse podrata ja tihtlasi
parema kaega piissist tilemalt poolt sihingut
kinni haarates, piiss jalale wotta.
§ 42.
Jalalt 51ale woetakse puss_kahe wdttega,
komando jarele: 6lale — WOTT(a)!
Esimene wote (iiks): pass parema kaega
timber keha poorata ja wasaku ola wastu
seada, rauaga ettepoole; peoga pealtpoolt
sihingut kinii haarata ja samal ajal wasaku
kaega lae alt, nii et kaba wasaku peo peal,
18
poial eespool ja teised sormed parema!
pool laepara oleksid; laepara teraw nurk
hoidub wastu wasakut reit.
Teine wote (kaks): parema kaega ptiss
61ale tSugata, laepara wasaku kaega nii
files tosta, et wasak pihk kiitlnarnukist wahe
madalamal oleks; parem kasi о male kohale
panna.
§ 43.
Olalt jalale wdetakse piiss kolme wot-
tega, komando jarele: jalale — WOTT(a)!
Esimene wote (iiks): wasak kasi piissiga
alia lasta ja ptiss § 42 „esimese wotte“
seisakusse seada, parema kaega iilemalt-
poolt sihingut kinni haarates.
Teine wote (kaks): piissi parema kaega
loodis timber keha poorates ja samal ajal
wasaku kaega iilemise hoidr6nga juurest
kinni haarates, ptiss parema jala korwale
algseisakusse seada.
Kolmas wote (kolm): wasak kasi omale
kohale panna ja parema kaega pussi para
pikkamSoda maha lasta (ilma touketa).
§ 44.
Komando jarele : riknidle — WOTT(a) 1
kuidas soodsam piiss kaitsewinna panna,
19
piissi rihm I6dwa!e lasta, wasak kasi lae ja
rihma wahelt labi pista, piiss rihmapidi
wasaku ola peale riputada, wabalt allalastud
wasaku kaega ptissi toet^da ja kinnipidada.
Komando jarele: rihmalt — MAHA 1
piissid olalt ara wotta, rihmad pingule tom-
mata, kukk kaitsewinnast wabastada ja puss
jalaie seada.
§ 45.
Terwitamiseks (matuse puhul—auand-
miseks, jumalateenistuse puhul — pal-
wele) kahe wottega, komando jarele:
terisituseks (auandmiseks, palwele) —
WOTT(a)l
Esimene wote (iiks): piiss parema kaega
iilemise hoidronga alt kinni haarata.
Teine wote (kaks): jattes para parema
jala juurde, lasta piiss poolpodrdes paremale,
nonda, et kiiiinarnukk keha kiilge jgeb.
Markus: Palwele wotmiseks peale
piissi wotte, wasaku kaega miits (kolm) peast
ara wotta (§21).
Komando jarele: jalaie — WOTT(a) I
piiss keha ligi tommata (iiks), parem kasi
alumise hoidronga juurde lasta (kaks), miits
pahe panna (kolm) ja wasak kasi pmale
kohale lasta.
20
Poorded ja liikumised pussiga.
§ 46.
Poorded tehakse piiss’ga samade ко-
mandode ja reeglite jarele, nagu lima piis-
sitagi. Kui piiss jala juures on, peab teda
iihes eelkomandoga weidi tiles tostma ja
wastu kulge litsuma; teise jala juurdepane-
kuga piiss pikkamooda maha lasta.
§ 47.
Ptissi hoidmise liikumkel makrab enne
liikumise algust ehk liikumise ajal antud
komando.
Komandod: rihmale — WC)TT(a)! ja
rihmalt — MAHA! antakse enne liikumise
algust ehk peale tenia 16ppu.
Komando jarele: SEIS! seisma jaada
(§ 30), jalg juurde panna ja piiss jalale
wotta, kui ta olal oli.
§ 48.
Kui piiss jalal, peab teda liikumise al-
gega weidi tiles tostma, nagu poorete juures.
§ 49.
Komando jarele: WABALT! — sammuda
wabalt, ilma § 24 reeglitest kinnipidamata:
?!
piissi niisama hoida, nagu teda enne ko-
mandot hoiti.
Komando jarele: KOHENDU! wabal
sammu! riideid ja rakmeid kohendada ja
ptissi nii hoida, nagu kellegil soodsam;
lahema ulema kaudu wolb luba paluda ri-
wist lahkumiseks.
Komando jarele: WA1K! olge seisak
wotta ja § 24 reeglite jarele liikuda; ptiss
nii hoida, nagu ta oli enne komandot:
KOHENDU!
§ 50.
Terwituse puhul komando jarele: pare-
male (wasakule) — WAAT(a)! taita §§ 18
ja 25.
II. PEATUKK.
W i i r u 6 p p u s.
Wiiru riwistus ja jaotus.
§ 51.
Wiirus seisawad sodurid iiksteise korwal
kaswu jarele, paremast tiiwast wasakule;
sbdurite wahed wastawalt § 8; seisak tiksikr
22
Sppuse reeglite jarele. Sodurite saapaninad
olgu iihel 6igel joonel.
Wiiru riwistuseks antakse komando:
wtirg — PAIGALE!
§ 52.
Wiiru tlmberriwistuseks kahte wiirgu
loetakse sodurid paremalt wasakule paari-
deks. See siinnib komando jarele: paariks
— LOE 1 Eelkomahdo jarele poorawad sbdu-
rid pea paremale, peale parema tiiwa sbduri.
Taitekomando jarele hiiiiab igaiiks, al-
gades paremalt, oma numbri, pead jarsuit
alamalseisja poole poorates ja samal ajal
otse seades.
Jarjekorra iilelugemine siinnib sellesama
reegli kohaselt, komando jarele: jiirjes —
LOE!
§ 53.
Terwitamise juures komando jarele:
paremale (wasakule) — WAAT(a) 1 — taita
iiksikoppuse § 18. Pea otse seada iihes
jargmise eelkomandoga, ehk kui iilem wiiru
rindest on mdoda lainud.
§ 54.
Komandosid: PIKALI! ja PUST1! taita
iiksikoppuse § 35 kohaselt.
23
§ 55.
Komandode jarele: WABALT! ja KO-
HENDU! esiteks walja joonduda ja sils § 20
jarele talitada.
Wiiru joondumine.
§ 56.
Nii piigal kui liikumisel peab wiirg rindes
joonduma. Kui jo jndumise kiilg komandoga
ara pole maaratud, joonduda parema tiiwa
poole.
§ 57.
Paigalseiswa wiiru joondumiseks antakse
komandod:
1) JOONDU1
2) WA1K!
Esimese komandoga piiss parema ola
wastu litsuda, pea joondumise poole kiilge
poorata ja nii joonduda, et igatiks neljanda
soduri rinda naeks, ennast esimeseks luge-
des. Teise komando jarele pea ja piiss
otse seada.
24
Poorded ja piissiwStted.
§ 58.
Poorded ja ptissiwotted wiirus taide-
takse iiksikoppuses maaratud reeglite ja
komandode jarele (§§ 22 ja 39 — 45).
§ 59.
Pool-poorete jarele peawad sodurid nii
seisma, et eelseiswa soduri pea tagant k<5r-
gemal seiswate sodurite paid ei naeks;
taispodrete jarele peawad sodurid otse iiks-
teise taga seisma.
Wiiru harwendamine, koondamine, umber-
riwistus kahte wiirgu.
§ 60.
Wiiru harwendamine ja koondamine
woib siindida paigal ja liikumisel, tiiwalt ja
keskelt.
Wasakule harweneb wiirg parema tiiwa
soduri jarele, paremale — wasaku tiiwa so-
duri jarele; keskelt — wiiru keskel seiswa
soduri jarele. Niisamuti siinnib koondamine.
Liikumine molemal juhtumisel kiirendatud
sammul.
25
Kui harwendamise wahed aratahendud
pole, tuleb harweneda iihe sammu peale
tlksteisest; suuremate wahede peale har-
wendamise maarab ara komando.
§ 61.
Paigalharwendamiseks antakse komando:
r&iirg tnasakule (paremale, keskelt, nii mit-
me sammu peale) Har'wene — MARSH 1
Selle komando jarele poorata koigil,
peale sbduri, kelle jarele harwenetakse, ko-
mandos maaratud suunas ja sammuda ta-
gasiwaadates niipalju edasi, et wahed tiks
samm laiad olelcsid, ehk wastawalt ka-
sule; peale selle igaliihel seisma jaada ja
sinnapoole poorda, kuidas wiirg enne har-
wendamist seisis.
Joonduda ainult komando jarele (§ 57).
§ 62.
Wiiru koha peal koondamiseks antakse
komando: wttrg paremale (wasakule, kes-
kele) коопЛи — MARSH I
Selle komando jarele poorata kBigil, peale
soduri, kelle poole koondutakse, komandos
maaratud suunas ja algada liikumist; koond-
riwis ettenahtud wahedele jSudes, igaliihel
26
Seisttia jaadajasirtna poble poofata, kuidaS
wiirg entie koondamist seisis.
§ 63.
Harwendamiseks ja koondamiseks liiku-
rtiisel antakse samad komandod kui pah
galgi. Eelkomando jarele jatkab sodur, kelle
jarele harwenetakse woi koondutakse, liiku-
mist pool-sammu; teistel poorata pool-poo-
ret paremale ehk wasakule ja edasiliikudes
harweneda ehk koonduda maaratud wahedele.
Nouetawatele wahedele j5udes, igaliihel en-
dise suuna poole poorata ja pool-sammu
liikudes harwendamise (koondamise) tiiwa
poole (ehk keskele) joonduda.
Kui koik sodurid wiiru joonele joudnud,
antakse komando : OTSE!
Selle jarele liikumist taiel sammul jatkata.
§ 64.	'
Kahte wiirgu iimberriwistamiseks antakse
komando: kahte WIIRGU!
Kui wiirg paigal seisab, astuwad teised
numbrid wasaku jalaga sammu tagasi, pa-
rema jalaga sammu paremale poole, et
esimeste numbrite seljataha asuda.
Ubte wiirgu riwistamiseks antakse ko-
mando : Uhte — WIIRGU I
27
Selle komando jarele astuwad teised
numbrid ja'le esimeste joonele.
Kui need iimberriwistused liikumisel siin*
niwad, — tahendawad esimesel juhtumisel
teised, teisel juhtumisel esimesed numbrid
kaks sammu paigal.
Wiiru liikumised,
§ 65.
Wiiru liikumiseks edasi, tagasi, paremale
ja wasakule antakse needsamad komandod,
kui uksikoppuselgi (§§ 24, 27, 28 ja 29).
Joondumise kiilje aratahendamiseks an-
takse komando: joonduda— PAREMALE!
(wasakule ehk keskele).
§ 66.
Wiiru liikumise suuna pidamiseks, peale
joondumise kiilje aratahendamist, maaratakse
moni kaugeh selgesti silmapaistew kohalik
esem, mille peale suun wOtia, ehk juhatakse
liikumise suun piki mingisugust joont
ehk piki teed. Selleks antakse komando:
niisuguse eseme P1HTA! (piki niisugust
joont, bed).
Kui kaugt It selgesti silmapaistwat eset
woimata tahendada, antakse komando: minu
P1HTA! ehk mmu JARELE!
28
Nende komandode jarele h'igub Otse
tahendud eseme pihta (tilema pihta) ehk
piki aratahendud joont see sodur, kelle
jarele suuna peetakse, teised sodurid iiht-
lustawad oma liikumist temaga. Pool-poor-
des peawad sodurid nii liikuma, nagu see
§ 61 maaratud.
§ 67.
Komando jarele: WABALT! wabalt edasi
liikudes joondumist ja sammu pidada ja
ptissid oieti olal hoida.
Komandot: KOHENDU! taita, nagu iik-
sikoppusel § 49 maaratud; tihes sellega woib
mitte sammus liikuda, ilma loata ei tohi
wiirust lahkuda.
Komando jarele: WAIK! tais samm wotta
joondumise tiiwa soduri pihta.
Terwitamiseks liikumise! komando ja-
rele : paremale (wasakule) — WAAT(u)l
taita iiksikoppuse §§ 25 ja 50.
Suuna muutmine.
§ 68.
Wiiru suuna muudetakse:
a) wiiru riwistuse labi wasakule ehk pa-
remale, peale wiiru pooret paremale ehk
wasakule, komando jarele:
29
1) wiirg rrwine — WASAKULE (pa-
female)!
2) kclies (jookstes) — MARSH! (kaigul
— MARSH! ehk jooksul — MARSH!).
Paigal umberrivistuse juures poorata
koigil, peale parema (wasaku) tiiwamehe,
pool-podret uue riwinemise suunas ja sam-
muda (jooksta) liihemat teed uuele rindjoo-
nele, kus seisma jaada4
Liikumisel iimberriwistamiseks taita seda-
sama; tiiwsodur ja ka k6ik teised seda moo-
da, kuidas nad uuele rindjoonele jduawad,
tahendawad sammu paigal, kuni komando:
OTSE! ehk SEIS! antakse.
Kui iimberriwistus stlnnib jooksul, jatkab
tiiwsodur liikumist taiel sammul, samutigi
koik teised sbdurid, peale selle kui nad uuele
rindjoonele on walja jooksnud.
b) Wiiru rinde poordega aratahendud
eseme pihta komandode jarele:
1) wiirg niisuguse eseme pihta — PAk!
REMALE! (wasakule).	!
2) joohstes JOONDUl
Esimese komando jarele pSorawad k6ik
aratahendud suunas; teise komando jarele
lahewad (jooksewad) koik kiiresti uuele
rindejoonele, joondudes poorde ktilje poole.*
30
Kui рббге .kaigul sunnib, peab parema
(wasaku) tiiwa sodur teise komando jarele,
koik teised sedamooda, kuidas nad uuele
rindejoonele joudnud, sammu paigal tahen-
dama, kuni komando: OTSE! ehk SEIS!
antakse.
d) Wiiru kaarkaiguga wasakult ehk pa-
remalt, komandode jarele:
1) wiirg kaares — WASAKULT (pa-
remalt)!
2) kHies — MARSH! (kaigul — MARSH!).
Komando jarele: wasakult (paremalt),
poorab kaarkaigu tiiwa sodur pea piki
wiiru rinnet.
Komando jarele: MARSH! —algab wiirg
kaarkaiku parema (wasaku) tiiwaga, misjuu-
res tiiwsodur tale! sammul edasi liigub, ilma
teistele soduritele peale surumata. Paigal-
seiswa tiiwa sodur tahendab sammu paigal
— kui kaarkaiku paigalt alatakse. Kui
kaarkaiku liikumisel alati, teeb paigalejaaja
tiiwa sodur waikse lookjoone, jarkjargult
paremale (wasakule) poordudes, oma liiku-
mist kaartiiwa liikumisega nii kokkukolasse
wiies, et wiirg alati sirge oleks. Koik teised
peawad joondumist rindes (ilma pead рбб-
ramata, ainult silmadega joondumise jarele
31
walwates) ja liiguwad seda wahemat sammu,
mida ligemal nad paigal liikuwale tiiwale.
Kui wiirg tarwilise kaare on ara teinud,
antakse komando: SEIS! ehk OTSE!
Laskmine.
§ 69.
Wiirust antakse kogu- ning tiksiktuld
„Laskemaarustikus" ettenahtud komandode
jarele.
III. PEATUkK.
Riihmaoppus.
Koondriwi.
Riihma riwistus ja jaotus.
§ 70.
Rtihm riwineb temasse kuuluwate jagude
kaupa. Jaod riwinewad kahte wiirgu ja
asetuwad korwu, jarjekorra numbrite jarele
paremalt wasakule. Jagusid juhatawad nende
alalised ujemad; neile abiks maaratakse ala-
lised abid.
32
Т а Ч е и d ы 5 ги а г gid
* "1
R uhma ude-m _\ч
§ RCihi-na Cdema эЬ>
)ао й! еп. "'
<5 Ьо ulema aVj
б К а ь *j ©1 с]
511п4 и г кегде. wuul‘i pildui
® К U ы 11 р i I d LU г.
фТа^а^агй л w u b р i i d и г
© L a * к иг
К. К.~ К е г g е к и и b р 'i 1 d uj а
Е 3- LabKiurile i a q ui
2
33
(и
t&s.
IK rida =	(Ч, к 15)
О О О О О О 4* & 4» ® Ф» о о о о о Ф © © ф ® Ф
доооооЗ©е®®6’'ооооод©о®®Ф
1 5 5 Ч
Rtlhm jaotakse kergete kuulipildujate
(к. K.) ja laskurite jagudeks. Kuulipildujate
jaod kannawad iiksik-numbrid, laskurite
jaod paaris-numbrid.
a)	Riihma harilik koosseis 14 — 20 rida
jaguneb neljaks jaoks: 1 ja 3 kuulipildujate,
2 — 4 — laskurite jaod (joon. № 1). Iga
kuulipildujate jagu peab koosseisma 4-st
reast uhes uhe kerge-kuulipildujaga; riihma
iilejaanud sodurid jaotakse Uhetasa laskurite
jagude wahel ara. Poolikread jatta jagude
keskpeika; tilearune rida teise jakku.
b)	Riihm 11 — 13 rida jagada kolme
jakku (joon. № 2).
If I
11-13 r id д - 5 jagu ( % к Ц.)
6©«ф1®£ооооо^©©ф1®^
^©©©©doooood©©®®^
<7 5 3 4	7 5 J X &
6
35
c)	Rohm 8 — 10 rida — kahte jakku (joo-
nist. 3).
ГГ:“5
S~IO ricta=i,jacju U n /
ц _ _ л‘
О1 ь>
i c ' 4
d)	Koosseis wahem 8-st reast lugeda
iiheks jacks (joon. № 4).
гл 4
V<3 h e ™ rt u i % r i d a к К )
1 S ь .1 I I
ooceof®*
ooeo®G
1 5 S ч
§ 71.
Jagudes loetakse read paremalt wasakule
paarideks, komando jarele: jagudes paariks
- LOE I
36
§ 72.
Riihma iilem (ohwitser) asub seal, kust
tai holpsam on riihma juhatada ja taitmise
jarele walwata.
Riihma ulema abi (alamohwilser) asub
riihma wasakul tiiwal esimeses wiirus.
§ 73.
Jaoiilemad asuwad hargriwis oma jagude
paremal tiiwal esimeses wiirus; kui rtlhma-
ulem riihma paremal tiiwal seisab, asub
esimese jao iilem teises wiirus riihma tilema
seljataga ja astub tema asemele, kui ruhma
Siem riwist lahkub.
Komando andmiseks poorawad jaoiile-
mad pea piki rinnet ja annawad komandot
poole haalega.
Jao ulema abid asuwad wasakul tiiwal
teises wiirus (waata joon. № 1).
§ 74.
Terwitamine ja piissiwotted taidetakse,
nagu iiksik- ja wiiruoppuses maaratud.
§ 75.
Komando jarele: PIKAL1! heidawad m6-
lema wiiru sodurid korraga pikali, nende-
37
samade reeglite jarele, kui tlksikdppuseski,
ainult eelwiiru sQdurid astuwad uks samm
ettepoole.
Komando jarele POSTl! astub tagumine
wiirg eelmisele ligi.
§ 76.
Kotnandod: WABALTI KOHENDU! ja
WAIKI taidetakse samutigi, kui iiksik- ja
wiiruSpetuses ettenahtud; komando jarele:
KOHENDU! wBiwad jaoiilemad oma mehi
iiksikult tile waadata, et tarwilisi korral-
dusi teha.
ROhma pdorded ja joondumine.
§ 77.
Riihm joondub samade komandode ja-
tele, kui wiirgki. Selle juures peawad teise
wiiru mehed otse eelmiste seljataga seisma.
§ 78.
Riihma poorded stlnniwad tiksikoppuses
ettenahtud reeglite ja komandode jarele.
Riihma tais- ja pool-pddrde puhul teise wiiru
poole astuwad esimese wiiru sodurid, kui
keegi nende ees ei seisa, teise wiirgu (kolm-
neli). Rtthma iilem, jao iilem ja kaskjalad,
38
p66rete puhul paremale (wasakule), astuwad
iihes pdordega sammu wasakule (paremale);
poorde puhul rindesse — astuwad tagasi
□male kohtele.
Ridade kahestamine ja uhestamine.
§ 79.
Riihma pdorde puhul tiiwa poole wSib
ridasid kahestada. Paigal kahestuwad read
kolmes taktis, komando jarele: read —
KAHEKS1
1) Poorde puhul parema tiiwa poole
astuwad teised numbrid sammu paremale
(iiks) ja sammu edasi (kaks) — esimeste
numbrite joonele ja seawad tagumise jala
eelmise jala kSrwale (kolm); teise wiiru
esimesed numbrid astuwad esimese ja teise
taktiga pool sammu paremale.
2) Poorde puhul wasaku tiiwa poole
astuwad teised numbrid sammu wasakule
(iiks) ja sammu tagasi (kaks) — esimeste
numbrite joonele ja seawad tagumise jala
eelmise kSrwale (kolm); teise wiiru esime-
sed numbrid astuwad esimese ja tejse tak-
tiga pool sammu wasakule.
39
Pool-poorde puhul ridasid
ei kahestata; kui nad aga enne
pdOret kahestud olid, jaawad
nad endisesse seisangusse.
Markus: Riwis wahem
kui 8 rida ridasid ei kahestata.
Jao iilemate abid astuwad
sammu paremale ehk wasakule,
et esimese numbri seljataha
asuda (waata joon. Ns 5).
§ 80.
Read iihestuwad kolmes
taktis, komando jarele: read
t)H EKS!
Selle komtndo jarele astu-
wad teised numbrid oma en-
distele kohtadele, liikumistega,
mis eelmises § maaratud liiku-
mistele wastupidised; teise wiiru
esimesed numbrid astuwad teise
ja kolmanda takti juures oma
endistele kohtadele.
§ 81.
Liikumise! kahestuwad ja
iihestuwad read samade reeg-
lite ja komandode jarele, kui
40
ГП 5
©id®
i d
oooo
OOOO
OOOO
о о
i s
I il, l м
® •©©
« S c J
Q QQ *
i' a
OOOO
О ООО
ООО о
6 д’
paigalgi; selle wahega, et numbrid, kes
paigale jaama ehk pool sammu astuma pea-
wad, kaks sammu paigal tahendawad.
Ruhma harwendamine ja koondamine.
§ 82.
Rtihma harwendamine ja koondamine
siinnib wiiruoppuse reeglite ja komandode
jarele, misjuures iihe inimese kohta oeldut
terwe rida taidab.
Ruhma ridades seiswad iilemad harwe-.
newad samadele wahedele, kui reamehedki.
Kahewiirulise riwi Qmberriwistus iihewiiru-
liseks ja Qmberpoordult.
§ 83.
Kahewiirulise riwi iimberriwistuseks uhe-
wiiruliseks peab esiti read ara harwendama;
ulejaenus stinnib uhte ja kahte wiirgu riwista-
mine samuti kui wiiruoppuses; kuid mis
seal teiste numbrite kohta Seldud, kaib siin
teise wiiru meeste kohta.
Pusside hakkipanemine.
§ 84.
Pilsside hakkipanemiseks antakse ko-
mando: pUssid — HAKKI!
41
Selle komando jarele esimesel wiirul
limber pOOrata; selle jarele seawad iga kaks
rida (esimesed ja teised nunibrid) kolm ehk
neli piissi hakki, hoolt kandes, et taakide
lahendamise ja parade seadmise juures kir-
bud kokku ei puutuks. Peale selle riwinewad
wiirud: esimene — uks samm eespool ja
teine — tlks samm tagapool hakkide joont,
naoga rinde poole.
Riihma til ema abi, jaoiilemad ja nende
abid seawad omad piissid lahemate hakkide
najale, kuid iiheski hakis ei tohi rohkem
kui 6 piissi olla.
Piisside lahutamiseks antakse komando:
PUSS1D1 mille jarele koik omad piissid
wotawad ja kohtadele asuwad.
Markus: Igal soduril peab pusside
hakkipanemiseks abinou kaasas olema.
Riihma hargriwi liikumine ja suuna muutmine.
§ 85.
Riihma hargriwi liikumised ja suuna
muutmine siinniwad samade reeglite ja ko-
mandode jarele, kui wiiru liikumised ja suu-
na muutmised. Selle juures peab teine wiirg
alati kooskdlas esimese wiiruga liikuma;
42
рП 6.
о о о о о о
ООО о о
1 « 41?1
бс©f©•
©90©
7 5 з ч
б О О О О о *
эооооо
kui aga liikumine teise
wiiru poole stlnnib, siis
iimberpoordult. S6du-
rid pea wad rindes ja
ridades joonduma.
Kolonn, tema riwista-
mine, umberriwista-
mine ja harutamine.
§ 86.
Riihm riwineb ai-
nult jao kolonni. Selles
kolonnis seisawad jaod
uksteise taga jao ula-
tusel.
§ 87.
Olemad jao kolon-
nis asuwad paikadel,
mis neile hargriwis
maaratud ja joonistu-
ses aratahendud (joo
nistus № 6).
§ 88.
Kolonniw6ib riwis-
tadahargriwirindesuu-
nas ehk suuna muut-
misega uhe ehk teise
tiiwa poole.
43
§.89.
Hargriwi rinde suunas wdib kolonni ri-
wistada ainult edasiliikumisega ehk kaigui,
iihel ehk teisel tiiwal seiswa jao jarele. Sel-
leks annab riihmaulem komando:
1) rUhm par emalt (wasakult) —JAGU-
DENA1
2) ktlies — MARSH I (kaigui — MARSH I).
Teise komando jarele laheb aarmine pa-
rem (wasak) jagu otse edasi; teised jaod,
poordudes poolpooret paremale (wasakule),
liiguwad algjao taha ja algjao taha jdudes
pdorawad jarkjargult rinde suuna poole.
§ 90.
ringi suunas riwistakse kolonni pai-
gal ja liikumise!, komando jarele:
1)	jagudena wasakult (paremalt) — KAA-
RES!
2)	ktlies — MARSH 1 (kaigui-MARSH!).
Teise komando jarele teeb iga jagu */1 ringi
suuruse kaarkaigu, mille jarele riihma fflem
komando annab:
3)	riihm — SE1S1 ehk OTSE!
§ 91.
Riihma iimberriwistus jao kolonni, kui
riihm ridadena paremale (wasakule) on рббг-
44
dud, siinnib fagude iiheajalise ridanemisega
wasakule (paremale) Selleks annab rtihma
ttlem komando:.
1)	read — UH EKS! (kui read kahestud
olid);
2)	jaod, rtdane — WASAKULE! (pare-
male) ;
3)	hates — MARSH I (kaigul—MARSH 1).
Komando jarele: MARSH! ridaneb iga
jagu nii, nagu wiiru6ppus.es ettenahtad.
Kui see iimberriwistus kaigul siinnib, an-
nab riihmaiilem peale iimberriwistuse Idppu
komando:
rUhm — SEIS! ehk OTSE!
§ 92.
Kui jao kolonni ridadena tahetakse edasi
wiia, annab riihmaiilem komando;
1)	rilhm parent — POOL!
2)	jagudena Izaares—PAREMALT! (wa-
sakult).
3)	Wes-MARSH 1 (kaigul—MARSH!).
Wiimase komando jarele algawad koik
jaod kaarkaiku. Kui algrida nSutawa kaare
teinud, annab riihmaiilem komando:
4)	OTSE!
5)	read — KAHEKS I (kui waja).
45
§ 93.
Kolonn hargneb algjao jarele.
Selleks annab riihmaulem komando:
1)	riihm, riwine wasakule (paremale)!
2)	kales - MARSH! (kaigui - MARSH!).
Kui harutamine paigal siinnib, poorawad
teise komando jarele koik jaod, peale kolonni
algjao, pool-poordes wasakule (paremale)
ja algawad liikumist; oma ees seiswa jao
wasaku (parema) tiiwa tagant walja joudes,
poorab iga jagu rinde suuna ja jaab riihma
rinde joonel seisma.
Kui harutamine kaigui siinnib, tahendab
algjagu teise komando jarele sammu paigal.
Sedamooda, kuidas tagumised jaod algjao
joonele walja jduawad, tahendawad nad
omakorda sammu paigal ja joonduwad alg-
jao jarele. Kui riihm tertfelt walja riwinenud,
annab riihmaiilem komanbo: riihm—OTSE
(ehk SEIS) 1
Jooksul riwinedes (paigal ehk kaigui)
jooksewad tagumiste ridade s6durid ise kii-
r e 11 oma kohtadele hargriwis; kaigui jat-
kab algjagu tait sammu.
46
§ 94.
Ridadena paremale ehk wasakule рбб-
ratud riihma harutamiseks p66rde saunas
annab riihmattlejn komando:
1)	read — CHEKSI (kui nad kahestud
olid);
2)	riihm ridane wasakule (paremale)!
3)	hazes (jookstes) — MARSH! (kaigul
— MARSH! ehk jooksul — MARSH!).
Wiimase komando jarele riwinetakse nii,
nagu wiiruBppuses Sratahendud.
Kolonni liikumised ja suuna muutmine.
§ 95.
Kui kolonn otse liigub, peawad tagumiste
jagude read eelpoolsetest kindlaksmaaratud
kaugusel liikuma ja ridades joonduma.
Kui kolonn pool-poOrdes liigub, jaawad
jaod tiksteisest sama kaugele, kui harilikult,
ja joonduwad nii, nagu wiirudppuses ara
tahendud.
§ 96.
Komando jarele: paremale (wasakule)
— WAAT(a)l taidetakse sedasama, mis
dksikoppuses ara tahendud.
47
§ 97.
Kolonni suuna muudetakse -edasiliiku-
misega ehk kaigul, jagude jark - jargulise
kaarkaiguga. Selleks annab riihmaiilem ko-
mando :
1)	rilhm, paremalt (wasakult)-KAARESI
2)	hates — MARSH! (kaigul-MARSH!).
Teise komando jarele algab algjagu
kaarkaiku; kui ta noutawale paigale joud-
nud, annab riihmaiilem komando:
3)	OTSE!
Teised jaod algawad (jatkawad) liikumist
riihmatilema teise komando jarele ja, jark-
jargult sellele kohale joudes, kus algjagu
kaarkaiku tegi, poorawad omakord kaares.
Riihmriwi jagudena.
Oldised alused.
§ 98.
Ruhm riwineb .jagudena" iihte ehk kahte
joonde igasugusest ruhma riwist, paigal ja
liikumisel.
§ 99.
See riwistus siinnib alati suuniwa jao
jarfi’e.
48
Seesuguseks on:
Riwistusel paremale — wasak jagu,
riwistusel wasakule — parem jagu, ri-
wistusel uhte joonde-^keskmine jagu;
kui see riwistus jao kolonnist siinnib, on
suuniwaks algjagu.
§ 100.
Jaod riwinewad wiirgudesse, wiirud —
„noolriwisse", s. o. wiirud poordud liiku-
mise suunas, laskur laskuri taga ilma waheta.
Jagude riwistus „noolriwisse11 siinnib
alati jao keskelt ja jargmiselt: esimesena
astub walja parempoolne teine rida, tema
jarele parempoolne rida, selle jarele kolmas
ja siis wajakpoolne rida (waata joon. № 7).
§ 101.
Peab hoidma, et jagude pead ei asuks
flhel joonel; soowitaw on alati murdjoon
ja taielik maastiku kasutamine.
§ 102.
Riihma riwistamiseks jagudena uhte
joonde paigal annab riihma iilem ko-
mando : riihm, jagudena Uhte joonde, 100
(naitlikult) meetri wahedele, keskelt (teise
ehk kolmanda jao jarele), jookstes—MARSH!
Selle komando jarele suuniw jagu, asu-
des noolriwlsse; teeb oma ette 10 sammu
(?7.
Г'-K jao rivinemine кооп-
dud rivisi — rl и о о I r i м i 55 e ?
4 к. K. j. uiam
Q>
(•)’
s? i. :
«© d) i К К I U18 m
© w®©
? 5 5 ч
50
ja jSeb seisma. Teised jaod, noolriwisse asu-
des, wStawad maaratud wahed.
§ 103.
Riihma riwistamine jagudena uhte joon-
de liikumise! siinnib nendesamade ko-
mandode jarele.
Suuniw jagu asub noolriwisse ja liigub
edasi. Teised jaod, asudes noolriwisse, jook-
sewad kiirtena onia kohtadele, maaratud
kaugusi w5ttes ja liikumist jatkates.
§ Ю4.
Ruhma riwinemine jagudena kahte joon-
de siinnib iihele poole, kas paremale ehk
wasakule. Kui ruhmas neli jagu, loowad
kerge-kuulpilduja jaod esimese joone ja
laskurite jaod teise joone, moodustades
esimese joonega malekorra.
Kui riwinemine siinnib paremalt. loo-
wad jaod malekorra paremalt, kui wasakult
—- malekorra wasakult. Kuid maastiku olud,
lahingukord ja wastase tuli woiwad jagude
ulemaid sundida asetust teises joones was-
tawalt muutma. Kaugusi joonte wahel ei
mdarata, nemad olenewad maastikust, wal-
gustusest ja olukorrast — lahtisel maastikul
51
normaalselt 150 — 200 meetrit, kiinklisel
luhemad. Kui on wdimalik, peab puudma
esimese le joonele w6imalikult lahemale asuda.
§ 105.
Riihma riwistamiseks jagudena kahte
joonde paigal annabruhmaiilem komando:
Riihm, jagudena kahte joonde, 120 (nalt-
likult) meetri wahedele, paremale (wasakule)
jookstes — MARSH I
Selle komando jarele teeb suuniw jagu,
asudes noolriwisse, oma ette 30 sammu ja
jaab seisma. Esimesse joonde kuuluwad
jaod, asudes noolriwisse, wotawad maara-
tud wahed ja peatawad iihel joonel suuniwa
jaoga. Teise joonde kuuluwad jaod. liikudes
ainult 10 sammu ettepoole, loowad nool-
riwl ja asuwad oma kohtadtle, w Ottes
maaratud wahed (waata joon. № 8).
§ 106.
Riihma riwistamine jagudena kahte
i о о n d e 1 i i к u m i s e I siinnib nendesamade
komandode jarele.
Suuniw jagu, asudes noolriwisse, jatkab
liikumist. Esimesse ja teise joonde kuulu-
52	. ’
wad jaod, jookstes kiirtena laiali oma koh-
ladele, moodustawad „noolriwi" ja w6tawad
mSaratud wahed.
§ Ю7.
Riihmariwine- к. К
misel Jagudena"
walibrtihmaiitem
otnale koha, kust
tai hdlpsam rtih-
majuhtidajaroo-
du iilemaga sidet
pidada.
Riihma tilemi-
nekul „ riwi'sse
jagudena" astu-
wad riihmatilema
juurde riihma
kasqalad — kfts-
kude ja teadete
edasiandmiseks.
if 8
n 0 ol ГI \li 5.
к К j ui e m
© <>
§ 108.
Riihma kogumlseks „riwist jagudena"
astub rtihmatilem kohale, kuhu riihm ko-
guma pe«b, naoga nouetawas suunas, ja
annab wastawa leppemargi.
53
Leppemargl jarele jooksewad jaod lahe-
mat teed riihmaulema juurde ja riwinewad
jao kolonni.
Laskmine.
§ 109.
Riihma hargriwist antakse tuld: a) koond-
riwist — ainult kogutuld, seistes ehk pdlwelt;
b) lahkriwist — kogutuld ja iiksiktuld, seistes,
polwelt ehk pikali.
§ no.
Laskmine ja laskmise lopetamine siinni-
wad komandode ja reeglite jarele, mis laske-
maarustikus iiksik- ja wiiru6ppuse kohaselt
kindlaks maaratud, jargmiste enmditega:
a)	Komando jarele: RLIHMI laheb riihma-
iilem riihma taha ja asub niisugusele kohale,
kust tema komandot paremini kuulda о leks
ja kust ta paremini laskurite ja tule taga-
jargede jarele wdiks walwata;' tagumise wiiru
sodurid astuwad iiks samm wasakule ette,
esimese wiiru sQdurite wahekohta; komando
puhul LAMADES! astuwad nad esimese
wiiru sQdurite wahedesse.
b)	Laskmisest wStawad osa ka jao Qle-
mad ja nende abid.
54
d) Komando jarele: KUKK! ehk PAD-
RUN1D WALJA!„(kui lamades last! — ko-
mando jarele: PUST1!) asuwad k6ik jalle
oma kohtadele.
II. jagu.
Lahingkord.
Oldised alused.
§ 111.
Manoowerdamiseks waenlase tule all
on jalawae lahingkorraks rinnetpidi ja suga-
wusse jaotud kord, milte algiiksuseks esi-
joones tegutsewates roodudes on kergekuuli-
pilduja (automaatpussi) ning laskurite jagu.
§ 112.
Jalawae tahtsamaks tuleriistaks on kerge-
kuulipilduja ning automaatptlss. Siit jargneb,
et jalawae tulejdud peitub kerge-
kuulipildujates ning automaat-
piissides, 1 б 6 g i j 6 u d — laskurite
arwus.
55
§ 113.
Pealetungimisel, kui olewate teadete jarele
on saabutud wastase tule m6ju piirkonda,
peab edasiliikumise korra niisuguseks moo-
dustama, et wastase akilinetulelOok ei woiks
pealetungiwaid osasid surmawait tabada.
Selle arahoidmiseks peawad esijoones tegut-
sewad riihmad, wastese tulepiirkonda sattu-
des, niisugusesse korda tilemint ma, mis oleks
liikuw, hasti kohanew maastikule, raskelt
waadeldaw ohust ja maastikult, wahe kan-
nataw wastase suurtiiki- ja jalawae tule all
ning mis w6imaldaks kiireft ahelikku pais-
kamist ja wiibimata tulewditluse algamist.
Nendele nSuetele wastab riihma „r i wi s-
tus jagudena”, jaod — „noolriwis"
(waata joon № 9).
Ahelriwi (ahelikku) tarwitakse selleks, et
waenlast tulega paremini tabada, laskuritele
tuleandmiseks wSimalikult soodsamaid tingi-
musi luua ning kaotusi waenlase tule all
wahendada.
§ П4.
Pdhimottelikult annab tuld ainult tule-
joonel asuw ahelik.
56
Laskurite jaod anna wad ainult tegelikku
tuld, s. o. kui kindel lootus margi tabami-
F^uhma ianinqn noi'ra liiKumine
rf u n । fule at mi $ e. n i
KKj
f^uhnia uiem
uhe oma
ita ь Kjala d eja
к К. j
b
e о
seks on. Laskurite jaod astuwad harilikult
tulewditlusse siis, kui nad esimese joone
57
— kerge-kuulipilduja jagude joone — wal-
dawad, s. o. kui nad lahedamaa woitlusse
astuwad.
Suurematel kaugustel peawad laskurite
jaod tulewditlust ainult siis, kui tuleb tegut-
seda taiesti lahtisel maastikul, et mitte lasta
end lima wastupanekuta tappa. Kus aga
laskurite jaod kaitseid leiawad, seal anna-
wad nad tulewoitluse file kerge-kuulipildujate
jagudele ja raskekuulipildujate riihmadele,
ise wStawad taieliku kaitse ja waatlewad
tule tagajargede jarele, et, Sigel ajal soodsat
silmapilku tarwitades, waenlasele nii lahe-
dale jduda, et „lahed?maa woitlus" woima-
lik oleks.
Olemate iildised kohused lahingus.
§ 115.
Iga iilem peab:
a)	aru saama selle waeosa tegewuse
otstarbest ja tilesandest, miJle hulka temale
otsekohe alluw osa kuulub, ja koike oma
joudu ning woimu temale taita antud
lahinguiilesande paremaks saawutamiseks
tarwitama;
58
b)	oma kasualustele kasutaitmises, wah-
wuses ja wastupldawuses eeskujuks olema;
d)	hoolt kandma, et kasualused tege-
wuse otstarbest ja olukorrast aru saaksid;
neid iseseiswale tegewusele ergutama ja
flhtlasi neilt tapipealset kasutaitmist ning
kohustest kinnipidamist noudma;
e)	walwama, et keegi kasualustest ilma
kasuta ehk lubata lahingust ei lahkuks;
f)	oma piirkonnas wahetpidamata wal-
wet korraldama — waenlase tegewuse ja
maastiku jarele — ees, tiibadel ja taga;
g)	walwama, et kuulipildujatel ning las-
kuritel alati nfiuetawal maaral padrnnid
oleks, ja aegsasti padrunite tagawara taien-
damise eest hoolitsema;
h)	kui tema piirkonda ehk selle lahe-
dusse miinipilduja ehk suurttikk walja nihu-
takse — ilma kksku ootamata kohe abinbud
tarwltusele wbtma, et waenlane neid akit-
. selt ei saaks ara wotta;
i)	kiiret iihendust oma lahema iilemaga
korraldama, iihtlasi sidet pidama iihistoota-
mise otstarbel naabruses tootawate osadega;
k)	oma waljalangemise juhtumiseks ase-
mikud maarama, selle jarele walwama, et
59
female alluwate waljalangenud ulemate ase-
mele wiibimatult asemikud astuksid;
1)	kui aega ehk wBimalust pole wane-
malt ulemalt kaskusid ehk juhatusi saada,
iseseiswalt talitama, et iildist eesmarfcj, ning
waenlase hawitamist saawutada.
§ И6.
Rtihmatilema kohus on:
a)	riihma tuld, liikumisi ning tegewust
juhtida, riihmale antud iilesannet ja roodu-
ulema korraldusi juhtnOoriks wdttes;
b)	paigalolemise ajal kSige parema
maastikule kohanemise eest hoolitseda; kui
waja, siis oma p/irkonda kindlustada;
d)	wastase tulistamiseks markisid katte
naidata, maarata, kui tarwis, sihingu kor-
gust ning missugust tuld anda; kui lahingu
olukord nduab, siis otsekohest tuleandmist
jaoulemate ja lahedamaa woitluses rea-
meeste eneste hoolde anda; tuleandmist
Ibpetada, kui olukord seda nouab;
e)	riihma edasiliikumise juures jagudele
seisukohad katte naidata, liikumise suuna
ja suuniwa jao kindlaks maarata, edasi-
liikumisel jagude kaupa ara maarata jagude
liikumise jarjekorra;
60
i) tormijooksul loogi eesmSrgi ja hoobi
suuna katte naidata, isiklikult oma riihma
edasi wiia ja esimesena peale tormata.
§ И7.
Kerge-kuulipilduja ning laskurite jagude
fllemate kohbsed on:
a)	Jagude iilemad on jalaw&e
lahingu labiwiimise tugedeks ja
seeparast tahtsamateks noore-
mateks iilemateks moodsas
lahingus.
b)	Niikaua, kui lahingu olud riihma-
ulemale wSimaldawad riihma juhtidd, wiib
jao iifem k5ik rlihmaiilema korraldused ilm-
tingimata labi. Ta kannab hoolt selle eest,
et side riihma iilemaga wSimalikult kauem
alal hoitaks.
d)	Pealetungil, osawalt maastiku olusid
kasutades, wiib ta oma jao edasi waenlase
peale, olles waimustud katkestamata ihkest
waenlasega rind rinna wastu saabuda.
Kas sunnib see kogu jao edasijooks-
misega jark-jooksu^ega, roomamisega, iiksik-
laskurite jark-jooksudega warjendilt warjen-
dile, ehk teist wiisi, peab jaoiilem ise otsus-
tama, wastawalt lahingu olukorrale.
61
Raugemata tahtega peab ta putidma oma
jagu ikka edasi ja edasi wiia, teda kindlais
ohjes pidsdes.
Ta t66tab naabrijagudega kooskSlas,
teineteist tulega ja liikumisega toetades,
waldab maastiku kohti |a esemeid, mis
tugikohteks oma ja naabriosade edasiliiku-
misel woiwad olla.
e)	Jagude omawaheline tuletoetus on
ilmtingimata tarwilik; selle teostamise eest
peawad jaoiilemad alatasa hoolitsema.
Teineteist tuleandmises ei tohi segada.
f)	Kord waenlase seisukohta
sissemurdnud, peab jao u I e m
oma jaoga wallatud esem^sse
ehk maastiku kohta jaama,
juhtugu к б r w a 1 ehk taga mis
] u h t u b. See on moodsa lahingupidamise
peatingimus.
g)	Kaitsel on tema puha kohu-
seks ka kdige mSjuwama wastase
tule all temale alluwaid lasku-
risi 6igele tulejoonele waljatuua.
h)	Omas piirkojinas peab ta
kunni wiimse laskurini piisima,
s.undigu naabruses ja taga,
mis tahes.
62
Ta peab teadma, ettema ptisi-
wusest kogu kaitsejoone kaes-
hoidmine ja taga siw6tmine
о 1 e n e b.
i)	Jaoiilem peab molstma ulesande piiri-
des iseseiswalt talitada, Ta jagab uksikute
laskurite wahel, nende iseloomu ja wbimete
kohaselt, tilesanded — ja juhatab wbitlust.
Tema asetaitja peab taielikult eelseiswa
woitluse labiwiimises orienteeritud okma ja
ulema eel korraldusijatoOsid aitama labi wiia.
k)	Kohtsoja oludes peawad jaotilemad
ilmtingimata kindlasti lahtekohti, pealetungi-
miseks walituid teesid tundma; nad peawad
tutwustud olema waenlase^ kindlustuste
„krokii-kaartidega" ja ohu tileswdtetega.
1)	Margl.sihingu ja tulistamise alustamist,
niikaua kui lahinguolud seda lubawad, mak-
rab riihma iilem. Siin aga tuleb tihtipeale
jao ulemal, isekranis kerge-kuulipilduja jao
iilemal, iseseiswalt talitada, sestlahingu miira,
lai rinne ning wastase tule mbju saawad
takistama riihma iilemale tule juhatamist.
Tuleandmisel lahedamaa woitlusel tuleb jao-
iilematel taitsa iseseiswalt tegutseda.
m)	Kerge-kuulipilduja jao Iilem peab oma
wtlgewat tuleriista olukorra kohaselt wbima-
§3
likult m3juwamalt tarwitama. Ta peab too-
tama liihikeste tulelodkidega, tabama kiirelt
kaduwaid kasulikke marke, olewal silma-
pilgul kardetawamate markidega woitlema
ja tegutsema taies kooskdlas teiste kuuli-
pilduja jagudega ja raske-kuulipilduja ruh-
madega.
'§ И8.
Kerge-kuulipilduja ja laskurijao iilemate
abide к Oh us on:
Walwata selle jarele, et kciki riihma ja
jao tilemate kaskusid wiibimata ja tapipealt
taidetaks, sihingud Sieti seataks, Sieti s'hitaks,
osawalt maastikule kohanetaks; walwab
oma jao laskurite liikumiste ja ’tegewuse
jarele, on neile igas asjas eeskujuks. Jark-
jooksul uhe kaupa jookseb wiimasena ja
walwab selle jarele, et keegi maha ei jaaks.
Ta peab alati teadma, kus keegi tema
jao laskuritest asub, mis teeb ja kui palju
padrunid iga jao laskuril ehk kerge-kuuli-
pildujal on.
§ И9. ,
Reamehe kohused lahingus:
a)	Oma jao, riihma ning roodu lahingu-
iilesandest aru saada.
64
b)	.A!ati oma jao seltsimeestega sidet
pidada, ahelikku mooda kaskusid edasi anda;
waenlase ja naabrite tegewuse jarele wal-
wata ja koiges, mis nahtud, oma jao iilemale
ehk tema abile teatadj.
d)	Igal juhtumisel oma lahemaid kaas-
waitlejaid aidata, millega woimalik: tulega,
labidaga ja muuga, olukorra tingimuse koha-
selt, nagu nait. mone raske takistuse ehk
tokke waldamisel.
e)	Ta ei tohi milgil tingimisel omawoli-
liselt oma kohalc lahkuda. Haawatult oma
kaaswoitlejaid nende otsekoheste uldsannete
taitmisel mitte eksitada, waid lahemale iile-
male teatades, tema boaga sidumispunktile
mirtia ehk lahemasse warjulisse kohta ara
roomata ja sanitaare oodata, padrunid aga
naabritele tileanda.
g)	Omale kohta walida, mis kattenaida-
tud margi pihta laskmiseks monus ja waen-
lase silmade ning tule eest woimalikult
warjatud oleks; selle jacks woib naabrite
wahele jaades ennast ettepoole, paremale
ehk wasakule nihutada, ainult seda silmas
pidades, et iildine aheliku rindsuun selle
labi ei muutuks ja see naabrite legewust ei
segaks; oma kuulipiidujale ja enesele kaasas-
3	65
olewate tooriistade, mullakoti j. n. e. abil
waenlase silmade ja tule wastu warju ehitada.
h)	Tuld awada iilema komando ehk kasu
jarele. Wiiesaja meetri kaugusel waenlasest,
kui keelatud ei ole, iseseiswalt tuld awada,
markisid ja tulekiirust oma algatusel walides.
i)	Tuleandmisel igal juhtumisel tahele-
panelikult sihingut seada ning hdolega sih-
tida, oma padrunitagawara hoida ja selle
taiendamise eest hoolitseda; riwist walja-
langenud laskurite k£est padrunid arawotta;
kui padrunite tagawarast pool aratarwitatud,
sellest jao iilemale wiibimata teatada.
k) Riihma ehk jao iilema. wile jarele
kohe tuleandmine seisma jatta.
1) Jao ehk riihma koosseisus edasiliiku-
des, tilema poolt kattenaidatud suunast
hoolega kinni pidada, niisamuti ka suuniwa
osa pool olewa naabriga kastud wahet pi-
dada, selle juures siiski maastiku omadusi
warjatud liikumiseks kasutades; kerge-kuuli-
pildujat ehk piissi nii kanda, kuidassoodsam.
Jarkjooksude juures osa koosseisus ko-
mando jarele: EDASI! JOOKSTESI kiirelt
files karata ja kattenaidatud eseme juurde
ehk maaratud suunas edasi jooksta, Komando
66
jarele: SEIS! otsekohe ntaastikule kohaneda,
nagu punkt „g“ maUratud.
Ukshaawal, jookstes ehk roomates,
liikuda maaatud kohale iseseiswalt, koige
siindsamat teed kattenaidatud suunas ja
ajutisi puhkekohti walides.
m) Tormijooksul, komando jarele: KAL-
LALE! kahku files karata ja ulema poolt
kattenaidatud suunas edasi liikuda, kaigu
peal waenlase pihta kasi-granaate pildudes.
Komando jarele: HURRAA! koigest joust
hurraa - hiiudel waenlasele taagiga kailale
tormata, jooksu peal lahema iilema juurde
koondudes.
n) Kui aega ehk wBimalust ei o’e kas-
kusid (komandosid, marke) oodata, iseseis-
walt tegutseda, eesmargi saawutamiseks ja
waenlase hawitamiseks.
o) Kui waja — reast waljalangenud iilema
kohustetaitmisele asuda ja tema poolt algatud
asja edasi wiia.
Laskurite jagude tegewus lahingus.
§ 120.
Laskuritejaomanoowerdamineseisabliiku-
mises edasi ehk tagasi, sammu ehk jooksul,
liikumises rinnetpidi ja suuna muutmises.
67
§ 121.
PdhimSttelikult manoowerdab laskurite
jagu riwistatuna „noolriwisse";maastiku
isearaldused woiwad nouda ehk lubada teist
riwistust.
Sattudes waenlase tugewa tule alia, ehk
liikumisel tiiwa poole tema rinde laheduses,
olles maastiku oludega mitte kaitstud, nih-
kuwad jao laskurid edasi kas jark-jooksu-
dega ehk roomates, laskur laskuri jarele
20 — 35 meetriliste wahedega.
Sei wiisil edasi liikudes, kannatab jagu
kbige wShem kaotusi, kohaneb hasti maas-
tiku le ja on raskelt waadeldaw. Liikudes
niiwiisi tiiwa poole ja saabudes waenlase
lahedusse, luuakse ahelik jao lihtsa poor-
dega paremale ehk wasakule.
Jao liikumisel „noolriwis" liigub
kbige ees jao iilem, wiimasena — tema abi.
§ 122.
T ulewoitluse pidamiseks paiskuwad lasku ri
jaod ahelikku, laskur laskurist 5—6 sammu.
Niisugune ’askurite asetumine woimaldab
neile liikumise wabadust, tuleriistade taielikku
kasutamist ja osawat maastiku tarwitamist.
68
§ 123.
Paiskumine ahelikku woib stindida igal
kohal, igast riwist ning igast asendist, kiirelt,
tales korras ja hauawaikuses.
§ 124.
Paiskamiseks ahelikku snnab jao Iilem
komando: KOHALE! mille jarele laskurid
paiskuwad ahelikku keskelt ehk es’mese ja-
rele, uks pool paremale ja iiks pool wasa-
kule, 5 — 6 sammu tiksteisest, suunas, kuhu
jao iilem waatab ehk naitab; oma kohtadele
asudes, laadiwad tuleriistad ja seawad end
laskewalmis (waata joon. № 10).
§ 125.
Peale tule awamist siinnib edasiliikumine
hiipetega, kas terwe jaoga ehk iihekaupa,
aga ikka tule toetusel, kas naabrite ehk
oma jao osa laskurite poolt.
Huppe pikkus oleneb maastiku omadus-
test. Pikad hupped on soowitawad, kuid
maastiku olud ja waenlase tule moju saa-
wad tihti sundima ka liihikesi hiippeid tegema.
§ 126.
K6igi liikumiste juures peab ahelik katte-,
naidatud suunast tapipealt kinni pidama;
69
ННо.
paisramine’ дИеЬкки
• К. К. J Ц
qg
'. : /
’ J
1 ‘ ''
laskurid pea wad omawahel sidet pidama ja
ja il.ua kasuta maastikule kohanema.
§ 127.
Ahelik woib liikuda kaies ehk jark-jook-
sude wiisi; wiimasel juhtumisel terwe jaoga
ehk iihekaupa. Peale selle woiwad kowa
mle all laskurid monest tugewalt tabatawast
kohast looka mooda jooksta ehk file roo-
mata. Liikumise wiisi mharab jao tilem.
Laskurid kannawad kuulipilduj aid ja piissa,
nagu kellegil soodsam on; piissidel pea wad
kuked kaitsewinnas olema.
§ 128.
Selleks, et jao ahelikku kaies edasi wiia,
ISpetab jao iilem tuleandmise, seletab, kuhu
liikuda, ja annab komando:
1)	Kukk!
2)	Niisuguse eseme pihta! ('ehk ininu
jUrele!)
3)	Jagu — EDASI I
Wiimase komando jarele tousewad las-
kurid kohe iilesse ja lahewad, kuhu kSstud.
Jao seismajacmiseks annab jaoiilem ko-
mando: jagu — SEIS!
Seismajaamisel kohanewad laskurid
maastikule.
71
§ 129.
Jao liikumiseks jookstes annab jaoiilem
komando: edasi — JOOKSTES!
§ 130.
Jark-jooksuks iihekaupa ehk edasiliiku-
miseks roomates, maarab jaoiilem jarjekorra
ja jookseb esimesena uuele kohale.
§ 131.
Tagasi liigub ahelik sama kawa jarele,
kui edasigi. Liikumiseks tagasi antakse ko-
mando: TAGASI! Enne liikumist juhatab
jaoiilem seisukoha ehk joone katte, kuhu
ahelik peab asuma.
§ 132.
Jao aheliku suuna muutmine (kaies, jooks-
tes ja roomates) terwe ahelikuna korraga,
kohal ja liikumisel, siinnib aheliku liikumise
ja koondriwis ettenahtud suuna muutmise
reeglite jarele.
§ 133.
,Kui waja on iihekaupa jark-jooksudega
aheliku suuna muuta, maarab jaoiilem suu-
niwa laskuri ja jarjekorra suuna muutmiseks.
72
§ 134.
Sissemurre waenlasesse — tormijooks —
peab jao laskurite poolt korraga, laetud tu-
leriistadega, piissidele ktllgepandud taakidega
ja taieliku waimlise otsustawusega labiwii-
dama. Tormijooks sunnib mehise „hurraa*
hiiiidel. Isearalistel juhtumistel, naituseks
akilisel sissemurdel waenlasesse, peab taagi-
look ilma „hurraa" htitideta siindima, et
labimurde koha naabruses olewate waenlase
osade tahelepanu mitte ergutada.
§ 135.
Kui jao ahelik waenlasele wiiekiimne
meetrini on lahenenud, woib otsekohe koha
pealt taakidega waenlase peale tormata, kasi-
granaate 1ema pihta pildudes.
Enne tormijooksu naitab jao iilem las-
kuritde liikumise suuna katte.
§ 136.
Tormiiooksuks annab jaotilem komando:
KALLALEI ja 50 meetrilt — HURRAA!
§ 137.
Aheliku kogumiseks lopetab jaoiilem
laskmise, kui tuld anti, annab komando:
73
M1NU JUURDE! ise naoga sinna poole
seisma jaades, kuhu jao rinne peab riwinema.
Selle komando jarele koonduwad lasku-
rid jooks'es jao ulema seljataha ja riwine-
wad „noolriwisse".
Kerge-kuulipilduja jao tegewus lahingus.
§ 138.
Kerge - kuulipdduja jaod, kui kergcsti
liikuwad ja kowatulewoimsad, loowad jala-
wae pealetungimise „luukere".
Nemad peawad tulewOitlust ilma laskurite
jagudeta ja nouawad ainult ettenihutud wai-
kest kaitset.
§ 139.
Pealetungimisel hiiliwad eesolewad kerge-
kuulipiIduja jaod—>pealetungi ktiiined
— maAstikku hoolsalt kasutades, v Simalikult
waenlasele lahemale ja awawad akki tule
tema pihta. Tuld peab awama wOimalikult
mitte kaugemalt kui 700—800 meetrilt,
Nemad toetawad laskurite „lahedamaa
w6itlust“, tormijooksul jargnewad otsekohe
waenlasesse sissemurdnud laskurite jagudele,
et edu latendada ja temale tagatist luua.
74
§ 140.
Kaitsel loowad kerge-kuuli^ildujate jaod
wastupanu aluse, nad anna wad tuld
kuni wiimse padrun ini, sellega
oma osadele aega andes wastu-
loogi korraldamiseks.
Kohtsojas woimaldawad nemad laskurite
arwu kokkuhoidu, ilma et tulejoont norges-
taksid.
§ 141.
Kerge-kuulipilduja jaol on needsamad
ahelikku paiskamise wormid ja manoower-
damise wiisid, nagu laskurite jaolgi; ja neid
ei pea mitte laskurite jaost ara tundma;
igatahes on laskurite koondumine sihturi
juurde kowasti keelatud (waata joon. № 10
ja № 11 — lisas).
Kui kerge-kuulipilduja rikki laheb,
tootab tenia jagu, kui laskurite jagu.
Kui kerge-kuulipilduja jagu iseseiswalt
lahingusse astub, loowad tagawara kuuli-
pildurid kuulipilduja kuljekaitse ootamatuste
eest ja peawad silmsidet jaoiilemaga.
Markus: Peab kandmise juures hoolit-
sema, et kuulipilduja wastase piiluritele ja
waatlejatele silma ei torkaks.
75
§ 142.
Kerge-kuulipilduja laseb tile laskurite
peade siis, kui see ka pussile woimalik on.
Poolpoik- ja poik-tuli — reeglina — on
kerge-kuulipilduja loomulik tulistamise wiis
(waata joon. № 12).
rf-ii
Kahc ruhma г, К jaguda Ы nd mi ь c. nord.
Ainult isearalistel juhtumistel tulistab
kerge-kuulipilduja otse oma ette; pohimotte-
likult tulistab tema naabripiirkonna ees ole-
wat wastast. Seesuguse naabruses seiswate
kuulipildujate tegutsemisega saawutakse iga
piirkonna ees flankeeriwat poolp6ik-tuld ja
risttuld (waata joon, № 12).
76
§ 143.
Isegi koige arusaamatum laskur peab
wahet tegema kerge-kuulipilduja laskesuuna
ja pealetungi suuna wahel; esimene on
sihitud poolpoigiti wastase rinde poole, teine
otse tema rindesse. Laskurite iseloomus
on piitid lasta liikumise suunas ja, teisest
ktiljest, jooksta laskmise suunas, milles on
tingitud hadaoht, et mainitud kerge-kuuli-
pilduja tulistamise wiisil wbiwad ettetulla
soowimata rinde suuna muutused ja eba-
loomulikud laskurite koondumised huni-
kuisse; selle arahoidmiseks on tarwilik
hoolasrahuaegnewaljabpetamine. Ainultlahe-
damaa tulistamisel risttuld saawutades, sunni-
wad kerge-kuulipildujate kuulide wihud nende
wahe kohal waenlase poole tormawaid las-
kurisi koomale tdmbuma, 'mis aga taagi-
loogiks kasulik.
§ 144.
Seesugusel kerge-kuulipildujate tulista-
misel peab reegliks olema, et tulistades
wastast naabripiirkonna ees, peab tule-
andmist algama kaugemast tiiwast ja wiima
seda oma eite, s. o. kaks korwuti seiswat koos-
too.awat kerge-kuulipildujat, toetades wastas-
77
tikku teineteist, wastase tulistamisel hajuta-
wad (wiiwad lahku) oma kuulide wihud,
ku’d ei koonda neid (waata joon. № 13).
O.
kerge-kuulipilduja jac
watud ja waljaopetud
tuli otsekohe kutsuks
§ 145.
. Kerge-kuulipil-
'd dujate flankeeriwat,
s. o. poolpoik-tuld
peab niiwiisi kasu-
tama, et iikski ker-
ge-kuulipilduja ehk
laskurite jagu ei
tormaks edasi en-
nem, kui naabruses
olew ja temaga
koostootaw kerge-
kuulipilduja jagu
pole wStnud poik-
tule alia seda was-
tase piirkonda, mil-
le peale tormab
toetaw jagu.
§ 146.
К °
J Riihma molemad
•d peawad niiwiisi kas-
olema, et tihelt algatud
esile teise jap tule.
79
Siit iargneb, et kui iiks kerge-kuulipildu'a
jagu tahab htippe edasi teha, annab ta rea
liihikesi tulelooke, luues tokke- (suruwat)
tuld naabrijao ees asuwa wastase piirkonna
pihta; naa-ber wastab otsekohe samasuguste
lahikeste lookidega, tulistades oiralt poolt
Seda wastase piirkonda, mis asub esimese
jao ees. Kui niisugune wastus saadud ia
kindel ollakse, et naaber walwel, siis an-
nab pealetungimist kawatsew jagu lepitud
arwu liihikesi tulelooke, mille jarele naa-
ber awab tpkke- (suruwa) tule pealetungija
tes asuwa piirkonna pihta. Kui hiipe
tehtud, annab pealetungija jagu lepitud
arwu liihikeste lookidega sellest teada teda
toetawale jaole.
Ainult siis, kui kerge-kuuli-
pilduja jaod m 6 i s t a w a d ja s nu-
ll a w a d niiwiisi tootada, w6ib
nende ettewalmistust taielikuks
luge da.
§ 147.
Tuleandmine algab sihingh katsumisega
j,punkt-tule* („koondtule") abil ja laheb
tarwiduse korral kiilwtule peale iile, „rinnet-
pidi" ehk stlgawusse.
79
§ 148.
Tulistamisel on liihikesed tuleloogid reeg-
1 ks ja wastawad taielikult riista omadustele.
Kui mark kasulik ja walgustus he a, siis
woib ka kestwamat tuld anda.
Uikumisel waenlase laheduses, postil ja
siis, kui sihtur iiksinda asub, peab, kuuli-
pilduja stisteemi kohaselt, lint, kassett sees
(peal)olema, et sihtur kohe tuld woik's awada.
Kaigu peal annab sihtur tuld ainult koige
lahedama maa pealt, naituseks: tormijook-
sul, kaewikw6itlusel j.n.e. »
§ 149.
Kerge-kuulipilduja jao riwid ja iimber-
riwistused on nahajoonistustel №№ 4, 7 ja 8.
§ 150.
Kerge-kuulipilduja jaod, astudes tulewoit-
lusesse, paiskuwad ahelikku 8—10 sarnmu-
liste wahedega.
Kerge-kuulipilduja jao pealetungi wiis.
§ 151.
Kaotuste arahoidmlseks peab igaljuhtu-
misel noudma, et kerge-kuulipilduja jao
meeskond ei koonduks oma kuulipilduja
juurde, ei liikumisel ega paigal. Kerge-
80
kuulipilduja juures on lubatud wiib'da ainult
toimkonna № 2 ja № 3 (№ 2 on sihtur ja
laskja, № 3 — laadija ja kasseti ehk lindi
kandja).
Juba jao iilem peab wahemalt kuus
sammu edmal lamama. № 3, olles №. 2
lahedal, peab jao iilemaga sidet, edasiandes
№ 2-le jao. iilema komandosid ja kaske.
Koik teised toimkonnad ja tagawara toim-
konna laskurid peawad lamama, kasuga
Sramaaratud wahesid pidades.
§ 152.
Kerge-kuulipilduja toimkonna iiksik-hiip-
peid (jarkjooksusid) teostakse jargmisel
wiisil: esimesena teeb hiippe laskur № 3,
tema jargi № 2, siis jao iilem, selle jarele
№ 1 ja № 4 ja -tagawara toimkond. Kerge-
kuulipilduja toimkonna hiipetel peab hoi-
duma nende sarnasusest.
§ 153.
Kerge-kuulipilduja jao iilem ei hiippa
esimesena. Jao uus asupaik luuratakse
waatlemisega wanalt asupaigalt. Kui jao
ii'em teeb hiippe kolmandana, annab see
temale wbimaluse naha, kuhu riist iihes
81
linddega ehk kasettidega On asetud. № 3
hiippfb esimesena seepSrast, et № 2-sel
oleks kohale jSudes padrunite tagawara
otsekohe kae all.
§ 154.
Kaugustel alia 200—150 meetrit harilikult
kerge-kuulipilduja jagu peale ‘ei torma, waid
jaades paigale, toetab laskurite sissemurd-
mist tulega. Laskurite jaod tormawad kerge-
1 uulipilduja jagude wahelt, koondudes kes-
kelt, et kerge-kuulipilduja tuld mitte takis-
tida ja et looki anda juba*tihedama massina.
Riihma lahingkord.
Riihma lahingkorra koosseis ja
s5du rite kohad.
§ 155.
Riihma lahingkorra moodustab liihma
riwistus „jagudena", jaod lahingu olukorrast,
maastikust ja walgustusest tingitud, kas nool-
riwis, ahelikus ehk muus riwis, tihes ehk
kahes joones.
Riihma lahingkorra'e iilesandest tingitud
tegewuseks mSaratud maariba nimetakse —
lahingpiirkonnaks.
82
§ 156.
Ahelikku paisatud jaod moodustawad
jagude piirkonnad ja asuwad nii, et neil
rinnet-pidi iiksteisega side oleks.
§ 157.
Riihma teises joones olewad laskurite
aod ksuwad otse ehk astmetena esimese
oone kerge-kuulipildujate jagude taga, nii
augele neist, et iiheltpoolt alati woimalik
oleks kerge-kuulipildujate jagusid aidata ja
et, teiselt poolt, nad ise waenlase tule all
asjata kaotusi ei kannataks ja waenlane
neid ei naeks.
Riihma teise joone jaod woiwad asuda:
noolriwis, harwendud ehk teistes riwides,
nagu maastiku olud ja lahingkord seda tin-
giwad.
Lahingkorra tiibade jarele pea wad wal-
wama rtihma Ulema poolt waljasaadetud
piilkonnad, kui naabriosade seisukord riihma
tiibade julgeolekut ei kindlusta.
§ 158.
Kui riihma lahingkorra rinde pikkus
kasuga pole kind aks maaratud, peab teda
83
walima riihma juht tilesande, maastiku ise-
loomu ja meeskonna arwu kohaselt.
Riihma rinde keskmine pukus sbjaaegse
koosseisuga, piilkonnad kaasaarwamata, on
200 meetrif seal, kus piiiitakse labimurda
wastase rinnet.
§ 159.
Riihma iilema koht lahingkorras on
seal, kus tai holpsam on riihma tegewust
juhatada ja waenlase jarele walwata; kui
ahelikus kaks ja enam jagu on — siis sea],
kust otsekohe aheliku tegewust holpsam
juh»tada.
Riihma iilema juures asuwad lahing-
walja waatlemiseks ja kaskude ning teadete
edasiandmiseks kaks kaskjalga (pilliman-
gijat).
Luureks ja juhatuseks wiibib ta sagedasti
kaugemal riihma ees; neil kordadel jatab
ta riihma asetuskohta tihe oma kaskjala
sidepidamiseks roodu illemaga.
Lahingkorra juhatamine.
§ 160
Riihma iilem peab piitidma kogu lahingu
waltusel oma riihma hoida kindlais ohjes,
54
kuid waenlase wastumoju, piirkonna suur
laius rinnetpidi ja' piaastiku olud saawad
marksa raskendama riihma juhatamist. Ka
seiles olukorras peab riihma iilem koigi
abinoudega piiiidma riihma peale kasulikult
mojuda.
Riihma iilem maarab jaod esimesse ja
jaod teise joonde, maarab kindlaks piir-
konnad esimeses joones olewatele jagudele
ning juhatab riihma liikumist, laskmist ja
tegewust; walwab tule mojuwuse jarele ja
kowen<dab esijoont teise joone abil.
Liikumisel maarab ta liikumise suuna
ehk seisukoha, kuhu jaod edasi peawad
minema, suuniwa jao ja annab juhatusi
kohanemiseks maastikule.
Oma piirkonnas juhatab ta lahingwalja
jarele walwamist, lahtiste tiibade kaitsmist
ja sidet roodu iilemaga ning naabruses too-
tawate osadega.
I
Uleminek lahingkorda.
§ 161.
Riihm woib lahhgkorda file minna iga-
sugusest riwist, ka rannak-kolonnist.
95
See ttleminek peab siindima wSimilikult
warjatult waenlase eest ja waenlase poole
wiljasaadetud piilkondade kaitse all.
§ 162.
Kui paigalseisew riihm peab iileminema
lahingkorda, saadab riihma iilem piilkonnad
walja, korraldab -waenlase jarele walwamist;
kui tarwilik, tiibade kaitset, hoolitseb side
eest ning teatab riihmale:
a) mida waenlasest ja oma naabriosade
file teada on; b) missugune tilesanne roo-
dule ning riihmale antud ja kuidas seda
iilesannet taita tuleb; d) missugune rtihma
iildine suun peab olema; e) missugused
jaod loowad esi- ja missugused teise joone;
missugused jagude piirkonnad ja asukohad
peawad olema; g) kus asuwad padruni-
ning kuulipildujate kaarikud ja. sidumis-
punkt.
Kui kaks ehk enam jagu loowad esijoone,
maarab suuniwa jao.
Kui aega wahe, peab riihma iilem lasku-
ritele wahemalt tegewuse eesmargi ara sele-
tama ja teatama, kuhu keegi jagu laheb;
teised juhatused annab ta jaotilemate kaudu
esimesel wbimalusel,
36
§ 163.
Jaoiilemad kontrolleeriwad, kas lasku-
rid riihma tllema seletustest on 6ieti aru
saanud.
Kui k5ik eelmainitu taidetud, riwineb
riihm „riwisse jagudena", sellekohaste
komandode jarele.
Lahingkorra liikumised.
§ 164.
Lahingkord liigub riihma iilema kaskude
jarele, kes liikumise iildise eesmargi 3ra
maarab ja igale jaole eriiilesanded katte
juhatab. Lahingkorra liikumise wiisi ning
wormi peale mojuwad alati: antud tilesanhe,
oma ning waenlase tuleriistade m6ju, maas-
tiku omadused ja walgustus.
§ 165.
Kuni tule awamiseni, kui manfiowerdakse
lahtisel maastikul, liigub riihm riwistuna
„jagudesse", jaod „noolriwis".
Wahed ja kaugused jagude wahel, liiku-
misel ja paigunemisel, on tingitud riihmale
antud iilesandest, maastikust ja sest olene-
wast riihma piirkonna laiusest rinnetpidi.
87
Niisuguse liikum?se wiisi paremused:
a)	Kitsad margid, mida pakuwad jagude
„noolriwid11 suurematel kaugustel, on raskelt
waadeldawad ja wastase suurtiiki ja kuulipil-
dujate tulega raskelt tabetawad.
b)	Igale jaoiilemale on tagatud m6ju
oma meeskonna peale ja on arahoitud ja-
gude segiminek.
d) On antud woimalus edasiliikumist kaits-
watele raske-kuulipilduja rtihmadele tulistada
wastast labi jagude wahede.
e) See liikumise worm koh-neb hasti
maastikule ja woimaldbb kiiret paiskumist
ahelikku ning wiibimata. tulewoitluse algamist.
§ 166,
Esijoones pealetungiwais riihmades, kuni
400 — 500 m. waenlasest, tungiwad nor-
maalselt esimestena kerge-kuulipilduja jaod
— „pealetungi ktiiined“ — kaetuna harwa-
dest, 400—500 m. nende eel liikuwaist
waatlejate paaridest (iga riihma piirkonnas
1 — 2 paari) ja toetuna raske-kuulipildujate
ning kerge-miinipildujate tulest.
Kerge-kuulipjldujate jagudele jargnewad
teises joones laskurite jaod, maastiku oma-
dustest, walgustusest ning wastase kaugusest
88
tingitud kauguses, keskmiselt —150 — 200 m.
kerge-kuulipildujate jagude taga, moodusta-
des nendega malekorra.
§ 167.
Peab hoiduma jagude joondumisest, et
wastase kuulipildujatele mitte woimalust anda
iihe ja sama kiilwtulega mitut marki tabada.
§ 168.
Mitmest iiksteisele jargnewast ahelikkude
loomisest peab taielikult loobuma, sest see
suurendab asjata kaotusi ja waeos?d lahe-
wad liiga wara segi.
§ 169.
Edaasiliikumine peale tuleawa-
mist — wiis, worm ja liikumise kiirus —
on tingitud maastiku oludest ja waenlase ja
oma tule mBjust. Olukord ting'b, kas edasi-
liikuda jao hiippega, iiksik-, jarkjooksuga
ehk roomamisega.
Pohijuhtnooriks peab olema kergs-kuuli-
pilduja jagude ja raske-kuulipilduja riihmade
omawaheline taielik tule toetus waenlase
tule mahasurumiseks, et oma loogi joule
teed waenlasesse walmistada. Tungides edasi
89
peawad jaod selle juures iiks eisega ja riihma-
iilemaga ning naabriosadega kmdlat sidet
pidama.
§ 170.
Normaalselt manodwerdawad teises joo-
nes olewad laskurite jaod — riihma loogi-
joud — riihmaiilema juhatuse jarele, was-
tase wastupanu pesade tiibade haaramiseks.
Kui laskurite jagudel tuleb manoower-
dada lahtisel maastikul, siis liiguwad lasku-
ridjark-jooksul laskur laskuri jarele warjen-
dilt warjendile. See worm on eriti hea
manodwerdamiseks tiiwa poole, sest lihtsa
poordega paremale ehk wasakule on ahelik
otsekohe loodud.
§ 171.
Peab piiiidma laskurite jagusid woima-
likult kauem paiskumisest hoida, et alal-
hoida wSimalust laskurite jagusid — riihma
loogijoudu — suunida otsustawale kohale,
otsustawa loogi andmiseks.
§ 172.
Kui kerge-kuulipilduja jaod on lahenenud
wastasele 400 — 500 meetri kaugusele, wal-
dawad teises joones liikuwad laskurite jaod
90
eslmdse jOOne ja, alates „lahedamaa woit-
Iust“, tungiwad waenlasesse kerge-kuulipil-
duja jagude tule kaitsel ja toetusel.
§ 173.
Kui riihma lahingkord tagasi peab liikuma,
walib riihma iilem seljataga uue seisukoha
ja kasib esialgselt iihele jaole walitud seisu-
kohale asuda. Taganemise kask teistele
jagudele antakse siis, kui uuele seisukohale
asunud jagu enese laskewalmis on seadnud.
Taganedes peawad jaod uue seisukoha
rinde ees olewa walja wSimalikult kiirelt
wabaks tegema, et tuleandmist uuelt seisu-
kohalt woimaldada.
Laskmine.
§ 174.
Riihma t u 1 e j 6 u d peitub tema
kerge-kuulipildujcfe, ning auto-
maat-ptissides, 1 б 6 g i j 6 u d — las-
kurite jagudes.
§ 175.
Tuleandmine rtihmassiinnib riihma iilema
korraldusel, kes тЯгке tulistamiseks ja tar-
bekorral sibingu maarab.
91
§ Пб.
Lahingu mtira, lai rinne ja wastase tule
moju saawad sundima riihma tilemat
500—600 meetri kaugusel waenlasest tule
otsekohest juhatamist jaojuhtide katte andma,
kuid see ei wabasta rtihma ulemat tule
tagajargede jarele walwamisest ja olukorrale
wastawast riihma juhatamisest.
§ П7.
Tuleandmine ning tule juhatamine stinnib
„Lahingujuhatuses" ja „ Laskemaarustes “
tilesseatud pohimotete jarele.
Esijoone kdwendamine.
§ 178.
Esijoone kowendamine siinnib riihma
ulema korraldusel — teises joones olewate
jagude abil.
§ 179.	!
Esijoone kowendamisel, et mitmete jagude
laskurite segiminekut ara hoida, peab ptitidma,
kui wahegi w5imalik, ettenihutawaile jagudele
iseseiswa piirkonna tegewuseks maarata.
§ 180.
Kui esijoone kowendamisel ehk § 168
ettenahtud juhtumisel mitmete jagude laskurid
92
segi on lainud, peawad ilma kasku Ookmata
juba ennem esijoones olnud jagude iilemad
oma komando alia wStma neid laskurid,
kes nende piirkondesse on sattunud.
§ 181.
Lahingu kestwusel loodud uued tiksused
jaawad alale niikaua, kui olud nouawad.
§ 182.
Tormijooks siinnib nil, nagu ettenahtud
§§ 134, 135, 136, 157. Teda walmistawad
suurttlkid, miinipildujad, granaadipidujad ja
kuulipildujad. Wiimaste mtirskide kukkumi-
sega peawad tormijooksjad waenlase joonele
joudma; riihma tilem tormab oma riihma
ees, olles otsustuswoime eeskujuks.
fllatud tormijooks peab waen-
lasesse ulatama, iga peatus on surm.
Eriti tahtis tormijooksul on raske-kuuli-
pilduja riihmade kaasabi, kui neil korda
laheb wastast tulistada walitsewatelt eseme-
telt ja ktilje pealt.
§ 183.
Kas siinnib sissemurre tihedamate ehk
oredamate laskurite ahelikkudega, laialise-
mal rindel ehk kiilu wormis sissemurdeks
93
rtiaaratud kohtel — oleneb lahingolukorrast
ja isearanis oma tule mojust, s. o. kerge-
kuulipilduja jagude ja raske-kuulipilduja
riihmade osawast tegewusest.
§ 184.
Kui labimurre siinnib iiksikutel kohtel,
peab otsekohe kerge-kuulipilduja jaod sisse-
murtud kohtesse asetama — tulitugikute
loomiseks, waenlase kuulipildujate tule maha-
surumiseks ja tulega kiiljelt wastase joone
kokkurullimiseks.
§ 185.
Kui tuleb labimurda wastase stigaw kaitse-
joon, peawad sissemurdnud osad edasitor-
mama, hoolimata saagist ja wangidest,
waenlase wastuloOgi piiiideid idus kagista-
des, taganewat ja jookswat waenlast tulega
maha surudes, mis takistab waenlase waru-
kuulipildujaid sissemurdnud osasid tulista-
mast ja murrab wastase rinde.
§ 186.
Niipea kui pealetungi eesmark on saa-
wutud, peab riihma iilem korra jalale seadma,
wallatud mhrgi kaespidatniseks abinSud
tarwitusele wotma, nihutades ette waatlejaid
94
ja kaitset, wallates wastawate joududega
kattewdidetud maa-ala ja Junes waru wastu*
Idokide tagasitorjumiseks.
§ 187.
Jaod, mis lahingu waitusel ahelikku
paisatud, peawad piiiidma esimesel woima-
lusel koonduda.
Iga tilema piiha kohus on koondada
oma osa, niipea kui iilesanne taidetud ja
olud lubawad, wSimaldades korgemale iile-
male anda uusi iilesandeid.
§ 188.
Tormijooksu nurjaminekul ta-
gasipoordumine lahtjoonele ta-
hendab kadu. Iga laskur, iga osa
peab end sinna kiiiinistama, kus
teda onnetus kohtanud, ja uuesti
tuleandmist algama.
Tegewus kohtsdja oludes.
Jagu.
§ 189.
KohtsOda ehk „kaewiks6da“ seab jaole
teised iilesanded, annab teisrd wormid ja
95
sojariistad, kui lahing kindlustamata maas-
tikul. Piissi korwale asuwad kasigranaadid,
gaasi- ja suitsu-pommid, granaadipildujad ja
piissigranaadid, tulepildujad ja suuremal ar-
wul kerge-kuulipildujad; k6ik need soja-
riistade liigid taiendawad ja tegutsewad koos
raskete kuulipildujatega, miinipildujatega ja
„jalawae suurtiikkidega".
Jao woitluse worm kohtsojas oleneb iiles-
andest, maastikust, waenlase tule mojust,
takistuste omadustest ja on mitmekesine.
Iga laskur peab waljaopetud olema koikide
sojariistade tarwitamiseks ja k6ig!s woitlus-
wormides tegutsemiseks Ta peab teadma.et
pealetungil ei too edu mitte ainult sbjariistade
moju, waid raudsel tahtel tagasipooramata
pealeminek.
Kohtsoda nouab „lookjagude" loomist
ja nende waljaopetamist pealetungimiseks ja
kaitseks.
Mida raskem iilesanne, seda tarwilikum
ja otstarbekohasem on lahedamaa sojariis-
tade tarwitamine.
§ 190.
Ulesandest tingitult antakse „lookjagu-
dele“ kaewurid, kuu’ipildujad, granaadipildu-
96
jad, tulepildujad ligi. Neid toetakse miini-
pildujate ja suurtiikitulega ja warustakse
koiksugu side abindudega.
§ 191.
Harjutamine pealetungiks, iihes juurde
antud abiosadega, peab siindima woimalikult
taielikult ja tapipealselt ehitud waenlase po
sitsiooni jarelkujutusel, mis tormijooksul
tuleb woka. See on edusaawutuse pohi-
tingimus.
R ii h m.
§ 192.
Riihma piirkonna wastuwotmine ehk iile-
andmine wahetusel, ruhmaiilema kohused
riihma piirkonnas, kindlustud woo kaewiku-
tes waata lisa № 1.
§ 193.
Riihm peab alati walmis olema wastasele
pealetungimiseks. Ta peab tapipealselt walja-
opetud olema haire lodmise korral rutuli-
seks waljatormamiseks peidikutest ja tule-
joonele asumiseks ning kiireks loogi-joude
koondamiseks ja wastuloogi andmiseks.
4	97
§ 194.
Oosi ja udusel ajal peab riihma walmis-
olek korgendud o’ema. Koik kaewikus asu-
wad osad olgu kiillaliselt kasi- ja gaas-kasi-
granaatidega warustud.
§ 195.
Kui olukord korgendud walmisolekut wa-
jab, peawad peidikutes asuwad meeskonnad
peidikute astmetel seisma, walmis walja-
htippamiseks, tapipealselt jaotutena ja jao-
ning riihmaiilematest walwatutena. Raske-
suurttiki tule ajal peab riihmaiilem isiklikult
waatluspostide walwsust kontrolleerima.
§ 196.
Wastulook. Waenlasesissemurdmisel
riihma piirkonda on riihmaiilema piiha kohus
tema kasutusse jaanud riihma osadega ise-
seiswalt, kasku ootamata, wastasele kailale
tungida ja teda walja wisata; see ei siinni
mitte pealetungiga kaewikutes, waid holpsa-
mini waljaspool neid, tormates kaewikute
molemaid aari modda, ees lodgijagu, warus
kerge-kuulipildujad ja kasi-granaadipildujad
kiillalise granaatide arwuga.
98
§ 197.
Kui wastane on naabruses olewasse
riihma piirkonda sissetunginud, ehk kui riihm
„toimkonna osana“ tagajoones asub, peab
riihmaiilem koigi wabade joududega — wal-
jaarwatud kaewikute garnisooniks tarwilik
meeskond — iseseiswalt, omal -algatusel,
kasku ootamata, sissemurdnud wastasele
$eale tormama.
99
Lisa №
Positsiooni iiieandmise kord.
Kui iilemal on waremalt teada piirkond,.
mida wahetada tuleb, on tema kohustud
mitte hiljem kui eelmisel paewal labikaima
temale antaw piirkond, kohtama oma eel-
kaijat ja temalt saama koik juhatused ja
seletused, mis woiwad kergendada eelseiswa
iilesande taitmist: oma piirkonda eduga
kaitsta, koige wahemat laskurite arwu esi-
joonde asetades, siiski nii, et woiks kinder
olla piirkonna wastupidawusse ilma batal-
joni warudeta.
Ulem, minnes iihes oma osaga sisse-
wotma temale maaratud positsiooni piir-
konda, on kohustud:
A.	Enne wahetust:
1)	Maarama toimkonna: a) tunnimehi
(waatlejaid) igas riihmas, b) waljawahtkon-
nad ja piilkonnad nende kontrolleerimiseks,
too
c) side-piilurid ja d) sekreete. Sedatuleb teha
enne waljaminekut.
2)	Teatama labilaske sonad ja wastu-
hiiiide sonad kellele waja.
B.	Kohale joudes:
1)	Taiesti ametlikult esitlema end (nime-
tades oma aukraadi, waeosa ja nime) neile
ohwitseridele, kedata peab wahetama. Samu-
tigi peawad tegema riihma alam-ohwitserid
ja waljawahtkondade iilemad isikute suhtes,
keda nad wahetawad.
2)	Wahetatawalt iilemalt wastu wotma
koik teated wastasest, tema kaugusest, tegu-
wiisidest, samutigi kaugustest lahemate kona-
likkude esemeteni ja rajadeni.
3)	Igal wahetatawa osa iilema], algades
riihmaiilemast, peab olema oma piirkonna
suuremaasstaabiline krokii, millel iiksikasja-
liselt margitud esimese kui ka teise joone
kaewikute asetus, jooksukraawid j. n. e. Iga
iilem annab krokii oma jareltulijale; on
soowitaw, et teisel ktiljel oleks tileskirjutud,
mida waja parandada ja taiendada positsi-
ooni piirkonnas. Koidu algel peab kOige
boolsamalt krokii maastikul labiuuritama ja
uus iilem peab iilewoetud piirkonda hindama
wi
taktilises ning inseneriasjanduse suhtes. et
selgitada piirkonna nOrke kiilgi, selleks tar-
wilikke taiendusi ja noutawa too jarjekorda.
4)	Wottes oma juhatuse alia positsiooni
piirkonna — jarelkuulama: kas piirkonnas
on suurtiikiwae waatluspunkte, kas nendel on
suurtiikiwaelased waatlejaiks ja missugune
side suurtiikiwaega, et oleks woimalik selle
iilemat oigel ajal orienteerida olukorras ja
et juhtumisel, kui saadakse kask osa ara-
wiimiseks, — paigal piisida kuni batareide
araminekuni.
5)	Tingimata selgusele joudma, kas on si-
det naabritega, kuidas see korraldud, kui
kindel ning usaldataw, ja mitte enne selle
sideme katkestamist lubama, kui oma side
loodud.
6)	Joogiwee, kui ka gaasimaskide niisu-
tamiseks tarwiliku wee alatist wajadust sil-
mas pidades — tutwustama joogiwee saamise
kohtadega ja sellega, kas kaewikuis on kiil-
laline arw wee alalhoidmise anumaid.
7)	Mitte unustama iilewotmast positsioo-
nile kuuluw warandus, nimelt: laskekilbid,
mullakotid, kasigranaadid, walgustusraketid,
okastraadi tagawara, puumaterjaal ja alaliser
102
sideme sissesead. Nende kohta seab posit-
siooni iileandja nimekirja kokku, naidates
ara nende hoiukohti.
8)	Jarelkuulama, kas on blindaash haawa-
tute jaoks, kus selle asukoht; kas on walja-
kaigukohti ja ktiidas neid korras peetakse.
9)	Koidu algel tingimata tutwunema eel-
olewa maastikuga ja jarelwaatama kaugused
kohalikkude esemeteni ning rajadeni.
10)	Kindlaks tegema, missugune waatle-
jate ja tunnimeeste toimkond on tarwiliK
waenlase walwamiseks rindel ja tiibadel ja
kas niisugune tegeliku.lt olemas.
11)	Parast wahetust kontrolleerima, kas
koik laskurid teawad omi kohti, millele nad
peawad asuma liinile waljakutse korral, et ei
oleks uleliigset karsitust, jooksu ja kisa.
12)	Kui piirkonnas on raske-kuulipildu-
jad, miini-, pommi-, tulepildujad ja Kaewik-
suurttikid — selgusele joudma, kui hasti nad
warjatud, kui suured nende laskesektorid,
kas on neil tagawara pesasid ja peidukohti
seks korraks, kui wastane tulistamist suur-
tiikkidega ette wdtab ja kas nende tuleriist-
liikide toimkonnad on tuttawad tagawara
pesadega ja peidukohtega, samuti neile wii-
103
wate jooksukraawidega. Silmaspidades nende
tuleriistliikide toimkonna piiratud arwu ja
woim'alikke kaotusi nende hulgas lahingu
ajal, maarama lahem jagu osast nende kait-
seks, selgeks tehes selle jao laskuritele, et
nad peawad igal juhtumisel peastma neid
wastase katte langemisest, tagasimineku
korral.
13)	Juhtirna tahelepanu seisupaigu puu-
duste peale, teatama nendest bataljoni tile-
male ja ise woimalust mooda nende paran-
damisele asuma.
14)	Tutwunema paremal ja wasakul pool
asuwate lahemate osade piirkondega, kind-
lusele joudmiseks, kas on tarwilikku tule-
iihendust ja millega ning kuidas saab naabrit
abistada wastase kallaletungimise puhul;
peale selle jarelkaaluma juhtumise, kui naabri
piirkond saaks labimurtud ja kaitsepiirkonda
piiramine ahwardab.
15)	Tutwunema wahetatawa iilema poolt
kokkuseatud wastase pealetungi tagasiloo-
mise kawaga. Seda eesmarki jalgides piiiitagu
seisupaiga sissewotmisel soetada woimalikult
suurem warn, hoides teda niisugusel kau-
gusel, et ta wastase ootamata tormijooksu
korral oigeks ajaks appi jouaks. Piirkonna
104
sissewotmisel jaotama laskurid wastawalt piir-
konna osade tahtsusele ja kaugusele wastasest.
16)	Kontrolleerima roodu ja kaewiku kor-
rapidajat tema eriliste kohustuste teadmises.
17)	Kui koik eelmainitud 16petud, ja min-
gil tingimisel mitte hiljem kui 24 tundi pa-
rast wahetust, esitama bataljoni iilemale saa-
dud krokii aratombe ehk ise kokkuseatud
krokii, mille aratombe tuleb omale jatta,
ning tutwustama sellega iiksikasjalikult k6iki
roodu ohw'itsere ja alamohwitsere.
Koigistiilatoodud reeglitest kinnipidamine,
mis on ainult lihtsa korralikkuse ja tahel-
panelikkuse jareldus, peab saama lihtsaks har-
jumuseks, mis woib hoida paljuist, soja ajal wa-
ga jareldusrikkaist iillatustest. Kui rinnetel on
waljakujunend oma iileandmise ja wasiuwot-
mise kord, siis seda mitte rikkuda, waid ai-
nult taiendada siin esitatud juhatustega.
Paremaks meelespidamiseks olgu kaasas
koigi siin toodud juhatuste jargmine kokku-
wote, et unustamist ei juhtuks.
Enne wahetust:
1) Waljawahtkondade ja piilurite toim-
kond.
2) Labilaske sona ja wastuhiiude sona.
105
Uleandmise ja wastuwbtmise kord:
1)	Teineteisele esitlemine.
2)	Teated wastasest.
3)	Seisupaiga krokii ja selle kindlustuste
skeem.
4)	Side suurttikiwaega.
5)	Side naabritega.
6)	Weeanumad.
7)	Seisupaiga tarbeasjad.
8)	Haawatute blindaash.
Isiklik luure koidu algel:
1)	Eesolew maastik ja kaugused.
2)	Waatleja ja tunnimehed.
3)	Meeskonna waljakutse kord tulejoo-
nele.
4)	Eri abituleriistliikide paigunemine,
kaitse ning side nendega.
5)	Piirkonna seisukord inseneri-asjan-
duse suhtes.
6)	Parem- ja wasakpoolsed naabrid ja
tiibade kaitse abinoud.
7)	Wastase tormijooksu tagasiloogi ka-
wa. Waru.
106
8)	Naabrite abistamise kawa.
9)	Tankide pealetungi tagasilfiomise-
kawa.
10)	Wastase lahinglendmasinate wastu.
woitlemise kawa.
11)	Positsiooni krokii aratomme batal-
joni iilemale.
Komitee Esimees:
Kindralstaabi Polkownik Lili.
( Polkownik Limberg.
Alalised liikmed: { Kindralstaabi
( Polkownik Reek..
Kantselei Ulem:
Leitnant Kent.
Ю7-
Lhk.
Riwid ja nende juhatamine §§ 1—16 . 3—8
I. Jagu: Algoppus.
OksikSppus:
Seisak ilma piissita §§ 17 — 21. . 9 — 11
Poorded § 22.........................11—12
Liikumised §§ 23 — 32 ........... 12 — 15
Seisak piissiga §§ 33 — 35 . . . 15 — 16
Laskmine §§ 36 — 38 ............. 16 — 17
Piissiwotted §§ 39 — 45 .... 17 — 20
PoOrded j a liikumised piissiga §§46-50 21 — 22
WiiruSpp us:
Wiiru riwistus ja jaotus §§ 51 — 55 22 — 24
Wiiru joondumine §§ 56 — 57 . .	24
Poorded ja piissiwOtted §§ 58 —59	25
Wiiru harwendamine, koondamine,
iimberriwistus kahte wiirgu
§§ 60 — 64 ..................... 25 — 28
Wiiru liikumised §§ 65 — 67 . . . 28 — 29
109
Suuna muutmine § 68...............29—32
Laskmine $ 69....................... 32
iRiihmaoppus — Koondriwi:
Riihma riwistus ja jaotus §§70 — 76 32 — 38
Riihma poorded ja joondumine
§§ 77 - 78 .................... 38 — 39
Ridade kahestamine ja iihestamine
§§ 79 - 81 .................... 39 - 41
Riihma harwendamine ja koonda-
mine § 82............................ 41
Kahewiiruliseriwi iimberriwistus iihe-
wiiruliseks ja iimberpoordult
§’83................................. 41
Piisside hakkipanemine § 84 . . . 41—42
Riihma hargriwi liikumine ja suuna
muutmine § 85 ................. 42 — 43
Kolonn, tema riwistamine, iimberri-
wistaminejaharutamine§§86-94 43 — 47
Kolonni liikumised ja suuna muut-
mine §§ 95 — 97 ............... 47 — 48
Ruhmriwi jagudena:
Oldised alused §§ 98 — 108 . . . 48 — 54
Laskmine §§ 199 — 110 .... 54 — 55
II. Jagu: Lahingkord.
Uldised alused §§111 — 114 . . 55 — 58
Ulemate iildised kohused lahingus
§§115-119......................58 — 67
110
Laskurite jagude tegewus lahingus
§§ 120 - 137 ...... 67 - 74
Kerge-kuulipilduja jao tegewus lahih-
gus §§ 138 - 150 ............... 74	— 80
Kerge-kuulipilduja jao pealetungi
wiis §§ 151 — 154............... 80	— 82
Riihma lahingkord §§ 155 — 159 . 82 — 84
Lahingkorra juhatamine § 160 . . 84 — 85
LHeminek lahingkorda §§ 161 — 163 85 — 87
Lahingkorra liikumised §§ 164—173 87 — 91
Laskmine §§ 174 — 177 .... 91 — 92
Esijoone kowendamine §§ 178—188 92 — 95
' Tegewus kohtsojaoludes§§ 189—197 95 — 99
Lisa:
1) Positsiooni iileandmise kord . .100 —107
2) Joonistus № 11.
Ill