/
Текст
AJUTINE JUHEND
2Qmm T T- PU SSI KASUTAMISEZKS
s6JAVAGEDE STAABI VI OSAKONNA VAUAANNE
TALLINNAS, <937.
Ajut1зекз kasitamiseks
19.05.37
• N.REEK,
kindralmajor,
SSjavSgede Juhataja eest
AJUTINE JUHEND
20-MM TT-PUSSI KASUTAMISEKS
m д nt.r , n r ,i tura-i, и1 lxc.u, г i г тгат
Sdjavttgede Staabi VI Osakonna v'dljaanne
TallInnas, 1937.
I osa
20-MM TT-PttSSI MATER JALOSA.
Lk.
l.peattikk.
ftldine pilt 20-mm tt-pUaai tdtttamisest
Uhea ballistiliste la tehniliste and-
metega ..................... -.......... 1
2,peatbkk.
20-mm tt-pUaai oaad ja mehhanismide
Ukaikaajad.
A. Relva laadimine ja uaee juures tegevuaae aa-
tuvad oaad.................................... 3
B. Padrunipeaa sulgemine ja lukuatamine ..... 12
C. Virmaatamlne ja pSUstmine ............... 15
D. Relva tagaaipOrge ja tagaaipSrke vahenda-
mine ....................................... 19
E. Padrunipeaa aulgemise tagamine laau ajal
ja avamine pUrast laaku.......................21
F« Kestaheitmine Ja j’dllelaadimine ..........22
G, Tt-ptlssi laadimine magasini tUhjakaaaami-
sel. Relva tUhjendamine, kui magaain alsal-
dab veel padruneid.......................... 23
H. Sihtimisvahendid,
1. Harilik aihik ..............................24
2. Optiline aihik.......................25
I. Uhendavad oaad ......................*.....28
II
Lk.
S.peatttkk.
20-mm tt-pUsal koostvgtmlne .la
kokkupanemine,
A. KooatvStmine .................................31
В. Kokkupanemine ........................... 38
4.peattlkk.
Jalad i a paratugi .............41
5.peatUkk,
Ulevaatua ja mehhaniamide kontroll.
A. Ulevaatus ................................... 44
B. Oaade koostdd kontroll ..................... 48
C. Tt-pilsai ettevalmistus laskmiaeks .......... 50
6.peatUkk,
20-mm tt-pussi puhast amine .......50
7.peatilkk.
Laskemoon,
A. Laakemoona Uldine klrjeldua ja jagunemine ... 55
B. Mttrsud ..................................... 59
C. Laakemoona hooldamine ....................... 68
II osa.
20-MM tt-pVssi tehniline kasitsemine,
8. peatUkk.
Vldlaed maarused,
A. Eeltingimuaed tt-pllaai tShusaka kasutamiseka 70
В. Tt-pUasl meeskondade valik .................. 71
Ill
Lk.
C. tildised eeltingimused tddtamisvStete harju-
tamiseks ................................. 72
D. Sppevahendid ja pShireegleid nende kasuta-
raiseks ................................... 72
S.peatUkk.
Tt-pUssi kSsitsemine,
a. Laskemoona ettevalmistamine laskmiseks ja
magasinide t’dltmine ....................... • 73
B. Tt-pUssl Ulesseadmine ja laskeasendid ....... 75
C. Tt-ptissi laadimine ja tUhjendamlne ......... 77
D. Sihiku seadmine, sihtimine ja pdfistmine ... 79
lO.peatUkk.
Tt-pUssi tule juhtimine,
A. Kauguse hindamine. Mrkide leidmine ja kUt-
tejuhat amine .................................. 82
B. Lahingumasinate kiiruse mSBramine ........... 83
C. Tuletagajdrgede vaatlemine .................. 83
D. Vaatlustehnika .............................. 84
E. Vaatlusharjutused............ ............... 85
F. Tuulekiiru.se, temperatuuri ja Shur3hu m’dU-
rarnine ja m3 ju * ............................ 85
G. Tulistamisviisid.
1. Ptlslvate mSrkide tulistamine ........ 86
2. Liikuvate m’drkide tulistamine........ 87
3. 6ine laskmine ........................ 89
H. Laskeandmete ettevalmistus ja tulejuhtimise
tehnika ....................................... 89
IV
Lk.
ll.peattikk.
Laskeharjutuaed.
A. Laakeharjutuste kohta kSivad tildised m'darused 93
B. Oppelaskeharjutuste sisu ja tUitmistingimused 93
12.peatUkk.
Tt-pUasixneeakondade ettevalmiataxnine
kollektiivaele t83tamisele.
A. Kollektiivse tddtamise alused ................ 93
B. Tt-pUaaitoimkorma Ulema ja numbrite kohuaed
ja kooatbStamine ................................ 94
C. Kollektiivne ettevalmiatus ................... 95
D. Lahixigusisulised ja lahingulaakeharjutuaed .. 96
III osa.
RIVILINE JA LAHINGULINK KASUTAMINE,
IS.neatUkk.
a. Juhtimiaviisid ja -abinCud.................... 97
В. Veovahendid ................................ 99
14.peatUkk.
Tt-pUasitoixnkorxna riviatuaed ja
tegevuaed relva edasitoixnetaxniael.
A. Kooaaeia .................................... 100
B. Tt-pUaaltoimkond koondrivis.
1. Toimkonna riviatuaed ja tegevuaed veo-
klta.
a) Riviatuaed .................. 102
b) Liikumine ja peatumine ..........103
c) Relvade ja varustuse mahapanek
ja kandevalmis vdtmine ............ 103
2. Tt.pttssitoimkonna tegevused ja rivis-
tused Uhes veoklga.
a) Tt-pUssi asetamine veokile ja
vabastamine veokilt ............ 104
b) Rivistused................... 105
c) Liikumine, peatumine ja suuna
muutmine ......................... 108
d) Rlvistuste muutmine ........... 109
3. Tt-pttssitoimkonna tegevused ja ri-
vistused Uhes kftruga •.................. 110
C. Tt-pUssitoimkond lahkrivls.
1. Rivistused........................... Ill
2. Rlvistuste xnoodustamine ja muutmine 112
3. Liikumine ja peatumine ............. 113
4. Tt-pUssltoimkonna asumine laskekoha-
le ja selle vahetamine ................. 114
15.peatUkk.
Tt-rrtlssi lahinguline kasutamine.
A. Uldlsed alused ........................... 115
B. Tt-pllssi kasutamine julgestustllesannete
tUitmisel.
1. Tt-pUss puhkekaitsel ................. 117
2• Tt—pUss luursalgas .................. 117
3. Tt-pUss lahingurMnnakul .............. 118
C. Tt-pUssl kasutamine pealetungllahingus•
1 • Tt-pUss IKhenemisel................ 119
2 . Tt-pUss kohtamislahingus ........... 119
VL
Lk.
3, Tt-pUss kallaletungil ja rttnnakul ... 120
4.Tt-ptias edu arendamisel ja jaiitamisel 121
D. Tt-pttaai kaautamine kaitselahingus.
1. Uldised aluaed .......................121
2. Tt-pUas ettekavatsetud kaitsele aau-
misel ................................. 123
3. Tt-pUsai kaitsele asumine vastase
aurvel ............................ 123
4. Tt-pUss eel- ja julgeatuapositsiopnil 125
5. Tt-pUss vastulddgil ................. 126
6. Tt-pUssi kasutamine taandumialahingua 126
E. Varustaraine laskemoonaga ................. 127
L i a a d .
Nr.l - Nimekiri tt-pUssi tagavaraosadele ja
tddriistadele .............................. 128
Nr.2 - 20-ram tt-pUasi praktikamttrsu lennukdr-
gused meetrites ............................ 129
Nr.3 - Lasketabel 20-m tangitSrjepUasile .... 130
Nr.4 - Pdri- ja vaatutuule m3ju graafik ...... 131
Nr.5 - KUlgtuule m3ju graafik ................ 132
Nr.6 - Oppelaskeharjutuaed......................133
I osa.
20-MM TT-PtlSSI MATER JUOSA.
1 peatilkk.
Uldine pilt 20 mm tt-pUssi tSdtamlsest
Uhes ballistiliste ja tehniliste andmetega.
20-mm tangitSrjepUssi mudel ’’Solo S 18-100” on
valmistatud 5veitsis Solothurn! relvatehases 1935-.a,
KUesolevas juhendis nimetatakse teda ”20-mm tangi-
t6r j eptlss iks” (liihendatult: tt-pUssiks).
20-mm tt-pUss on liikuva raua ja lukuga pool-
automaat-(Ukslklasu-automaat-)relv, s.o. relv, mis
sooritab automaatselt laadimis- ja kestaheitmistoi-
mingud, kuid mlllel tuleb iga lask eraldi pausta.
Igakordse triklile vajutamisega saadakse ainult Uks
lask, iga jdrgmise lasu andmiseks on vaja triklit
enne vabaks lasta ja siis uuesti paUsta.
20-mm tt-pilssi tUitmine padrunitega stlnnib
5-padruniliste magasinide abil, mis asetatakse rel-
va vasakul kttljel olevasse magasini pessa.
Esialgseks laadimiseks viiakse lukk laadimis-
kUepideme abil tahaseisu, kuhu lukk jUSb peatuma.
Koos lukuga liiguvad tahapoole ka raud ja lukukoda.
Raud ja lukukoda jaavad peatuma n,n. laadimisasen-
disse varem kui lukk. Osade laadimisasendisse viimi-
sega vinnatakse ka lddgimehhanism.
Magasini kUlgeasetamisega vabastatakse lukk lu-
kutSkke tagant, mis taandurvedru mSjul ette liigub
ja j'drjekordse padruni magasinist padrunipessa viib.
Lukk, kohates ettejooksul lukukoda, mis omakorda on
Uhendatud rauaga, vabastab selle laadimisasendist ja
parast seda liiguvad nad koos paigaletSmbaja vedru
survel ette.
- 2 -
Lukukojas olev lukustusmuhv ettejooksul lukustab
luku ning samal ajal seatakse ka piiastemehhanisrai
osad pUUstevalmis. PSrast esiraest osade laadimisasen-
disse vilmist kksitsi, taidab relv edaspidi gaaside
mdjul automaatselt kSik laadimis- ja kestaheitmistoi-
raingud.
Magasini tUhjakssaamisel j'diivad relva osad laa-
dimisasendisse ning uue magasini magasinipessa aseta-
aisel to inrub laadimine nagu kirjeldatud relva tSitmi-
sel. (esialgsel laadimisel),
Lasu momendil on raud lukuga kindlasti uhondatud
ja nad ptlsivad teineteise suhtes paigal, tehes ainult
koos tahapoole liikumise, mis kestab sent kuni kuul
v£ljub rauaddnest. See asjaolu suurendab tunduvalt
lasketdpsust. Lasust tekkinud tagasipdrge ndrgesta-
takse ja pehmendatakse raua esiotsa keeratud tdukevU-
hendaja, kummipuhvri ja -para abil.
Relva hdlpsamaks edasitoimetamiseks on relv la-
hutatav kaheks osaks, Uhtlasi on jalad ja pUratugi
kokkupddratavad nil, et nemad ei m6ju takistavalt
kUsitsi edasitoimetamisel.
Mitmesuguste eriomadustega laakemoona tSttu on
tt-pUss mSjuvaks relvaks vditluses soomusmasinate,
igat lilki kaitsekilpidega varustatud jalavUe saate-
relvade ja lahtiste automaatrelvade pesade vastu.
Balliatilised ja tehnilised andrned.
Kaliiber 20 ram ....
Raua pikkus t dukevUhendaj ata ............ 93 cm
” ° tdukevShendajaga ................ 104 ”
Relva Uldpikkus .......................... 175 "
Vintsoonte arv ............................ 8
" sUgavus .....................0,35 ram
” laius ....................... 5.35 "
*’ keerdnurk .................. 5°keerd
Raua kaal ...............................
Relva kogukaal..........................
.parema
le, pi
dev
10,5 kg
45,5
- 3 -
5-padruniliae magaaini kaal .........
Gaaside makaimaalne aurve el dieta
15°C juurea 3500 atmoaf Siiri.
1,3 kg
(ttlhjalt)
2»peatUkk.
A. Relva laadimine .ja see.inures tegevuaae
astuvad oaad»
Tt-pUssi padrunltega tSitmine aUnnib 5-padrunilia-
teat magaainideat (joon.l), mla on ilhtlasi. padrunite
juhtijakS luku ette. Paclrunid aauvad magaainia malekor-
raa kahea reas«
4 -
Magaainikere (a) on plekist karp, mille aeinteat
Uks on lahtine, mooduatades magaainiauudme (b). Suud-
me SUred on tagantpoolt kSrgemad ja kumerduvad sisse-
poole, mooduatades padrunihoidja. Magasini hoidmiaeks
sbdteavas on magaainikere ktiljes kaka tbnmargust maga-
sinitappi (c) ja tagaseinaa magaslnihammas (d). Maga-
sinikeres aaub etteande mehhanism (joon.2), mla koos-
Joon.2,
neb etteandjast (a) ja etteandja vedrust (b). Etteand-
ja hoiab magaainia olevad padrunld korrapBraaelt Ja ju-
hib neid vedru aurvel magaainiauudmeaae. Etteandja ta-
gumlaea otaaa on etteandja nokk (c), mis juhib etteand-
ja liikwnist magaainikerea ja vabaatab tUhjakaaaanud
magasini pesast. Etteandja v&Ljatulekut magasini tUh-
jakssaamisel magaainiauudmest takistab kere eesseinas
olevtapp (d) seat ja etteandja nokk tagant. Etteandja
mehhanismi hoiab magaainia magasinikaaa (e), mis k£ib
- 5 -
uuretega kere
p3hjas olevai-
le servadele.
Kaas on kinni-
tatud kere ktil-
ge kaaneriiviga
If).
Magasin
taidetakse кй-
aitsi. Ttiitmi-
seks asetatak-
se magasin p3h-
jaga lauale,
kaeviku aarele
v3i maa peale,
suudmega tiles -
poole. Vasaku
kUega hoitakse
magasini nil,
et pdial asuks
tihel ja s3rmed
teisel pool.
Parema ktiega
padrun magasini-
suudmesse panna
ja peo ning va-
sakukae pdidla-
ga suruda maga-
bini (joon.3).
Joon.3. Magasini-
nesa (joon.4)
astib ptissikere
vasakul ktiljel. Pesa eesseinas on kaks haaki (a), ku-
hu kaivad magasinitapid.
Pesast tagapool on vMljalSige magasinilnkule -
magasiniluku pesa, mille pealmisel ktiljel on kalasaba-
jas soon sihiku paigutamiseks. Sihiku paigalhoidmiseks
on soone pShjas vetruv riiv,
- 6 -
Joon,4
Magasinilukk (Joon.5)
vabastamis-, kestaheitmis-
midele.
on pesaks magasinihoide- ja
ning luku tdkestusmehhanis-
Magasiniluku ke-
re kooaneb kahest
osast, mis teinetei-
soga Uhendatud telge-
dega. Magasinilukku
hoiab pesas magasini-
luku riiv (joon.6,a),
mis telje (b) abil on
kinnitatud magasini-
luku pesa allkilljes
asuvate kdrvade vahe-
le. Riivil on haak,
mis ulatub labi maga-
siniluku pesa ja
hoiab luku kinni.
Magasiniluku
riivi haagitaolist
otsa surub Ulesse
vedru (e), mis oma
otstega tugineb rii-
vi sabas ja magasini-
luku kere all oleva-
tesse pesadesse.
'I
Joon.6.
Joon.7.
Magasinilink (joon.7) on magasini hoidmiaeks te-
nia pesas. Magasini asetamisel pessa kargab link maga-
sinihamba taha. Magasinilinki hoiab pesas magasinilin-
gi telg, Magasinilingi tegevust reguleerib magasinl-
lingi hoob (Joon.8,a). Teda ^urub magasinilingi vastu
magasinilingi hoova vedru. Magasinit3ukur (Joon.9) su-
rub ttihjakssaanud magasini pesast vUlja. T3ukur on ka-
hedlaline hoob, mille Uks 31g toetub vastu magasini-
hammast ja teine asub lukut3kke avas. Surutuna magasi-
Joon.8,
Joon,9.
nihambast paremale, tOukab ta teise 31aga lukutSkke
aSrmisse vasakpoolsesse seisu ja vdimaldab luku vaba
ettejooksu.
- 8 -
Hagasinlhoide- ja vabastamismehhanismide asetus
magasinilukus on toodud joon.10,.
Joon.10.
Relvaosade laadimlsasendisse vilmine toimub kaa-
ne parempoolsel kUljel aSuva laadimiskaenideme (Joon.
11,a) abil. Laadimiskaepide on teljega kinnitatud kel-
gu kUlge, mis
liigub kaane
parempoolsel
kUljel asuvas
aoones. Ees-
aelsus holab
kSepidet ved-
ruga varusta-
tud kMepideme
riiv (b),
mille taha
kUib laadi-
miskSepideme
pealmisel
kUljel olev
haak (d).
KHepideme all
Joon.ll4
- 9 -
kUljel on какз tappi (e); tagumisega (jSmedamaga) t3m-
matakse tagasi lukk, kuna eelmine poenem tapp, toetu-
des lukukSrva astmele, hoiab keiepidet kaanest eemal,
vSimaldades s3rmedele vaba t33tamist.
Luku (joon.12) Ulesanne on viia magasinist padrun
padrunipessa, sulgeda pesa, tekitada lask ja eemaldada
kest padrunlpesast. Luku kSiku keres juhib alumine
kandiline osa (a). Luku tagumisel otsal on paremale
vUljaulatav k3rv (b), mida haarab laadlmiskSepide oma
tappidega ja Uleval pesa (c) taandurvedru kesta tapi-
le, Luku vasakul kUljel on soon (d) kestaheidja liiku-
mise v3imaldamiseks} peenikesel esiosal on kaks rida
lukustustappe (e); paremal kUljel pesa (f) tSmbikule
ja esiotsas vintidega ava (g) sulu sissekeeramiseks.
Luku sisse on paigutatud Iddglmehhanism ja pHUstmist
teostavad osad.
Joon.12,
Luku tagasijooksu pidurdamiseks ja etteviimiseks
on kaanes taandurvedru (joon,13,a), mis vedrukesta ta-
piga (b) haagib enese luku taha. Taandurvedru kokkusu-
rumist juhib taandurvedru juhttoru (c), mis on kinni-
tatud kaaneriivi pesa kUlge.
10
с
Joon.13.
Tagasit3mmatud lukk j’d'db peatuma lukutSkke (joon,
14,a) taha, mis asub magasiniluku keres (joon.10) ja
oma otsaga ulatub pUssi kerre. LukutSket surub parema-
le lukutSkke ved-
ru (b), mis toe-
tub magasiniluku
kere kaane vastu.
Lukutokke kUsitsi
Uratdmbamiseks
luku eest on lu-
kutSkke hoob (c),
mille saba ulatub
magasiniluku ta-
gaseinast vaija.
Relvaosade
laadimisasendisse
viimlseks haarata
parema kaega laa-
dimiskaepidemest
ja jarsu tugeva
pddrdega paremale
ning tSmbega taha
tuua lukk viimse
vdimaluseni taha (joon.15). Tahaliikuv lukk surub kokku
taandurvedru ja lUkkab lukutdkke oma liikumisteelt va-
sakule. Lukk mdddunud, kargab lukutSke vedru survel
uuesti luku teele ja hoiab lukku tagaseisus. Koos lu-
kuga liikusid laadimisasendisse ka lukukoda ja temaga
Uhenduses oley raud.
Laadimiseks haaratakse magasin pdhjaga vasakusse
11
Joon.16
- 12
Joon v 17«
kfitte, magasinisuudmega paremale., Magasinitapid aseta-
takse magasinipesa haakidesse ja jUrsu tugeva vajutu-
sega surotakse ma gas in pessa, nil et magasinilink kar-
gaks magasinihamba taha (joon.16). Magasini vajutami-
sel pessa surub magasinihammas toukuri 61a paremale ja
viimane, pSdrdudes teljel, teise 31aga viib InkutSkke
vasakule, surodes tSkkevedro kokku (joon.17). Lukk va-
baneb ja
lilgub taan-
durvedru
survel ette,
suluga haa-
rab magasi-
nist jUrje-
kordse pad-
roni ja viib
padronipes-
sa. LukutS-
ke j’dUb va-
sakule kuni
magasin on
tUhi. Maga-
sini tUh-
jakssaami-
sel eurob
etteandja-
nokk maga-
sinilingi-
le ja vabas-
tab magasi-
nihamba ,
mille jarele
magasinitdukur tSukab magasini pesast v&lja. LukutSke
liigub paremale ja oma otstega pidurdab etteliikuvat
lukku (vt. joon.10).
B. Padroninesa sulgemine ,1a lukustamine.
Sulg (joon,18) on vindiga keeratud luku esiotsas
olevasse pessa, kus teda takistab lahtipdbrdumast t3m-
biku alia asetatud kinnituskrovi. Luku esiots ja sulu
- 13 -
Joon.18.
tasapind moodustavad pesa padruni-
kUbarale. Sulu keskel on auk 133k-
raua otsale, SUrel tasapind (a)
tCmbikule ja vUljal6ige (b) kesta-
heitjale.
Lukukoda (joon.19) Uhendab lasu ajal rauda luku-
kojaga ja mahutab endasse Uhendus- ja lukustusmuhvi.
Joon.19.
Lukukoja tagumisel otsal Ulal on tapp (a), mllle
taha kSib paigalet6mbaja nokk ja tapialus (b), mis ju-
hib lukukoja liikumist kere Ulemises vUljalSikas ja
mille tagumise servaga antakse' 133k lukutSukurile. Lu-
kukoja peal on pikergune vUljal6ige (d) kUitaja juhti-
miseks ja mahutamiseks.
tihendusmuhvi (joon.
20) valispinnal on vint
lukukotta keeramiseks ja
sisepinnal kolm rida tihen-
dusribisid (a) vintrauags
Uhendamiseks.
Uhendusmuhvist taga-
pool on lukukojas p33rlev
lukustusmuhv (joon.21),
mille ббпез on kaks rida
lukustusribisid (a) ja va-
Joon.20
14 -
Joon.22.
lispinnal kaldplnnaline kaitaja-tee
(b), mllles liigub kaitajarull (c).
Lukukoja tagumlsse ossa on
- p- kinnltatud lukukoja rllv (joon.22),
Joon. 21. mis (a) survel toe tub alumise
servaga (b) paSstemehhanlsmi alusplaadis oleva astme
taha, hoides lukukoda Uhes rauaga laadimlsasendis. Rii-
vl illemlne esiosa takistab luku tagasip3rkamist ja v31-
maldab lukustusrlbide korralikku p33rdumist lukustusrii-
videsse.
KSltaia (joon.23) on paigutatud alusega (b) kaanes
olevasse vSljalSikesse ja kinnltatud kahe poldiga kaane
kUlge. Kaane kinnlolekul ulatub kaitaja
Sotsas pddrlev kaitajarull (a) labi luku-
koja pikerguae vUljal3ike kUitaja-teesse.
Lukukoja ette-’ v3i tagasljooksul p33rab
kaitaja lukustusmuhvi, vabastades v31 lu-
* kustades luku. KUitaja-tee kuju t3ttu
toimub luku vabastamine lukustusmuhvist
alles sils, kui nrtirsk on raua33n*est val-
Joon.23. junud ja gaaside surve 16ppenud.
PaigaletSmba.ia (Joon.24,a) Ulesanne on tagasilli-
kunud raua ja lukukoja ettevilmlne pUrast luku ette-
jooksu. PaigaletSmbaja on asetatud kaane silindrilisse
ossa ja tddtab palgaletSmbaja vedru (c) survel. Vedru
surve antakse lukukojale edasi paigaletdmbaja пока (b)
kaudu, mis k£ib lukukoja tap! taha. Paigalet3mbaja ved-
- 15 -
rust (c) tahapoo-
le, olles viima-
seet lahutatud
tugipesaga (d),
on paigutatud puh-
vervedru (e), mis
pehmendab raua ja
lukukoja ettejook-
su hoogu.
Etteliikumi-
sel surub lukk
esiosa kaldpinna-
ga lukukoja riivi
sabale ja vabastab lukukoja. Lukukoja riiv tSuseb dies
ja hoiab oma Ulemise nurgaga lukku lukukojas kinni ega
lase pSrke mSjul viimasest eemalduda. Saadud hoo ja
paigaletSmbaja vedru survel lukukoda liigub ette. Lu-
kukoja liikumisel kSitaja sunnib lukustusmuhvi pbdrdu-
ma ja lukustusribid p56rduvad luku tappide taha. Lukk
on lukustatud ja padrunipesa suletud.
C. Vinnastamine ja pdSstmine.
Relva vinnastamine ja pSUstmine toimuvad lukku
ja kaepidemesse asetatud Iddgi- ja paSstemehhanismi
abil. Lddgimehhanismi moodustavad luku sisomised
osad (joon.25), mis on asendatavad tagavaraosadega.
Vinnastatud Idogimehhanism,
Joon.25.
- 16
Vinnakhoob (joon.26,a) on teljel p33rlev kahe-
31aline hoob, mille saba (c) luku tagasiliikumisel
рЗгкаЪ vastu alusplaadl vinnaja astet. P33rdudes tel-
Lookraud on ette jooksnud.
Joon„26.
jel tSrnbab vinnakhoova pea (b) 133kraua tagasi ja v3i-
maldab vinnal (e) oma hambaga (f) haarata 133kraua
vinnak-astet (vt♦joon.25).
L33kraua vinnas hoidmiseks ja vinnast vabastami-
seks on luku alumisse valJal3ikesse paigutatud kolme-
haruline pSSstik (g). Pagstiku tllemine haru (h) asub
vinna vUljalSikes ja surutakse Uhes vinnaga pidevalt
tiles. Alumist parempoolset (Itlhemat) haru (i) haarab
pggstmisel tSmbeplaadi nokk, mille tagasit3mbamisega
pgastiku tllemine (pikem) haru vabastab vinna vlnnak-
-astme tagant» PUUstiku alumine pikem haru (j) luku
ettejooksul lligub kere pShja liistul ja el lase 133-
gimehhanismi enna vabastada kui lukk on taiesti ette
jooksnud ja padrunipeaa suletud. Lddgimehhanismi ase-
tus vinnastatult on toodud joone25.
Luku 33nsusse on paigutatud Iddkraud (m), mis
kaib oma nokaga labi sulu ja annab 133gi sUtikule.
Lddkraua tagumise osa SSnsusae on mahutatud 133k-
- 17 -
raua vedru (s), mis kokkusurutult toetub Uhe otsaga
Sdnsuse p6hja ja teisega vastu Iddkraua pesa kaant
(t), milline on kinnltatud tappidega luku ddnsusse.
Paastemehhanism on paigutatud kaepidemesse ja
paastemehhanism! alusesse (joon.27), mis on kappade
abil kerega Uhendatud. Paastemehhanism! aluse hoiab
keres riiv (a), mis vedru survel surutakse kere p6h-
jas olevasse vaijaldikesse. Kaepidemesse on teljega
paastemehhanism vinnastatult•
Joon.27.
kinnltatud trikkel (b), mille surub alaliselt ette-
seisu triklivedru (c). Triklisse on asetatud trikli-
hoob (d), mille Ulemine haru kaib tdmbeplaadi harnba
taha ja triklile rdhumisel surub tdmbeplaadi tagasi.
Triklihoova alumine haru toetub paastmisel trlklihoo-
va rShutisele (e). Triklihoova rdhutis on teljega kin-
nit atud kaepidemesse. Triklile vajutamisel surub rdhu-
tis triklihoova alumise haru ettepoole ja hoova pdbr-
lemisega vabastab Ulemise haru tdmbeplaadi harnba ta-
gant (joon.28).
- 18 -
Joon.28.
Vabastatud pSftstemehhanlsm ja osade asetus trlklile
vajutuae ISpul.
Seega igakordsel triklile vajutamisel saame al-
nult Uhe lasu, kuna uueks p&Mstmiseks (et trikli hoob
haaraks uuesti tSmbeplaadi hamba) tuleb trikkel lasta
vabaks. PUSstemehhanismi k&epide on kaetud puust pds-
kedega, mis kinnitatud kKepideme kUlge kruvidega.
Alusplaat (joon.29, a) on p3&stemehhanismi aluse
esiossa kinnitatud kaheastmeline plaat, mille esimene
Joon .29
- 19 -
suurem aste (d) on lukukoja peatamiseks ja tagumine
vinnajaaste (c) 133kraua vinnastamiseks luku tagasi-
jooksul. Astmete vahel on pikergune vSljalSige vin-
nakhoova sabale ja tagumise astme k3rval vUike valja-
ISige (e) paustlku vasakpoolsele harule lilkumise
vSimaldamiseks pUSstmisel.
Pftastemehhanlsmi aluse tagumises vUljalSikes
lligub tSmbeolaat (joon.30), mis annab trikli liiku-
mise edasi pHSatikule. TSmbeplaadi eesotaas ttlal on
nokk (a) paUstiku
parempoolse haru haaramiseks ja all
— Я '-4 vaijalBige kaitse- riivile, tagumises otsas pesa tSrnbe- plaadi vedrule ja
Joon.30. all hammas (b) trikli hoova jaoks
TSmbeplaadi vedru suriib t3mbeplaa,di pidevalt ettesei-
su.
Laetud relv kaitsevinnastatakse paastemehhanisml
aluseaae asetatud kaitseriivi (joon.28, a) abil.
Kaitseriivi pbbramisel t3mbeplaadi vfiljalSikesse, ta-
kistatakse t3mbeplaadi tagasiliikumist ja paastmine
muutub vSlmatuka. Kaitseriivi p33ramine teostub riivi
pdbriku abil, mis asub p&Ustemehhanismi aluse vaaakul
ktiljel* Pbbriku paigalhoidmiseks on kaks Umarikku 3na-
rat,kuhu kfiib p33riku nokk. Nende 3narate kohal aset-
sevad tahed “P” ja "S". Pbbrik tahel MPW tahendafc tiild
ja tUhel "S" - kaitset.
D, Relva tagasinBrge ja tagasinBrke vahendamine„
Tt-pUssi tagasipSrge, mis vdrdlemisi suur, on
vahendatud raua esiotsa kUlge kinnitatud t3ukevahen-
daja abil. Peale selle on luku tagasijooksu pehmenda-
miseks pUra ktllge asetatud kummipuhver ning relva ta-
gasipSrke hoo ttleandmiseks laskuri 31ale paigutatud
20
pUra kUlge neljakandiline ЗЗпез kummlpadi. Nlmetatud
vahenditega on vUhendatud ja pehmendatud tagasip6r-
get niiv3rra, et see el tekita laskurile raskusl rel-
va kUsltsemisel.
Raud (joon,31) on mUrsule lennusuuna andmlseks.
Raud paneb pUssirohu gaasidelt saadud J3u mojul relva-
osad lilkuma. Raual on sees 8 vintsoont nfllrsu juhtimi-
Joon.31.
seksj tagumisel osal on kolm rida Uhendusriive (a)
lukukojaga Uhendamls eks. Iga rea tagumine rllv on
laiem ja mahub alnult Uhendusrauhvi vastavasse soonde,
takistades rauda valestl Uhendamast.
Raud asub oma tagumlse osaga kere ббпез, liiku-
des sellest laskmisel edasi-tagasi. H36rumise vHhen-
damiseks on raua pealmine plnd sooniline.
Raua pbdrlemist takistab kere paremasse kUlge
kinnitatud rauarllv (joon.32), mille hammas vedru m3-
jul surutakse vastavasse
. - . soonde. Raua eslmesel ot-
f Хш • .„"b 3a^ on vint tSukevUhenda-
\^аавщшвтт1тптмШ)ШВЬм ja otsakeeramlseks ja
tSukevUhendaja rllv (b)
tSukevtthendaja palgal-
Joon.32. holdmiseks •
Тбикеyghenda.1 a (joon.33) on keeratud vastupldlse
vindiga raua otsa. Теша Ulesandeks on vUhendada relva
tagaslpdrke hoogu. T6ukev*dhenda jal on kaks gaasiava
(a), mis juhivad rauast v^ljunud gaase kSrvale. Viske-
laengust tekkinud gaasid paiskuvad suure J6uga vastu
tdukevfihendaja sisemist pinda. Gaaslde rShumlsest t6u-
- 21 -
kevUhendaja seesmisel pinnal surutakse tSukevfihendaja
Uhes rauaga ettepoole; et aga raud lasu ajal on relva-
osadega kindlast1 Uhendatud, siis pidurdatakse sellega
kogu relva tagasijooksu hoogu. TSukevUhendaja 15peb
trehtrikujulise leegisumbutajaga (b), milles on auk
raUrsu lUbimiseks. 20-mm tt-pUssil on kaka tSukevUhen-
dajat, milledest nr.2 kasutatakse siis, kui relv on
kinnltatud lafetile v31 soomusmasinasse. Suurema lUbi-
mS6du ja kaldenurga tSttu on tema pidurdusvSime suurem
kui tbukevUhendajal nr.3, mida kasutatakse Qlast lask-
raise 1.
Joon.33.
P£rast lasku liigub raud Uhea lukukojaga ja tema-
ga Uhendusea olevate osadega tahapoole. Osade tagaai-
liikumisega aurutakae kokku paigaletdmbe- ja taandur-
vedrud. Raua ja lukukoja tagasiliikumise pidurdab ISp-
likult puhvervedru, mis Uhtlasi pehmendab ka tagasi-
pSrget. Luku vabanemisel Uhendusmuhvist lukk liigub
tagasi Uksinda ja annab tagasijooksu 13pul t3uke kummi
puhvrl taldrikule, kaotades oma tagasijooksu viimse
hoo.
E. Padruninesa sulgemise tagamine lasu a.1al
1a avamine nUrast lasku.
Lasu ajal on raud Uhes lukukojaga eesseisus ja
lukk lukustatud lukukerre. Sulg toetub padrunikUbara
vastu ja suleb padrunipesa. Uheaegselt mUrsu liikumi-
- 22
se al garni sega гаиаббпез algab ka raua ja temaga Uhen-
duses elevate osade tagasijooks, Kuna kSitaja liigub
lukustusmuhvi kaitaja-tee sirgjoonelises os as, siis
osad oma vastastikust asetust el muuda ja padrunipeaa
jaSb suletuks. Alles siis, kui nrtlrsk on rauaSCnest
valjunud ja gaaside surve kadunud, jSuab lukustusnruh-
vi kSitaja-tee kdverus kohale ja paneb pbdrlema lu-
kustusmuhvi ning viimase ribid pddrduvad luku lukus-
tustappidu tagant vBlja.
LukutSukur (joon.34) asub kaane 66nes paigale-
t6mbaja ja taandurvedru vahel. Ta on kinnitatud kaa-
ne kttlge teljega. Luku ees-
seisus ollea rShub tema kan-
nale (a) taandurvedru kest
ja surub lukutOukuri kaane
36nde. Luku tagasi liikudes
vabaneb tSukur taandurvedru
survest ja tema pikem ots (b)
langeb lukukoja tapi ja luku
vahele. Lukukoda, liikudes
tagasi, annab tapi tagakUlje-
ga Idbgi tdukuri pikemale ot-
sale. LukutSukur omakorda an-
nab saadtid tduke luku esiot-
sale, millest luku liikumine
kiireneb ja eraldub lukuko-
jast.
F. Kestahe itmine ,1a .lailelaadimine.
T6mbik (Joon.35) on kinnitatud kahe кйра abil
luku eesotsas olevasse pessa. Oma пока (a) abil t6m-
bik haerab su-
lu kUljes ole-
va padrunikU-
bara ja luku
tagasiliikumi-
sel tdmbab kes-
ta padrunipe-
Joon.35«
23 -
sast vSlja, hoides
teda sulu ktlljes
(joon.36).
Kestaheitla
(joon.37, a) asub
magasinilukus ja
ulatub oma pika
kandilise otsaga luku vfiljalSikesse (joon.10). Luku
tagasiliikumisel kestaheitja tSukab vUlja sulu kttl-
jes oleva kesta. Kestaheitjat surub ettepoole kesta-
heitja vedru (b), mis vSimaldab talle pikuti liiku-
mist ja pehmendab kesta vkljaheitmist• Vedru hoitak-
se pesas vedrutoe (o) abil.
PSrast kesta-
heitmist lukk liigub
veel tagasi ja algab
uuesti etteliikumist.
Juhtumil, kui magasi-
nis on veel padruneid,
siis on ka lukutdke
luku teel kSrvale su-
rutud ja etteliikuv
lukk tSukab uue pad-
runi padrunipessa.
Joon.37.
G. Tt-phssi laadimlne magasini tUhjakssaamisel.
Relva tuhjendamine. kui magasin sisaldab
Magasini tUhjakssaamisel on ka pUss padrunitest
tUhi. Relvaosad on k3ik laadimisasendis (tagaseisus )•
Etteandja nokalt vabastatud magasin pesast vklja v3t-
ta ja uus tUidetud magasin pessa vajutada. Sellele
jUrgneb osade tegevus, nagu see on kirjeldatud esime-
sel laadirnisel.
- 24
Laetud pUssi ttlhjendamiseks votta magasin pesast.
Selleks tdugata vasaku kUe pbidlaga magasinilingi hoob
ette; hoova survel magaainilink vabaneb magasinihamba
tagant ja magasinitSukur lUkkab magasin! pesast vhlja.
Vabanenud magasin vStta vasaku kfiega pesast vUlja ja
asetada k3rvale. Parema kaega laadimiskUepidemest lukk
aeglaselt tagasi tOmmata; kui kestaheitja ots hakkab
padrunikUbarat puutuma, siis, hoides laadlmiskdepide-
mest, eraldada padrun vasaku kUega sulu kill jest ja
vdtta vUlja.
PUrast seda lukk t&Lellkult tdmmata tahaseisu,
lUkata laadimiskUepide ette ja rivistada. NUtld haara-
ta parema kaega luku kdrvast ja vasaku kUe kahe esi-
mese sGrmega tagasi tSmmata lukutGkke hoova saba, las-
ts lukk aeglaselt ette minna ning umbes 10 cm enne 13-
pulikku eesseisu jdudmist vabastada lukukGrv, et lukk
jfirsult ette jookseks. Triklile vajutades vabastada
IGbkraud vinnast.
H. Sihtimis vahendid.
1. Harilik_sihik.
Harilik sihik (joon.38) asetub alusega pUssil
olevas pesas. Alusel (a) on tahapoole kGrgenevad ser-
ved, mis IGpevad kGrvadega. Sihikuklapp (b) on kinni-
tatud aluse kGrvade vahele ja tema tagumisele otsale
rShub sihikuklapi vedru (c), hoides klappi kohal. Si-
hikuklapp IGpeb sihtharjatoruga (d), mille IGhes lii-
gub sihtharja kand, Torul on kaks kriipsu, valge ja
punane, sihtharjal olevate jaotiste kohakuti seadmi-
seks.
Klapil on jaotised 0-15-ni, s.o. laskmiseks
1500 meetrini. Jaotised on iga 100 m tagant. Klapi
vasakul kUljel on vUljalGiked kaeluse riivile.
Sihikukaelus (e) vSimaldab anda sihikule kGrguti
vajalikku seadet. Kaelusel on neljakandiline auk kla-
pil liikumiseks ja pikuti uurded, milles liigub kaelu-
se rliv.
25 -
Joon.38.
Sihtharla (f) kaudu toinmb aihtimine. Harjal
on к and, mille augus on aihtharja kruvi, nihutami-
seks klllgauunaa; dial salk aihtimieeka ja tagaktll-
jel jaotiaed 0-20-ni, paranduate tegemiaeka auunaa,
kua iga jaotia vaatab kahele kauguatuhandlkule.
Tt-pttssi optiline aihik kooaneb 30-cm-pikkusest
sihttoruat (joon.39), mille fi on 30 mm. Objektiiv an-
nab pbSrdpildi taaapinnaa a, kua aaub jaotiaplaat
graveeritud joontega (Joon.40).
- 26 -
pddrde-
mehhanism
Joon.39.
Jaotisplaati on vSimalik nihutada Ules, alia,
paremale ja vasakule pdBrdemehhanismide abil, mis
asuvad vaijaspool sihttoru. Jao-
tisplaadi ptftJramisega Ules v5i al-
ia, on vSimalik seada sihiku кбг-
gust vastavalt margi kaugusele ja
paremale ning vasakule nihut anise -
ga arvesse vdtta tuule ja deri-
vatsiooni mdju.
Pildi pddramisseadis asub ta-
gapool jaotlsplaati. Ta koosneb ka-
T„„ до hest laatsest ja annab margist рй-
joon.eu. ripildi ning jaotlsplaadist рббг-
pildi tasapinnas Si. Seda teistkordset pildi kuju-
tust tasapinnas Si пйете vaadates lUbi lURtsedest
koostatud okulaari.
Tt-pUssi optilise sihiku suurendus on 4x, vaa-
tevttlja suurus 10° ja vaijatulekupupill ft 6 mm. Oku-
laaril puudub seadis silmateravuse reguleerimiseks,
ning seepUrast on teravus sihttorus pandud alalisele
kaugusele. Sihttoru on asetatud alusele, mille abil
ta kinnitatakse pUssi kUlge. Vasakul pool on tiib-
mutter, mis kinnitab sihikualuse keskmise osa abil.
Sihttoru eesotsas on objektiivi kaitse, mis ette-vSlja
tSmmates .varjab objektiivi p&ikese kiirte eest. Siht-
toru tagumise otsa kUlge on kinnltatud kummist silma-
kaitse.
Jaotisplaadi tQstmiseks on sihttoru Umber рббг-
lev ketas (joon.41), mis on varustatud jaotistega
- 27
Joon.41•
Joon.42
0-20, a.o. laskmlseks 2000 m. Kettai on teine sama-
de jaotlstega kSrgem ring (a), kua liigub nttltaja
(joon.42) teises otsas olev pdkats, mis kargab iga
sihiku tttisastme juures nak-
suga vastavasse jaotisse ja
holab nSitaja seadel. Kttsitse-
ndee hSlbustamlseks on ketta
servad aakilised, '
Jaotisplaadi paremale ja
vasakule pddramiseks on pddr-
demehhanismil vasakul kUljel
trumm. Truramil on null seadest
kummagile poole Ю jaotist,
punased ja mustad. Trummi oma
poole pttttrates - s.o. punaseid suurendades - liigub
jaotisplaat paremale: trummi ettepoole pdbrates -
must! suurendades - liigub*jaotisplaat vasakule. Kui
- 28
laskmisel osutub tarvilikuks parandus vasakule, alls
nihutame Jaotlsplaati paremale, s.o. lisame punaseld.
Pddrdemehhanismi all on aken Jaotisplaadi val-
gustamiseks•
Optilise sihikuga laskmisel hoida slim 8 cm kau-
gusel okulaarist. See tagab, et pUssi tagasildbgil
optiline sihik ei рбгкака vastu laskuri silma. Selle
vfiltimiseks harjutada optiliaest sihikust sihtima
vUljasirutamata kaelaga,
I. Uhendavad osad*
PUssi kere (Joon.43) mahutab ja Uhendab k6ik
t33tamiseks ja kUsitsemiseks vajalikud osad, Kere
Joon.43,
tagumises j&nedamas osas on 63s, luku ja lukukoja
liikumise v3imaldamiseks. Kere eesmises, torutaoli-
ses osas on pesa rauale. Kerel on peal ava lukukoja
ja luku juhtivatele tappidele ja luku kSrvale. Pare-
mal on kesta v’dljaheitmiseks kestaava (b), vasakul
magasinipesa, mille tagumisse ossa kUib magasinilukk.
All on ava paastemehhanismi mahutamiseks ja riivld
pUSstemehhanismi kinnitamiseks •
Eesotsal on auguga k3rv (c) kaane kinnitamiseks
ja taga - all, pUratoepesa (d) pUratoe kinnitamiseks.
Kere pdhjas vasakul kUljel on liist, mida mbbda lii-
gub paastiku vasakpoolne alumine haru,
Kere on tagant suletud pUraga (Joon.44), mis
telje abil on kinnitatud kere kUlge. PUra pbbrdub
- 29
Joon.44.
hoo vdtab vastu puhvritaldrik (b),
avamisel alia.
PUral on taga-
sipSrke pehmen-
dajana nelja-
kandiline kummi-
torust pad! (a),
mis hSlbustab
pttssi Slashoid-
mist ja jaotab
tagasipSrke Uhe-
taoliselt Slale.
Luku tagasi
jooksu piirami-
seks on pdrasse
kinnitatud kum-
mipuhver. Luku
tagasijooksu
pressides kokku
puhvri. Puhvrit ja puhvritaldrikut hoiab kinni pdras-
se keeratud puhvripesa kaas (c).
Рйга keresse ulatuval о sal on peal kaks tappi
(d), mis kUivad kaane tagumises otsas olevatesse vdl-
jalSigetesse. Suletud p‘dra hoiab kinni kerekaas, mil-
le riiv kaib pdrahamba (e) taha.
Kaas (joon.45) on kinnitatud kere kUlge tel.lega
(joon.46). Telje pea peenem s66r moodustab kirbu (a).
Joon.45.
Telg asetatakse kohale vasakult paremale. Avatud
kaant hoiab kerest eemal kaanetugi (joon.47), mis
vdimaldab teostada kSiki relva lahutamiseks vaja-
likke vStteid, lima et seejuures tarvitseks kaant
dial ho Ida. Suletud kaant hoiab kinni kaaneriiv
- 30
Joon.47.
Joon.46.
(joon.48), mis on‘paigutatud kaande pikutiliikuvalt
ja mida taandurvedru surub pidevalt tahapoole, nil et
kaaneriivi hammas (a) haagib end pUrahambaga, sulgedes
kaane.
Kaanerliv on kinni-
tatud kaane ddnde Idksu-
ga (b), mille Ulemine ots
spiraalvedruga surutakse
kaane vastavasse pessa.
Ldksu avamiseks, kaane-
riivi ja taandurvedru
vUljavdtmiseks, on kaane-
riivist tahapoole valja-
ulatuv ldksu saba (c),
mida tuleb rdhuda alla-
poole•
Kaaneriivi kUlge on
kinnltatud link (d), mil-
le alum!st otsa rdhub pi-
devalt Ulespoole vedru.
Joon.46. Kaane avamiseks rdhu-
takse link Idpuni Ules.
Rdhuralsel link oma harudega surub vastu pUra ja rdhumi-
se jUtkamisel nihkub riiv ettepoole, riivi hammas vaba-
neb parahambast ja kaas avaneb.
Kaane ja pttra Uhendamiseks on kaanel kaks vfilja-
1diget, kuhu kUivad pttra tapid. Kaane kinnipanekul pa-
ratapid IMhevad kaane vttljaldigetesse ja hoiavad pMra
kindlalt keres.
- 31 -
S.peattlkk.
20-mm tt-nUssi koostvdtmine ,1a kokkupanemine.
A. Koostvdtmine.
Tt-pUss vdetakse koost puhastamiseks, Ulevaatu-
aeks, parandamiseks, lasketakistuste kdrvaldamiseks
ja dppusteks.
Vajadus tt-pUssi koostvdtmiseks vdib tekkida
igal ajal, nil pUeval kui ddpimeduses ja mitmesugus-
tes tingimustes (lahingu-, vaija- ja kasarmuolukor-
ras). Seeparast peab oskama tt-pUssi koost vdtta ja
kokku panna kdigis neis olukordades»
Vastavalt vajadusele tt-pUss vdetakse koost kaa
taielikult vdi osaliselt.
Koostvdtmisel ja kokkupanemisel talitada ette-
vaatlikult ja pidada kinni jargmistest reeglitest.
Tddvdtete taitmisel algaja ei tohi tdtata. Alles
sits, kui diged tddtamisvdtted on kindlasti omatud ja
enam ei tule ette kobamisi ega eksimusi reeglite vas-
tu, vdidakse vahehaaval suurendada todtamiskiirust.
Eksimusteta todtamine on alati kiirem ebadigest, kui-
gi ta on viimasest n&iliselt aeglasem.
Peale eelnimetatu tuleb vdtta reegliks, et tt-ptis-
si koostvdtmine ja kokkupanemine peab sUndima osade
Uksteise vastu tagumiseta; hoiduda osade kohaleasetami-
sest jduga ja alati jUlgida osade asetust. Enne koost-
vdtmist jSlgida, et lukk ei oleks tagaseisus.
Koostvdtmiseks kasairauolukorras asetada ptiss laua-
le, jalgadega joon,49 naidatud puust alusele. Edik
eraldatavad osad asetada lauale vdi laialilaotatud rii-
dele, Uksteise kdrvale. Keelatud on asetada osi Ukstei-
se peale, millega vdidakse neid vastastikku mdlkida ja
takkida. Koostvdtmine toimlib alljUrgnevas jarjekorras.
- 32 -
Raua eraldamine. Raua eraldamiseks toetada vaaa-
ku kUega kaane eslotsale ja suruda pdidlaga rauariivi
saba vastu
keret. Haara-
ta parema kUe-
ga rauast, jU-
medama osa 11-
gidalt ja pdd-
rata raud 13-
puni (60°) Va-
sakule (oma
poole) ning
tSmmata ta et-
tevaatlikult
Joon.50. (Joon-
Tdukevflhendaja eraldamine. Suruda vasaku кйе p3id-
laga tSukevBhendaja riiv alia, nil et riivi hammas tu-
leks tdukevUhendaja vftljaldikest valja ja keerata tdu-
kevUhendaja, paremale pddrates, raua otsast dr a. Suru-
mine tSukevfihendaja riivile katkestada, kui riivi ham-
mas on t3ukev3hendajast vUljas.
Luku eraldamine. Avada kaas, milleks vasaku kUega
hoIda pUssi keret alt ja parema kUe peoga rdhuda kaane-
riivi link Ules ja suruda (joon.51) ettepoole. Avane-
nud kaas jUtta toele; vasaku kUega pUssi kere Ulal hoi-
da ja parema kUega pddrata pgtratugi vastu kere pdhja,
kSSnata para alia ja lasts relv tugineda sellele.
Luku eraldamiseks vdtta lukustusmuhvi vdti (joon.
5Й) ja, parema kdega kaant Ulal hoides, asetada vdtme-
rull lukustusmuhvi juht-teesse, nii et vStmehammas toe-
tuks vastu kere j'dmeduse UUrt. V3tme kohalhoidmiseks
lasta kaas ettevaatlikult alia. Haarata parema kdega
lukukdrvast, nelja sdrmega pealt ja pdidlaga alt, ning
tdmmata lukk kerest vUlja. Kui lukk hakkab kerest val-
ja jOudma, toetada lukku vasaku kUega alt, et ta ei ku-
kuks esiotsaga vastu kere pdhja.
- 33 -
Joon.52.
- 34 -
Lukukoja eraldamine, Kaas asetada aarmisse Ules-
seisu. On soovitav, et kaant Ulalseisus kinni hoitaks.
Parast kaane avamist suruda vasaku kaega magasiniluku
riivi sabale ja parema kaega valja suruda magasinilukk
kere33nest. SeejHrele ara v3tta lukustusmuhvi v3ti.
NUtid haarata parema kaega lukukoja pealmisest tasapin-
nast ja t3mmata lukukoda tahapoole valja. Kere33nest
vaijatulekul toetada lukukoda vaaaku kgega alt.
Vajadusel v3ib valja t3mmata tahapoole ka lukuko-
da Uhes rauaga, kuid sei juhul peab tSukevahendaja ole-
та 3ra keeratud.
Pdastemehhanismi eraldamine, Haamri varrega v3i
selleks valmistatud puust pulgaga rShuda lahti paaste-
mehhanismi aluseriiv. Samal ajal t3mmata parema kaega
kaepidemest paastemohhanismi alus tahapoole, kuni see
eraldub kere pShjast. Eraldatud paastemehhanismist val-
ja v3tta t3mbeplaat ja tSmbeplaadivedru.
Luku osaline koostvStmjne, Vabastada 133kraud vin-
nast; selleks suruda paastik sSrmega taha. Suluv3tme
vastava otsaga suruda 13puni alia 133krauapesa kaas ja
p33rata veerand ring! v3rra, mille jarele 133krauavedru
surub kaane pesast valja. V3tta vaija 133kraua vedru.
Kruvikeeraja otsaga suruda vinnakhoova telg paremale
valja ja eraldada vinnakhoob. Seejarele pista s3rm lobk-
raua 33nde ja v-alja tOmmata 133krauad,
Taandurvedru eraldamine, Taandurvedru eraldamiseks
r3huda kaega kaaneriivile, vajutada alia parema kae
pbidlaga kaaneriivi 13ksu saba, lasta nihkuda riiv pik-
kamdSda tahapoole ja v3tta see Uhes taandurvedruga kaa-
nest v£lja. Parast seda valja tSmmata kaanest taandur-
vedru kest.
Kaane eraldamine, T3sta kaas pUstloodi, suruda tel-
jeriiv alia ja t3ugata telg vasakule. Vasaku kaega kaant
pUstloodis hoides, parema kaega 13plikult valja t3mmata
ja eraldada kaas.
Sihiku eraldamine, Sihiku eraldamiseks t3sta sihi-
kuklapp tiles ja vasakukae pbidlaga suruda alia vedru
- 35 -
ning sihikualus pesast tdugata ettepoole vaija. Vedru
alia kogimenud mustuse kdrvaldamiseks Ura vdtta ka si-
hikuvedru, milleks vUlja keerata sihikuvedru kruvi.
Magasiniluku eraldamine, Eraldamiseks lUkata ma-
gasinilukk pessa; kruvikeeraja otsaga teljeriiv alia
suruda ja tdugata telg vdhe tahapoole, seej&rele hoi-
da vasaku kSega riivi ja parema kaega tdxnmata telg
vaija ning eraldada magasinilukk.
Magasiniluku taielik koostvdtmine, Torniga vUlja
lUkata magasinilingi, tdukuri ja lukutdke hoova teljed
ning eraldada magasiniluku kaas ja seejuures vabanenud
osad. Magasiniluku kaanest eraldada magasinilingi hoob.
LUkata vUlja kestaheitja vedrutoe pulk ja eraldada kes-
taheitja ning vedru.
Luku tUiendav koostvdtmine, Luku taiendaval koost-
vdtmisel eraldada pa^stik ja vinn; selleks nende teljed
lUUa torniga vaija ja eraldada vabanenud osad.
Tdmbiku eraldamiseks asetada lukk tagumisele otsa-
le, tdmbikuga vasakule. Kruvikeeraja otsaga suruda tdm-
bikut vasakule, kuni tdmbikukapad tulevad pesast vUlja.
Seejarele kangutada tdmbik Ules (joon. 53 ja 54).
Sulu eraldamiseks keerata tdmbiku soones olev
vastkruvi vaija ja eraldada sulg lukukerest suluvdt-
mega (joon.55).
Paigaletdmbaja eraldamine, Paigaletdmbaja eralda-
takse ainult perioodilistel puhastamistel ja dppeots-
tarbel. Kui koostvdtmisel on ette nahtud paigaletdm-
baja eraldamine, siis eraldatakse enne kaant kaane-
tugi, mis takistab paigaletdmbaja eraldamist.
Kaanetoe eraldamiseks asetada toe alia kruvikee-
raja; suruda kaas kinni ja .Ulestousnud kaanetoe kUba-
rast vaija tdugata kinnituspulk. Seej'drele eraldada
vabanenud kaanetugi ja vedru.
Paigaletdmbaja eraldamiseks asetada kaas lauale
pUsti kdrvadega allapoole; suruda tugeva puupulgaga
36
Joon.53
37
Joon.54
38 -
Joon.55.
paigalet3mbaja nokka vShe
tagasi, nil et vedru sur-
ve kaanetoe pesale kaob;
v3tta valja kaanetoe pesa-
pulk ja vabastada paigale-
tSmbaja nokk. Vabanenud
paigalet3mbaja jookaeb ved-
ru raSjul vastu lauda. Eral-
dada vabanenud paigaletSxn-
baja ja lhadrud,
PaigaletSmbaja eralda-
mist ja kohaleasetamist
teostada kahe mehega.
13. Kokkupanemine«
Kokkupanemine toimub
koostvStmisele vastupidi-
ses jUrjekorras.
Paigalet3mbaja kohale-
asetamine» Asetada kaas
ptlsti lauale, pista joon.56
naidatud jUrjekcrras paiga-
letombaja- ja puhvervedrud
kaane 33nde; panna kohale kaanetoe pesa; suruda tugeva
puupulgaga kaanetoe pesale, kuni pesapulk laheb kohale
Kui pulk on kohal, lopetada aeglaselt surve ja lasta
paigaletombaja ved-
ru sirguda. Kaane-
(----f fil* /* /* f) tugi asetatakse ko-
\ III III/ III I I hale» kui kaaa on
V J J J-J J J kerega Uhendatud.
Luku koostami-
T c/. ne« Keerata sulg
Joon-55- inhale nil, et lu-
kukere sooned tUpsalt Uhtuksid ja kinnitada sulg vast-
kruviga. TSmbiku saba juhtida vastavasse soonde ja su-
ruda t6mbik paigale. Panna kohale vinn ja p&'astik.
Lddkraud paigutada luku 33nde ja, pUUstikut tahapoole
rShudes, lilkata etteseisu. Asetada kohale vinnaknoob ,
- 39 -
ja suruda sisse vinnakhoovatelg. Asetada iddkvedru
Iddkraua 63nde ja sulgeda Idokrauapesa kaanega.
Magasiniluku koostamine, Asetada kohale kesta-
heitja, kestaheitja vedru ja vedrutugi ning kinnita-
da viimane pulgaga. Asetada kohale magasinilingi hoob
ja vedru ning kinnitada teljega. Panna kohale lukutd-
ke, lukutdkkehoob, vedru ja telg. Sulgeda magasinilukk
kaanega. Asetada kohale magasinilink ja lingitelg, mis
Uhtlasi kinnitab ka magasiniluku kaant. Viimasena ase-
tada kohale magasinitdukur, kinnitades seda teljega.
Magasiniluku asetamine pessa, LUkata magasinilukk
pessa. Asetada magasiniluku riiv ja vedru kohale ning
kinnitada teljega. PSrast riivi kohaleasetamist tSmma-
ta magasinilukk vasakule.
Sihiku kohaleasetamine. Kui on eraldatud sihiku-
vedru, asetada see kohale ja kinnitada kruviga, mille
jSrele lUkata sihik alusega pessa.
Kaane kohaleasetamine, Asetada kaas pUsti kerele
ja lUkata telg vasakult kaanekSrvadest labi. Kui oil
eraldatud kaanetugi, siis asetada ka viimane kohale.
Taandurvedru ,1a kaaneriivi kohaleasetamine. Taan-
durvedru kest asetada kohale ja lUkata tagaseisu; see-
juures kontrollida, et lukutSukur j££ks Ules.
Asetada taandurvedru juhttorule ja suunata kaane-
SSnde ning rShuda kaaneriiv kohale.
Paastemehhanism! kohaleasetamine. Asetada tSmbe-
plaat ja tSmbeplaadi vedru kohale. Haarata paUstemeh-
hanism kUepldemega paremasse katte ja suruda vastu ke-
re pdhja; toetades pdUstemehhanismi vasaku kSega alt;
juhtida paastemehhanism! aluse kUpad keretappide vahe-
kohtadesse ja lUkata ettepoole, kuni riivi sulgemise-
ni.
Lukukoja kohaleasetamine. Lukukoda asetada esi-
otsaga kerre ja juhtida riiviots kerepShja soonde.
Suruda paremak’de pdidlaga riivi tagumine ots alia-
- 40 -
pool©, nil et riivi esimene alumine kand mddduks kere
tagumisest otsast ja kerepdhja liistu tagumisest kald-
pinnast. Siia lUkata lukukoda ettevaatlikult ettepoole
kuni peatuseni; suruda riivi tagumine ota uuesti alia
ja tdugata lukukoda ette, kuni riivi kand jaSb peatuma
p&ttstemehhanismi alusplaadi astme taha.
Luku kohaleasetamine. Vinnastada Iddkraud, sel-
leks rdhuda vinnakhoova saba vastu lauda, lUkates luk-
ku vahe ettepoole. Asetada lukk kereddnde ja jatta lu-
kukojast vahe tahapoole. Asetada konale lukustusmuhvi
vdti ja kontrollida, kas lukukoda ja lukustusmuhv on
diges asendis. Seejarele haarata lukukdrvast ja lUka-
ta lukk hooga lukukotta. Eraldada lukustusmuhvi vdti,
sulgeda para ja toetada relv pUratoele. SeejUrele,
hoides para vastu kere otsa ja vajutades kaanelinglst
kaaneriiv ette, sulgeda kaas. Eime kaane sulgemist
kontrollida, kas taandurvedru kestatapp on Surmises
eesseisus ja lukutdukuri kaaneddnes; kas lukk ja luku-
koda on UUrmises eesseisus ja kas pUra toetub tSieli-
kult vastu kere tagumist otsa. Kontroll tagab, et kaa-
ne sulgemisel ei tekiks rikkeid ega taotisi.
PUrast kaane sulgemist lUkata magasinilukk kohale.
TdukevShendaja kohaleasetamine. ToukevShendaja
keerata Idpuni raua otsa, kuni riivinokk laheb vasta-
vasse pessa.
Raua kohaleasetamine, Rauda kahe kUega kinni hoi-
des, juhtida raua tagumine osa ettevaatlikult kereddn-
de. Et rauariivihammas lUheks vastavasse soonde, sel-
leks juhtida raud rauapessa nil, et teine soon, luge-
des punasest soonest paremale, satuks kere otsal ole-
va punase mUrgiga kohakuti. LUkata raud ettevaatlikult
taha ja keerata paremale, kuni punased mUrgid kerel ja
raual on kohakuti, mil rauariiv lUheb naksudes vasta-
vasse soonde.
Parast raua kohaleasetamist kontrollida raua di-
get Uhendust Uhendusmuhviga raua tdmbamisega ettepoo-
le; kui raud ei ole dieti Uhendatud, tuleb ta tdmba-
misel kereddnest vUlja.
- 41 -
4.peatilkk.
Jalad ,1a pSratugi,
Laakmiaeka Slalt toetatakae relv jalgadele ja
pUratoele. Jalad on pddratavad nil relva pikutitelje
kui ka vertikaaltelje timber. Selleka on kere eeami-
sele ailindrilisele otaale pddrlevalt kinnltatud jal-
gade pakuhoidla (joon.57, a). Jalgade pakuhoidja lii-
Joon.57.
- 42 -
kumine on piiratud kere ktlljes oleva kere kallutamise
piirdetapiga, iiiis asudes pakuhoidja резаз (Ъ), vSimal-
dab keret kallutada kahelepoole 15° ulatuses. Jalgade
paku teljele on pdb'rlevalt asetatud jalgadepakk (c),
mille aeea on vedru. Vedru tilesandeks on tuua kesk-
asendist korvaleka’dnatud jalgade pakk jaile normaal-
aaendiaae ja piirata кййпаки ulatust umbea 30° v3rra
paremale ja vaaakule. Jalgade раки alia on keeratud
mutter (d) раки kohalhoidmiseks.
Jalgade раки kUlge on telgedega kinnitatud jalad
(e), mis on kd'dnatavad tahapoole, vastu kere alumist
khlge.
Karmiste seisundite piirajaiks on jalgade muhvid
(f), mis oma tappidega lahvad muhvivedru survel jal-
gade раки vastavatesse pesadesse. Jalgade muhvi kaega
h31psamaks pesast valjatSmbamiseks on muhvi vaiispind
rihvlitud. Jalgade pikkus on muudetav valjat3mmatava-
te kftppade (g) abil, mida v3ib kinnitada nende kaigu
pikkuses jalakaeluse kruviga (h). Kapa taielikku vSl-
jatSmbamist ja pddrlemist takistab кара soonde ulatuv
ja jalakaelusesse keeratud juhtkruvi ots.
Paratugi (joon.58) on kinnitatud teljega kere ta-
gumise otsa kUlge ja on kUSnatav ettepoole kere alumi-
se ktilje vastu. Seisundi piirajaks on pdratoe riiv
(a), mis tapiga laheb vedru survel paratoe pesa vaija-
ISikesse. Paratoe pikkus on reguleeritav paratoe muhvi
(b) keeramisega. Paratoe varvast labiulatuv piirdepulk
takistab paratoe muhvi taielikku vaijakeeramist. Para-
tugi on varustatud kapaga (c).
Jalgade ja paratoe eraldamine, Jalgade ja paratoe
eraldamine vSetakse ette ainult erilisel vajadusel
Ulevaatuseks, parandamiseks ja taielikuks puhastami-
seks. Harilikul puhastamisel eraldatakse ainult jala
kapp, mis marjakssaamisel roostetab.
Jalgade eraldamine, Keerata valja jalgade раки
hbidvSru kruvi ja keerata ara v3ru. Vabastatud jalga-
de раки hoidja ara tSmmata kerelt koos jalgadega.
- 43
Paratoe eraldamine,
Paratugi pddrata vastu ke-
ret ja para alia lasta.
Nahtavale ilmunud kinnitus-
kruvi vaija keerata ja telg
vasttorniga vaija lUUa. Va-
banenud para ja paratugi
ara vStta.
Jalgade koostvStmine.
Eraldada jalgade paku hoid-
ja jalgade paku kill jest,
milleks jalgade paku kinni-
tusmutri pulk vaija ItiUa ja
ara keerata mutter. Vabane-
nud jalgade paku hoidja vai-
ja vStta. Jalgade paku hold-
ja vedru eraldamine ei ole
soovitav. Vajadusel eralda-
miseks vedru kokku suruda ja
alumine vedrutugi vaija liiila,
mille jSrele vabaneb vedru.
Eraldada jalad jalgade
pakust, milleks keerata lab-
т. ro ti kummalgi jalal eraldi
uoon.oo. kinnituskruvi, mille jargi
jalg eraldub pakust. Jala koostvStmiseks eraldada rnuhv
ja vedru. Parast seda eraldada jalakUpp, milleks lahti
keerata kaelus ja juhtkruvi.
PUratoe koostvgtmine. Torniga vaija liltla paratoe
кара ja muhvi kinnituspulgad ning eraldada kapp. vai-
ja keerata paratoemuhv, mis kaib vindiga paratoe rii-
vi kUlge. Eraldada riivi vedru ja paratoe кара varb.
Paratuge ei vSeta koost harilikkuael puhastustel.
Jalgade kokkupanemine, Kokkupanemine teostub
vastupidises jarjekorras koostvStmisele•
- 44 -
Kokkupanekuks:
- asetada кара varb Jala ЗЗпзиззе, keerata sisse
k&pa juhtkruvi ja kinnitada kaelus;
- panna kohale vedru ja muhv ning kinnitada jalg
jalgade paku kUlge;
- Uhendada jalgade pakk pakuhoidjaga.
Kokkupandud jalad Uhendada kerega ja kinnitada v3-
ruga.
Paratoe kokkupanemine. Paratoe kokkupanemiseks:
- Uhendada kUpavarb paratoe riiviga;
- Uhendada pUratoeriiv vedruga ja asetada pessa,
nil et riivi hoidliist laheks soonde;
- suruda riiv alia ja Uhendada muhviga;
- kinnitada kapp kapavarvaga, nil et кара 13ike-
ga serv oleks riivipesa nummerdatud poolel;
- Uhendada kapp muhviga,
Kokkupandud paratugi koos paraga Uhendada kerega
telje abil ja telg kinnitada kruviga.
S.peatUkk.
Ulevaatus ja mehhanismide kontroll
A. Vlevaatus.
Kere ja jalad, Kere seinad peavad olema sirged;
pindade ja vdljalSigete served, mille vastu hSSruvad
liikuvad osad ja eriti seinte Ulemised servad, kus
liiguvad luku ja lukukoja pinnad, peavad olema vigas-
tusteta ja tSketeta. Samuti tuleb pddrata erillst ta-
helepanu кегеЗбпе esiosa seintele, mille sisse k&ib
raud, ja kere tagumistele seintele, mis Uhendavad pg-
ra. Kere asetus jalgade paku pesas peab kere kallutust
vdimaldama takistusteta. Jalgade paku vedru peab suru-
ma Urapddratud jalad endisesse asendisse. Jalgade ja
kere Uhenduses ei tohi olla tunduvat logisemistt
- 45 -
Kaas, Kaane Ulevaatusel selgltada:
- kas kaaneriivil ei ole tUkkeid ega taotisi,
mis takistavad riivi liikumist vdi kaane rii-
vistamist}
- kas kaaneriiv ei logise kaanes;
- kas riivildks ei ole kulunud ja ISksuvedru
tddtab hoogsalt;
- kas kaanetoe vedru surub tiles kaane riivi ava-
misel ja hoiab teda nil kdrgel, et vSimalduks
luku ja lukukoja eraldamine.
Рйга, Рйга Ulevaatusel tuleb vaadata:
- kas pfira ei loksu kere Uhenduses ja teljel;
- kas p&ra servadel ei ole takkeid, mis takista-
vad kerega tihendamist;
- kas kummipuhver el ole kivistunud.
Magasiniluku Ulevaatusel selgitada:
- kas magasinilukk liigub pesas niivSrd vUikese
h63rumlsega, et lukku oleks vdimalik sisse
ja vaija lUkata sdrmede abil;
- kas telgede otsad ei ole taotud ja teljed tu-
levad vaija lima tagumiseta;
- kas magasinilukk pdbrleb vabalt teljel ja rii-
vi vedru surub energiliselt riivi Ules;
- kas lukutdkke vedru tdbtab hoogsalt ja surub
lukutdkke aarmisse parempoolsesse seisu;
- kas magasinilingi hammas ei ole kulunud ja link
pbdrleb vabalt teljel;
- kas magasinilingi hoob liigub vabalt teljel ja
vedru tbbtab hoogsalt;
- kas kestaheitja ei loksu pesas ja vedru surub
seda taielikult etteseisu.
Paastemehhanismi Ulevaatusel kontrollida:
- kas trikkel pddrleb vabalt teljel ja kargab
vedru survel energiliselt eesseisu;
- kas triklihoova Ulemine haru ei ole kulunud ja
suudab viia tSmbeplaadi tagasi;
- kas tSmbeplaadi hammas ei ole kulunud ega mu-
renenud ja vedru viib tSmbeplaadi hoogsalt ette;
- 46 -
- kas alusplaadi astmed ei ole takitud ega mure-
nenud;
- kas kaepidemepSsed on kinni ja paastemehhanis-
mi alus ei loksu kere Uhenduses; riiv peab sul-
gema kindlalt paastemehhanism!;
- kas kaitseriiv seisus ”3” takistab tCmbeplaadi
liikumist.
Lukukoja Ulevaatusel kontrollida:
- kas lukukoja juhtivatel pindadel ei ole takkeid
ja lukk liigub keres hbSrumiseta;
- kas lukukoja riivi eesmine alumine ja tilemine
kand ei ole kulunud, murenenud ega takitud;
riiv peab liikuma teljel vabalt ja vedru sur-
vel kargama hoogsalt oma alumise kannaga alus-
plaadi astme taha;
- kas lukustusmuhv pddrleb vabalt lukukojas;
kaldpinnalisel teel ei tohi olla taotisi ega
takkeid, mis takistavad kaitajarulll liikumist;
lukustusribid peavad olema terved, taketeta ja
kulumata; tihendusrouhvi kinnitus ja asetus luku-
kojas peab olema muutmata, s.t. lukukoja tagu-
mise otsa peal olev mark peab tihtuma muhvi mSr-
giga; Uhendusmuhvi ribidel ei tohi olla takkeid
ega taotisi, mis takistavad raua tihendamist.
Luku Ulevaatusel kontrollida:
- kas luku juhtivatel pindadel, lukustusriividel
ja taandurvedru kesta tapi pesal ei ole takkeid
ega taotisi, mis takistavad luku liikumist ja
lukustamist;
- kas lijbkraud liigub vabalt lukukeres; loSkraua
nokk ei tohi olla murenenud, Itihikeseks kulu-
nud ega murdunud;
- Iddkraua vinnakhammas ei vSi olla kulunud ega
murenenud;
- kas paastik pddrleb vabalt teljel ja telje ot-
sad ei ole taotud, mis takistavad telje vaija-
vStmist;
- kas paastiku harud on kulumata;
- kas IQdkraua vedru viib Idokraua hooga ette;
47 -
- kas aulg on diet! pessa keeratud ja ei loksu
pesas; Iddkraua augu timber ei tohi olla pra-
gusld, murenemist ega lohke; kui sulul on
Ibdkraua augu timber stlgavad pdletisaugud ja
praod, siis sulg asendada uuega;
- kas tdmbik ei loksu pesas; tdmbikuhammas ei
tohi olla murenenud ega kulunud; tdmbikul peab
olema kUllaldane vetruvus ja пока pikkus sel-
line, et ta suudaks haarata padruniktlbarat •
Raua Ulevaatus, Raua soonilisel vSlispinnal ei
tohi olla tSkkeid ega taotisi, mis takistavad raua
vaba liikumist kere silindrilises esiosas, Rauarii-
vid peavad olema sirged, taotisteta ja taketeta, mis
takistavad tlhendusmuhviga Uhendamist. TSukevahendaja
riiv peab olema tugev ja riivihammas kulumata. TSuke-
vShendaja ei tohi logiseda raua otsas,
Rauadds ja padrunipeaa peavad olema puhtad. Odnes
ei tohi leiduda paisuvusi, pragusld, kiske, silmanah-
tavat vasestust ega muid vigu, mis vahendavad jooksu-
tihedust ja vastupidavust.
Padrunipesas ei tohi olla stAgavaid roostejdlgi
ega muid vigu, mis takistavad kesta valjatulemist ja
vdivad pdhjustada t&abiku murdumist. Tagumisel kooni-
lisel pinnal ei tohi olla takkeid, mis takistavad
mtirsu juhtimist padrunipessa.
Sihtimisvahendite Ulevaatus, Harilik sihik ei to-
hi logiseda pesas, Sihiku klapp peab liikuma takistu-
seta teljel, suruma vedru energiliselt klapi tagumise-
le otsale ja hoidma klappi paigal. Klapil ja sihthar-
jal olevad jaotised peavad olema selgelt nUhtavad.
Sihikukaelusel ei tohi olla tUkkeid, mis takis-
tavad kaeluse liikumist klapil, Kaeluse riiv ei tohi
olla kulunud ja vedru peab olema niivdrd tugev, et
kaelus ptlsiks vastaval seadel. Sihtharja toru ei to-
hi olla paindunud ja sihthari logiseda. SihtsUlk ei
tohi olla takitud ega Idikida.
- 48
Optilise sihiku vSlisel Ulevaatusel tuleb p88ra-
ta tahelepanu jargmistele osadele:
- kas jaotisplaadl p88rdemehhanism on korras ja
jaotised loetavad;
- kas vfiljatulekupupill on Ummargune; kui siht-
toru on koostatud valest1, siis nSib nagu olek-
sid pupilli served Ura ISigatud;
- kas laatsed on puhtad ja IMbipaistvadj uutes
sihttorudes vSib eslneda vSiksel rnUUral 3hu-
mulle, mis naivad korraparaste mustade punkti-
dena; viimased reglstreerlmisele ei kuulu;
sihttoru klaasides ei tohi leiduda pragusld,
kriimustusi, hallitust, lakitUkke jne.; vii-
maste olemasolu ei pShjusta sihttoru remonti,
kuid kuuluvad registreerimisele;
- kas silmakaitse on terve ja kinnitus korralik;
- kas jaotisplaadl vSrk (optiline kirp) on sel-
gelt nShtav ja kulumata.
B. Osade koost88 kontroll,
Paastemehhanismi osade koost88 kontrollimiseks
vinnata 188kraud ja lasta lukk eesseisu. Vajutada
triklile ja kontrollida kas tSmbeplaadi nokk haaras
paastiku ning vabastas 188kraua,
Triklivedru kontrollimiseks vabastada trikkel;
kui triklivedru surub trikli energiliselt ette, on
ta korras. Uuesti triklile vajutades kontrollida,
kas triklihoova Ulemine haru haarab tSmbeplaadi ham-
ba. tJhtlasi on see kontrolliks ka triklihoova vedru-
le. Kui paastmisele jUrgnes naks, siis on osade koos-
t88 korralik*
Lukuosade koost88 kontrollimiseks vinnata 188k-
raud ja vaadata, kas ta vinnastub vinnahamba tags.
Kui ISSkraud vinnajUamata jookseb ette, siis on 188k-
- 49
raua vinnakhanmas kulunud v3i on p'd&stikuvedru nil
пбгк, et el suuda pdSstiku Ulemist haru tiles suruda*
Luku tagaseisu t6mbamisega kontrollida, kas lu-
ku t3ke kargab luku ette. Kui lukk ei jUU tagaseisu,
siis on lukutSkke vedru пбгк.
Lukustuse ja lukukoja kontrollimiseks Vila lukk
JUrsu tSmbega tagaseisu ja kontrollida kas lukukoda
peatus. Kui lukukoda jooksis kohe ette, on viga luku-
koja riivis, mille vedru on пбгк v61 alumine kand ku-
lunud.
Lastes lukku ette joosta, kontrollida kas raud
koos lukukojaga jooksid ette. Kui ettejooks on puudu-
lik, siis on paigaletdmbaja vedru пбгк.
Padrunipesa sulgemise ja lukustuse kontrollimi-
seks asetada kohale lukustusmuhvi v6ti ja, lukukojast
kinni hoides, t6mmata lukk tagasi. Kui lukk, lukukoja
paigal dies, veidi edasi-tagasi liigub, on lukustus-
rlbid v6i riivid kulunud ning lukustus ei ole kindel.
Lddkraua пока vUljaulatuvuse kontrollimiseks ka-
sutatakse lekaali (joon.59). Ettejooksnud 166kraua
nokk ei tohi ulatuda su-
lust pikemalt v'dlja kui
lekaali otsa (b) valja-
16ige ja ei tohi olla 111
hem kui otsa (a) v'dlja-
16ige.
Joon. 59
Magasinilingi
kontrollimiseks vajutada
6ppepadrunitega tUidetud
magasin magasinipessa ja pUrast luku ettejooksu
kontrollida, kas magasinilink hoiab magasini kindlalt
pesas. Kui magasin pesast vdlja kargab, on magasini-
link kulunud v6i lingihoova vedru пбгк.
Magasinide kontrollimine. Magasinid peavad olema
puhtad ja kergelt 61itatud. Magasini osad peavad ole-
ma terved, magasinihammas ja etteandja nokk kulumata.
- 50 -
Magasini kerel ei tohi olla mSlke, mis takistavad et-
teandja liikumist*
Etteandja kontrollimiseks vajutada etteandja ma-
gasinikerre. Lahti lastes peab etteandja tiles kargama
ja lllkuma magasinikeres lima hSorumiseta,
C* Tt-ptissi ettevalmistus laskmiseks.
Ptissi ettevalmistamisega laskmiseks tagatakse
mehhanismide korralik tddtamine laskmisel ja hoitakse
^ra vSimalikud takistused.
Ettevalmistamisei laskmiseks on vaja:
- tile vaadata ptiss ja tagavaraosad;
• kuivatada raua36sj
- kont roll Ida mehhanismide koostdd;
- Slitada mehhanismid ja kontrollida magasinid
Vahetult enne laskmist kontrollida raua korralik-
ku tihendust tihendusmuhvlga ja tSukevahendaja asetust
raua otsas*
Laskmise eel ptissi hSSruvad osad ja pinnad dlita-
da rikkalikult vUrtnaSliga v3i hanerasvaga. Erilist
tfihelepanu tuleb poorata relva osade dlitamisele kUl-
mal ajal, mil tarvitada neutraalSli segatult tarpen-
tiiniga. Kui ei ole kaeptirast tarpentiini, ells jatta
Iddkrauavedru ja Iddkraud dlitamata, vastasel korral
ei purusta Iddkraud sUtikut. Kui luku hSSruvad pinnad
on tarpentiiniga sisse mdilrimata, siis ei jookse lukk
laskmisel Uldse tagasi*
6*peatUkk*
Relva hooldamlne otstarbekate puhastusabinSudega
Ja vahenditega sdUstab aega ja tagab relva korrasole-
kut. TShusate tagajdrgede saavutamiseks on nSutav 3ige
aegne vastavate puhastusvahendlte ja -viiside tUppis
kasutamine Ja tUitmine igas olukorras*
- 51
KSsutamisel olnud relv puhastada otsekohe pUrast
kasutamist. Silinas pidada relva veel jargnevatel pae-
vadelgi, seat ka p6hjaliku puhastamise juures jadb
osadele mustust, mis soodsais tingimustes p6hjustab
relva havinemist.
Tt-pUssl puhastamiseks
on vajalik:
- puhastuslaud raua
'kindlaks asetamiseks
puhastamisel
(Joon.60);
- puhastusvarras nUhi-
sega ja SSnepesemise
harjaga (joon.61);
- puhastuslappe Ja
kaltse гаиаббпе ja
osade puhastamiseks;
- puhastushari ja pulki
osade uurete ja auku-
de puhastamiseks;
- lehelisSli, petroo-
leumi ja tarpentiini
puhastamiseks ning
suurtUkimSttret raua-
ббпе Ja osade katmi*
seks pdrast puhasta-
mist.
Kui kohe pfirast
laskeharjutust pole ae-
ga relva puhastamiseks,
siis lUkata raua66nest
lUbi 2-5 korda puhastus-
31is imbutatud lapp• Pu-
hastus61iga m&Urida sis-
se rauasuue, tSukeviihen-
daja Ja sulg. Laskmisel
olnud relv esimesel v6i«
malusel t&ielikult ри-
hast ada.
Joon,61
- 52 -
Raua puhastamine veega. Enne veega puhastamisele
asumist, kSrvaldada raua66nest varem sinna lUkatud 611
(lehells61i). Selleks rebida puhastuslapiks nUhisele
asetamiseks umbos 4-5 cm laiune ja 10 cm pikkune riba.
Puhastuslapp keerata ntlhisele (joon.62, b). NUhisele
asetatud lapp rauast
lUbi lUkata ja ббпе
suudraest valjaula-
tuvalt nUhiselt
mU'drdunud lapp Sra
vStta ning varras
tUhjalt tagasi t3m-
mata. Tegevust kor-
rata, kuni гаиаббп
on kuiv. Esimene
puhastuslapp peab
minema raua66nde
n3rga survega. Kui-
va 33nega raud ase-
tada veega puhasta-
Joon,62.
uiseks pukile
(joon.63) nil, et
raua suue ulatuks n6us olevas-
se vette. Asetada vardale pe-
semlsharl. Pesemisharja tagu-
misele otsale mUhkida puhastus-
lapp, nil et see mahuks para-
jastl raua66nde. Kasta pesemis-
hari vette ja lUkata raua66nest
l-lbi, nil et ulatub otsaga
rauasuudmest vSlja0 T6mmates
ja Ittkates, pumbata тез! rauda
ja sealt vSlja. 05nde t6mmatud
vesl puhastab hatja poolt lah-
tikraabitud nrustuse ja jutted
ja vlib raua36nest vUlja. Pe-
senisharja tagasitorame ja ette-
lUke peavad olema maksimaalsed,
vastasel korral jUUb гаиазиие
ja padrunipesa pesemata. Pumpa-
mist teostada 10-20 korda. Pea-
Joon.63.
- 53 -
le гаиаббпе veega pesemist ббз ja padrunipeaa tSieli-
kult kuivatada. 5-6 lapi jUrele peab 66neat vaijat6m-
matud puhastuslapp olema puhas ja гаиаббз, vastu val-
guat vaadates, aamutl puhaa. Kui Uhekordse peaemiae
jdrele гаиабба ei saa puhtaka, korrata puhastus- ja
kuivatuatoiminguid.
Pesemiseks kasutatav vest olgu kuum. Kui kuuma
vett saada ei ole, v3ib pesemist teostada ka kUlma
re ega. On soovitav pesemisvee hulka panna soodat
(ICO g liitri kohta), kui aga seda ei ole v6imalik
teha, aiis puhaatuaharja vdlispind katta seebiga.
Raua puhastamine puhastus51idega, Enn© puhastus-
61idega puhastamist kuivatada 66s, imbutada puhastus-
lapp tugevalt puhaatusdliga (joon.62,a) ja muatus
raua66nest vUlja pesta; kuivatada 66s ja jdtkata pa-
ra jasti immutatud lappidega гаиаббпе puhastamist, ku-
ni puhastualapid 36nest vSljumisel paiatavad peagu
puhtatena. 4
Raua puhastamine petrooleumiga, Petrooleumiga
puhastatakse raua66nt siis, kui on mUrgata, et ббпеа
on k6vaksmuutunud mustust, roostet v6i kerget vase
laiget. Puhastamiseks kasutatav petrooleum peab olema
puhastatudj harilikku petrooleumi on keelatud selleks
kasutada.
Puhastamiseks asetada raud pukile (joon.63) ja
rauasuudme alia panna пби petrooleumiga. Puhastusvar-
da otsa asetada eriti selleks otstarbeks hoitav pese-
mishari. Hari kasta petrooleumi jaseal hdsti labi
immutada. LUbiimmutatud hari lUkata 66nde ja suruda
pikkamddda vSlja. Et hari hast! petrooleumiga leota-
tud oleks, v6ib puhastusharja ббпез olles, kallata
rauda tagant petrooleumi. Harjaga ntthkida edasi-tagasi
kuni 20 korda, Parast pesemist гаиаббз, padrunipesa ja
valispind hoolega puhastada ja kuivatada, et petroo-
leum 66nde ega rauapinnale ei ja£ks.
Relva muude osade puhastamiseks kasutada lappe ja
vastavaid pulki aukude ja uurete puhastamiseks lapiga.
- 54 -
Enne kuivatamist harjata osadelt liiv ja tolm. Kui
tSukevahendajale on pSlenud tahma, alia kaata ta
petrooleumi, kSrvaldada parast leotamist tahm puu-
pulgaga ja puhastada. Osadel olevad roosteplekid
k3rvaldada,h63rudes neid petrooleumia niiautatud la-
piga. Sulg ja 13<5kraua nokk puhastada leheliadliae
kaltsuga.
Parast laskmist teostada pUssi jarelpuhastamist
jargmisel pUeval, kuivatades osad Slist ja puhaatades
tarviduse korral taiendavalt.
KUlmast toodud rely laata ruumia seista 20-50 min
ja siis kuivatada ning puhastada. MUrjakssaanud relva-
osad kuivatada ja puhastada esimesel vSimalusel.
Tt-pUssi raud ja teised liikuvad osad mUaritakse
sailitamiseks suurtUkimUSrdega. NeutraalSli ei ole 80-
biv. Vedel 51i valgub pindadelt ja kuivab ning v3imal-
dab niiskuse juurdepUdsu metalli pinnale.
Raua33ne maarimiseks suurtUkimaUrdega asetada pu-
hastusvarda otsa jShv-m’darimishari ja viimane katta
suurtUkimUHrdega, Kui maarimiseks harja ei ole, siis
tarvitada puhastuslappi, millele v3ida suurthkiinaaret.
Padrunipesa mSarida samade abinSudega.
Hoiduda metallipindadele jUtmast kaenigi, parast
katega katsumist pUhkida metallpinnad 31ise lapiga tile
Kui raua33nde on kogunenud vaske, nii et seda on
margata juba palja silmaga, siis tuleb see kSrvaldada
rauast. Suurema vasestumise korral raud saata kesklao
tdSkotta, kus vask eraldatakse elektrolUUsi toel.
Raua33nest vase lahtileotamiseks kasutatakse ve-
delikku, mille koosseis on jargmine:
- ammooniumpersulfaat ...................... 25 g
- ammooniumkarbonaat ....................... 10 “
- destilleeritud v3i keedetud vesi ...... 100 “
- ainmoniaak (28,cd-list) ..................150 ”
Vedellk hoitakse alal pimedas ruurais. Ta on tar-
vitamiskSlblik 30 pUeva, p&rast seda muutub kolbmatuks
- 55
Lootamisvedeliku raua33nde kallamise eel puhaa-
tada ja kuivatada гаиаЗЗз. Sulgeda padrunipesa kummi-
korgiga ja asetada raua eesotsale kummivoolik* Leota-
misvedeliku 33nde kallamiseks asetada raud pUsti ja
taita гаиаЗЗз vedelikuga nil, et vedelik ulataks Ule
suudme kummivoolikusse umbes 2-3 cm. Vedelik lastakse*
seista raua33n.es 20-30 min. SeejUrele kallata vedelik .
raua33nest, v3tta ara voolik ja IttUa vdlja kork padru-
nipesast; pesta гаиаЗЗз ja padrunipesa hSsti veega
ning puhastada ja mUSrida. 03ne loputamine peab teos-
tuma kiirelt kohe pSrast vedeliku vaijakallamist, vaa-
tasel juhul vedelik aurates 33neseintelt, tekitab seal
roostet.
7.peatilkk,
LaakemOO^
A. Laakemoona Uldine kirjeldus ja jagunemine,
20-mm tt-pUasi laskemoon samaneb mlirskude ehitu-
selt suurtUki laskemoonale, padruni ja viskelaengu ehi-
tuselt sSjaptissi laskemoonale. Padrunid koosnevad kes-
tast (laengukestast), mis mahutab endasse viskelaengu
Ja atltiku, ning mlirsust.
Laengukest (joon.64) mahutab endas viskelaengu ja
shtiku ning tSidab Uhtlasi ka optttraatori ttlesandeid.
Kest on valmistatud valgevasest ja aarnaneb ehltuselt
sBjapUssi padrunikestale. Laadimise hSlbustamiseks on
kest eespoolt koonusetaoline• Kesta p3hi on рака, mis
tagab, et kest ei 13hke sulu ja padrunipesa vahekohal.
Kesta p3hja vaiisUSrel asub keatakUbar (a) ja keskel
sUtikupeaa (b), mis ettepoole ISpeb sUtiku-alasiga
(c). Laengukest kaalub 105 g ja tema pikkus on 105 mm.
* Viskelaenguna tarvitatakse pulgakeste- v3i lehe-
keste-kujulist nitroglUtseriinrohtu (joon.65). Rohl on
j&neteralisem kui sBjapUssides tarvitatav. Rohu kaal
on k6igil padrunitel Uhesugune ja kSigub 29,5 g kuni
30 g.
- 56 -
SUtik коозпеЪ kereet ja aUUte-
kapaliat ning kuulub oma ehituaelt
harilikkude IddkaUtikute liikl. SU-
tik on vdga tugevajSuline ja v6ib
olla ohtlik, kui teda lahtiaelt pu-
rustada.
Tt-pUaai laakemoon jaguneb la-
hingu- ja praktikalaakemoonaka. La-
hingulaakemoon on kallim, miap’draat
pea k3ik Sppelaakmised viiakae lUbi
praktikalaakemoonaga, mia oma laske-
tdpsuaelt vaatab tdielikult lahingu-
laakemoonale. Rahuaegsel vdljadppel
tarvitatakse lahingulaakemoona ainult
n’ditelaakmiateks, nrtirau m3ju ja v3i-
mete selgitamisel.
Padrunid erinevad telneteiaest
ainult mUrsu omaduatelt ja ehituaelt,
kuna k3ik padrunioaad on Uhesugused,
miapdrast nimetame padruni vaatava
liigi mUrsu nimetust, mia vSimaldab
praktilisel kdaitlemiael dra jdtta
aldtikorduvat s3na ,,padrun“: n&iteka,
soomuagranaat-padrun on lUhendatult
aoomuagranaat v6i soomus.
MUrskude omaduatelt jaguneb la-
hingulaakemoon kolme liiki. Lahingu-
ja praktikamUrakude jaotua liikidea-
зе, tunnused ja mSStandmed on toodud
alljdrgnevaa tabelia.
Joon.65
Jk. nr. Padroni nimetus MUrsu tunnusm£rgid
1. I. Lahingulaske- -Д.9Р&.-. a) Soomusgranaa- did. Soonrusgranaat Vleni must
2. Leek-aoomuagranaat Vleni must.
3. Leek-sooxnuskuul valge viidga Uleni pruun,
4. b) Pool-soonrus- granaadid* Pool-soomusgranaat valge vddga Vleni sinlne
5. Leek-poolsoomus- Vleni sinine,
granaat valge vddga
SUUtaja Padruni ligl- kaudno kaal g L'tlrsu ligikaud- ne kaal g Padruni pikkus inm LShkelaengu kaal g ' Valgustueaine pSlemise kestus зек. _ |
1
ViltsUUtaja 275 143 171 1Л СЛ
— тг« 280 148 171 1,7 1 1
Ei ole 290 155 171 — 2, 5
Normaal- 260 128 171 5,4 a*
sUUtaja
265 133 171 4,7 2, 5
Jk. nr. Padruni nine t us MUrsu tunnusmUrgi d
c) Granaadid:
6. Granaat tJleni koilane
7. Le ek-granaat ttlehi kollane,
• II. Praktlka- laskemoon: valge vddga
8. Prakt ikagranaat tfleni hall
9. Leek-praktika- granaat tlleni valge
SUUtaja Padruni ligi- kaudne kaal g MUrsu ligikaud- ne kaal g Padruni pikkus шш Ldhkelaengu kaal g . . 2 Valgustusaine pftlemise kestus sek.
Hetk- sUUtaja 266 134 169 5,7 —
HetkstiU- taja ja eristiU- taja valgus- tusaine kaudu 266 134 169 3,0 4,5-5 1 СЛ a> 1
Ei ole 272 140 171 —
II « •» 272 140 169 6
- 59 -
В, MUrsud,
Valiskujult on rcUrsud teravkaarse esiosaga si-
lindritaolised kehad. LShkeainega tUitmata silindri-
kujulist keha
Joon.66
nimetatakse mUrsu kannuks (joon,66).
Kannu esi- v3i pShiosa sisaldab ava
(a) mUrsu tUitmiseks 13hkelaenguga
ja sUUtaja sissekeeramiseks. Tt-pUs-
si lahinguraUrskude kannud on tera-
sest. Eriliselt hea terase ja karas-
tusviisi poolest vUUrivad tUhelepanu
soomusgranaadid, mis tungivad parema-
tesse tuntud tsementeerimata soomus-
tesse, ilma et ise puruneks.
MUrsu korrapUrase liikumlse ta-
gamiseks гаиаЗбпез ja 3hus peab ta
olema ehituselt sUmmeetriline ning,
liikudes 33nes, asetsema nil, et raUr-
su sUmmeetriatelg Uhtuks 33ne teljega,
s.t. raUrsk oleks tsentreeritud. MUrsu
h33rumise vUhendamiseks гаиаЗбпез, on-
nad valmistatud 33ne lUbim33dust Uldi-
selt vaiksemad, ainult esiosa lahedus-
se on jSetud n.n. tsentreeriv paksend
(b), mille Ulesanne on mUrsku tsentree-
rida.
MUrsu keerleraapanemiseks on aseta-
tud kannu tagumisse ossa pUUsukesesabataoliselt viilja-
ISigatud uurdesse, juhtv33 (c), mis on valmistatud peh-
mest metallist, harilikult punases.t vasest. MUrsu lii-
kumisel Збпез juhtvSB 13ikub vintsoontesse, sulgeb gaa-
sidele m33dapdUsu mUrsu kehast ja on tsentreerimisva-
hendiks mUrsu tagumises osas.
Sisemuselt on tt-pUssi lahinguraUrsud tUidetud 13h-
kelaenguga, milleks on flegnatiseeritud pentriit.
Pentriit (nitropentaeritriit) on tugevajSuline valge
kristalliline. 13hkeaine, mis 13hkev3imelt Uletab umbes
1,5 kordselt (kirjanduse JUrgi) teised sen! tarvitusel
olevad 13hkeained. Puhtal kujul pentriit on v3rdlemisi
60 -
tundelik, mUrskudes flegmatiseeritult (arvatavasti
vahaga) el avalda erilist tundelikkust. Kal-li hinna
t3ttu tarvitatakse ainult viilkekaliibrilistes MUrs-
kudes.
LShkelaengute detonaatoriks on kdigis lahingu-
mUrskudes pentriidi pulber (umbes C,5 g). SUUtekaps-
lld on tUidetud tinaasiidiga, mis pSrutustele*vShem
reageeriv kui paukuv elavhSbe.
SUUtaja ehltuselt. on k3ik tt-pUssi lahingumUrsud
(v.a, leekkuul) 16i5ksU.Utajatega, mis sUUtamise aja
poolest erinevad hetk-, normaal- Ja viitsUUtajateks.
. Olenevalt tt-pUssi suurest algkiirusest ja soo-
nmsmUrskude kannu kSrgevaartuslikust materjailst, mUr-
sud ISblstavad vaga suure kSvaduse ja vastupidavusega
soomusplaate•
Lk.61 toodud graafik (Joon.67) annab pildl soomus-
granaadi vSimest kroomnikkel-soomuse lUbistamisel.
Graafik on toodud firma andmeil, kus proovitava soomu-
ee vastupanu on nimetatud 175 kg mrn^, mis on vUga kdva
soomus.
Toodud andmelle toetudes v3ime jeLreldada, et ala-
tea 600-st m ka 60° pihtamisnurga juures soomusautod,
Ulikerged ja kerged tankid, ning soodsail juhtudel ise-
gl keskmlsed, ei suuda kaitset pakkuda tt-pUssl soomus-
mUrskude vastu.
Soomuazranaat (joon,68) on teravkaarse ja tugeva
eslotsaga nrtlrsk, MUrsu kann on paks ja eriliselt karas-
tatud, slsaldades vordlemisi vUikese Bdnsuse 16hkelaen-
gule. Vaskkestaga Umbritsetud detonaatorit (a) hoiab
pesas papp ja vaskr3ngad (b). Rdngastes on avad deto-
naatori sUtttamiaekSw
SUUtaja (joon.69) kUib vindiga mUrsu pShjas ole-
vasse pessa, moodustades kannu p3hja. SUUtaja on ehl-
tatud 16dk-viitSUUtaja p6him3ttel ja koosneb kerest
(a), mille torutaollsse ossa on paigutatud kapsel (b)
Uhes kestaga, 16i5kn5el (c) ja viivitaja kest, mis
- 61 -
D/agrcrsrun M^plass/ ^S/Q-foo
Joo/nusg/? ст/ Serajp/actcti AWr/cMSfeff
"—* 9о9/мМеп/&лг/?а/ч6
— ~~—G0°---------//-------
Joon.67•
35neskruvina on keeratud sUUtaja esiossa. Viivitaja-
kest mahutab peenendatud mustast pUssirohust viivi-
tuslaengu (d) ja hoiab IddknSela litkumatult pesos.
Kapsel on kinnitatud sUUtaja pdhja kUlge traadist
ndelaga (e), inis kUib ISbi kapsli tagumise massiivse
osa ja on mUrsu kaitseks.
SUUtaja astub tegevusse Iddgi tagajarjel dUrsu
es iota ale. Rauast v’dl jalennanud mUrsu juures astub
sUUtaja tegevusse alls, kui xnUrsk on lennul Mkitselt
takistatud, mil kapsel purustab inerts! mdjul kaitse
ja jookseb 136kn5ela otsa. Kapsli purunemisel tekki-
nud leek kandub viivituslaengule ja sealt detonaato-
rile, mis detoneerlb IShkelaengu. Viivituslaeng ta-
gab, et mUrsk ei IShkeks‘enne, kui ta on lUbistanud
- 62 -
Joon.69,
sooniuse, missugvne omadus on
eriliselt tUhtis soorausmasi-
natega vSltlemisel.
Leek-soomusgranaat
(Joon.70) on ehituseltsama-
ne soomusgranaadile, selle erandiga, et sisaldab stlii-
taja pdhja asetatud valgustusaine laengut. Valgustus-
aine paigutamiseks on stttltaja (joon.71) pdhi tagant
pika torutaollse otsaga, millesse on mahutatud valgus-
tusaine toruke (a). Valgustusaineks on magneesiumi se-
gu (b), mille peal on sUUteainena termiit (c). Termiit
on kaetud ashestvSrguga (d). Valgustusaine toruke on
kinnltatud sttUtajasse metallkorgiga (e), milles on ava
valgustusaine sttUtamiseks. Termiidi segu stlttib viske-
laengust mUrsu vUljalennul rauaSSnest ja sUtLtab magnee-
siumi. Magneeslum pSleb pimestav-valgelt, mille tottu
on rrtlrsu lend igasuguse lima juures nShtav. Et valgus-
tusaine pdlemiskestus on ainult 1 sek., siis leek-soo-
musgranaati laskmlseks kaugustele Ule 600 m ei kasuta-
ta.
- 63 -
Joon .71.
Joon.70.
Leek-soomuskuul
(Joon.72) on soomusel&bis-
tavuselt vdrdne kehe eel-
mise mtirsuga, kuid el si-
salda Idhkelaengut. Tema
каппиббпеззе on asetatud
valgustusaine torukeses,
mille paigutus nagu leek-
-soomusgranaadil. Toruke
on keeratud kannu pChja
metallkorgiga, mis sisal-
dab ava valgustusaine
sUUtamiseks • Et valgustus-
eine pSleb 2,5 зек., siis
on mUrsu lend nShtav lask-
misel ka veel Ule 1000 m.
Joon.72.
- 64
Joon.73.
Joon.74.
Poolsoomusgranaat (joon.73) sar-
naneb valiselt soorausgranaadiga, kuid
mUrsu kann on ehituselt 3hem ja teraa
erineva karastusega, Kannus oleva suu-
rema tUheme t3ttu mahutab ta endaaae
ka suuremat 13hkelaengut•
Detonaatori ehitus ja paigutua on
analoogiline soomusgranaadi detonaato-
riga. SUUtaja (joon.74) on ehitatud
normaal p3hjal33ksUUtaja p3him3ttel ja
on vindiga keeratud kannu p3hja. SUU-
tajaa on paigutatnd 138kn3el (a), te-
ravikuga tahapoole. L83kn3ela vastas
aaub kaarja kaitsevedrukesega (b) kin-
nihoitav massiivse Umbrikuga kapsel
(c); selle p3hja ja teda mahutava pesa
vahel on tinaklota (d), mis hoiab
kapslit liikumaat. Viskelaengu t3ukeat
pressitakse tina kokku, mis vdimaldab
kapslimassile nihkumist tahapoole.
Kapsli nihkumisega tahapoole vabaneb
kaitsevedruke kesta uuretest ja mUrau
kohtamisel takistusega jookseb kapsel
133kn3ela otsa.
Leek-DQolsoomusgranaat (joon.75)
on ehituaelt samane pool-soomusgra-
naadiga. Valgustusaine paigutua ja
sUttimine on nagu teistel leekgranaa-
tidel (joon.76). Valgustusainet on
rohkuselt umbes sama palju kui leek-
soomuskuulil. Pool-soomusgranaadid ei
oma nil suurt soomuselabiatavust kui
soomusgranaadid. Nad on vSimelised lil-
bistama Ulikergete tankide ja soonms-
autode sodmust ning automaatrelvade ja
kahurite kaitaekilpe.
- 65 -
Granaat (joon.77) on pea-
тлпи 7Ц sUUtajaga varustatud teras-
joon.zo, mtlrak, mille kannu seinad on
tunduvalt Ohemad kui teistel eespoolklrjeldatud mUrs-
kudel. MUrsu pea on tambi otsaga, mis mahutab endasse
hetk-lSSksUUtaja p6him3ttel tddtava sUUtaja, MUrsu pea
koosneb kahest osast ja on vindiga keeratud kannu sis-
ae. Granaadi detonaator (a) on samane eelmistega, kuid
omab Uhist kesta kapsliga ja on vindiga keeratud atlU-
taja kUlge. SUUtaja valgevasest kere esiosa, n.n. sUti-
tajapea (b) on eest ttfmp ja kaetud Shakese plaadiga
(c). Plaadi alia, sUUtajapea tUhemesse on paigutatud
puust Iddgi edasiandja (d) ja IddknSel (e), terava ot-
saga tahapoole. LbdknSela hoiavad paigal kaks kaitse-
plokki (f), missuguseid IddknSela vastu surub rdngas-
vedru (g). Kaitseplokkide seesmistel servadel on 3na-
- 66
Joon.77.
rad, mille taha kUib 1б6кпбе1а pea uur-
dekujuliselt vUlja33nestatud ййг, ta-
kistades 133kn3elal plokkide vahelt 11-
bisemist. MUrsu keerlemise Iftbi suruvad
kaitseplokld tsentrifugaaljSu m3jul
r3ngasvedru laiali ja eemalduvad look-
n3elast. Viimane vabaneb ja vUhemagi
t3uke juures purustab kapsli. Ohuke
sUUtaja esiots ja puust 133giedasiand-
ja, teevad sUUtaja tSukele nii tunde-
likuks, et 13hkemine esile kutsutakse
isegi 1 mm paksuse joonistuspaberi 1Й-
bistamlsel.
Leekgranaadj (joon.78) kann on
kahekambriline. Ulemises kambris aset-
seb IShkelaeng ja sUUtaja, mille ehi-
tus on analoogili-
ne granaadi sUUta-
jaga. Alumisse
kambrisse on pai-
gutatud valgustus-
aine toruke, mille
ehltus ja paigutus
on nagu leeksoomus-
kuulil. Kahe kambri
vahele on vaskkes-
taga Umbritsetult asetatud 1 g
musta pUssirohtu (a). Kestas on
ava valgustusaine poole, et v6i-
maldada leegi Ulekandmist. Valgus-
tusaine IQpuni pSlemisel sUttib
must rohi ja detoneerib IShke-
laengu, sellest tingitult 16hkeb
leekgranaat ka siis, kui ta m&rki
ei taba. Granaat annab IQhkedes
kuni 500 kildu, milledest paljud
veel 1,5 m kaugusel IShkemispunk-
tist lUbistavad vabalt umbes
Joon,78
- 67 -
20 mm рак euse laua. Raskemad killud kaaluvad kuni
5 g.
Omadustelt on need granaadid vdga sobivad kait-
sekilpldeta rk- ja kk-peaade tulistamlseks.
Praktikagranaat (joon.79) on harilik terava ot-
saga mtlrsk, mille kann on valmistatud malmist vSi ka-
rastamata terasest. MUrsul puudub IShkelaeng ja ta on
peagu umbne. Ainult tagumises otsas on kerguse saavu-
tamiseks vdike tdhend, mida suleb metallkork.
Leekpraktikagranaat (joon.80) erineb praktikagra-
naadist vdliskujult tdrnbi otsa poolest. Kannu 33nsusse
Joon.79. Joon.80«
on paigutatud valgustusaine toruke, mille hoiab mUr-
sus auguga metallkork. Ta sisaldab eestoodud mllrskudest
- 68 -
kSige rohkem valgustusainet, mille pdledes muutub
mtirsu kaal (otslSlke koormatus) sedavSrd, et teda
kauguatele tile 1000 m teiatele mtirakudele, vaatamata
t Stabile otsale, lennutee naitajaks ei saa kasutada,
Praktikagranaadid el erine ballistiliste omadus-
te poolest lahingulaskemoonast ja nad tSidavad mees-
konna laskealalise valjaSppealal taiel mtitiral oma
tilesande. Eriti sobiv selleks on leekpraktikagranaat,
kus mtirsu lennu jtilgimise vSimalus soodustab tulejuh-
timist ja tabamuste kindlakstegemist,
C. Laakemoona hooldamine.
Laskemoona hoitakse vtieosa laos pakituna kasti-
desse. Iga kaat sisaldab 100 padrunit. Padrun on pai-
gutatud papist torru (joon,81), mis on kaaneta. Torn
otsaa on kaka vtiljalSiget,
et vSimaldada s3rmedega pad-
ap. - • д run! haaramist. Torudesse
asetatud padrunid on paigu-
*—------------------J tatud kaatidesae ktiliti.
Igas reas on 20 padrunit.
Joon,81, Ridade vahel on pehmendajaks
plisseeritud paber. Kastil
on padrunite nimetus ja arv.
KUsitai edasitoimetamisel kantakse padruneid kan-
dekottides, mis on valmistatud buldanriidest ja mahu-
tavad 10 ja 15 padrunit, Koti sisemuaos on peaad, kuhu
mahutatakse padrun kooa papist toruga. Igas kandekotis
on soovitav kanda tiht liiki laakemoona, mis vSimaldab
tarvidusel kiiret ktisitsemist, Kandekotte kantakse
kanderihmadega nagu kk "Madsen!" magaainipaunu. Hand**
misel peab kandekotiklapp olema kinni, et vtiltida pad-
runite mahakukkumiat. Et tt-pUssi mtiraud on vaga tun-
delised, siis tuleb neid pSrutuste eest eriti hoida,
Uksikuid padruneid kandes v3i timberpaigutades
peab silmas peetama j&rgmiat:
- korraga v31b kandekotist vtilja v3tta ainult tihe
padruni;
- 69
- kandmisel v3ib lahtiselt kumbagi katte vQtta
ainult Uhe padroni;
- padrun v3tta kandraiseks katte tale peoga nii,
et kaks збгте hoiaks padrunit mUraust, mUrsk
otsaga ettepoole;
- on lubamata padrunite loopimine ja asetamine
kohta, kust nad v3ikaid maha kukkuda;
- lubamata on mittevastavas pakendis olevate
padrunite vedu veol.
Laskemoona vedu v3ib teoatuda ainult kastidesse
pakitult. Kastide asetamine veokile peab sUndima et-
tevaatlikult, kusjuures ei tohi kaste pSrutada ega
mocSda ma ad lohistada.
Lahingulaskemoona kfisitsemisel hoida padrunit
p3rutuste eeat. Enne magasinide laadimist tuleb pad-
rune id kontrollida Ja tile vaadata, et ei satuks rel-
va padruneid, mis vSiksid esile kutsuda takistusi ja
halvemal juhul IShkemisi pUssis. Paratamatu nShtena
vaatamata ka k3ige hoolsamale kontrollile, tuleb
laskmisel ette t3rkeid. ТЗгке korral ei tohi lukku
kohe avada, vaid oodata 5 sekundit, ot vUltida viivi-
tatud sUUtamisel padruni IShkemist luku avamisel, Pa-
rast aja mdddumist tSmmata lukk aeglaselt tagasi, ku-
ni padrun tuleb lukukojast tUielikult valja. K3rval-
datud tSrkepadrun eraldada muust laskemoonast• ТЗгке
kSrvaldamisel v3ib juhtuda, et nrtlrsk eraldub kesta
otsast ja jaab padrunipessa. MUrsu k3rvaldamiseks
eraldada raud. Hoida raud tagumise otsaga veidi Ules,
et padrunipesas olev mUrsk ei kukuks ise valja. Ase-
tada raud horisontaalselt maha ja lUkata puhastusvar-
daga mUrsk ettevaatlikult padrunipesast valja. Kord
laadimisel olnud mUrsuga toimida nagu IShkemata mUr-
suga. Laadimisel saadud pSrutusel vSivad sUUtaja
kaitsed saada rikutud ja jargmisele pSrutusele v3ib
JMrgneda plahvatus.
- 70 -
20-mm tt-pilssi laakemoona kasitsedea tuleb ala-
ti meeles pidada, et e t t e v a a t u a v a 1 -
d 1 b d n n e t u a 1 .
II osa.
20-MM TT-PUSSI TEHNILINE KASITSEMINE.
S.peatUkk.
Uldised msaruaed.
A. Eeltingimused tt-oUasi tdhuaaks kasutamiaeks,
Tt-pUssiga laskmine, aamuti tt-pUaai Juurde kuu-
luva laakemoona ja tagavaraoaade kohaletoimetamine
nduavad mitme sdduri alaliat kooatddtamiat. Tt-pUaai
teenimine ja hooldamine nduavad valitud ja eriliselt
vSljadpetatud meeakondi.
Lahingua on vastase pUttdeka igal vdimalikul vii-
ail klndlaka teha ja hSvitada tangitdrje relvi. Kui
relv on avaatatud, alia peab ta vahetwna eaimesel
vdimaluael laskekohta, vastasel korral on ta hUvine-
mine minutite ktlsimua. Et vUltida havinemiat peab
tt-ptiaa avama tule vaatase aoomuamaainate pihta dige-
aegselt, kuajuurea tt-pUsai tuli peab mdjuma jUrau,
ootamatv ja vdimsa hoobina, lUUes lUhikese aja jook-
aul riviat vaija vdimalikult rohkem vaataae soomua-
maainaid. VUhetabav, enneaegne ja aeglane tuli vdi-'
maldab vaatasel kindlaka maarata tt-pUasi asukohta
ning suunata sinna hdvitavat tuld,
Et tt-pttasi tuli omaks auurt kiirust ja tabavust
ning mdjuka vaataaele ootamatu ja j&rau hoobina, pea-
vad tt-pUasi meeskonnad:
- pdhjalikult tundma tt-pUasi materjalosaj
- alaliselt hoolitsema tt-pUaai korrasoleku eeat;
- 71 -
- igas olhkorras suutma kiirestl kOrvaldada
ettetulevaid lasketakistusi;
- igas olukorras suutma toimetada minimaalse
ajaga tt-pUssi laadimist Ja osade vaheta-
mist;
- suutma teostada sihtipanekut ja pMSstmist
kdigis olukordades vajaliku kiirusega Ja
tMpsusega;
- oskama hSsti kasutada maastikku ja maastikul
leiduvaid esemeid soodsate laskekohtade leid-
mis eks. Ja laskekohtadele asumiseksf
- omama oskust Ja vilumust mUrkide leidmiseks,
kauguste hindamiseks Ja tabamlseks vajaliku
sihikuseade ning ettesihtimise suuruse тййга-
miseks;
- igas olukorras sUilitama tuledistsipliini Ja
enesevalitsemist. •
Relva Ja laskemoona kandmine пбцаЪ tt-pUssi
meeskondadelt kehalist tugevust Ja vastupidavust.
Nelle nSuetele tuleb kohandada tt-pttssi mees-
konna komplekteerimine Ja vMljadpe.
B. Tt-pUssi meeskondade valik.
Teenistus tt-ptissi meeskonnas on mitmekesine Ja
huvitav, kuid ta nduab meestelt suurt kehalist ja
vaimset vastupidavust. Vditlus soomusmasInate vastu
nduab meeskonnalt alalist valvelolekut Ja silmapilk-
set tegevusse astumist. Eriti raudseid ndrve, rahu
ja suurt tahtejSudu peab omama sihtur, et ennast-
ohverdavalt vdidelda pealetormavate vastase soomus-
masinatega.
SeepUrast tt-pUssi meeskonna valiku aluseks on:
Julgus, arenenud Ja tugev kehaehitus, hea n&gemine,
kindlad rahulikud narvid, vaimne erksus ja kiire ot-
sustusvSime•
- 72
Tt-ptlssi meesJronda ei kSlba vasakukUelised ja
need, kes sihivad vasaku silmaga.
C. Vldised eeltinr.imused tedtamisvgtete harjutamiseks.
Tt-pUaai meeskonna ettevalmistuses omab esmajdr-
gulist tShtsust valeduse saavut amine kSigi vStete
t'aitmisel, mis on vajalikud relva edukaks kasutami-
aeks soomusmas inate vastu vSitlemisel. Isikliku va-
ledusega peab kaasas kUima alaline tMhelepanu ja sil-
mapilkne reageerimine kasklustele, korraldustele ja
leppemarkidele•
valedust ning tddtUpsust on vdimalik saavutada
siis, kui to3tamisv3tted pideva ja sUstemaatilise
harjutamise teel omandatakse niivdrd kindlasti, et
nende eksimata taitmine muutub mehaaniliseks harju-
museks.
Seda ei saavutata tSttamisega, vaid jUrjekindla-
te barjutustega. Liigne t3ttamine on sageli eksimuste
ja valevStete pdhjuseks, ning suurendab tegevuse tfiit-
miseks vajalikku normaalset ajakulu.
D. Cppevahendid ja pghireegleid nende kasutamiseks.
Materjalosa Spetamisel, koostvStmise ja kokkupa-
nemise harjutustel kasutada selleks mSUratud tt-pUsse.
KSigi relvade kasutamine Sppusteks on keelatud.
Laadimisega, tUhjendamisega v3i pS^stmisega Uhen-
datud harjutustel tarvitada alati Sppepadruneid, mis-
sugused peavad olema puhtad ja korras.
Iga tt-pUssl kohta peab olema vUhemalt Uks maga-
sin Sppepadruneid.
Kestaheite avast vfiljakukkuvate Sppepadrunite
kaitsmiseks liiva ja tolmu eest pidada harjutusi va-
jaduse korral mattidel v3i tekkidel.
Meeskonna edukaks vUljadppeks liikuvate mdrkide
tulistamise alal korraldada vastavasisulisi sihtimis-
- 73 -
ja laskeharjutusi, milleks ehitada miniatUUrharju-
tusvaii, kus vastava seadeldisega on vSlmaliklii-
kuma panna tangimudeleid mitmesugustes suundades.
MiniattiUrharjutusvaija skeem on toodud joon.82.
Harjutusvaija ehitamiseks on tarvis umbes 200 m
nSdri, 5-6 maasse kinnitatud plokki, varten ja tarigi-
mudeleid.
9.peatUkk.
Tt-pUssi kasitsemine,
A. Laakemoona ettevalmistamine laskmiseka la
magasinide taitmine,
Laakemoona ettevalmistamine laskmiseka, Laake-
moona valmistab laskmiseka ette normaalselt nr.2.
Enne magasini laadimist padrun puhastatakse liivast
ja tolmust; nrtlrsk Slitatakse, samuti Slitatakse iga
magaaini esimese padruni kest. Kesta Slitamine tagab,
et tUhi kest padrunipessa kinni ei jaS ja hSlpsasti
v^lja heidetakse. MUrsu Slitamiseks tarvitatakse Siis
imbutatud lappi, millega maaritakse juhtvoS ja
tsentreeriv paksend.
Magasinide taitmine. Tt-pttssi magasinid taide-
takse kasltsi, nagu kirjeldatud k'desoleva juhendi
esimeses osas Ik.4. Normaalaelt tUidetakse magasin
5-e padruniga, kusjuures esimene padrun on leegiga.
Igas magasinis olgu alati ainult Uks liik padruneid
(nUiteks: 4 soomusgranaati ja 1 leeksoomusgranaat
vSi leeksoomuskuul).
Laskemoona ettevalmistamine ja magasinide tait-
mine toimub harilikult enne tuleUlesande taitmist.
Mitmesuguste erittlesannete taitmiseks mU&ratud laske-
moon laetakse magasinidesse vastavalt vajadusele, mis
sageli nSuab nr.2-lt kiiret teotsemist laskemoona et-
te valmistami sei.
- 74 -
Joon.82.
- 75 -
В. Tt-ptissi tllesseadmlne Да laskeasendid,
Tt-ptissi tllesseadmlne. Tt-ptissi tilesseadmine*
peab toimuma vdimalikult varjatult vastase vaatluse
eest. Lahutatud ptissi koostamine ja muud vajalikud
ettevalmistusedtule avamiseks tehakse vdimalusel
varje taga. Tuleb alati meeles pidada, et tt-ptlss
taidab oma tilesande ails kui ta jUUb vastasele ules-
leidmatuks.
Tt-ptiss seatakse laskekohale tiles normaalselt
jalgadele. Tingitult olukorrast ja maastikust vSib
laskekohal ajutiselt lasta ka nii, et ptissi kere
toetub maale. Seejuures tuleb jalgida, et raud oleks
maast kSrgemal.
Tt-ptissi tilesseadmiseks laskekohale, antakae
kUsklus: “PtlSS, MINU JUURDE (sinna, nUldata kUega)
KOHALE!».
Pghiasend lamades laskmiseks. Tt-plissiga laskmi-
sel on pdhiasendiks lamades asend (Joon. 83* ja 84),
mida tuleb kasutada igal vSimalikul juhul, seat relva
suur tagasipSrge vOlmaldab lamades asendist laskmisel
kdige tapsamat tuld. Teisi asendeid kasutatakse ai-
nult juhtudel, kus on vdimalik kaevata vastavaid las-
kepesi.
Lamades laskmisel on asendi tiksikasjade kohta
otsustava tShtsusega jfirgmised pShinduded:
- mdlemad kutlnarnukid peavad olema kindlasti
toetatud ja keharaskus lasuma Uhetaoliselt
mSlemal ktitlnamukil;
- keha tuleb hoida otse laskesuunas relva taga,
mitte aga ktlljega v6i poolviltu laskesuunaga.
Kere peab olema surutud vdimalikult vastu
maad, et ptissi tagasilddk poleks nii mQjuv;
- silm peab asetuma sihtjoonele loomulikus otse-
vaatamise seisus, nii et sihtjoonele satuks
silmatera kesej
76
Joon.84.
- 77 -
- para padl peab toetuma v3imalikult kogu 31a-
le, kusjuures ei tohi 31ga ette suruda, vaid
IShendada kogu keha pUasile.
Loetletud n3uete taitmlaeks tuleb tahelepanu
pSdrata Juba laskekoha valikul ja pUssi Ulesseadmi-
ael.
6ige SlaaaevStmise k3rguse saavutamiseks pUssi
jalad tarbe korral kaevata maasse. Selleks ei ole
vaja kaevata suuri aukej sageli on kUllalt, kui la-
bidaga tqhakae vUikesed 13hed, kuhu v3ib sisse pista
pUssi jalad*
Asendid p31velt laskmiseka* PSlvelt laskeasen-
dit tuleb kasutada laskmisel pooleliehitatud kaevi-
kust, kraavidest, mUrsuaukudest ja jdrsakute tagant*
Madalatest kraavidest ja kaevikutest laskmistel las-
ts vasakule pSlvele ja toetada parem jalg poolsirgelt
taha, nagu nUidatud joon*85*
Kahelt pSlvelt lastes (joon,86) keha toetada кб-
vasti vastu kaeviku (kraavi, augu) esikUlge, et saa-
vutada suuremat vastukaalu pUssi tagasipdrkele.
KUUnamukkide toetamise ja pUssi jalgade 3ige
paigutamise kohta on maksvad samad nSuded kui lama-
des asendis,
Asendid pUsti kaevikust, laskmiseka* Laskmiseka
pUsti kaevikust (joon*87) toetada keha tugevasti vas-
tu kaeviku esikUlge ja hoida jalad harkis, et saavu-
tada tasakaalu<> KUUnarnukkide toetamiseks peab olema
kaevikus kindel tugi. Muud nduded samad, mis lamades
asendis,
C* Tt-pUasi laadimine .1a tUh.iendamine*
Laadimine, Tt-pUssi laadimist toimetatakse kUes-
oleva juhendi esimeses osas lk.10 kirjeldatud viisil.
LaadlmisvStete kUtteSpetamisel tuleb n3uda 3pi-
lasilt j3urikast kUte tegevust. Harjutusi peetakse
78
Joon.85.
Joon.86
- 79 -
liksikute vdtete kaupa, kuni Spilased harjuvad tUlt-
ma neid Siges jSrjekorras ja vigadeta. Seejarele
harjutatakse iga laadimistegevust Uhise tervikuna
kuni korraparase ja automaatse taitmiseni.
TUhjendamine, Tt-pUssi tUhjendamist toimetatak-
se kUesoleva juhendi esimeses osas Ik.23 kirjeldatud
viisil. PUss tUhjendatakse laskekoha vahetamisel ja
laskmise 13pul, seat mUrsk v3ib kuumas padrunipesas
13hkeda.
TUhjendamiseks antakse kSsklus: "KJHJENDAp.
TUhjendamiaharjutusil peavad Spilased omandama
k3ik vStted puhtalt ja kindlalt.
D. Sihiku aeadmine. aihtimine ja nadstmine»
Hariliku sihiku seadmine. Sihiku seadmiae ja
a ihtimiae al'gSppuae labiviimiaeka tt-pttaa aaetatak-
ae jalgadele ja aihtur ning tema abi aauvad pUssi
juurde lamades laakeasendisse.
Sihiku seadmiseks antavaa kUsklusea mMUratakse
esmalt sihiku ja siis kUlgsihiku seade, nditeks:
“NELI, KAKS PAREMALEI”.
- 80 -
Sihiku seadmiseks sihtur tdstab vaaaku kUega
sihikuklapi tiles ja haarab pdidla ja esimese збг-
mega sihikukaeluse nil, et pdial toetub kaeluse
riivile. Surub kaeluse riivile ja tSstab kaeluse
Ulemise serva kohakuti vaatava seade kriipsuga.
SeejUrele vabastab kaeluse riivi ja surub sihiku
klapi maha.
KUlgsihiku seadmiseks haaratakse sihtharjakru-
vi vasaku kae esimese sSrmega ja pbidlaga. Sihthar-
ja nihutamiseks vasakule keeratakse kruvi omapoole
(tahapoole), nihutamiseks paremale - ettepoole.
KUlgsihiku seade keeratakse mUUratud jaotisele
katkestamata pddrdega.
Sihtimise ja tegevuse Idpetamisel asetatakse
sihiku kaelus klapi Ulemisele astmele; kUlgsihiku
nUitajad - nulllie.
Ontilise sihiku seadmine. Optilise sihiku sead-
misel keerab sihtur vasaku kaega jaotiskettal maara-
tud seade nfiitaja kohale. KUlgsihiku seadmiseks haa-
ratakse jaotistrumm vasaku kUe esimese sSrmega ja
pdidlaga. Jaotisplaadi nihutamiseks paremale keera-
takse trummi omapoole, nihutamiseks vasakule - ette-
poole •
Sihtimisharjutuste Idpetamisel asetatakse jao-
tisketas ja kUlgsihiku trumm null seadele.
Sihtimine ja pflUstmine dlast laskmisel. Lahin-
gus vajaliku tulekiiruse saavutamiSeks tt-pUssi sih-
tipanek ja puaatmine peavad toimuma kiiresti. Clast
laskmisel keerata paratugi lUhikeseks, et ta ei se-
gaks sihtipanekut.
PUssi Slasse vdtmiseks haarata parema kaega
paastemehhanismi kMepidemest, kusjuures kaks eslmest
sdrme pista lUbi triklikaitse, ja vasaku kUega haara-
ta pUratoest ning tSsta рйга tugevalt 31ga. PUss v3t-
ta 61ga nii, et tasane kirp satuks silma ette korra-
pealt, ilma pea asetuse vSi Slasse vStmlse kbrguse
parandamiseta.
- 81 -
PUssi Siasse vStmisel optilise slhikuga peab
slim sattuma okulaari keskkohta ja olema umbes 8 cm
okulaarist tagapool. Sihtimisel Vila optilise kirbu
tipp sihtpunkti.
PaMstmine peab teostuma kahe esimese sSrme ja
pdidla jSulise kokkupigistamisega. PUUstmine olgu
julge ja kiire, kuid siiski sujuv ja reblmiseta.
Siht imine ja paustmine pUratoega laskmisel, Pa-
ratuge tarvltada siis, kui margi iseloom vdimaldab
aeglast pUssi paigalhoidmist laskmise ajal. PUratuge
kasutatakse:
- vastase kuulipildujate ja saaterelvade pihta
laskmisel;
- laskeavade ja muude vUikeste paigalpUsivate
mMrkide tailstamisel.
PUssi dlgavdtmiseks haarata parema kaega paaste-
mehhanismi kUepidemest nagu Slast laskmisel ja vasaku
kaega paratoe muhvist ja lima pUratuge Ules vSi alia
kruvimata viia Uhe liigutusega sihtjoon kUlgsuunas
tapsalt margi kohale. NUUd paratoe muhvl keeramisega
pikendada vSi lUhendada pUratuge, kuni sihtjoon suun-
dub sihtpunkti. Tegevusel vUltida parandamist ja Ule-
keeramist.
Paastmine ja dlashoidmine teostub nagu dlastlask-
misel.
Algvdtete Uhendatud taitmine, Kui laadimlse, slh-
timise ja pUUstmise vdtted on Opilastele katte Cpeta-
tud, nii et nad suudavad neid diet! t'dita, alatakse
nende tegevuste Uhendatud taitmise bar jutamlst* kUsu,
leppemUrgi vdi kUskluse jUrgi (nUiteks: “OTSE TaNK,
VIIS, tJKS VASAKULE, SOOMUS, KOLM LASKU”).
Algvdtete Uhendatud taitmisel sihtur ja tema abi
asetsevad laskeasendis ja teotsevad jargmiselt: sih-
tur seab sihiku ja tdmbab luku laadimisasendisse. Sa-
mal ajal sihturi abi vdtab tdislaetud magasin! ja an-
82
nab sihturile. Sihtur asetab magasini magasinipessa
ja suunab pUssi kattejuhatatud mark! ja teatab tSit-
misest sSnaga: "VALMISJ", sihtur! abi vajadusel mMr-
gib sihturi valmlsolekut кИе Ulestdstmisega. Кёзи,
signaali v6i kUskluse jarele "TULLS" sihtur avab tule
Kasitsemisoskuse sUvendamine, Laadlm5.se, sihiku
seadmise, sihtimise ja tt-pUssi tddvalmis seadmise
kiirust ja oskust tuleb jark-jargult arendada ja sU-
vendada.
Harjutuste mitmekesistamiseks pdimida tegevus-
tesse mitmesuguseid olukordi, kus sihtur peab kiirelt
muutma eihikut, valima sihtpunkti, vahetama osi jne.
Harjutusi pidada ka gaasitorbikuis•
10. peatUkk.
A. Kauguse hindamine. Markide leidmine
1a katte.iuhatamine.
Kauguse hindamine, Tt-pttssist tabava tule saavu-
tamiseks tuleb panna erilist rdhku kauguse maaremise-
le. MUrgi kaugust mUMratakse hind amis ega silma j'drgi
ja mSdtmisega mSSduvahenditega, Kauguse muaramise
viisidest vSetakse labi tt-pUssl meeskondades hinda-
mine silma jargi.
Kauguse hindamist silma jargi harjutatakse
L.E.I-a § 90, p. 1 ja 4 kohaselt.
Tt-pUssi meeskonnas toimkonnaUlem, nr.l, nr.2 ja
nr.3 peavad oskama hinnata kaugust silma jargi kuni
1000 m, kusjuures hindamisviga Uldiselt ei tohi Ule-
tada 10% tegelikust kaugusest ja aeg hindamiseks kes-
ta Ule 15 зек.
Markide leidmine ja katte.iuhatamine. Markide
leidmise ja kattejuhatamise harjutusi teostatakse
L.E.I-a $ 88 p. 1-3 ja $ 104 kohaselt.
- 83 -
В. Lahingumasinate kiiruse maaramine,
Lahingumasinate kiiruse maaramise vilsid n3ua-
vad aega, kuid ei anna soomusmasinate vastu vSitle-
jatele mingit tagatist selles, et tabada esimese la**
suga. Soomusmasina liikumiskiirus maastikul ei ole
Witlane, vaid s61tub maaplnna reljeefist ja maasti-
kul leiduvatest takistustest. Soomusmasinate normaal-
seks lahingukiiruseks loetakse 8-16 km/t ja teatud
juhtudel v5ib klirus ulatuda kuni 25 km/t. Teedel
liikuvad soomusmasinad arendavad kiirust kuni 50 km/t.
Tt-pttssl meeskonnale on kiiruse maaramine tabava
tule andmisel olulise tBhtsusega, mispBrast numbrid
peavad suutma mBBrata soomusmasinate liikumiskiirust
ja omama sei alal vastavaid kogemusi. Kogemuste oma-
miseks tuleb korraldada eriSppusi, kus mitmesugused
soomusmasinad demonstreerivad liikumiskiirusi mitme-
sugustel kaugustel ja suunades. Niisugused harjutused
annavad kdige paremaid tulemusi.
0. Tuletaga1Breeds vaatlemine.
Tt-ptissi tuletagaJBrgede vaatlemise eesmUrgiks
on leekmtirsu lennu jalgimine ja mtirskude IChkemise
koha ja tulemdju hindamine tulistatava mBrgi suhtes.
Vaatluse tulemused olenevad vaatleja vilumusest,
maastikust ja ilmastikust. Tt-pUssi tuletagajtirgede
vaatlemist hdlbustab leekmtirskude tarvitamine, Tule-
tagajMrgede vaatlemist teostavad toimkonnatilem ja
nr.3«
Tuletagajargede vaatlemise harjutuste alul sel-
gitatakse tt-ptissi meeskonnale jUrgmised mdisted:
Vaatlusvaii on nurk kahe jeone vahel, mis piira-
vad paremalt ja vasakult maa-ala,
mida vaatleja nBeb silmaga v6i vaat-
lusabin6uga;
vaatlusjoon on sirgjoon, mis tihendab vaatleja
silma margiga;
- 84 -
vaatluskaugus on kaugus vaatlejast margin!j
vaatlusnurk on nurk vaatlusjoone ja mkrkjoone
vahel.
D. Vaatlustehnika.
Kui vaatleja nag! mUrsu IShkemist v3i mtirsu lee-
ki kogu lennu ulatuses ja mUrsk seejuures tabas mSr-
ki, siis teatab vaatleja: “OlGEl“.
Kui vaatleja ei nfiinud mUrsu IShkemist vSi el
olnud leegi jargi vSimallk tagajftrge kindlaks teha,
teatab ta: “NjLGEMATAJ”.
Kui mUrsk ei tabanud mUrki ja vaatleja vSis kind-
lake teha tema kukkumist mUrgi suhtes, teatab ta kui
viga oli laskekauguses: “tlLET* vSi "PUUDUJ".
Kui Ule- vSi puudulennu ulatus on hinnatav, tea-
tatakse sellest, nSiteks: “SADA PUUDU’" v6i “3ADA
VIISKUMMEND tJLEl”, kusjuures arv tKhendab alati meet-
reid.
Kui Ule- vSi puudulennu ulatust meetrites hinna-
ta ei saa, kuid see on umbkaudu hinnatav margi suuru-
sega, siis teatatakse sellest mdrgi osades. nUiteks:
“TANKI VORRA ULEJ" v8i *‘£ TANKI VORRA РТЛИЛЦ",
MUrsu kSrvalekaldumisi vaatlusjoonest paremale
ja vasakule teatatakse jUrgmiselt: "KtlMME PAREMALE
v6i “VIIS VASAKULEIм, kusjuures arv tKhendab tuhan-
dikke.
Kui vaatlus toimub palja silmaga, siis teatatak-
se kOrvalekaldumisest margi osades, nftiteks: “TANKI
VdRRA PAREMALF* vSi TANKI V6RRA VASAKULJ"; vlimast
moodust tarvitatakse harilikult liikuvate mttrkide tu-
li st ami sei.
Vaatlusvaija kauaaegne jUlgimine on pingutav ja
vasitab vaatlejat, seepKrast tuleb sihturil tule ava-
misest alati teatada: ''JALGIDAJ". Kui lastakse leek-
mUrskudega, siis teatatakse: JALGIDA LKF.KIJ“.
- 85 -
E. Vaatlushariutus ed.
Vaatlusharjutusi korraldatakse alul IMhematel
kaugustel, kusjuures lastakse leekkuulidega kal.7,62
rauast v6i harilikkude kuulidega liivasele pinnale.
L4hedamaa harjutusi peetakse seni, kuni mees-
kond oskab vaatlustagajUrgi edasi anda. Edaspidi jMt-
katakse Cppust laskmisega suurematele kaugustelo ja
praktikalaskemoonaga.
F. Tuulekiiruse. temperatuuri ja dhurdhu
mSSramine ja mgju.
Ilmastiku aelsukord avaldab tunduvat xnCju tt-pUs-
si tule tabavusele. Ilmastikulistest teguritest, mis
raskendavad tule tSpsat suunamist mark!, on tBhtsa-
maks tuul. 2 m/sek kUlgtuul kannab mUrsu kaugustel
300-2000 m mBrgist kSrvale 0,1 - 5,3 m.
Tuule kiirust mdSdetakse tuulemddt jaga (anemo-
meetriga). Tuulemddtjat kasutatakse koos sekundimdSt-
jaga, kusjuures nii tuulemddtja kui sekundimddtja pan-
nakse korraga kSima. TuulemdStja osutitelt loetud jao-
tiste arv, jagatud sekundite arvuga, annab keskmise
tuulekiiruse sekundis.
Tuule mddtmist toimetatakse vdimalikult kdrgemal
kohal; tuule suund mSUratakse lipu v3i suitsu jargi.
Piki laskesuunda vdi laskesuunaga risti puhuva
tuule mdju tt-pUssi mUrsule on nSidatud graafikutes
(lisa nr.4 ja 5). Vahepealsetest suundadest puhuva
tuule mdju leitakse arvutamise teel. Praktiliselt ka-
sutatakse tuulemdju leidmiseks tuulegraafikut (joon.88).
Tuulegraafik kujutab vabalt vdetud raadiusega Joones-
tatud ringi, mis on jaotatud vdrdseteks sektoriteks.
Ringl sisse joonestatakse kontsentrilised ringid, mis
jagavad valise ringi raadiuse vdrdseteks osadeks (nfti-
teks 10 osaks). Iga niisugune raadiuse osa vastab tuu-
lekiiruse le 1 m/sek. Graafilisteks mddtmisteks ringil
86 -
kasutatakse vlnklit, millele kantud jaotised on sama
pikad kui ring! raadiuse osad»
Mingisugusest va-
hepealsest suunast pu-
huva tuule kdrvalevii-
va m6ju leidmiseks ase-
tatakse vinkli Uks jao-
tistega kUlg laskesuu-
nale ja nihutatakse
vinklit mbdda laske-
suunda seni, kuni vink-
li teine jaotistega
kUlg IBbistab tuulesuu-
na joone ja tuulekiiru-
se ring! ISikepunkti,
Niisuguse asetuse korral
vinkli jaotiste arv
Idikepunkti ja laske-
suuna vahel n’ditab, mi-
tu m/sek tugeva kUlg-
tuulega on vdrdne vahe-
pealsest suunast puhuva
tuule kSrvaleviiv mdju.
Tenqperatuuri mdddetakse termomeetriga, dhurdhku -
baromeetriga. Laskmistel kaugustele kuni 800 m harili-
kult arvestatakse ainult keskmist ja tugevaid tuuli
kUlgsuunas, kuid ilmastiku tingimusi arvesse ei v6eta«
G. Tulistamisviisid,
1* PUsivate markide tulistamine.
PUsivate markide tulistamiseks kasutatakse punkt-
tuld. PUss suunatakse kaugusele vastava sihikuga mMrki
ja sihitakse normaalselt mUrgi keskele alia, kusjuu-
res esimesed lasud antakse leekmUrskudega. Kui mUrsu
Jdhkemine vCi leek nUitas Ule- v6i puudulendu, siis
toimkonnaUlem teeb paranduse kas sihiku muutmisega v6i
sihtpunkti mUUramlsega, nSiteks: “8-2 MUSTI, KORRATAl"
V6i “SIHTIDA MitRKI, KORRATAl”.
- 87 -
Kui IChkemine v6i leek naitas suunast kSrvale-
kaldumist, sila toimkonnaUlem annab kaskluse: “SIH-
$IDA MARGI V6RRA PAREMALE, KORRATAf v3i “SIHTIDA
PARKMALE ALLA, KORRATA!"*
Kui esimene IShkemine saadakse margi otsesesse
lahedusse ja on llmne, at jargnevate laskudega mark
tabatakse, siis antakse kasklus margi havitamiseks,
naiteks: "P00L300MUS, KOLM LASKU, TULDf* Selle kask-
luse jarele sihtur tulistab marki jarjest kolme lasu-
ga v6i 1Opetab tule margi tabamisel.
2. Liikuvate markide tulistamine*
Liikuvate markide tulistamisviisid olenevad mar-
kide liikumiskilrusest, liikumissuunast ja kaugusest. .
Tulistatavateks mdrkideks on soomusautod, tankid ja
tanketid. Tulistamiseks kasutatakse soorausgranaati.
La a krai st alustatakse kauguselt, kus mUrsk suudab juba
IMbistada margi soomust, s.o. umbes 500 m kauguselt.
Margi liikumisel relva suunas, esimese lasu ajal
sihltakse margi keskele alia* Kui seejuures saadi кбг-
valekaldumine, puudu- vdi Ulelend, mis ei Uleta margi
laiust ehk kSrgust, siis muudetakse sihtpunkti margi
osades ja tulistatakse kuni tabamiseni* Kui kbrvale-
kaldumine, puudu- vol Ulelend on suured, siis parast
esimest lasku tehakse parandused sihikus*
Liikuvate markide tulistamisel esimesed lasud
lastakse igal juhul leekmUrsuga.
Tank! v6i soomusauto liikumisel tiib- v6i pool-
pOiki, teostatakse laskmist ettesihtimisega, ettesih-
timist teostatakse sihtpunkti viimisega margi ette.
Ettesihtimise suurus (eelis) oleneb margi liiku-
miskiirusest ja margi pikkusest ning teostatakse mUr-
gi osades*
Alljargnevas tabelis on toodud ettesihtimise suu-
rus margi pikkustes, tabel on maksev soomusmasinate
liikumisel laskesuunale 45° kuni 90°-se nurga all.
- 88 -
Soomusm, liikum. 8 16 km/t 24 km/t 48 km/t MARKMEID
Kaugus m kiirus km/t
300 * Esi- Esi- 1 label!
ossa ossa vttlja-
400 .. It m 1/2 1 arves-
500 Esl- tamisel
ossa 1/4 1 1/4 on alu-
600 — 1/2 3/4 2 seks
700 ic I/2 1 2 1/2 vSetud
800 1/2 1 1/4 3 tank!
900 !/4 3/4 1 1/2 3 !/2 pikkus
1000 1/4 1 1 3/4 3 3/4 4 m ja
laius
1,5 m
Soomusmasinate ilmumisel toimkonnaUlem juhatab
katte mUrgi ja annab kaskluse sihiku seadmiaeks.
Kasklus tule avamiseks antakse siis, kui mark on
jdudnud tulem6ju alasse vSi eaemeni, mille suhtes
oil mMUratud sihik.
Kui sihikuseade on Sige, siis toimkonnaUlem
(vaatleja) teatab ainult suunavaatluse, naiteks:
"VASARUL POOL TANKI»” v31 “OIGE’“. Tuginedes tolm-
konnaUlema (vaatleja) vaatlustagajUrjele ja vdttes
arvesse oma sihtimist viimase lasu ajal, valib sih-
tur iseseisvalt sihtpunkti ja tulistab.
Mitme soomusmasina ilnramisel, erilise vajaduse
korral maarab toimkonnaUlem tulistamise jUrjekorra,
et vaatlemine ei juaks hiljaks ja oleks alati suuna-
tud tulistatavale mSrgile, MUrgi tabamisel kantakse
tuli Ule.
Liikuvate markide tulistamisel tuleb holduda
pikkadest kUsklustest. KUllalt on vaatlustagajdrge-
- 89 -
dest, mida sihtur arvestab jargmise lasu laskmisel*
3. Pine laskmlne.
Kindla aluse puudumise tSttu ei saa tt-pUssiga
39sl ja plmedikus teostada edukat vSitlust soorausma-
sinatega. Peamiseks tulistamlsviisiks on оtsesihtimi-
ne nagu pfieval. Pimeduses slhitakse tulele v6i auto-
maatrelva suudme leeglle, kusjuures sihtimiseks val-
gustatakse optilise sihiku jaotisplaati, et nUha
oleks optillne kirp. Jaotisplaadi valgustamiseks ka-
sutatakse elektrllampi, millel valguse juhtimiseks on
kitsas pilu. Valgus juhitakse optilise sihiku valgus-
tusaknale.
Oine laskmlne v6ib teostuda ka rakettide ja pro-
Xektorite valgusel.
Tuleb vQtta reegliks, et 31st laskmist teostatak-
se tt-pUssiga ainult soomusmasinate rUnnaku korral ja
lahedatele kaugustele (kuni 200 m). Suurtele kaugus-
tele laskmlne ei anna tagajUrgi.
H. Laskeandmete ettevalmistus .ja tule .juhtimise
tehnika,
Tt-pttssi tuld tuleb ette valmistada ja juhtida
nii, et mttrgl tabamine oleks vSimalik juba esimese
mUrsuga. Tappis tuli on kindlustatud siis, kui on teh-
tud tarvilikud ettevalmlstused kdigi juhtimisviislde
kasutamiseks. ToimkonnaUlem on kohustatud tegema ette-
valmistusl igas olukorras, kus see vMhegi vSlmallk.
Olukorras, kus puudub vdimalus teha tarvlllkke
ettevalmistus! tulejuhtimise hSlbustamiseks, juhata-
takse katte mark silmapaistva eseme jUrgl. Kui margi
kattejuhatamine kiiret teotsemist nSuab, alls juht
tulistab ise v6i juhatab mUrgi katte sSjapUssi leek-
kuuliga.
Tulejuhtimise ettevalmistus teostatakse vastavalt
vOimalustele, kas osaliselt v6i taielikult.
- 90
Tule juhtimise osalisel ettevalmistamisel mUUra-
takse kindlaks orienteerumispunktid ja kaugus ed nen-
deni.
Orienteerumispunktid nuramerdatakse ja nimetatak-
ae “auundadeks'*, nSiteks: suund Uka (lUhendatult S.l),
suund kaks (S.2) jne. Neid v3ib tUhendada ka esemete
nimetusega, nUlteks: Uksik puu, heinakuhl jne. Normaal»
selt ei mUUrata ttle vile suuna, seat suurema arvu juu-
res vdib tekkida arusaamatusi.
Kui tuleUlesannet lahendatakse mitmelt laakeko-
halt, tulejuht koostab suundade ja kauguate meelespi-
damiseks tuleakeemi (joon.89) iga laskekoha jaoks
eraldi. Tulejuhtimise taielikul Ottevalmistamisel tu-
lejuht mdddab kaugused kaugusemdCtjaga, kasutades sel-
leka oma vdi lUhema tikauae kaugusетб61 jat; teeb kind-
laks ilmastiku andmed ja arvestab vUlja paranduaed;
mUUrab aignaalid ja leppem&rgid tule vUljakutsumiseks
ja markide kattejuhatamiseks. K5ik andmed mUrgib tule-
skeemile (joon.90).
Tuleiuhtimise alu-
seks on tulekUsk. Ta
peab sisaldama jUrgmisi
elemente:
- mark;
- sihikuaeade;
- laskemoona liik
ja hulk;
- tuleavamiae hetk.
Mark juhatatakse
sihturile katte sdnali-
selt, leppemdrgiga, sig-
naaliga v6i adjapUaai
leekkuuliga,
Sihikuaeade maarami-
se aluseks on laskekau-
gus, ilmastiku mdjud ja
laskemoona omadused.
Ср
I
i
Joon*90
92
Laskemoona liik oleneb mNrgi omadustest ja so O’-
muse paksusest. Laskemoona hulga тййгаЪ laskekaugus.
Normaalselt tulistatakse kuni mUrgl tabamisenl v3i
kadumiseni.
Tuleavamise hetk oleneb juhi kUsust v3i tuleUlee-
andest. Tuli ISpetatakse kNsklusega: “L6PP!“, signaa-
li v6i leppemNrgi jSrele, v6i mSrgi hSvitamisel.
MUrgi telstkordseks tulistamiseks antakse кйзк-
lus: “KORRATA!".
NNiteid tulekKskudest tt-pUssi toimkonnale.
Olukord.
1) Mbdda teed IHheneb soo-
musmasinate rUhm. Toim-
konna Ulesaime - takis-
tada soomusmasinate
liikumist ja h£vitada«
Kaugus hinnatud 600 m.
2) 500 m kaugusel kk, mis
avas tule tt-pUssile.
ToimkonnaUlem otsustas
h&vitada kk.
3) 600 m kaugusel ilmus
vSsast tankirUhm; samal
ajal ilmusid pool-pare-
malt metsast tanketid*
ToimkonnaUlem otsustas
hUvitada tanketid.
4) Tt-pUss eelpatrulli sU-
damikus. Vastase s.-ma-
st nad rUndavad patrulli
sUdamikku paremalt
400 m kauguselt.
TulekSsk,
- “TEEL SOOMUSMASINADJ”s
- “KUUS, NULL!";
- “SOOMUS|“|
- “TULD|“
- “S.l, РббЗАЗ KUULI-
PILDUJAJ'*;
- “VIIS, KAKS PUNAST1”;
- “GRANAATJ";
- "TULDJ”
- "POOL-PAREMALT TANKETID^;
- “VIIS, NULLI‘3
- “SOOMUSp*;
- “TULD|“
- “PAREMAL SOOMUSMASINAD!“j
- “TULDi“
- 93 -
ll.peattlkk.
Laskeharjutused,
A. LaskeharJutuste kohta kftivad -Uldlsed maUrused,
Laskeharjutuste eesmfirgiks on anda meeskonnale
vdimalikult taielik ja selge ettekujutus tt-pUssi tu-
leomadustest ja veenda neid eelharjucustel omandatud
tbbtamisvStete ja tulistamisreeglite otstarbekohasu-
ses.
Laskeharjutustega alatakse alls, kui on pdhjali-
kult omandatud tbdtamisvdtted ja kui vastavatel harju-
tustel saavutatud tagajHrjed lubavad oletada, et suu-
detakse tfiita laskeharjutuste nCudeid, Harjutusi, mil-
le tingimusi ei suudeta t elit a korrapealt, vdidakse
korrata. Kordamisl vdetakse ette ainult siis, kui on
eeldusi harjutuste tingimuste taitmiseks.
B. Oonelaskeharlutuste sisu ,1a taitmistingimused.
Cppelaskeharjutuaed ja tingimused on toodud li-
sas nr. 6.
12.peatUkk.
A, Kollektiivse tddtamise alused.
Et tt-pUssi tuld lahinguUlesande tUitmisel kasu-
tada otstarbekohaselt, tuleb meeakonnale anda kindel
tuleUlesanne. TuleUlesandes mSaratakse kindlaks, kas
tt-pUssi meeskond teostab v6itlust ainult soorausmasi-
nate vastu, v6i peab tUitma ka saaterelva Ulesandeid.
TuleUlesannete tSitmine teostub kSige edukamalt
siis, kui iga Uksikmees taidab otstarbekohaselt oma
eriUlesannet• Hea koostdd, vastastikune toetus, Uldi-
- 94 -
se eesmUrgi sllmaspldamine ja kllre reageerlmine juhi
korraldustele on tt-pUssi meeskonna eduka tegevuse
pandiks.
B. Tt-pUasitolmkonna Ulema ja numbrite kohused
ja kooatodtamine.
Toimkonna Ulema kohuaeks on:
- toimkonna tegevuse juhtimine j
- tuletagajMrgede vaatlemlne ja aidepldamine
juhiga, kelle kUsutusse mddratud;
- hoolltsemine, et puaal juures oleka alati va-
jalik laakemoona tagavara;
- oma pUaal holdmine ja hooldamlne, et aee oleka
alati lahlngukdlblikus seisukorras.
Nr.l (slhturi) kohuseka on:
- pUssi Uleaseadmine laskekohale;
- laadlmlne, alhtlmlne ja laskmine;
- mdrkide vaatlemlne, vaatluatagajftrgede arves-
tamine ja nende pShjal tule korrlgeer imine;
- lasketakistuste kSrvaldamine;
- alaline hoolekanne pUasl korralikkuse eeat.
Nr.2 (laakemoona ettevalmistaja, alhturl abi) ko-
huseks on:
- alhturl ablatamine pUssi Ulesseadmiael, laske-
koha vahetamlael, kaevumisel, moondamisel, ta-
kistuste kdrvaldamlsel ja laskmisel;
- laskmiseka tarvlamineva laskemoona ettevalmis-
tamine, magasinldease laadlmlne ja magasinide
andmlne slhturlle;
- leppemdrkide ja kdskluate edaslandmine sihtu-
rlle;
- alhturl aaendamine toimkonna Ulema m&dremiael.
Nr.3 (vaatleja) kohuaeks on:
- lahlnguvSlja vaatlemlne, markide leidmine ja
kUttejuhatamine;
- tuletagajargede vaatlemlne toimkonna Ulema
erlkorraldusel;
- toimkonna Ulema aaendamine igal juhul.
- 95
Nr.4 (padrunlkandja) kohuseks on:
- laskemoona kUtteandmlne nr.И-le, sell© ndud-
mlselj
- slhturl ablstamine ptissi edasitoimetamisel.
Nr.5 (padrunikandja) kohuseks on:
- laskemoona kohaletolmetamine kUrult (veo-
kilt);
- kSru eest hoolitsemlne ja jMreletoomine tolm-
konna Ulema nSudel;
- tUhjade kandekottide kokkukorj amine ja viimi-
ne kSrule;
- hoolitsemlne, et laskekoha vahetamisel ei
jSaks maha endisele kohale lahlnguvarustust;
- slhturl ablstamine pUssi edasitoimetamisel
kits It si.
Nr.6 (ajuri) kohuseks on veoki eest hoolitsemlne
ja veoki varjamine Shuvaatluse eest. Nr.5-e ablstaml-
ne laskemoona kohaietoimetamlsel.
Tt-pUssi numbrid peavad suutma tftita iga nurnbrl
kohuseid, et asendada tarbe korral lahingus sihturlt
ja telsl numbreld. Meeskond peab suutma tSdtaoa ka
mlnlmaalses koosseisus (2 meest).
Laskekoha vahetus tolmkonnas on tihtl nil vfisi-
tav, et sihtur uuel laskekohal el suuda otsekohe ava-
da tuld. Sei juhul on soovltav asendada sihturlt mdne
telse numbrlga, nagu nr.2 vol nr.3, kes laskekoha va-
hetamlsel normaalselt jOuavad kohale enne sihturlt ja
on jdudnuu tutvuda tuleUlesandega. Samutl v6ib tolm-
konna Ulema korraldusel asendada sihturlt pikemaaja-
llsel tulistamisel.
C. Kollektlivne ettevalmistus,
Tt-pUssi meeskondade kollektlivne lasketehnill-
ne ettevalmistus jaguneb ettevalmlstavateks lahlngu-
slsulisteks ja lahlngulaskeharjutusteks koos laskurl-
osadega. Kollektiivsel ettevalmistusel tuleb erillst
rdhku panna:
96 -
- numbrite ja meeskonna arukale omavahelisele
koostSSle;
- koostOotamisele laskuriosadega.
D. Lahingusisulised .1a lahingulaskeharjutused,
Tt-pttssi meeskondade lahingusisuliste harjutuste
ja lahingulaskmiste eesmHrgiks on:
- dpetada numbreid teotsema lahinguolukorraga
samanevates tingimustes;
- anda numbritele kogemusi mitmesuguste lahingu-
mUrkide leidmiseks, tulistamiseks ja teotsemi-
seks meeskonna koosseisus;
- ette valmistada tt-pUssi meeskondi lahingulas-
keharjutusteks koos laskuriosadega;
- anda meeskondade juhtidele tule juhtlmise prak-
tikat.
Lahingulaskeharjutusi korraldatakse nil kaitse-
kui pealetungiolukorras ja viiakse Idbi koos laskurl-
osadega.
Igaks laskmiseks koostatakse sellekohane tule-
tllesanne, mille aluseks vdetakse taktikaline olukord
kaitse- vSi pealetungi tegevusest.
TuleUlesannete koostamisel vStta arvesse, et nen-
de taitmisel tuleks ette olukorrakohaselt jUrgmisi te-
gevusi:
- tt-pUssi laskekoha luure;
- meeskonna paigutus positsioonile;
- laskeandmete kogumine ja tuleskeemi valmistami-
ne;
- markide tulistamine ja tule korrigeerlmine;
- laskekoha vahetus ja relva Umberpaigutamine;
- tuleUlesande tUitmine juhi ja Uksikute numbrite
vaijalangemisel rivist;
- tuleUlesande tditmine mitmesugustes lahingutin-
gimustes, nagu suitsus ja gaasis.
- 97 -
Наг jutuse tMitmise hindamisel arvestatakse:
- tabatud miirkide ami;
- meeskonna koostddd, teotsemisoskust ja kii-
rust antud olukorras.
Meeskonna tegevuse Uldhinded on hea, rahuldav vSi
n3rk.
Enne lahingulaskeharjutuse taitmisele asumist kor-
raldatakse eelhar jutusi mitmesugusel maastikul samades
taktikalistes olukordades, mis on aluseks laskeharju-
tuse koostamisel.
Ill osa.
RIVILINE JA LAHINGULINE KASUTAMINE,
13,peatUkk.
A. Juhtimisviisid ja -abindud.
Tt-pUssitoimkonda juhitakse kMsklustega, leppe-
miirkidega, helisignaaliaega ja kdskudega.
1. Kksklused antakse vastavalt J.E.I.
2. LennemSrke kasutatakse kUskluste asemel, kui
viimased ei ole kuuldavad kauguse v3i muude olude t5t-
tu, vSi kui on vaja teotseda vaikselt. KlndlaksraNUra-
tud ttthendusega leppemNrgid on JUrgmised:
a) *“TAHELEPaNUJ“ - tSsta k&si pUstloodis Ules;
antakse iga muu leppem&rgi ees.
b) “EI SAaNUD ARUj" - kiiresti vibutada kSega
pea kohal, kuni antud lepp emUrk korratakse.
c) “EDASI - MARSSl" - sirutada UlestCstetud
kUsi liikumise suunas»
d) “EDASI JOOSTES - MARSSj» - sirutada Ules-
tSstetud кйз! mitu korda liikumise suunas.
- 98 -
e) "SUUNDA MUUTA!" - sirutada UlestSstetud kUsi
uues suunas ja hoida nil, kuni osa v6i kolon-
ni alga on vStnud uue suuna.
f) "SEIS’" - lasba UlestSstetud kasi j Ur suit al-
ia kUlje pealt.
g) "PIKaLI!" - viibata kUega mitu korda jMrsult
allapoole.
h) "LAHTNGUVALMIS!" - tQsta kUUnarliigeses pal-
nutatud kfisivars pea kohale.
1) “VaSTaSE SOOMUSMASINAD!" - mSlemad kUed кбг-
vale sirutada ja kiiresti pea kohal kokku
lUUa. Suund nftidatakse кйе vUljasirutamisega
soomusmasinate suunas.
j) "LASKEMOON!" - t3sta kUUnarliigeses painuta-
tud kUsi 61a kSrgusele»'
k) ‘‘KOHALE!" - viibata kUlgsuunas vUljasirutatud
kfiega aeglaselt ettepoole.
1) “KOGUDA!" - keerutada kUega pea kohal, kuni
kogumine alanud.
Vajadusel vSidakse kasutada veel mitmesuguseid
muid leppemUrke, teatades nende tUhenduse aegsasti
vastuvStjaile.
Parema nUhtavuse saavutamiseks leppenftrkide and-
misel vSidakse hoida kUes keppi, nrtltsi, taskurUtti
jne.
KSik Ulemad, kaasa arvatud ka toimkonna Ulem,
kordavad leppemfirke v5i annavad vastava kUskluse.
3. Helisi/maale kasutatakse tUhelepanu Mratami-
зекз, alarm! vUljakutsumiseks ja tarbe korral m6nede
kiiskluste asemel,
Helisignaalide andmiseks kasutatakse vilesid,
signaalsarvi, sireene ja muid lUhikesi v5i venitatud
helisid tekitavaid abIndusid.
- 99
KindlaksmSdratud tdhendusega helisignaalid on
jdrgmisedi
a) "Tahelepanul” - Uks pikk vile v6i signaali-
sarve heli; tditjad ICpetavad igaauguse te-
gevuse ja pddrduvad ndoga signaaliandja
poole,
b) "Alami” - Uks pikk, pidevalt venitatud he-
li; antakse puhkusel asuvate vdgede alarmee-
rimiseks.
c) "Ohualarml" - rida lUhikesi vilesid, sireeni
v6i signaalsarve heliaid,
d) “Gaasialarml" - rida pikki vilesid, sireeni
v6i signaalisarve helisid.
e) "Koguda!" - rida pikki ja lUhikesi vilesid
v6i signaalisarve helisid vaheldamisi,
f) "Juhid!" - Uks lUhike ja kolm pikka vilet
v6i signaalisarve heli, antakse juhtide kokku-
kutsumiseks ja korratakse pUrast pikemaid
ajavahemikke•
g) "Tee vabaks!” - kaks lUhikest vilet vdi sig-
naalisarve heli; korratakse tarbe korral p'd-
rast pikexnaid ajavahemikke,
h) "Vahedl” - kolm lUhikest vilet v6i signaali-
sarve heli; korratakse tarbe korral pdrast
pikemaid ajavahemikke,
Koondatud osades ja kolonnides kordavad heli-
signaale k6ik Ulemad kuni rUhmaUlemateni ja eriUk-
suste juhtideni kaasa arvatud.
Hargnenud osades helisignaale kordavad kdik
Ulemad kuni toimkonnaUlemateni kaasa arvatud,
B. Veovahendid,
Tt-pUssi vedu toimub hobuse, mootori v6i ini-
meste j6ul.
100
1. Hobusega tt-pUssl vedamisel kasutatakse sel-
leks kohandatud veokit vdi kinnitatakse кйги veoki
taha, kusjuures meeskond liigub jala veoki vdi kUru
taga.
2. Mootori idul liikumiseks asetatakse tt-pUss
Uhes juurdekuuluva meeskonnaga autole. PUssi edasi-
toimetamise kUru kinnitatakse auto taha vdi aseta-
takse koos pUssiga autole. Uksikut tt-pUssi on suuto-
line edasi toimetama ka kUljekorviga mootorratas, kus
slhtur ja toimkonnaUlem istuvad mootorrattal ja puss
on k&ruga kinnitatud mootorratta taha.
Eesnlmetatud veovahendite puudumisel vdib tt-pUs-
si edasi toimetada ka soonrasautoga, kus meeskond pai-
gutatakse autosse ja pUss kUruga kinnitatakse auto
taha.
3. Inimeste idul tt-pttssi e’dasitoimet amine toi-
mub kUruga vdi kandmisega lahutatult.
Karuga edasitoimetaxaine on vdimalik igasugusel
maastikul ja toimub kuni tulepositsioonile asumiseni.
14 .peatUkk.
A. Kooaseis.
Tt-pttssitolmkonna meeskond koosneb toimkonna
Ulemast ja в-st numbrist jUrgmiselt:
- toimkonna Ulem;
- nr.l - sihturs
- nr.2 - alhturl abi, laskemoona ettevalmistaja;
- nr.3 - vaatleja ja padrunikandja;
- nr.4 ja 5 - padrunikandjad;
- nr.6 - ajur.
Toimkonna Ulema alalisteks asetUitjateks on
nr.l ja 3.
- 101 -
Tohnkond on varustatud Uhe tt-pUssiga ja selle
juurde kuuluva erivarustusega. Tt-pUssi ja selle juur-
de kuuluvat erivarustust veetakse Uhehobuse veokil
(vankril v3i reel), kuni olukord seda vSimaldab.
Numbrid on varustatud peale harllikkude rakmete
ja gaasitorbiku jBrgmiste relvade ja t66riistadega:
nr* 1 ja a - pUstoliga, teised nr.-d vintpUssiga; tbd-
riistadest on k6igil, v&lja arvatud ajur, vttike labl-
das.
Varustust, relvi ja t36riistu kantakse jargmiselt
- гактеid tohnkond kannab Uldiste reeglite jSrgi;
- gaasitorbikut kantakse vasakul kUljel, rihmaga
Ule parema Ola;
- pUsse kantakse seljas, rUhmaga Ule vasaku 61a;
- pUstoleid kannavad nr. 1 ja 2 tupes paremal kUl
jel.
Tt-pUssi edasitoimetamisel kttsitsi temaga kaasa-
voetav erivarustus on jaotatud numbrlte vahel ja kan-
takse jargmiselt:
Number ferivatustuse nimetus Kandmise viis
Toimkonna Ulem Optiline sihik. Nahast kandekotis rih- maga Ule vasaku 61a.
Nr.l a) Tooriistade kompl. b) Vaike sihtu- ri kott 10 mUr- su jaoks. a) Nahkkotis rihmaga Ule parema 61a. b) Riidest kandekotis rihmaga Ule vasaku 61a.
Nr.2 a) Tagavaraosa- de kompl» b) Magasinide kandekott. a) Nahkkotis rihmaga Ule vasaku 61a. b) Riidest kandekotis rihmaga Ule parema 31а»
Nr.3, 4 ja 5 Igal Uhel kaks kandekotti A 15 mUrsu jaoks» Kantakse rihmadega Ule 61gade•
102
Rihmaga Ule Ola kantav varustus vSetakse rihma-
le erne pauna selgaasetamist, vUlja arvatud magasini-
de kandekott, mis asetatakse pauna peale.
B. Tt-pttssitoimkond koondrivis.
1. Toimkonna rivistused .1a tegevused veokita.
a) Rivistused.
Tt-pUssitoimkonna rivistused veokita on:
• joon kahes viirus ja
- kolonn kahekaupa.
Kogumiseks joonele Uhes tt-pUssiga antakse kUsk-
lus: “TOIMKOND, JOONELE - KOGUJ",
Kogunemisel toob pUssi kohale nr.2 ja asetab
nr. 1-e ja 5-e selja taha, mdlema vliru vahekohta.
Nr.l asub toimkonna Ulema kSrvale harilikule vahele.
Teised numbrid rivistuvad tema jfirgi joon.91 nkidatud
korras. Nr.3 Uhendab raua pUssiga ja asub nr.5-st va-
sakule harilikule vahele.
Numbrid joonduvad toimkonna
ь Ulema jUrgi.
и
§ i Kogumiseks kolonni an-
0 © 0 t О takse kUsklus: “TOIMKOND,
£ KOLONNI - K0GU’“
0 (D Kogunemisel toob pUssi
kohale nr.l v3i nr.2. Nr.l
Тл_„ си a8ub toimkonna Ulema selja
joon.vx. taha harlllkule kaugusele,
. UlejUUnud numbrid rivistu-
(j vad tema jUrgi joon.92 nUi-
tmioan datud korras. PUss asetatak-
©-. se jalgadele ridade vahekoh-
। ta. Nr.3 Uhendab raua pUssi-
ga ja asub nr. 5-e taha hari-
@ likule kaugusele.
* Kkskluse jttrele “RIH-
0 MALEl“ vdetakse pUssid rih-
male.
Joon.92.
- 103 -
Toimkonna rivistused tt-pUssita on sarnased las»
kurijao rivistustega.
b) Liikumine ja geatumine,
Tt-pUssitoimkond koondrivis liigub ainult kolon-
nis kahekaupa, kusjuures pUssi kannavad nr, 1 ja 5
vasakult poolt ja nr. 2 ja 4 paremalt.
PUssi kandevalmis vStmiseks antakse kSsklus:
'•PUSS - KANDEVALMIS г J selle tUitmlseks nr.3 keerab
raua pUssi otsast, asetab kandekotti ja vdtab rihmale.
Mr. 1 ja 5 haaravad pUssi kandekoti sangadest vasakult
ja nr, 2 ja 4 paremalt, tdstavad pUssi ttles ja jOvad
"vabalt” seisakusse.
Toimkonna liikumised, peatumine ja samrau muutmi-
ne tUidetakse samade kttskluste ja juhiste jUrgi, mis
on antud J.E.I.
Liikumisel tt-pUssiga pddrdeld ei tehta. Tt-pUss
asetatakse maha parast peatust kilskluse jUrele “VA-
BALT Г*. PUrast pUssi asetamist maha nr,3 keerab pUssi»
le raua otsa,
c) Relyade^ja^yarustuse^mahaganek
PUsside hakltamiseks antakse kttsklus “PUSSID -
HAKKIj"» Selleks nr,5 vStab nr,3-elt ja nr.l -
nr.4-lt ja toimkonna Ulemalt pUssid; nr.l ja 5 p36-
ravad vastamisi. Nr,5 Uhendab pUssid paari ja asetab
pUssipaari poolpSiki maha nil, et vasaku kaega hoita-
va pUssi kaba oleks vasaku saapanina kohal; nr«l ase-
tab oma pUssipaari alumise paari peale, mille jUrgi
nr, 1 ja 5 pUUravad endisesse suunda,
Kaskluse jUrele: "PUSSIDI" hakitajad lahutavad
haki vastupidises jUrjekorras ja annavad pUssid edasi
teistele numbritele.
Seljapaunade, rakmete ja rihmalkantava tt-pUssi
erivarustuse vStmiseks seljast ja mahapanekuks pUrast
pUsside hakitamist antakse kUsklus: “PAUNAD - MAHAj".
104 -
Toimkonna Ulem ja numbrid asetavad paunad, rak-
med ja tt-pUssi erivarustuse oma ette maha; gaasitor-
bikud pannakse maha ainult erikorraldusel.
Paunad, rakmed ja tt-pUssi erivarustus pannakse
uuesti selga kUskluse jttrele: "PAUNAD - SELGAr*.
Mahapandud tt-pUssi, varustuse ja hakitatud pUs-
si de juurde toimkonna Ulem maSrab enne toimkonna lah-
kuminekut Uhe mehe valvuriks.
2, Tt-pUssitoimkonna tegevused ,1a rivistused Uhes
veokiga,
a) Tt-pUssi asetamine_yeokile^ja_yabastamine_yeokllt.
Tt-pUssi veokil veetav varustus on jUrgmine:
tt-pUss (eraldatud vintrauaga), tddriistade ja taga-
varaosade komplekt, magasinide kott Uhes 4-ja magasi-
niga, optiline sihik ja presentkatted.
Tt-pUssi ja erivarustuse veoks on veokile aseta-
tud vastav kast, mis on kohandatud pUssi ja erivarus-
tuse veoks nii, et viimased ei pdruks ega ei saaks vi-
gastada vedamisel ja et pUssi ja erivarustust vSidaks
hdlpsasti asetada veokile ja sealt maha vdtta.
Meeskonna istumine vdi toimkonna varustusse mitte-
kuuluvate esemete asetamine veokile vdib toimuda rUhma-
Ulema loal.
Tt—pUssi ja kantava erivarustuse asetamiseks veo-
kile antakse kttsklus: "PUSS - VEOKHiEj".
Selle tUitmiseks nr.l ja 2 eraldavad presentkatte
pUssilt, nr.2 keerab alia pUratoe, nr.l jalad ja nr.3
eraldab vintraua pUssi otsast. Sei ajal ajur vdtab lah-
ti pUssi veokasti kaane hoideaasad vasakult poolt ja
lUkkab kaane paremale veoki serva. Nr. 1 ja 2 asetavad
pUssi veokile vasakult. PUrast pUssikere kastl aseta-
mist paneb nr,3 vintraua kasti oma kohale.
Erikorralduse jUrgi nr.l ja 2 asetavad erivarus-
tuse veokile, neile mUUratud kohtadele. LSpuks nr.l ja
2 asetavad presentkatted kasti ja kinnitavad kastikaa-
ne.
- 105 -
PNrast tt-pUssi ja varustuse asetamist veokile
numbrid pddrduvad veoki liikumissuunda ja jSUvad sei-
sangusse “vabalt”, toimkonna Ulem kontrollib pUssi ja
varustuse asetust.
Tt-pUss ja kantav erivarustus vSetakse veokilt
maha kUskluse jUrele: “PttSS - VABAKSj".
Selleks ajur teeb lahti kasti kinnitusaasad vasa-
kult ja lUkkab kaane paremale, nr. 1 ja 2 tdstavad
vfilja pUssikere, asetavad sells maha jalgele ja pane-
vad katte Umber, nr.3 vStab veokilt raua ja asetab
selle kandekotti; pUrast seda v6tab iga number veokilt
temale kuuluva erivarustuse.
Toimkonna k6igi numbrite v3i тбпе nurnbri selja-
paunade asetamiseks veokile, pUrast tt-pUssi ja eri-
varustuse mahavStmist, antakse kUsklus: "PAUNAD (Nr.l,
2 jne. PAUNAD) VEOKILE1“.
Toimkonna Ulem ja numbrid v6tavad paunad seljast,
asetavad need veokile ja vStavad pUssid rihmale.
b) 21У121:used.
Tt-pUssitoimkonna rivistused Uhes veokiga on:
- kaheviiruline joon;
- kolonn kahekaupa veoki ees;
- kolonn kahekaupa veoki taga;
- rivistus Umber veoki.
Toimkond rivistub joonele kahte vilrgu Uhes veo-
kiga ainult paigal. Kolonnrivistustesse ja Umber veo-
ki ta rivistub nil paigal kui liikumisel.
Joonel kahes viirus Uhes veokiga toimkonna Ulema
ja numbrite vahed ja kaugused Uksteisest on 1 m 10 cm.
Veok asetseb meeskonna taga 5 m kaugusel.
Toimkonna kogumiseks joonele kahte viirgu veokiga
antakse kBsklus: “TOIMKOND VEOKIGA, JOONELE - KOGU’".
Meeskond koguneb toimkonna Ulemast vasakule, nr.l, 5
ja 3 esimeses Ja nr.2 ja 4 tagumises viirus. Pttrast
meeskonna paigaleasumist ajur juhib veoki nr.4~da ta-
- 106 -
ha, asub hobusest paremale, v3tab ohjad kimpu pare-
masse kfitte, vasakuga haarab ohjadest valjaste 13he-
dalt ja paigutab hobuse nil, et selle pea oleks
nr.4-st 5 m kaugusel. seejUrele JUab
pea kBrveie (Joon.93).
seisma hobuse
Kolonni
ees meeskond
na Ulema jUrele harilikkudel
kaugustel Ja vahedel, kusjuu-
res vasakpoolse vliru moodus-
tavad nr.l, 5 Ja 3, kuna pa-
rempoolse vliru nr,2 Ja 4.
Veok asetseb 3 m kaugusel
meeskonna taga.
Kogumiseks kolonni kahe-
kaupa veoki ette antakse kttsk-
lus:
ETTE
kahekaupa veoki
palkneb toimkon-
В |
& §
fm 10 an
5m
asub
taha
Joon.93
“TOIMKOND, KOLONNI VEOKI
- KOGU|“
Kogunemisel palgal nr.l
toimkonna Ulema selja
Ja v3tab valvelseisangu.
Tolmkond rlvistub tema
jUrgl eespooltHhendatud JUrje-
korras, PUrast nr.l-se asumist
kohale toimkonna Ulem pddrdub
Umber Ja kontrollib kttskluse
tttitmist. Joondumlse ISpetami-
seks toimkonna Ulem annab kask-
luse “VaLVELI” ja pddrdub Umber v3i asub sinna, kust
tai on soodsam dpetada oma tolmkonda (Joon.94).
Kui pUrast kUsklust '‘KOGTJ|“ toimkonna Ulem liigub
edasi sammu v31 Joostes, siis numbrid ja veok kogune-
vad Joostes Ja JUtkavad liikumist samal viisll nagu
toimkonna Ulem; ajur Juhlb veokit, JaUdes endiselt kas
veokile v31 veoki kBrvale.
Kolonnis kahekaupa veoki taga tolmkond asetseb
Jttrgmiselt: veok on 3 m kaugusel toimkonna Ulema taga,
107 -
d
fml О cm
0 0
3m
tt-pUssi numbrid kolonnis kahekaupa
2 m kaugusel veoki taga samasuguses
jUrjekorras nagu veoki ees, Numbri-
te kaugused ja vahed Uksteisest on
1 m 10 cm.
£
Kogunemiseks kolonni kahekaupa
veoki taha, antakse kUsklus: “TOIM-
KOND VEOKIGh KOLONNI - KOGUf*.
Veok asub kohale toimkonna Ule-
ma jargi. numbrid - nr.l jargi
(joon.96).
Toimkonna A
kogumlseks Um- у
ber veoki an- 3m
takse kUsklus: 1
“TOIMKOND, VEO- 1^1
KI UMBER - КО- И
Veok asub
3 m kaugusele
toimkonna Ulema taha. Numbrid
asuvad Umber veoki, piJbrdudes
veoki liikumissuunda, jUrgmi-
selt: nr.l - veokist 80 cm va-
sakule vankri tagaratta joone-
le, nr.5 - harilikule kauguse-
le nr.l-se taha, nr.2 - veo-
kist 80 cm paremale nr.l-se
joonele, nr,4 - nr.2-he taha
ja nr.3 keskele veoki taha
nr.3 ja 4 vahele (Joon.96).
Joon. 94
Zm
fm 10 cm
К
Joon .95
- 108 -
1m fffcm
© @ @
с) Liikumine, peatumine ja
1 suuna muutmlne.
Tt-pUssitoimkond kcond-
rivls Uhea veokiga liigub va-
basammu, taktsammu, valvel-
sammu ja vabajooksuga.
TaitekUsklused liikumise
algamiseks ja peatamiseks koos
veokiga hiialdatakse venitatult.
Ajuri iatumiseka veokile
antakse kiisklus: '‘VEOKILE -
ISTUJ". Ajur vStab ohjad pare-
masse kUtte, asub veokile ja
istub tt-pUssi kastile.
Ajuri mahatulekuks veo-
Тллм qa kilt antakse kiisklus: "VEOKILT
joon.vo. w MaHAJ". Ajur tuleb veokllt
maha ja asub paremale veoki kSrvale, vankri esiratta
telje kinnituskoha joonele.
Kui ajurile pole antud kiisklus t veokile is turn!-
seks, siis liikumise algamiseks antava eelkUskluse ja-
rele ta asub paremale veoki kSrvale ja tS.itekUskluse
jUrele algab veoki juhtimist veoki kdrvalt.
Liikumise algamiseks toimkonnale koos veokiga an-
takse kiisklus: "TOIMKOND VEOKIGA, EDASI (TAKTSAMMU,
VALVELSAMMU, EDASI JOOSTES) - MARSSJ".
Toimkond ja veok alustavad liikumist Uheaegselt;
vabajooksu alustamine sUnnib 3-6 sammu kestusel. Lii-
kumissuuna, sammu 6ige pikkuse ja sageduse ее st on vas-
tutav toimkonna Ulem.
Toimkonna peatamiseks koos veokiga antakse kiisk-
lus "TOIMKOND - SEISj". KSskluse andmlsel vahe eelkttsk-
lusest (leppemttrgist) kuni ttiitekSskluseni peab olema
nil pikk, et meeskonnal selle kestel oleks vdimalik
edasi liikuda 6-10 sammu. Peatumiseks antava eelkUsk-
luse jarele ajur pidurdab hobust. Tolmkond peatub Uhe-
aegselt veokiga.
- 109 -
Rlvistustes Uhes veokiga •toimkonna suunda muude-
takse ainult liikumisel. Suuna muutmiseks antava t£i-
tekSskiuse jgrele toimkond algab pddrdumist uude suun-
da 3-6 samrau kestel, liikudes selleks 5 m raadiusega
kaart mdiJda.
d) Rlvistuste muutmine,
Toimkond rivineb joonelt kaker viirus Uhes veo-
kiga, kolonni kahekaupa veoki ette, liikumise algami-
sega kSskluse jUrele: "TOIMKOND, PAREM - Р00Ц" ja
“VEOKIGA TAKTSAMMU - MARSSj".
Esimese kUskluse jUrele numbrid pddrduved pare-
male, teise JSrele toimkonna Ulem, numbrid ja veok
alustavad liikumist, kusjuures veok asub liikumisel
digele kaugusele meeskonna taha.
Uleminekuks kolonnist kahekaupa veoki ees joone-
le kahte viirgu Uhes veokiga toimkond peatatakse ja
antakse kUsklused: "TOIMKOND, VASAK - POOL»" ja "VEOK
KOHALE - MARSSj".
Esimese k&skluse jarele numbrid ptJSrduvad vasa-
kule, teise jUrele ajur juhib veoki temale joonel et-
tenfihtud kohale.
Toimkonna Uleminek kolonnist kahekaupa veoki ees
kolonni kahekaupa veoki taga vdi rivistusse Umber veo-
ki, toimub ainult liikumisel kUskluse jUrele: "TOIM-
KOND, VEOKI TAHA - MARSSp‘ vdi "TOIMKOND, UMBER VEOKI
- MARSSI-.
Toimkonna Ulem algab vdi jUtkab liikumist; numb-
rid hoiduvad paremale, vabastades veokile tee ja ta-
sandades liikumist; veok liigub ettenUhtud kaugusele
toimkonna Ulema taha ja numbrid asuvad liikumisel oma
kohtadele veoki taha vSi Umber veoki.
Kolonnist kahekaupa veoki taga v6i rivistusest
Umber veoki toimkond rivineb kolonni kahekaupa veoki
ees ainult liikumisel kUskluse jUrele: "TOIMKOND, VEO-
KI ETTE - MARSS-MARSSJ".
- no -
Toimkonna Ulem algab v31 jatkab liikumist, numb-
rid. liiguvad kiirjooksul oma kohtadele kolonni veoki
ette; veok peatub kuni. numbrite mdbdumiseni ja pUrast
seda asub liikumisel oma kohale meeskonna taha.
Kolonnist kahekaupa veoki taga toimkond rivineb
Umber veoki ainult liikumisel kNskluse j’drele: ’‘UMBER
VEOKI - MARSS-MARSS!,
Toimkonna Ulem ja veok jNtkavad liikumist endisel
viisil, numbrid hUppavad kiirjooksul nendele ettenah-
tud kohtadele»
Rivistusest Umber veoki toimkond rivineb kolonni
kahekaupa veoki taga ainult liikumisel kUskluse jUre-
le: “VEOKI TAHA - MARSS‘"e
Toimkonna Ulem ja veok algavad v6i jdtkavad lii-
kumist endisel viisil, veoki mdddumlsel numbrid asu-
vad oma kohtadele kolonnis kahekaupa veoki taga.
3. Tt-pUssitoimkonna tegevused ja rivistused
Uhes kftruga.
Tt-pUssitoimkonnas rivistuseks Uhes kfiruga on
joon kahes viirus ja kolonn kahekaupa.
Toimkonna kogunemiseks joonele Uhes kgruga an-
takse kMsklus: “TOIMKOND, KARUGa JOONELE - KOGUp*
nr.4 ja 5 toimetavad kohale k&ru, kinnitavad vedamis-
nbbrid kMru kUlge ja nr.5 asub toimkonna Ulema kSrva-
le vasakule harilikule vahele. Nr.4 scab kohale kfiru
ja asub nr.5 selja ta-
ha teispoole kfirutiis-
(7\ fS lxt* Nra 2 aauvad
02) ф ф U kUru taha harilikule
—"S ( vahele kUrust, kusjuu-
4u res nr.l asub ees ja
@ nr«2 tema taga. Nr.3
asub nr.1-st vasakule
harilikule vahele
Joon.97. (joon.97),
- Ill -
Toimkonna kogumine joonele kUruga tolmub ainult
erilisel vajadusel.
Toimkonna kogumiseks kolonni Uhes kfiruga antak-
se kttsklus: “TOIMKOND, KARUGa KOLONNI - KOGUl“.
Nr«4 ja 5 toimetavad koha-
le кйги, kinnitavad vedamisndb-
rid kKru kUlge ja nr.5 asub toim-
konna Ulema taha harilikule kau-
gusele, nr.4 asub nr.5-e kdrvale,
paremale. Nr. 1 ja 2 asuvad kfiru
taha harilikule kaugusele, kus-
juures nr.l vasakule ja nr.2 pa-
remale nr.1-st harilikule vahele.
Nr.3 asub nr.l-se taha harilikule
kaugusele (joon.98).
Toimkonna liikumine, peatu-
mine ja suuna muutmised kUruga
toimuvad samuti nagu toimkonnal
k&ruta.
PUsside hakitamine toimkon-
nas joonel ja kolonnis kSruga,
tolmub nagu toimkonnas joonel ja kolonnis k&ruta.
PUssi asetamine kftrule ja sealt vabastamine toi-
mub samade kUskluste ja juhiste jgrele, mis on maksvad
pUssi asetamisel ja vabastamisel veokilt.
C. Tt-nUssitoimkond lahkrivis
1. Rivistused.
Tt-pUssitoimkonna rivistused lahkrivis on jNres-
tik ja trobikond.
Peale nende toimkond kas tervikus vdi osakaupa
vdib kasutada veel igasuguseid muid rivistusi vdi nen-
de kombinatsioone, kui maastik, nShtavus vdi vastase
tule mdju seda nduavad.
Lahkrivis toimkonna alussdduriks on normaalselt
nr.2. Liikumisel lahkrivis tt-pUssi toimkond ei pea
3
Joon.98.
- 112
erinema rivistuselt, liikumis- ja paiknemisvlisidelt
1-jaoat, et mitte tdmmata endale vastase tShelepanu
ja tuld«.
JSrestikus toimkonna numbrid paiknevad sUgavuti
jUrgmiselt: toimkonna Ulem, nr.2, 1, 3, 4 ja 5» Kau-
gused numbrite vahel vdivad olla kuni 7 m ja mUUra-
takse kUsklusega. jarestikus numbrid ei joondu.
Trobikonnas numbrid asuvad korraparatult laiuti
ja sUgavuti selliselt, et oleks vdimalik avada tt-pUs-
slst kliresti tuld. Kaugused ja vahed numbrite vahel
vdivad olla kuni 7 m, neid kasklusega ei ma&rata.
Toimkonna Ulem asub toimkonna ees seal, kuat tai
on soodsam juhtida toimkonda. Liikumlsel lahkrivis
tt-pUssi kannab nil jarestikus, kui ka trobikonnas
nr.l vaheldamisi nr,4«ga ja 5-ga. Tt-pUsai rauda kan-
nab nr.3. Pikematel edasiliikumistel kantakse tt-pUs-
31 kahekaupa, kusjuures nr.l-st abistavad nr.4 ja 5.
2. Rivistuste moodustamine ja muutmine.
Lahkrivis kdigi rivistuste moodustamine ja muut-
mine vdlb toimuda nil kUskluste kui kHskude jMrele.
JMrestiku moodustamiseks Ukskdik millisest rivis-
tusest antakse kiisklus: “TOIMKOND JARESTIKKU, PUSS UK-
SINDA (KAHEKESI), SUUND HEINAKUHI, KAUGUSED VIIS MEET-
RIT - MARSS (MARSS-MARSS) .
TSitekSskluse jarele toimkonna Ulem algab vdi jat
kab liikumist mUUratud suunas, nr.2 hUppab nr.l-se et
te ja algab liikumist toimkonna Ulema jarele, muud
numbrid asuvad vabalt varem mMUratud jUrjekorras tema
jarele (joon.99).
Trobikonda toimkonda vdidakse paisata Ukskdik
millisest rivistusest nii paigalt kui liikumiselt.
Seejuures trobikonda vdidakse moodustada kas Uhes
liikumise algamisega (jfitkamisega) vdi Uhes toimkon-
na paigalejatmieega. Viimasel juhul maaratakse kUsk-
luses koht, kuhu trobikonda peab asuma.
113
Joon.100.
Toimkonna paiskami-
seks troblkonda Uhes 111-
kumise algamisega v6i jttt-
kamisega antakse kttsklus:
“TOIMKOND, TROBIKONDA,
PttSS tfKSINDA (KAHEKESI),
SUUND UKSIK KASK - MAR3S
(MARSS-MARSS)r
TftltekUskluse jttrele
toimkonna Ulem algab v31
jatkab liikumist mSUratud
suunas. Nr.2 hUppab teis-
test numbritest ette ja
paremale, muud numbrid
paiskuvad troblkonda
tt-pUssi edasitoimetamlse
vlisl kohaselt (joon.100)»
Kui paiskumiseks anta-
vas k&skluses nimetatakse
koht troblkonda astral seka,
siis toimkond pUrast pais-
kumist peatub ja kohaneb
maastlkule. Erilist kii-
rust ndudvatel juhtudel
kUskluses suunda ei тййга-
ta, vaid toimkond palkneb
palskumisel ja teotseb pU-
rast seda toimkonna Ulema
isikliku eeskuju jttrgi.
3. ШКШП0 1&
Lahkrivia oleva toim-
konna llikumised, peatumi-
ne, kaewmine, kftsitulerel-
vade ja g-torbiku kUsltse-
mlne t&idetakse Uldlselt
samade kftskluste ja juhiste
jftrgi, mis on antud Uksik-
mehe kohta JE I.
- 114 -
Liikumisel toimkonna Ulem suunab toimkonda isik-
likult, liikudes harilikult toimkonna keskkoha ees.
Tt-pUssist laskmise ajaks toimkonna Ulem asub sinna,
kust tai on k6ige hSlpsam juhtida pUssituld.
Liikumine jalavUe relvade mbjuva tule all tolmub
hUpetega. HUppeid tehakse kas terve toimkonnaga korra-
ga vdi Uhekaupa. HUppeks antakse kSsklus: “TOIMKOND,
hupe (hope Uhekaupa), minu jarele (metsatukka) -
MARSS-MARSS’1*.
KUsklus "hUpe (hUpe Uhekaupa)’’ korratakse kSigilt
meestelt toimkonnas. HUppeks antava eelkUskluse jUrele
tt-pUss ja varustus seatakse kandevalmis. Nr.3 eraldab
tt-pWssi raua, nr.l paneb pUssile katte Umber ja val-
mistub pUstikargamiseks.
HUpetel Uhekaupa hUppab nurabritest esimesena eda-
si nr.2, seejSrele nr.3 rauaga ja jSrgmisena nr.l, 4
ja 5.
Pikemate hUpete teostamisel aitavad tt-pUssi eda-
si toimetada numbrid 4 ja 5, kusjuures pUssi kantakse
kahekaupa.
4. Tt-pUssitoimkonna asumine laskekohale la
selle vahetamine.
Laskekohale tt-pUss asetatakse tulevSitluse alga-
mi seks. Asumine laskekohale peab tolmuma vSimalikult
varjatult vastase vaatluse eest.
Tt-pUssi koostamine ja muud vajallkud ettevalmis-
tused tuleavamiseks tehakse vSimalusel varjatult.
Esimesena asuvad laskekohale toimkonna Ulem ja
nr.2, kes teevad tarvilikud ettevalmistused tt-pUssi
kohaleasetamiseks. Tt-pUss viiakse laskekohale toim-
konna Ulema kUsu, leppemUrgi v3i k^skluse jarele:
“PUSS MINU JUURDE (PAJUPOCSA), SUUND KIRIKUTORN (sin-
na, ntiidata kfiega) - KOHALEJ",
- 115 -
Nr.3 asetab raua pUssi otsa ja hUppab oma koha-
le. Nr.l ja 2 asetavad pUssi laskekohale k'dsklusega
mMSratud suunda, asuvad laskeasendisse ja laevad pUs-
si. Harilikult toimkonna Ulem asub pUssist vasakule,
nr.3 paremale ja nr.4 ja 5 kaugemale tahapoole.
TulevSitlusest osavStmiseks pUssidega toimkonna-
le antakse kasklus: "KdIK - KOHALEI".
SeejSrele pUssidega varustatud toimkonna numbrid
asuvad laskekohtadele ja vStavad tulevSitlusest osa
pUssidega. Tarbe korral toimkonna Ulem mddrab laske-
suuna ja laskekohad tMiendavate kUsklustega.
Laskekoha vahetamiseks harilikult toimkonna Ulem
toimetab isiklikult luuret uue laskekoha ja sellele
juurdepSUsutee leidmiseks ja korraldab toimkonna lii-
kumist uuele laskekohale. Toimkond kutsutakse vUlja
uuele laskekohale signaaliga, leppem&rgiga v3i jarele-
saadetud numbri abil.
15.peatUkk.
Tt-nUssi lahinguline kasutamine,
A. Vldised alused,
Soomusmasinate vastu vSitlemiseks varustatakse
jala- ja ratsavUge tt-pUssidega ja tt-kahuritega.
Tt-pUssid teotsevad kSige IMhemas kontaktis jala- ja
ratsavdega.
Tt-pUssi iseloomustavateks omadusteks on:
- mUrsu suur algkiirus ja lame lendjoon (vt.ta-
bel);
- mitmesugune eriomadustega laskemoon vSimaldab
edukat vditlust soomusmasinate ja automaatrel-
vade vastu;
- 116 -
- soomusmUrsu suur IHbilddgi vSime ja brlsant-
tegevus soodustab edukat vSitlust kergete soo-
musmasinatega alatea 500 m kauguselt;
- vatke kogu ja kaal hSlbustavad kliret Umber**
paigutamist laskekohtade vahetamiselj
- suur painduvua tule Ulekandmisel;
- suur laskekiirus ja laskevalmsus$
- materjalosa kttsitsemise lihisus;
- sihtimisabindude suur t&psus*
Ulaltoodud omadused teevad tt-pUssi mSjuvaks ja
palnduvaks relvsks, vdimaldades tema kosutamlst mitme-
sugustes lahinguolukordades. Neid oma dual ja vdimeid
tuleb aluaeka vdtta ka tt-pUsai kasutamisel lahingu-
liste Ulesannete taitmisel,
Tt-pUsside peamiaeka Ulesandeks on vCitlus vasta-
ae soomusmasinate vastu. Kui on tCen’done, et vastasel
puuduvad soomusmasinad, siis tt-pttsse kasutatakse ka
erittlesanneteks, s.o. vOitluaeks vastaae automaatrel-
vadega ja saatesuurtUkkidega.
Tt**pUssirUhmad kuuluvad jalav&es pat al Joni ja
ratsavMes rUgemendi orgaanilisesse kooeseisu. Suure-
maks tt-pUssiUhlkuks on rUhm, mis omakorda jaguneb
jagudeks Ja tolmkondadeks.
LahinguUlesande ja tegevusrajooni tt-pUssidele
mUUrab Uksuae Ulem, kelle orgaanilisesse koosseisu
nad kuuluvad. Tt-pUssirUhma Ulem otsustab kuidas tfti-
ta antud Ulesaxmet.
Tt-pUssid tddtavad normaalselt kahekaupa, nil et
nad saaksld toetada teineteist tulega. Erijuhtudel
vSib neid kasutada ka Uksikult.
Tt-pUsse kasutatakse ratsavMes samuti kui jala-
v£es, seep&rast allpool kirjeldatakse tt-pUsside kasu-
tamist jalavtte seisukohalt.
Tt-pUsse kasutatakse julgestusUlesannete tUitmi-
sel, pealetungi- ja kaitselahingus.
- 117 -
В. Tt-pUssl kasutamine julgeatusUleaaiuietA
ftUitmlsel,
1.
Tt-pUsslrUhma Ulem (-jao Ulem) teeb jalav&ejuhl-
le ettepaneku tt-pUsside kasutamise kohta puhkekaitsel.
Tt-pUsslde tUppls asukoht mSaratakse kindlaks
maastikuluure pChjal rUhma Ulema (jao Ulema) poolt,
puhkekaitsepositsiooni eelserva rajoonls. Tt-pUsside
palgutus peab olema selllne, et nad saakaid tOkestada
aoomusmaslnate pealetungi vdimalikult laial rlndel.
Tt-pUsside laskekohad organ!seerltakse kaltaela-
hingu p6him3tetel. Pftrast positsiooni organiseerimist
asetatakse pUas laskekohale ja jUetakse juurde valve-
meeskond, et oleka tagatud klire ja 31geaegne tegevus-
se astumine aoomuamaalnate ilmumisel.
JUrgnevaks rUhma Ulem (jao Ulem) leplb kokku puh-
kekaltseUlemaga alarmsignaalide Ule aoomuamaalnate 11-
mumlse korraks. Signaalid olgu Uhised nil vahi- kui
eelpoatidele ja terves puhkekaltseldigus, Nende tund-
mlne on kohuatuslik kdlgile.
2. Tt-nUas luursalgaa.
Luurel tt-pUsse antakse juurde suurematele luur-
salkadele ja erijuhtudel ka luurpatrulllle. Kergetest
osadest koosnevas ja motoriseeritud luursalgas tt-pUase
veetakse mootorveokltel.
Tt-pUsside Uleaandeks luureosa kooaselsus on vdlt-
lemine vastase soomuamaainatega. Erijuhtudel v31b
tt-pUsse kasutada ka eri Ulesanneteks, meelea pidades,
et rel^a peaUlesanne on Ikkagl vdltlus vastase soomus-
masinatega.
Tt-pUssid lliguvad luursalga ja luurpatrulli sU-
damiku alges, kusjuures tt-pUsslde juht on eespool
lllkuva relva juurea*
Luursalga kaltsele asumisel tt-pUssid teotsevad
kaitselahlngu pdhlmStete kohaselt*
- 118 -
Et tt-ptlssid suudaksid 3igeaegselt valmis olla
v3itluseks vastase soomusmasinatega, tuleb luua luure-
organite ja tt-ptlsside vahel pidev vaatlus ja side.
3. Tt-pUss lahingurannakul.
Lahingurannakul on tt-ptlsside tilesandeks kolonni
julgestainine soomusmasinate vastu, Et vastase soomus-
masinate rtlnnak ahvardab kolonni igast suunast, siis
tt-ptlssid hajutatakse kogu rUnnakukolonni pikkuses
selliselt, et k3ik osad oleksid kaitstud. Kui kolon-
nis on veel teisi tangitSr jerelvi, siis tt-ptlsside te-
gevus kokkukSlastatakse teiste tt-relvadega.
Eelvaetllem v3ib maarata osa tt-ptlsse eelsalga-
Ulema kasutusse, kuna tile jaanutega teostab ta eelvae
peajSudude kaitset,
Eelsalgatllem jaotab tt-ptlssid rdnnakupatrulli ja
saiga stldamiku vahel.
Side ja vaatlus kogu rannakukolonnis peab olema
pidev, Jalavagi (eel- ja ktllgpiilkonnad ja rannaku-
patrullid) on kohustatud vastase soomusmasinate ilmu-
misel viivituseta alarmeerima tt-relvade meeskondi.
Paremaks alarmsignaaliks on raketid. Alarmsignaali ja-
rele seatakse tt-ptlssid kohe laskekohtadele lahingu-
valmis, Laskekoht valitakse tee otsesesse lahedusse,
kuid peetakse silmas looduslikke tSkkeid ja haid tule-
ja vaat*Lusv3imalusi laskekoha rajoonis,
Vaikestel puhkustel ja peatustel tt-ptissitoimkon-
na lllemad ilma eri kUsUta valivad relvale laskekoha Ja
korraldavad vaatlust. Suurtel puhkustel organiseerib
puhkavate osade kaitset pataljonitllem koos tt-ptlssi-
rUhma Ulemaga,
- 119 -
С. Tt-pUssi kasutamine pealetungilahingus.
1» Tt-pUss Ighenemiael,
PataljoniUlem, arvesse v3ttes maastikku ja sel-
lest olenevalt soomusmasinate tegevusvSimalusi, jao-
tab tt-pUssid kompanite vahel. Kompanile on soovitav
rnggrata vahemalt kaks tt-pUssi, sest Ules relv on tan-
git3rje Ulesande taitmiseks n3rk, Tuleb hpiduda
tt-pUsside Sabloonilisest jagamisest pataljoni allUk-
suste vahel. MSSduandvaks on siin alati vastase soo-
musmasinate voimalikud tegevussuunad.
LShenemisel tt-pUssid liiguvad hajutatult varjest
varjeni, olles valmis iga silmapilk toetama oma tulega
jalavgeosi soomusmasinate kallaletungi korral.
Tt-ptlsse veetakse viimase vdimaluseni vankritel,
kuni maastik ja vastase tuli seda vdimaldavad. Vastase
tulepiirkonnas toimub tt-pUssi edasitoimetamine mees-
konna jSul, kas kSrul v3i k’dsitsi kandes.
2. Tt-pUss kohtamislahingus.
Kohtamislahingus , kus vastase soomusmasinate te-
gevus on tSengone, asetatakse peatustel tt-pUssid va-
ritsevasse ooteasendisse.
EelvUe juures liikuvad tt-pUssid peavad olema
valmis iga silmapilk vditluseks soomusmasinatega.
Eelvbe kallaletungi algades tt-pttssid julgesta-
vad laskuriosi soomusmasinate vastu. Tt-pUssidele an-
nab Ules4ndeid eelviiejuht, pidades sllmas vastase soo-
musmasinate tegevusvSimalusi.
Soodsate maa-alade kgeshoidmiseks tt-pUssid asu-
vad kaitsole samadel p3him3tetel, mis on maksvad kait-
selahingu kohta. Eri juhtudel ja kohtades, kus vastase
soomusmasinate puudumine on t3enaone, vdib eelvUeUlem
Uksikutele tt-pUssidele anda eri Ulesandeid.
- 120 -
3. Tt-pUss kallaletungil ja rUnnakul,
JalavUe astral sei kallaletungilShtealusele ja sel-
le organiseerimisel on tt-pUssid varltsevas ooteasen-
dis. Nad ei tohi endid avastada enne, kui vastase soo-
musmasinad on jdudnud tt-pUssi tulepiirkonda.
Kallaletungiiahtealusel annab kompaniUlem tema кй-
sutusse mfiSratud tt-pUssidele tSpsa tuleUlesande ja
tutvustab kompani tegevuskavaga.
Tt-pUssidele maUratakse:
- liikumistee ja kohad, kuhu pUss asetada varitse-
vasse ooteasendisse;
- koht liikumisel jalavUe esijUrgus;
- liikumise jarjekord;
- sidepidamise viisid ja leppemargid sidepidami-
seks omavahel ja jalavaega.
Tt-pUssirUhma Ulem (-jao Ulem) asub lahingus seal,
kust temal on parem tt-pUsside tegevust Juhtida.
Kallaletungi algades liiguvad tt-pUssid koos jala-
vaega ja teostavad jark-jargulisi hUppeid, olles valmis
soomusmasinate vastu vditlemiseks.
Tt-pUssid peavad paiknema jalavUe lahingukordade
vahedele nil, et nende tuli soomusmasinate ilmumisel
ei muutuks hadaohtllkuks oma osadele, sest tulistamine
Ule oma osade osutub vSimalikuks vaid harukordadel•
Esijargu laskurikonrpanite kasutusse antud tt-pUssid
liiguvad kallaletungi vaitel normals el t esijargu rUh-
made laskurijagude kdrgusel. Niipea kui jalavUgi on
sisse murdnud vastase asetusse, peavad tt-pUssid kii-
relt jarele jSudma, et jalavUge kaitsta vastase soomus-
masinate vastulddkide east.
Saaterelvade puudumisel vSib pataljoniUlem maara-
ta Uksikutele tt-pUssidele ka eri Ulesandeid. Neile
naitab kompaniUlem katte mar gid, milled© vallutamisel
nad jalavaele abiks peavad olema. Kallaletungil teot-
sevaa nad tihedas kontaktis esijargurUhmadega ja lii-
- 121 -
guvad jalavSe lahingukordade vahel, Mvitades jalavUe-
le ohtlikke m&rke.
4. Tt-ntlsa edu arendamisel ,1a jaiitamlsel.
Edu arendamisel, kus vastase soomusmasinate vas-
tulddgid on v3imalikud, tuleb tt-ptlssidel alati val-
mis olla vastase soomusmasinate vastu vSitlemiseks.
Patal jonitllem, pidades silmas vdimalikke vastulddgi
suundi, juhib sinna tt-pUssid soomusmasinate peale-
tungi tagasilbdmiseks.
JSlitavatc osade kb'sutusse maSratakse tt-ptlsse
soomusmasinate tagaslsurumiseks, sest vastane ptlttab
soomusmasinate kattel taanduda ja siin vdivad tt-pUssid
edukalt teotseda.
D. Tt-ptissi kasutamine kaitselahingus.
1» Pissed
Kaitsel on tangitSrje seisukohalt otsustava t3ht-
susega maastik, mille osava kasutamisega vShendatakse
soomusmasinate pealetungirinnet ja luuakse soodsaid
teotsemise vdimalusi tt-relvadele. Kohtades, kus maas-
tik vastupanupositsiooni ees soomusmasinate vastu loo-
duslikku tSket ei paku, seatakse Ules tt-relvad. Kaits-
ja sageli loobub teadlikult parematest tuletingimustest,
valides positsiooni soomusmasinate liikumist takistava-
te esemete taga v3i sinna, kus soomusmasinate liikumine
on kanaliseeritud vSi juhitav tt-relvade tulekottidesse.
Kaltseldikudes, mis on soodsad soomusmasinatele
teotsemiseks, moodustatakse vastupanupositsiooni eelser-
va ette ja stlgavusse tangitdrjetulede v3rk. TangitSrje-
tulede vdrgu moodustab stlgavusse jUrgustatud tt-ptlssi-
de, tt-kahurite ja viimaste tHiendamiseks mUUratud Uk-
sikute vaiisuurttlkkide tulesUsteem.
Tt-ptlssid asetatakse kaitsele tlksikute vastupanu-
pesadena, mis paigutatud nii vastupanupositsiooni eel-
servale kui ka stlgavusse. tlksikute relvade vahel peab
olema tuleside, et nad vSiksid tlksteist abistada.
- 122 -
Iga tt-pttssimeeskond organiseerib vastupanupesa,
mis koosneb alg- ja mitmest tagavaralaskekohast» Ai-
nult mitmest Sigeaegselt ettevalmistatud laskekohalt
suudab tt-pUss temale antud ttlesandeid edukalt taita,
sest tegevuse ajal tuleb tt-pUssil tihtl laskekohti
vahetada, et mitte Mvineda vastase tulest.
Tt-pUssi alglaskekoht peab vastama jargmistele
nSuetele:
- omama laia ja avarat laskevalja, stigavusega
vSimalikult kuni 600 m;
- olema kaltstud loodusllkkude v3i kunstlikkude
tSketega, et vUltida soomusmasinate pealesSitu;
- laheduses peab olema haid tagavara-laskekohti,
milledele juurdepaas on kerge;
- varjatud I'dhised peavad v3imaldama Uhendust sel-
jatagusega.
Tt-pttssi alglaskekoht peab olema eriti hdsti var-
jatud ja moondatud vastase maapealse- ja dhuvaatluse
eest. Organiseeritud kaitsepositsioonil peab olema
alglaskekoha lUheduses killu- v3i pommikindel varjend,
kuhu meeskond peitub koos relvaga vastase suurtUkivSe
ettevalmistustule ajaks«
Esijttrgus olevate tt-pUsslde laskekohtade kaugus
vastupanupositsioonl eelservast oleneb maastikust. Ole-
nevalt maastikust paiknevad tt-pUssld kuni 200 m vastu-
panupositsiooni eelservast tahapoole.
Kaitsel on tt-pttsside peamlseks Ulesandeks vSitlus
vastase soomusmasinate vastu. Eri juhtudel, kui on t3e-
пйопе, et vastane soomusmasinaid ei kasuta, v3ib patal-
jonlUlem anda Ukslkutele tt-pttssldele teissuguseid
Ulesandeid. Sei juhul on tt-pUssi melrkideks pealetungi-
va vastase automaatrelvad ja saatekahurid.
-123 -
2* Tt-nUss ettekavatsetud kaitsele asumisel.
Ettekavatsetud kaitsele asumisel toimetab patal-
joniUlem koos tt-pUssirUhma Ulemaga positsiooni luu-
ret, kus selgitatakse:
- kuivSrd looduslikud tSkked pataljonilSigns suu-
davad takistada vastase soomusmasinate kasuta-
mist ja kergendada meie kaitset;
- vastase soomusmasinate arvatavad tegevussuunad;
- alad, mis tulevad sulgeda tt-pUssi tulega.
Luuretulemusena maHratakse kindlaks:
- tt-pUsside paigutus ja jaotus pataljonilSigus;
- tangivastaste tCkete ja miinivaljade asukohad.
PataljoniUlema otsuse kohaselt tt-pUssirUhma Ulem
korraldab iseseisvalt koos jaoUlematega tt-pUsside las-
kekohtade luuret, kus mU’dratakse tt-pUsside vastutavad
ja kSrvaltulealad ning pUsside alg- ja tagavara-laske-
kohad. Olenevalt maastikust, mddratakse 2-3 tagavara-
-laskekohta.
Tt-pUssirUhmale (-jaole) antav kdsk sisaldab j'drg-
misi andmeid:
- teated vastasest;
- pataljoni vSi laskurikompani Ulesanne, kelle ka-
sutusse pUssid md'dratud; naabri tt-relvad, nende
asukohad ja Ulesanded;
- rUhma Ulesanne;
- Ulesanded jagudele ja toimkondadele;
- korraldused vaatluseks;
- korraldused tule avamiseks;
- rUhma veokito ja karude asukohad;
- side; rUhmUli KP; signaalid ja leppemdrgid;
- varustamine laskemoonaga•
rarest kasu saamist toimetatakse tt-pUssid maara-
tud rajooni, korraldatakse vaatlus ja asetatakse tt-pUss
- 124 -
ajutisele ooteposltsioonile, et olla valmis vdltlu-
seks ootamatult ilmuvate soomusmasinatega. Selle jd-
rele algab positsiooni organiseerimine ja laskeand-
mete ettevalmistamlne•
Parast ettevalmistustSUde ISpetamist jddb tt-ptlss
lahingu ootele. Lahingu ootel v3ib tt-pUss olla:
- laskekohal. valmis silmapilkseks tule avami-
seks, kus juures laakekoht peab olema hSsti
moondatud;
- varitsevas ooteasendls kaevikus, kust relv tar-
viduse korral kliresti asetatakse laskekohale
tule avamiseks.
Tulejuht (rtlhma-, Jao- v3i toimkonnatllem) otsus-
tab kumba neist viisidest kasutada,
Lahingu ootel tt-ptlssi laskekoha rajoonis ei to-
hi olla liikumist, Vaatlejad, dies paigutatud hUsti
varjatud kohtadesse, alarmeerivad vastase soomusmasi-
nate ilmumisel tt-ptlsside meeskondi, Tuli avatakse
jaotllema (toimkonnatllema) kdsu jdrgi, kusjuures tt-ptlss
asetatakse enne laskekohale, kui ta oli varitsevas
ooteasendls. Tull avatakse siis, kui soomusmasinad on
jSudnud tt-ptlssi mSjuvtule piirkonda (500 m). Esimeses
j&rjekorras tulistatakse ohtlikumaid mdrke. Ohtlikuma-
teks mdrkideks tuleb lugeda otse pealesSitvaid ja- ka-
huriga varustatud soomusmasinaid,
Uksikute vastase soomusmasinate ilmumisel otsus-
tab tt-ptissi tllem, kas avada tuld v3i mitte. Siin tu-
leb meeles pidada, et tlkslkud soomusmasinad vSivad ol-
la ette vlsatud tt-relvade tule v&ljameelitamiseks, et
sei teel nende asukohti avastada. Seepgrast tuleb hoi-
duda Uksikult ilmuvate soomusmasinate tulistamisest
alglaskekohast • Nende hNvitandseks asetatakse tt-ptlss
tagavaralaakekohale ja avatakse tuli 200-300 meetrilt.
Peale mSrgi hUvitamist vahetab kohe tt-ptlss laskekoha,
Tule avanud tt-ptlss tulistab viimse vSimaluseni,
Olles btseselt rUnnatud soomusmasinatest, organiseerib
- 125 -
toimkonnaUlem tt-pUssi kaitset kUsigranaatidega ja
tangimiinidega, milledega tt-pUssimeeskonnad peavad
olema alati varustatud.
JalavUeosade kallaletungil tt-pUssile, meeskond
asub vSitlusesse kUsirelvadega, kuna tt-pUss kaitseb
end granaatide tulega.
3. Tt-nUasi kaitsele asumine vastase survel.
Kui kaitsele aaumine teostub vastase organiseeri-
tud vastupanu ees vdi kohtamislahingu tingimustes,
siis esijUrgus olevad tt-pUssimeeskonnad organiseeri-
vad end kaitseks, olles valmis vSitluseks soomusmasi-
natega. Jao- ja toimkonnaUlemad kokkukSlastavad oma
pUssituld iseseisvalt naabruses asuvate tt-relvade tu-
lega ja on valmis neid toetama* Jao- ja toimkonnaUle-
mate julgus ja aktiivsus annab siin kSige paremaid ta-
ga jUrgi.
Organiseerimine kaitseks on analoogiline etteka-
vatsetud kaitse organiseerimisega.
4. Tt-nUss eel- ja julgestuspositsioonil.
Eelpositsioonide moodustamisel v3ib mUUrata nende
kaitseks ka tt-pttsse, kusjuures mHUramise aluseks on
eelpositsioonil oleva osa Ulesanne ja maastik. Maastik
peab soodustama tt-pUssi otstarbekohast kasutamist ja
taandumist•
Julgestuspositsioonile antakse tt-pUsse ainult
eri juhtudel, sei juhul lahingu eelpostidel peab olema
kindel kaitseUlesanne ja maastik peab soodustama
tt-pUsside tegevust.
Nil eel- kui ka julgestuspositsioonil on tt-pUs-
side tuletegevus ajutine, seepRrast laskekohtade vali-
kul tuleb silmas pidada taandumise vSimalusi.
Tt-pUsside Ulesandeks eel- ja julgestuspositsioo-
nidel on vSitlus vastase soomusmasinatega.
- 126 -
Tt-pUsside taandumine eel- ja julgestuspositsi-
oonilt tolmub vastastikusel tuletoetusel ja jalavUe
automaatrelvade kaitsel.
5, Tt-pUss vastuiettail,
Vastulbbgil tt-pUasid lahvad kaasa vastulddki
teostava osaga. Nende Uleaandeks on vastulb’dki teos-
tava osa julgestamlne soomusmasinate vastu. (Erl juh-
tudel antakse tt-pUssldele ka saateUlesandeld).
6. Tt-pUssi kasutamine taandumislahlngus.
Tt-pUsside peamiaeks Ulesandeks taandumisel on
vbitlus vastase soomusmasinatega, kuid enesekaitseks
ja omale taandumisvbimaluste rajamiseks tullstavad
nad ka ohtlikke automaatrelvi. Vastase jalavSe kalla-
letungi korral, kui mete laskurlosad on vSimetud vas-
test kinni pidama, tt-pUssid tSmbuvad tagasi varem
luuratud laskekohtadele ja jdUvad varitsevasse oote-
asendisse voitluseks vastase soomusmasinatega.
Taandudes vastase survel tt-pUssid kokkukSlasta-
vad oma tegevust laskuriosadega, kusjuures pataljoni-
Ulem vbib vastase pealetungl seismapanekuks kasutada
tt-pUsse ka automaatrelvade ja saatekahurite vastu.
Katteposltsioonidele antakse tangitbrje korral-
damiseks juurde tt-pUsse, kusjuures tt-pUssid saade-
takse aegsasti kattepositsiooni Ulema kUsutusse, et
nad enne pimeduse tulekut jSuaksld end organiseerlda
kaitseks. UlejUtoud tt-pUssid jUUvad paigale pimeduse
tulekuni ja taanduvad koos laskuriosadega neile mUa-
ratud kogumiskohtadesse, kust liiguvad Uhises kolon-
nis uuele kaitsepositsioonile.
Tt-pUsse kontaktlosade juurde ei mUKrata.
Kattepositsioonil tt-pUssirUhma Ulem koos katte-
osaUlemaga toimetavad positsioonlluuret, kus mUUratak-
se kindlaks vastase soomusmasinate tegevussuunad ja
alad, mis tulevad sulgeda tt-pUsside tuledega.
- 127 -
Tt-ptlsside laskekohtade valikul on olulise tSht-
susega avar vaate- ja laskevSli, mis vSimaldab kauge-
tulesid ja edukat vditlust soomusmasinate vastu. Hea
tlhendustee ja varjatud seljatagune peavad vSimaldama
tt-ptissidele laskekohtade vahetamist ja jUrgustatud
taandumist.
JdrelvUes tt-ptlsse kasutatakse samadel pdhimdte-
tel kui eelvUes, kus juures tt-ptlsside tllesandeks on
jdrelvSe julgestamine vastase soomusmasinate vastu.
E. Varustamine laskemoonaga.
Tt-ptlssimeeskond on suuteline tiles tSstma ja la-
hingua kaasas kandma 120 tt-ptlssi padrunit, mis moo-
dustab tlhe tuletlhiku. Peale selle on iga toimkonna
veokil 1 til tt-ptlssi padruneid, mooduatades toimkonna
veetava laakemoonatagavara. Peale toimkonna laskemoo-
na veetakse rUhmaveokis veel iga tt-ptlssi peale 1 ttl
padruneid. Kokku on rtlhmas igale tt-ptlsslle 3 ttl pad-
runeid.
Hargnemisel tt-ptlssitoimkonna veokid liiguvad
meeskonnaga kaasa ja j'detakse maha siis, kui vastase
tuli tt-ptlssi edasitoimetamist veokiga ei vdimalda,
Normaalselt liituvad siis tt-ptlssitoimkonna veokid
selle laskurikompani veokitega, kelle kasutusse nad
maaratud. Tt-ptlssitoimkonna kantav laskemoona taga-
vara vSetakse ntltld kaasa, kas kdrudel v3i kandekotti-
des.
Rtlhma veok liitub pataljoni lahinguvooriga.
Lahingu kestel talendavad toimkonnad kantavat
laskemoonatagavara toimkonnaveokilt, mlda omakorda
tUiendatakse rtlhmaveokilt. Toimkonnaveokite t&lendamist
laskemoonaga korraldab rtlhmavanem.
Kaitsel tlihjendatakse toimkonnaveokid ja toimkon-
nad varustavad endid 2 ttl-ga, neist 1 ttl karul. Ttlhjad
toimkonnaveokid koondatakse pataljoni LP-sse. Edaspi-
dine tt-ptlssitoimkondade varustamine laskemoonaga toi-
mub laskurikompani LP-de kaudu.
- 128 -
Lisa.
Nimekiri tt-pUssi tagavaraosadele .1a
t66riistadale.
Tt-pUssi juurde kuuluvad: magasinide kandepaun,
tagavaraosade ja tSbriistade kandekotid.
Magasinide kandepaunas on 3-4 magasini, kokkupan-
dav puhastusvarras, padrunipesa puhastaja, taandurved-
ru ja Uks paar asbestkindaid.
Tagavaraosade kotis on sUUtajav6ti, 3 tdmbikut,
166krauanoka lekaal, IdBkraua vedru, 166kraud, paigale-
t6mbaja vedru, suluvdti, lukustusmuhvi v6ti ja 16hkise
kesta vUljat6mbaja, K6ik eesnimetatud tagavaraosad asu-
vad kandekoti vastavates pesades. Tagavaraosade kotis
on veel kaks vaikest kotti, esimeses kotis on kesta-
heitja, puhvervedru, sulg, vlnnakhoova telg, kesta-
heitja vedru, sulu kinnituskruvi, magasinilingi hoova-
vedru ja lukutdkke vedru; teises kotis on kummipuhver,
lukutCke ja virmakhoob.
TSSriistade kotis on гаиаббпе pesemishari, puhas-
tushari, vj.il, kruvikeeraja, tornid 2, 3 ja 4 mm lUbi-
m66duga, vasktornid 8 ja 10 ma !Ubim66duga, h&amer,
lapdktangid, vftike kruvikeeraja ja 61ikann.
T66riistad peale 61ikannu, mis asub kandekoti esi-
meses osas, on paigutatud vastavatesse pesadesso,
T66riistad peavad olema alsti tarvitamiskdlbli-
kud ja teravad. Erillst hoolt tuleb kanda tornlde
eest, mis kergesti painduvad.
- 129 -
Lisa nr .2
20-mm tt-pUssi praktikamtlrsu lennukSrguaed meetrites«
Kaugus m Sihik 100 200 300 400 500 600 700 800 900 1000 1100 1200 1300 1400 1500 1600 1700 1800 1900 2000
100 0 *
200 C,09 0 I
300 0,20 0,23 0
400 0,35 0,52 0,44 0
500 0,47 0,76 0,79 0,47 0
600 0,61 1,05 1,22 1,05 0,73 0
700 0,79 1,40 1,75 1,75 1,60 1,05 0
800 0,99 1,80 2,35 2,56 2,62 2,27 1,43 0
900 1,22 2,27 3,05 3,50 3,79 3,67 3,05 1,87 0
1000 1,43 2,68 3,67 4,31 4,80 4,83 4,48 3,49 1,84 0
1100 1,69 3,20 4,45 5,36 6,11 6,46 6,31 5,59 4,20 2,62 0
1200 1,98 3,79 5,32 6,52 7,56 8,20 8,35 7,91 6,80 5,53 3,20 0
1300 2,30 4,42 6,29 7,80 9,16 10,12 10,59 10,47 9,69 8,73 6,79 3,84 0
1400 2,65 5,12 7,33 9,20 10,91 12,22 13,03 13,27 12,83 12,23 10,56 8,09 4,16 0
1500 3,06 5,94 8,55 10,82 12,95 14,66 15,89 16,53 16,50 16,29 15,04 12,93 9,83 4,77 0
1600 3,43 6,70 9,69 12,34 14,84 16,93 18,53 19,55 19,90 20,07 19,20 18,79 14,74 11,00 5,67 0
1700 3,83 7,92 11,00 14,08 17,02 19,55 21,60 23,04 23,83 24,44 24,00 22,70 20,42 17,05 12,22 6,98 0
1800 4,37 8,56 12,49 16,07 19,50 22,53 25,06 27,05 28,28 29,39 29,44 28,63 26,85 24,03 19,64 14,89 8,41 0
1900 4,83 9,50 13,89 17,93 21,83 25,32 28,32 30,73 32,48 34,05 ,34,57 34,22 32,91 30,55 26,62 22,34 16,32 8,38 0
2000 5,36 10,54 15,46 20,03 24,45 28,47 31,99 34,93 37,20 39,29 40,33 40,51 39,34 37,88 34,48 30,72 25,22 17,80 9,95 0
- 130 -
Lisa nr.3,
Lasketabel 20-mm tangltSrlepUesile.
MUrsu kaal p = 140 g. = 750 и/зек.
Kaugus m T6stenurk Langenurk LSppkiirus m/aak. Elav J3ud kg/m Lennu aeg зек.
0 0 9
0 0°- 0» 0°- 0* 750 4016 0,00
100 0 - 4 0 - 4 698 3478 0,14
200 0 - 7 0 - 8 648 2998 0,30
300 0 - 11 0 - 13 601 2579 0,46
400 0 - 16 0 - 19 557 2215 0,63
500 0 - 20 0 - 25 516 1901 0,82
600 0 - 25 0 - 34 478 1631 1,02
700 0 - 31 0 - 44 443 1401 1,24
800 0 - 38 0 - 56 412 1212 1,47
900 0 - 46 1 - 10 384 1053 1,73
1000 0 - 53 1 - 26 360 925 2,00
1100 1 - 2 1 - 45 338 816 2,29
1200 1 - 12 2 - 7 320 731 2,59
1300 1 - 23 2 - 31 306 668 2,91
1400 1 - 35 2 - 55 294 617 3,23
1500 1 - 49 3 - 22 284 576 3,57
1600 2 - 2 3 - 51 276 544 3,93
1700 2 - 17 4 - 22 268 513 4,31
1800 2 - 34 4 - 55 261 486 4,69
1900 2 - 58 5 - 29 254 461 5,07
2000 2 - 60 6 - 5 247 436 5,46
131
Lisa nr,4.
Pari- ,1a vastutuule m6.1u «raafik.
Laskekaugus meetrites
- 132 -
Lisa nr ,5,
- 133 -
Oonelaskehartutused.
A. Onnelaskehartutused kUlgemontее ritud
Нагtutus nr.l. Tiheduslaskmine. D = 50 m. Lastakse
harlliku v6i optilise sihikuga A 5
lasku. Aeg piiramata. Hajumisplnna
suurus ei tohi Uletada 7x7 cm.
Hartutus nr.2, Punktilaskmine. D = 50 m. Laske 6,
neist Uks proov. Margiks 50 m ring-
mttrk. Aeg piiramata. Saavutada vUhe-
malt 30 silma.
Hartutus nr.3. Tangilaskmine. D = 50 m. Laske 11,
neist ttks proov. MUrgiks 5 mitmesu-
gustele vahedele ja kSrgustele ase-
tatud 1/20 tangi kuju. Tulistada iga
ma.rki kahe lasuga ja tabada vUhemalt
4 kuju 40 sek. jooksul. Proovilasuks
aeg piiramata.
Hartutus nr.4. Otseliikuva tangi laskmine. D = 80-20 m.
Laske 6. MSrgiks 1/20 tangimudel, mis
liigqb kiirusega 15-20 km/t. Tabada
vBhemalt 3 lasuga.
Hartutus nr. 5. PoolpCiki liikuva tangi laskmine.
D x 80-20 m. Laske 6. MUrgiks 1/20
tangimudel, mis liigub kiirusega
15-20 km/t. Tabada vUhemalt 3 lasuga.
Bartutus nr, 6. Murdjooneliselt liikuva tangi laskmi-
ne. D = 100-20 m. Laske 10. Mftrgiks
1/20 tangimudel, mis liigub kiirusega
15-20 km/t. Tabada vShemalt 4 lasuga.
Hartutus nr>7, Tangigrupi (3 tanki) laskmine.
D x 100-20 m. Laske 10. Mfirgiks 3 1/20
tanglmudelit, mis liiguvad kiirusega
10-18 km/t. Tabada k6ik tangid v&he-
malt 1 lasuga.
- 134
В. Qppelaskeharjutmed kUlgemonteeritud
.Qr,tla Tiheduslaskmine. D = 100 m. Lastakse hari- liku v5i optilise sihikuga A 5 lasku. Aeg piiramata. MSrgiks 100 m ringmUrk. Saavu- tada vfihemalt 30 silma kummagi sihikuga.
Ha r jut us nr. 2. Tangilaskmine• D = 100 m. Laske 6, neist 1 proov. M&rgiks 5 mitmesugustele vahedele Ja kdrgustele asetatud 1/10 tangi kuju. Tu- listada iga m£rki Uhe lasuga ja tabada vU- hemalt 2 mUrki 30 sek. jooksul. Probvila- suks aeg piiramata.
Hartutus nr.3. Tangilaskmine tule Ulekandmisega. D = 100-500 m. Laske 10. MHrgiks 5 mitmesu- gust tangisiluetti erinevatel kaugustel. Laskejuhataja vile vdi кйзи jarele tulistab laskur enda valikul, mUSratud sektoris ole- vaid mSrke. Tule Ulekandmine j'drgmisele mdr- gile peab toimuma p&rast eelmise margi taba- mist, s.o. kui vaatleja teatab “dlGEj". Hindamine: Eeskujulik - tabatud kujusid 6 ja aeg 30 sek Hea - 4 35 Rahuldav - 3 45 -M- Harjutus lastakse leekkuulidega.
Hartutus nr.4. Sama, mis harjutus nr.3. Hindamine• Eeskujulik - tabatud kujusid 5 ja aeg 20 sek Hea - 4 25 Rahuldav - 4 30
Har jut us nr>5. PoolpSiki ja otseliikuVa tangi laskmine. D = 500-100 m. Laske s 3 leekpadrunit ja 7 harilikku padrunit. Tangi liikumiskiirus 10-15 km/t. Saavutada vfihemalt 5 tabavust.
- 135 -
Наг „jut us nr. 6. Murdjoonellselt liikuva tangigrupi (3
tank!) laskmine. D = 500-100 m. Laske
10, neist 5 leekpadrunit. Tangigrupi
liikumiskiirus 15-20 km/t. Tabada va-
hemalt 2 mark! 5 kuuliga,
Harjutus nr.7, Napslaskmine ootamatult ilmuvate markide
pihta. D = 300-500 m. Laske 6, kSik leek-
padrunid. Margiks 2 rk ja 1 saatekahuri
mark, mis ilmuvad laskurile teadmata suu-
nast 1 kord A 6 sekundiks. Tabada vahe-
malt 2 mark!.
C. Oppelaskeharjutused praktikalaskemoonaga.
Hariutus nr.l. Ptlsivate markide laskmine. D = 400-600 m.
Laske 3, neist 1 leekpraktikagranaat.
Margiks rk-pesa v3i saatekahuri mark. Aeg
piiramata. Tabada vAhemalt 1 lasuga.
Hariutus nr.2, Tangigrupi (3 tank!) laskmine.
D = 500-200 m. Laske 6. Tangigrupi liiku-
miskiirus 18 km/t. Tabada vahemalt 2 tan-
gimaketti 4-ja lasuga.