U.Lennuvaedivisj on nr.l
bENNUKI_KUULIPlLDUJA_^LK_28/30^_JA
"UN IVERSAAL”
(bldkirjeldus,materjalosa,osade koos-
too,hooldam ine)
LWUKI KUULIPILDUJA ”LK 28/30" JI
zzzzzzzzzx xxx X—E xzz xzzzzxzzxx ss zxzs:
"UNIV^RSAAL”.
uldkirjeldas,caterjalosa,osade koostoo,
hooldaaine.
Ltи.A.Noffimik'u andm©tel koostanud
V.AVOLAIDtveLtv.
. Lenmikikuulipilduja "LI 28/30" ei ole joingi uub konstrukt-
sioon vaid "LK 28й oealiselt suudetud ja taiendatud tiiup."LI
28/30" on tarvitusel siinkronieeer itult lenduri relvana,kuid
vastavalt kohandades voib muuta teda ka vaatleja relvaks Baa-
des nn.”Universaal" kip.
"LI 28/30” bn automaat tulireIv, kuuludes liikuva vintraua-
ga klp.gruppi.Vintraua jahutacine siinnib ohuvooluga vintraua
uabrilus sida pbhjustab lend.
Andweid: Vintraua kal................... ?,? m.
Kuulipilduja kaal........... Ю kg.
Kuulipilduja iildine pikkus.... 1040 as.
Vintraua pikkus................ 721	as.
100 padrun it kaalub.......... 3,44	kg.
Gaaside algsurve.............. 3000-3200	ata.
kuuli algkiirus............... 820 e/sek.
Taandurvedru algpinge......... 5-7 kg.
Lennuki kuulipilduja "LI 28/30".
=Materjaloea.
"LI 28/30" osad jagatakse kahte gruppi.Kuulipilduja todta
misel l)paigalseisvad ja 2)liikuvad osad.
taigalseisvate osade grupi moodastavad:
1.	Vintraua urnbrik uhes juurdekuuluvate osadega,
2.	Kuulipilduja keha Lines kuklaga,
3.	Kaitajate grupp,
4.	bootja keha sbotja kaanega,
5.	Taandur vedru,
6.	Kuulipilduja alus ehl kail.
Vintraua uaibrik iihoa juurdekuuluvate osadega.
Vinti'aua wnbrik (1J on vintraua toeks ja liikumise juhti-
mieeks.Ta kujutab teras toru, xilles valjaloiked dhu juurdepaii-
sul.s vintrauale .Hauaiiuibr iku eaiotsale on loigatud Tint touke- •
parandajaga uhendamiseks.^imctatud vindivaljal asub tnukepa-
randaja kontrccrija vedru pea pesa.Hauaumbriku suudaeat 10 am
tagapo^l asub selle valispirmal pesa sihiku kinnitusvoole.
Vixitrauaiimbriku tagumine osa muutub paksexals loppedes vint- „
raua juhtkanaliba ja alt pika liiatuna.iis moodustab kuulipil-
du.ja kehu pdhja.uille killbe needitud kuulipild-ja keha kiiljed
ehk posed.Seipool ninetatud liiatul on all jalased.milliste^a
iatub lip. kelpie.
Tddkeparandaja (2) ulesaudels on reguleerida gaao ide sur-
vet touke s uurondaj ale . Ta on silindr ikujuline ,es iotsast jarsuit
peenes ia kuuetahuline. la^uaine osa on ve id i jamedan keskosast,
n in^huisbul ise pit; .uua.oelies osae asub renn.Eis on toukepa-
raiidaja koutreeri juvcdru pesuls . nesn is on kahelsa auku, kus juu-*
res uhest kaib labi kontreerijavedru pea.hoides toukeparanda- -
jat pcorleuast. ^aosa seesmieel pineal oleva vindiga keeratak-
se toukeparaadaja viatraua iimbrikule.
Touleparandaja kontreerijavedru (3) on ringikujuliseks
painutatud terastraut,mille iiks ots jarsuit sissepoole pa;nu-
tatud moodustades vedru pea.Fea ulatab labi toukeparandajas
oleva augu,uhendadeB toukeparandaja vintraua uabrikuga.
t
LK 26/30 viiitrauaumbr ik, ja keha iihea juurdekuuluvate »
ouadeVa.
- 2 -
Kuulipilduja keha uhea juurdekuuluvate osadega.
luulipildja keha (4) kujutab kasti.mis on teiste kuulipildu-
ja osade iihendajaks.Flp. keha j'X eelmise se ina ja pohja moodustavad
vintraua iimbriku vastavad osad.Keha kiiljed ehk pdeed on needitud
kip.pohja kiilge.Hosed on eospool madalacad ja moodustavad sootja
pesa.Sootja kaane кianitamiseks on kehas kaks paari auke kaane
kinaituspoltidele.Klp.poskede eesotsae olev suurem hor isont aal-
ne ava on 1 Ip.asetamiseks turo11iLe.Tagusine vuljaloige poskedes
on kehariivide ja juhtraami paigutauiseks. Uh tlasi on pdskede ta-
gumistes otstes augud kukla kinnitusteIgedele.Poskede seesmisel
pinnal asuvad sulusarvede liikumist juhtivad sambad.Saamaste ta-
guaisel otsal on astrsekujuliue valjaloige ,nille iilesanne on to-
kestada sain ettsliikuuist dlevult.Vasakpoolsel posel asuvale
sambale kaib taandurvedru kinaitushark.Ulemisel seinaserval aau-
vad korvad on kuulipilduja kaane kinnitamiaels.
Kuulipilduja kaan (5) on kiaaitatud hingedega kuulipilduja
vasakpoolse pose k-lge.Kaane aulgemiseks on vedruriiv.mis oma hab-
baga haurab parempoolses poses asuvasse uurdesse.Hiiviga kaitu-
miseks on riivipeXa tehtud haabalisels.Kaane esiotsas оlavast
valjaloikest alatub valja paaatiku saba,milie vastu kaib sootja
kaaneat liikkur.Kaane keskel asub paaatiku plaadi tee.Paaatiku
plaadi tee korval asub paaatiku plaadi vedru pesa.Vedru pessa
kaib ka plaadi hammae. Vedru on spiraalne, toetudea iihe otsaga
paaatiku plaadi haabale,teisega vedru pesa Bulgevale kruvile.
Tagant auletakse kip.keha kuklaga (6).Kukla seinad,millega
haarab poski,on kahekordsed.hukal kinnitatakse pdskede kiilge
kahe poldiga.ulemise poldi iihea otsas on hambaga vedruriiv,mis
poldi aukudest labi lukates aurub oma hamba vasakpoolse pose
яягуя taha.Alumine polt kinnitatakse mutri abil ja kont—
reeritakee aplindiga.aar ilikul kuulipilduja к о os tvotmisel
voetakee valja ainult iilemine kukla kinnituspolt ning keera-
takse kukal horisontaalabendisse tahapoole.^uklas on valja-
16iked para pooralo ja paastikule.uhtlasi on kuklasse paigu-
tatud para riiv.Riiv asub riivipeeas ja koosneb riivist ene-
seattspiraalvedrust ja teljest.mis riivi paigal hoiab ja
mille alia on paigutatud riivi vedru.
Kaitajate grupp,taandur-
vedru ja leder.
Kaitajate grupp.
Kaitajate grupi moodustavad:
aj	kaitajate telg.	e)	kaitaja telje	vedru.
bj	vant.	gi	rullik.
c)	lukukaitaia.	h)	kehariivid.
d)	vintraua kaitaja.	i)	kinnituekruvid.
Kaitaja telg on terastoru,mille otsad valjastpoolt kuueta-
hulised.larempoolsele otsale paigutatakae lukukaitaja,teieele
ham bu line к lots. Telje keskel aeub krae.Kraes olevad augud on
vedru otaa pesadeks. Vedru otsa aeetamiaega vastavaase auku
aaame reguleerida kaitaja vedru pinget.Telje otstes seeepool
on vint kina ituskruv idele.
Van dag a (1) paneme poorama kaitaja telje.Vant koosneb
kolmest uketeise peal kaivast osast.mis omavahel on uhenda-
tud poit ide ga. Rida aukusid voimaldavad vanta pike ma Is vo'i
- з -
luhenaka teha.Esiotsas on ava kinnituskruvile ,miB kaib telje
aiaae.Baiotaa kiilgpind on hambulinetmia kaib vaatu lukukaitaja
vol klotai hambulist pinda.Vanda tagunisole otaale on к inn ita-
tud puust posed.
•buku kaitaja (2) on luku liikuma pane mi века kuulipilduja
laad in iae 1, tiih je ndam iae 1, las ke tak ia tus te korvaldam iae 1, kip.к ooa t
votnisel ja kokkupanemisel.Taguniaea otaas on kuuetahuline ava
kaitaja teljele.Parempoolsel kiiljel umber ava on pind hambul;-
ne,mills vastu kaib aanuti hambuline (kaepide) vanda pind.On
aga vant asetatud teiaele kaitaja otaaletaiia pannakse vastu
hambuliat pinda beib,mis hoiab ara,et kinaituakruvi pea ei ri-
kuks keeramisel hambulist pinda.Vaaakul kiiljel ole vale aambale
paigutatakse vintraua kaitaja.Lukukaitaja eaiotaaa on kaka ved-
ruga polti vSi riivi (3 ja 4) vantrikuga uhenduaea oleva lusi-
ka kaitamiaeka.Kuulipilduja laadiniael ja tuhjendanisel on te-
gev alumina polt kuna iilemine on valja liilitatud.Ulemis t polti
kaautatakae lukku kuulipilduj aaae aaetanisel v3i valjavdt nisei,
aanuti ka laaketakiatuate korvaldamisel.Теша iilesanne on taga-
da ohutut luku kaaitamiat eelpool ninetatud toiningutel kip.
juurea,kuna poldi ota a iaeeliilitatult liigub luaika s о ones, see-
ga lukk alaii vandaga kooakdlaa.Poldid on donaad.kua aeuvad
spiraalvedrud.mill iate iika ota toe tub poldi pohjale, teine pol-
di kinnitusaplindile,8urude8 polti alaliaelt vaaakule.Gleniae1
poldil on valjaid iked, mia vdimaldavad timberliilimist.Alumiae
poldi alunine kiilg on loigatud kallakuka,et lukukaitaja aaaka
kergelt lib iseda tile lusika lukukaitaja kaigupiirajale.
Vintraua kaitaja (5) tiles an de ks on panna liikuma vintrauda.
Kaitaja eaiota moodustab kdvera pea,millel haak luaika konkau
haaram iseks. Kai taja keskel on ava,millega is tub lukukaitaja
saabaX. Sabas on kaitajal riivi рева,в illes asub riiv.Riivi йкев-
andeks on hoida paigal vintrauakai tajat kas siase- voi valjalu-
litatult.Ta koosneb гiivist.vedruat ja vedruumbrikust.Vedru ре-
ва auXetakae kruviga,mis annab iihtlasi vedrule pinget .Ri ivile
on к Xp. poses kaks suvendit.Kui kaitaja saba asub tagaseisus,on
kaitaja sisseXiilitatud ja kaitab vintrauda.
Kehariivid (6) uheudavad kaitaja telje kuulipilduja kehaga,
uhtlaei taidavad nad kuulipilduja keha poskedes olevaid valja-
loike id, tagades et kuulipildujasse ei sattuks liiva.tolmu jne.
Vasakpoolsel riivil on auk,kuhu kaib sisse kaitaja telje vedru
teine ots.
RuXlik on metallist rd ng as (?),mie asub kaitaja teljel krae
ja parempoolse kehariivi vahel.Teaa uXesandeks on panna poorama
vantrikku laskmiee ajal.
kaitaja telje vedru (8) on tugev spiraal vedru,mills keerd-
pinget kasutatakse telje pooramiseкв.Vedru uks ots asub kaita-
ja teXje кгаев, teine vasakpoolses kehariivis.Et kehariiv on
liikumatult uhenduses kehaga,sunnib vedru kaitaja telge poorama
(iilevaXt ette) ,aurudes Xukukaitajat alati kaigu piirajale .Kuue- -
kandiXise avaga klots kaib kaitaja telje vasakule оtsale .Klotsi
valine pind on hambuline, kuhu vast и vajaduse korral asetatakse
kaepide. (Kaepide) vandapoolne kinnituakruvi on pikem,muidu on
nad aga sarnased.Kruvi pead on kahetahulised votmega keeramiseks.
Sootja keha iihes juurdekuuluvate paigal-
seisvate os&dega.
Soot ja keha iihe a juurdekuuluvate paigalseis-
Sootja keha (1) on teiste sootja oaade uhendajake.Ta kujutab
raami.millest kaib risti Xabi padroni lindi tee.Bea ja tagakiil-
jel on aka ad ja sulusgrvede tee.Soot ja keha iilemiaes os as roobiti
lindi teega aauvates soontea liigub sootja toukur.Kehas on kaka
vertikaalset ava polvikkangi teljele.Polvikkangi voib asetada
nii iihte kui teise auku,vastavalt ka kuulijuht ijat paigutades,
mundane sootja pares voi vasakpoolseks.Sootja keha iilemises pin-
nae on valjaid iked sootja hoidsormedele ja korvad.millest kaivad
labi hoidsdrmede kinnituspoldid.Sootja otstes asuvad kuulijuhti-
ja vedru pesad.iihea vastavate valjaidigetega.
no ids drmed (2j hoiavad padrunite linti soot j as. Some de ke ак-
ра igas on augud кinnituapoltidele.Sormede esiotsad on karniliaed,
mis takistavad lindi tagasilibisemist.hoidsormede оtsad,mis soot-
ja kehaat valjaulatavad,on iihendatud plaadiga.Plaadile vajutadea
liigutame mole mat hoidsdrme iihtlaselt.P ikem hoideorm peab toeta-
ma padrunit alati kuulipoolaeat otsast,aeega arahoides padrunite
riatiaattumised (vaaratused sootjaa).Hoidsormede vedru (3) on
spiraalvedru.mille keerdpinget kasutatakse hoidaonoede lindile
vajutamiaeka. Vedru istub iihe ho id so roe kinnituapoldi ava kohal
hoidsorme sambal, toetudes iihe otsaga sootja kehale, teisega hoid-
adrme alumisele olale.hoidsorme poltidel (4) on pead,mille vin-
ditud osa kaib sootja kehas olevatasee kinaituskorvadeaae,kua
sees vindipeaa.
kuulijuhtija (5) on tugev lapiкvedru,mille iilesandeka on
padrunit lindiat valjaeuruda.Kuulijuhtijale on sootja kehaa
kaka pesa,olenevalt aelleat kas kuulipilduja on parem- voi va-
aakpoolse sodtmisega.Kuulijuhtija paigutatakae alati sootja keha
e sine see о teas olevaase peasa. Kuulijuhti ja luhemal harul olev
kiihrn is tub aootja kehas olevaase avaase, tak is tades kuulijuhti-
ja valjatulekut peaast.Pikema haru kiihrn iatub aootja kehaa ja
on kuuli kaigu piiraja.tema vastu toe tub kuuli kiilg.kui padrun
asub aootja aknaa.
dootja kaan (6) on aootja kinnitajaks teoa peaas,moodusta-
des uhtIasi kip.keha esiosa katte.Kinnitatakse kuulipilduja ke-
ha kiilge otatee ole vate aukude labi kahe poldiga.bootja kaanea
on liikkur i, liikkur ivedru ja liikkuri kinnituspoldi pesad.
Liikkur (7) on varraa.mis aunkronisaatori trossilt votab
surve ja selle paastikule edaai annab.Liikkuri tagaotsal on
vint reguleer imismu tri tele. Varda keskel asub krae,mille esi-
kiiljele toetub liikkuri vedru.Sama krae kiiljes on liikkuri juht-
tapid.mia hoiavad liikkur it. Liikkuri vedru on spiraalne , toetudea
iihe otsaga liikkuri pee as olevale randile, teine liikkuri krae esi-
kiiljelo. Vedru on pingutatud ole к us ja toob liikkuri alati algsei-
su.kui aunkronisaatori varraa liikkurist eemaldub.
Siinkronisaatori varda kinnituskSrv (8) on U kujuline,mills
iiks ots on kooniline ja kaib aootja kaanes olevaase pessa.koo-
nilises otsas on ava,kust kaib labi korva ja liikkurit kinnitav
bones kxuvi. Korva teisel otsal asub vint,millele kinnitatakae
siinkronisaator i varda viat^idLked^xkiaaiitatakaaxsaiaxkraniaaafcax
rxxxsuLda kinaitusmutter. Vi imases otsas olevaet avast ulatub la-
bi siinkronisaatori varda ots.
korva ja liikkuri kinnituskruvi on peaga bones kruvi,kust
kaib labi liikkur.Kruvi kinnitamiseks on liikkuri pesa seintes
vastav vint. Liikkuri mu tie id on kaks, iilesandega reguleerida
liikkuri uldpikkust. Tagumine reguleerija mutter kujutab enesest
kiibarat,milles vint,kuhu kaib liikkuri tagumine ots.Kubarat
- 5 -
r oh кеа voi vahem liikkurile kruvidee,muutub viimase pikkus.Luk-
kuri pikenemisega muutub klp.paastmise moment varaeemaka ja paaat-
mise aeg pikemake. Teine mutter on reguleerimise mutri kontreeri-
miseks.Mutrite vahele kaib tugev vedru feeib.
Taandurvedru.
Taandurvedru (joon.3) iileaandeks on viia O8ad,mis gaaeide
survel viidi tahaseisu,oma algasendiese tagaai. Taandurvedru on
tugev spiraalvedru,nilie normaalpinge 5-7 kg.Tagumiseat otsast
on taandurvedru liikumatult uhendatud haagiga,mis haarab kederi
liilikut. Vedru esiot&a on kinaitatud Vet as, mi lie keekel vindiga
ava taandurvedru reguleerimiskruvile.
Taandurvedru reguleerimiskruvi on vedru pinge reguleer imi-
seke.kruvi peast kaib labi polt kruvi keeramieeks.Kruvi pea poh-
jal on ummargune tapp,mis kaib vedru bargi vastavaaae peasa,ta-
kiatades kruvi keerlemiat,aeega vedrupinge muutumist laskmiее
Taandurvedru hark on reguleerimiakruviga uhenduaea ja vedru
kinnitamiseks keha kuljel asuvale sambaie.Taandurvedru harki ja
haaki hоiab paigal vedrupinge.
Kuulipilduja kelk holbustab kuulipilduja asetamist lennukile.
Ke Ik kinnitatakse lennukile kahe kruvi abil.Kelgu nuutide alia
kaivad kuulipilduja pbhjal asuvad jalaaed.Kuulipilduja libieemi-
ee kelgul hoiab ar a kelgu pigistuskruvi.ligia tuskruvi pea on aat-
meline ja ulatub kip.pbhjal olevasse valjaloikesse,kui kruvi mut-
ter on kinni keeratud. Те iaelt poolt pidurdab kuulipildujat astme-
line klot8,mie paigutatakse mutri alia.Pigiatuakruvi vedrude
dies and eke on auruda valja mutri lali tike eram ieel kruvi-pea ast-
meliee klotsi hambaid kuulipilduja pohja valjaloigetest.
Kuulipilduja LK 28/30 liikuvad osad.
biia gruppi kuuluvad:
a)	vintraud,
b)	juhtraam,
оj vantrik.keps,lua ikas ja leder,
d) sootja iiikuvad osad ja
c)	kuulipilduja lukk.
Vintraud, j uh traam, vantr ik kepautlusika ja kederiga.
Vintraud on valmistatud eriterasest (l),kal.7,7 as,pikkus
721 an ja temas on viis vaatupaeva kaivat vinti (tagant vaa—
dates).Vintraua esiota on jasetotaast aisaepoole kumer.Suur en-
datud otsapind moodustab toukesuurendaja (2),millele aojub gaa-
aide surve, suurendadea tagasiloogi joudu vintrauale .Jame esi-
ota ulatab 30 шт rauasuudmest tabapoole .Selle osaga toetub
vintraud rauaumbrikule ja toukeparandajale olles liikusise
juhtijaks laskmise ajal. Tabapoole laheb vintraud jalle kooni-
liaelt jamedamaks ja ISpeb neljakandilise osaga mille 1 kahel
kiiljel tap id vintraua uhendamiseks juhtraamiga.oama osa iile-
misel ja alumiael kuljel on renn sootja polvikkangi tapi tar-
via . Tagas e inns asub sulusarvede tee.Raua tag a os as tugevanas
vantraua os as asub padrun i pesa ja selle ees kuuliava.
Jubtraam (3) koosneb kahest posest illiste eesotsas on
avad vintraua tappidele .Poskede alumisei kuljel asuvad luku
juhtliistud.Liietudes on valjaloiked luku valjavdtmiseks ja
paigutamissks juhtraamile.Poskede esiotsa sisekiilgedele on
- 6 -
needitad lehtvedrud sola uleval hoidmiseks Benika,kuni sulu pole
jbudnud veel juhtваттastele ja lukk on alanud juba tagaailiiku-
rnist.Tagaoaas elevate avadega kinnitatakae juhtraam vantrikule.
Kuulipilduja lahtivotaisel eraldatakse vantriku grupist ainult
vasakpoolne pdak.Poakede pikendused tahapoole kaitaevad kuulipil-
duja keha aiaemust liiva ja tolmu eeat.
Vantrik(4)kepsu,lusika ja kederiga.
Vantrik kepsuga voimaldab luku liikumiat juh traamil. Vantr i-
ku aeinad moodustavad рева, kuhu asub kepe,kui lukk viidud taba-
se isu.Seinte eelotaastlabi avade kaib kepsu telg.mis voimaldab
vantriku ja kepsu vaheliae nurga muutumiat.Vantriku parempооIne
sein on pikendatud tahapoole ja moodustab saba,mis tuliatamise
ajal vintraua tagasiliikudes libiseb kaitaja teljel oleval rul-
likul,eundides poo ram a vantr ikut. Kiilgedel on vantrikul tap id,
kuhu kinnitatakae juhtraami posed. Par era poolne tapi ots on kuue-
tahuline,kuhu on asetatud lusikaa oma kuuetahulise avaga.Vaeak-
poolse tapi sees asub kederi pesa.Vantriku alloaas olev ava voi-
maldab kokkupandud ja sunkroniseeritud kip.кontrollida labi raua
bone.
Keps (5) iihendab lukku vantrikuga.Tema esiots on peenem ja
kaib lukuhoovade putkease.^ukuhoovade kinnitarniseks on kepaul
kola hammast,mis kaivad lukuhoovade putkea olevate sammaete ta-
ha.Kepsul on umaargune mutter,ais voimaldab reguleerida lukus-
/luku kaugust vintrauast kui padrunipesa/
tusvahet,8.o.wuletud.l*uku8tusvahe reguleerimiseks aeetatakes
vastava paksuaega metallheib kepsu ja mutri vahele.Kepsu iilemi-
ne pind on oaaliselt hambuline,mis hblbustab kaitumiat kepsuga.
Keder (joon.5) kannab vantriku telje poorlemise jSu edasi
taandurvedrule.Keder kooaneb koimeat oaaat,keder ja kaks lulikut.
Kederi kuljes on hammastega tapp.mis kaib vantriku tapis ole-
vasse uurdesse .Liilikud on onavahel kui ka kederiga uhendatud
telgedega. Vantriku podrlecaisGl keritakse liilikud kederi sein-
te vahele.Esimese luliku eelotsas ole vale tapile kinnitatakse
taandurvedru haak.
Lusikas (6) on kaitajate iihendajaks kuulipilduja ja teis-
te liikuvate osadega.Ta asub vantriku parempoolsel kuuotahuli-
sel otsal ja on kinnitatud splindiga.Mxsika alumist pinda ado-
da liigub lukukaitaja alumine riiv,ulemise riivi tarvis on
lusikas soon.Lusikas lopeb konksuga.mida haarab vintraua kai-
taja haak siis,kui kaitaja saba asub tagaseisus (laadimisel).
Sootja liikuvad osad.
Sootja toukuri (1) ulesandeks on viia padrun sootja ak-
nas'se. Toukur к о os neb toukur plaad is t (2 j, toukesormeet (4) ja
selle vedrust (3).Toukuri plaat liigub sootja kehas vastava-
tes nuut ides. Toukuri plaadi alum is el kiiljel on aukudega kor-
vad toukeeoriae teljele.Plaadi keskel on ava plaadi kergen4a-
niseks.Plaadi tugevasas оteas olevas ovaalses valjaldikes
liigub pblvikkangi tapp.Toukesorm kinnitatakse teljega touku-
ri plaadile.Ta on kover hoov.mis liikkab padruni sootja hoid-
s or me de tagant sootja aknasse.Sdrme pind.mis sdotjast valja-
ulatab,on hanbuline.Toukesdrae vedru tbdtab vedrunoela pShi-
-7-
mottel,surudes sorme alaliselt kuulipilduja lindile.
Polvikkang (5) on toukuri liikuma panemiseks.Polvikkangil
on aootja kehas kaks pesa.Pdlvikkangi alumine olg on kangiga
iihest tukist,kuna pealmine (6) liidetakse kangile pidepoldiga
(7).Pdlvikkangi alumiso 6la tapp liigub vintraua vastavas soo-
nes.Pdlvikkangi teljeosa ulemine ots on kuuetahuline,kuhu iatub
liidetav olg vastava avaga.Slga hoiab paigal pihdepolt,mis kaib
pdlvikkangi teljeosa oonde.dlemise 6la tapp kaib toukuriplaadi
avasse,pannes pdlvikkangi podramisel liikuma ka toukuri.
Lukk.
Luku ulesandeks on viia padrun sootja aknast vintrauda,pu-
rustada sutik,sulgeda padruni pesa lasu momendil ja eemaldada
tuhi kest.Luku	osad on:			
Luku kere (1) Sulu	(2) Lukuhoovad (3) Suluhoovad (4) Lookraud (5) Lookraua vedru '< Kaitsepaastik		,(6) (7)	Vinn Paastik Paastiku vedru Vedru umbrik Vedru kiibar Sulu riiv Vinna telg Riivi vedru	(8) (9) (10) (11) (12) (13) (14) (15).
^uku kere on uks ikosade uhendajaks.Kulgedes on avad luku-
hoovade, vinna ja paastiku telgedele.Kere sees asuvad lookraua
tee, look vedru ,paast ikuvedru, selle umbriku ja kiibara pesad.Se-
re siese paigutatakse ka vinn.paastik ja kaitsepaastik.Luku-
kere alumisel aarel on jalased.nendega liigub lukk juhtraami
vastavatel liistudel.Eeleeinae olevatel nuutidel liigub sulu,
uleval olev nasa on sulu kaigu piira^aks,ava - lookraua пока
tarvis.Et lukukere oleks tugevam,selleks on seinte kiiljes sam-
bad.nende kaudu kantakse lasu ajal tekkinud gaaside surve luku-
hoo^dele.-Lukukeres olev vahesein ei lase luku kiilgede vahet
muutuda.
t
Lukuhoovad uhendavad kepsu lukuga ja panevad liikuma sulu.
Hoovad vinna sabale surudes vinnavad iilesse lookraua ja luku
joudmisel aarmisesse etteseisu,vabastavad kaitsepaas tiku.Luku-
hoovad lopevad putkega,mille oones on kolm sammast hoovade uhen-
damiseks kepsuga.noovad liiguvad oonesteljel.mida hoiab valja-
kukkumast pidepolt.i»ukuhoovadel on kaks poske,mis lopevad luku-
hoovade rohkudega suluhoovade kaitamiseke.Lukuhoovade putke ule-
mise lapikpinna iilesandeks on soruda vinna sabale (lookraua iiles-
vinnamiseks) .alumise pinna iilesandeks vabastada kaitsepaast i-
kust.
Suluhoovad on asetatud vinnaga iihisele teljele ja nende
iilesandeks on sulu iilesse toata kui lukk jouab ette seisu.Hoo-
vad kujutavad enesest plaate,millede tagumistel otstel on pin-
nad kuhu vajutavad lukuhoovade rohud.Hoovade eesotstel asuvad
pinnad on sulu kaitamiseks.
Lookraud oma nokaga pur us tab siit iku.llumisel kuljel on
sammas .aiiiaiexpar us tabxsiitiiuxjtiiuBiseixkaijeixBHXBamBas^ mil-
le le toe tub lookvedru ots ja v innakhammas, mille taha kaib
kaitsepaastiku nokk.Ldokrauas olev pikergune ava v&imaldab
- 8 -
lookraua liikumist,kuna avast kaib labi lukuhoovade oonestelg.
Ovaaisest avast tagapool asub valjaldige vinna peale.
Loo к vedru on tugev spiraalne vedru, mi lie ев iota toe tub
lookraua sam bale, teine ka itsepaastiku kallakpinnale.Vedru surve
tottu surutakse kaitsepaastiku nokk al al i Belt vastu lookrauda.
Kaitsepaastiku iilesandeks on automaattule andmine ja look-
raua ettejooksu takistamine enne kui lukk pole sulgenud taieli-
kult padruni pesa.Kaitsepaastiku esikuljel on kallakpind,mille
vastu toe tub lookvedru tagumine оtв.Luku kerega on ta iihendatud
telje abi 1. t-ilem iael kuljel asub paastiku nokk.baba on paastikul
tehtud sooniliseks kasitamise ho lb us tamiseks.
Vinn on lodkraua iile svinnam i веке .Vinna! on 1) pea,mis kaib
lookraua vastavasse valjaloikesse; 2) hammas,kuhu toe tub laske-
paastiku nokk.kui lodkraud on vinnas (iiks iklaskudel ja automaat-
tule esimese lasu andmisel ja 3) saba,mille paale rohub lukuhoo-
vade iilemine pind.kui lukk liigub tahaseisu.Keskel on vinnal
telje auk.
Vinnatelg (14) on vinna к inn it am is e кв lukukeresse. Vinna tel-
jel on krae ja hammas,mis kaivad lukukerea olevatesse pesadesse.
Vinnateljele asetatakse ka suluhoovad.
Paastiku iilesandeks on hoida vinnas 16okrauda,lasta iikaik-
laske ja automaattule juures anda esimene lask.sest luku joudmi-
sel etteseisu,vabaneb kaitsepaastiк automaatselt,kuna lookraud
jaab vinna paastikule.Paastik on kahedlgne kang,mille keskel auk
teljele.Dks 61g moodustab paastiku пока,teine paastiku в aba. Paas-
tiku nokka aurub ala1iseIt vinnale paastiku vedru,mie vajutab
paastiku sabale.Paas tiku teljeкв on peaga polt.
Paastiku vedru on spiraal vedru, mi lie iiks ots asub umbrikus,
toetudes sells pohjale, te ine vedru kiib ar ale .Vedru iimbrik on
kinnise otsaga a Hinder. ^mbriku juhtimiseks pee as on temal
tap id. Vedru kiibar on vedru kinnitam iseks.asudes kahe tapi abil
lukukere vaatavaa uurdes.Tagant on vedru kiibar karniline,mia
holbustab kiibara keeramist.
t>ulu (2).
*>ulu iileaandeka on viia padrun sdbtja aknaat padroni peaaa,
laau ajal see sulgeda ja parast laeku tiihi keat saalt korval-
dada.Sulu liigub lukukere esikiiljel olevatel nuutidel.Sulu
iilemisea os as on aulusarved file sand ega juhtida sulu liikumist
klp.kehas oleva tel sammaatel.bulu a ar ve de st allpool on aulu
kulgedel astmed,kuhu toetuvad auluhoovad.Veel allpool on aate
eulwihoovade kaigu piiramiaeks ja aisseldiked juhtraami kiiljea
/leh tvedrudele . Sulu esikiiljel olevad/
ole'vatelevservad moodustavad pa dr uni kiibara tee.Sulu sees asub
padrun it hoidja riiv ja looknoka ava.
Riivi (13) iileaandeka on hoida padrun riatloodia sulule,
kuni eelle saabumiseni pa dr uni peaaa.Hi iv on klotaikujuline ja
suluat valjaulatuv osa astmeline.Clemine aste on kallakpinnaga,
mis voimaldab aulul iileatouetes padruni kiibara haaramiat.Riiri
lab is tab pikuti ava, к us aaub riivi apiraal vedru (15). Vedru
kummagis о teas on ummarguate оtatega tugipoldid,toetudes stilus
ole vat esse pesadease. Vedru on riivia kokkusurutud olekua ja
vedru tugipoltlde pesade kallakuse tottu on riivil alaliselt
surve solust ettepoole valja.
Kuulipilduja LK 28/30 koostvotmine ja kokkupanemine.
Kuulipilduja ja aelle oeade koostvotmine ja kokkupanemine
on seotud materjalosa kuluga.belleparast on aoovitav kuuli-
p ilduja tundmaoppimist iiheadada v dima lust mooda kuulipildu jate
pub. а в tarn is ega. buul ip ilduja ja aelle oeade koostvdtmist ja
- 9 -
Ikokkupaneais t toimetada ettevaatlikult valvates.et os ad ei
saaks kriinustatud ega rikutud. oamuti hoiduda.et klp.osadele
ei sattuks liiva.selleks kuulipilduja oaad asetada puhtale laua-
le.voi viimase puudumisel allalaotatud riidele vfii paberile.
Koostvotnisel eraldada oaad:
1.	Toukeparandaja	5.	Mikal.
2.	Lukk.	6.	Kaitajate ^rupp.
3.	bootja.	7.	Juhtraam vintrauaga.
4.	Taandurvedru.
1.	Toukeparandaja.Kontreerija vedru pea peaaat valja tdsta ja
tdukeparandaja vintraua uabrikult arakeerata.
2.	Lukk. bhendada lukukaitaja iileiaine riiv lusikaga.Avada kuu-
lipilduja kaan. Vandale vajutades viia lukk tahaseisu ja
juhtraami liistudelt valjatdata.Vandast jareleandea lukk las-
ta ette nii,et sulu earved liiguvad sulu juhtsammaste pealt.
Vabanenud lukk kuulipildujaat valjatoata ja kepsu otsaat ara-
keerata. -^uku lookraud ettelasta.Selleks lukuhoovadele vajuta-
dea vabaatada kaitsepaastik,nuud paaatiku saba vajutada taha-
poole ja lukuhoovadeat jareleandea lookraud aeglaselt ette-
lasta.
3.	Sootja. Eemaldada aootja kaane kinnituspoltide vedruhaagid.
Keerata polti de It nutrid. ja p old id valja vdtta.Toata ar a
aootja kaan ja aelle jarele sootja.
4.	Taandurvedru. Keerata kuulipilduja kuljeli,Bii et taandur-
vedru jaab iilesse.Haarates sdraedega taandurvedru harki,tdm-
oata see ette ja saabalt ara tosta.Eraldada taandurvedru ke-
derist.Valjavdtta keder.
5.	Kukal.Vajutada sisse iilewise kinnituspoldi vedruriiv ja polt
valja vdtta.Kukal keerata alumisel poldil horisontaal asen-
disse.
6.	Kaitajate grupp»Valjaliilida lukukaitaja uleaine riivKaitaja
telje otstest kinnivottes telg iihea kehariividega aeglaselt
taha valjatommata.
7.	Valjav3tta juhtraaa iihes vantriku ja vintrauaga ning eralda-
da vintraud juhtraamist.
Kuulipilduja kokkupaneeine♦
l.Ohendada juhtraam vintrauaga ja terve koaplekt ettevaatli-
kult labi vintraua juhtkanali оаа к oh ale asetada.
2	.Asetada kohale kaitajate grupp tahelepannes,et lukukaitaja
sattuks lukukaitaja kaigu piiraj ale.
3	.Kinnitada kukal iilemise poldiga.
4	.Paigutada kohale keder. Taandurvedru haak kinnitada kederile
ja valjavenitades vedru,eelle hark asetada sambale.
5	.Asetada oma kohale soot ja, tahelepannes ,et polvikkangi tapp
sattuka vintrauas olevaase soonde.Asetada kohale sootja kaan
see poltidega kinnitada ja autrid haakidega kontreerida.
6	. Toukeparandaja keerata rauauabr ikule nii kaugele к uni kont-
reer ija vedru pea sattub rauauabrikul olevaase pessa.
7	.Enne luku kuulipildujasse asetamist veenduda,et lookraui
oleks file в vinnatud. Sisseliilida lukukaitaja iilenine riiv.
Veenduda.et vintraua kaitaja oleks valjaliilitatud.Vandale
vajutades keps iile в tost a. lukuhoovade putk asetada kepsule ja
lukku 60° keerates kepsutapid viia lukuhoovade putkea eleva-
te sammaste taha.kuiid lukk asetada kuulipilduja kehha nii.et
sulu sarved paiguneks sulu juhtsamoastele.Vandale vajutades
lukk viia kip. kehha. bulge da kaan. Lukk urile vajutades vabasta
da lookvedru pingeat.
Lqku koostvotaine.
Enne luku koostvotaisele asuaist veenduda luku vinnas
ole kus.
- 10 -
1	. Valjaauxuda vastava poldi abil lukuhoovade odneatelje pidepolt.
Eemaldada ooneatelg ja lukuhobvad.
2	.Eemaldada auluhoovad,tahelepannee,et vinnate1g jaaka kohale.
3	. Eemaldada aulu.
4	.Lookraud ettelasta.Selleka vabaatada kaitaepaaatik,aiia vinna
aabaat tagaaihoidea ja a am al ajal paastikule vajutadea lookraud
aeglaaelt ettelaata.
5	.Vaija votta paaatiku ve dru. Sei le ka vajutadea vedrukiibarale, vii-
naat 90° keerata ja aratdata - aaame katte vedru.Vedru dnbriku
valjavotmiaeka kaautada lukuhoovade doneetelje pidepolti.
6	.Valjavotta paaatiku telg ja paaatik.
?.Vaijavotta vinnatelg ja vinn.
8.Kaitaepaaatiku aabale vajutadea vaatava poldi abil valjaauruda
kaitaepaast iku toIg.Beoaldada kaitaepaaa tik.
9.Valjavotta lookraud uhea vedruga.
•bgku kokkupanemine.
l	.Aaetada lookraud oaa teeaae.
2	.Aaetada kohale lookraua vedru.
S.Aaetada kohale kaitsepaaatik ja aelle telg.
4.Paigutada vinn lodkraua vaat^vaaae valjaloikeaae ja kinnita-
da оша kohale teljega.
S.Aaetada kohale paaatik ja paaatiku telg.Paaatiku nokk aaeta-
da nii,et ta saaka haarata vinna vinnakhammaat.
S.Aaetada peaaa paaatiku vedru uabrik.aiia vedru ja vedru kubar.
Tahelepanna,et vodrukiibar aaaka kinnitatud korralikult.
V.Sulu kohaleasetamiseka vinnata lookraud ulea.Sulu kohale aae-
tada auluaarvedega ulea.
8.Sulu hoovad aaetada vinnateljele.
9. Asetada kohale lu kuh о ova d, lukuhoovade odnestelg ja pidepolt.
Lukk on kokkupandud oieti,kui sulu-, tostehoovad ja sulu
liiguvad vabalt.ule svinnamisel peab kuuldwna kaks naksu.Esise-
ne - kui paastiku nokk haarab vinna vinnakhammast,toine - kui
ka i tse pass t iku nokk haaras lookraua vinnakhammast.Lukku kuuli-
pildujasse asetades peab see alati oleaa iilesvinnatud.Kui kuu-
lipildujat ei kasutata.peab lookraud ette lastud olema.valti-
des seega looкvedru pinge kaotust.
Sootja koostvotmine ja kokkupanemine.
1	.Keerata valja hoidsormede kinnituskruvid ja eeaaldada hoid-
sormed*
2	. Vast ava poldi abil valjaluiia pdlvikkangi pidepolt,eeaaldada
pdlvikkangi iiLenine dig ja polvikkang.
3	.Eemaldada toukur.
A.Toukurist eemaldada toukesora, sei leks valjaluiia toukesorme
kinnitus telg.
5.Eemaldada kuulijuhtija. Tosta tiles kuulijuhtija lubes haru ja
kuulijuhtija valjatoamata.kokkupaneaine sunnib vastupidises
j arjekorras.
KUULIPILDUJA ObADB KOOST00.
Laad ia is el autoaaat tuleks.
Osade algae is: vintraud eesseisus,lukk suleb padruni pesa.
Lookraud ettelastud ja taandurvedrul algpinge.
Vdtta padrunite lint.juhtida lindi ots sodtjasse ja lindile
kergelt surudes tougata esiaene padrun sootja hoidsormede taha.
Tdmmata vintrauakaitaja saba tagaseisu.
Vajutades vandale lukukaitaja alumine riiv libisedes lusika
alum ieel ktiljel, tostab lusika tile see ja see paneb poorlema
vantriku.Lusika haak haaratud vintraua kaitaja nokast,sunnib
- 11 -
vaatriku j* eellega iihenduses olsvad osad liikuna tahapоole.Vint-
raud tagasiliikudos paneb tools sootja liikuvad osad.
Vantriku poorlemiaega keritakse kokku kederi liilid, sells to ttu
pingut at a kse ka taandurvedru.uhtlasi hakkab vahenema vantriku ja
kepsu vaheline nurk.sundides lukku liikuna tagasi.Suluearved lii-
guvad sulu juhtsammaste iilemistel pindadel.Vastavalt kepsule.lii-
guvad ka lukuhoovad.Lukuhoovad,vajutades ulsmise pinnaga vinna
sabale,sunnib padrlena vinna.Vinnapea tagasiliikudos,toob kaaaa
ka Idokraua ja viinane aurub kokku lookvedru.
Vinna poorlemisel libiaeb paastiku nokk mod da vinna vastavat
pinda kuni vinnakhamba taha.Vinn,kui paaatik.on juba haaranud
vinnakhamnast,poorleb veel edasi,kuni kaitsepaastiк on haaranud
lookraua vinnakhammaet.Carnal ajal lukk on jdudnud tabaseisu.Kiil-
lalt vandale vajutanud,lukukaitaja riiv libiaeb tile lusika esi-
otsa ja kuulipilduja osad liiguvad taandurvedru ndjul ette.
Vintraua etteliikudes viib toukesorn padruni hoidsornede ta-
gant sootja aknasse.iadruniga iihes liigub ka lint ja hoidsornede
taha tuleb jargmine padrun.Sulu liigub etteninnes juhtsammaste
alt.Mika ettsseisu jdudmisel lukuhoovade rohud vajutavad suluboo-
vadele ja viinased tostavad sulu iiles.Kerkides sulu haarab sootja
aknasse toodud padruni.
Те is tkordselt vandale vajutades kordub ее Imine kuulipilduja
osade tegevus jargmiste erinevustega:luku tagasiliikudes asub
sulu iileniael os al padrun,mis luku tagasi ettejdudes sattub
padruni pessa.Sulu iileskerkides haarab sobtja aknast jargnise
padruni.kui padruni pesa on suletud,vabastab lukuhoovade alwnine
pind kaitsepaastiku ja lukk jaab vinna ainult paastikule.
Bii siis,soovides anda kuulipildujast autonaat tuld.peame
vajutama кака к or da vandal© kusjuurea vintrauakaitaja peab
olema 8isaelulitatud.belie tegevuaega eunnime kdik kuulipil-
duja liikuvad osad toole.Knne tuliatamia© algust on aulu kul-
jea kaka pad run it, ilk a vintrauaa,teine aodtja aknaa haaratuna
aulu uleoiaest otaaat.Lddkraud on vinnaa paastikul.Vintraua
kaitaja peab olema valjaliilitatud - saba ettelukatud.
baadiaiael ukeiklaakudeka.
1. Тош mat a vintrauakaitaja aaba tahaaeiau,a. t.liilida aiase
vintrauakait a ja ja vajutada vandale uka к cord. Kuulip ilduja
os a de seis on niiud sama mis automaat tuleks laadimisel pa-
ras t eaim©st vajutamist vandale.
2.Liikata etteaeisu vintrauakaitaja saba, s. t.liilida valja
vintrauakaitaja ja vajutada t©ietkordselt vandale.Miiiid lii-
gub ainult lukk tahaseisu ja viib etteminnes aulu kiiljea ole
va padruni padruni peaaa.Sootjas jargmine padrun aaub hoid-
a6rm©de taga.
Kuulipilduja oaade kooatoo autoaaatael
tu lia taaiae 1.
Bnne tule avamiat veonduda.et kaitajad о leks valjaliilita-
tud, vastasel korral oleks liikuvate oeade hoorumine auur,ku-
na tuleks vo it a ka kaitaja ve drup inge. Tagaj arg oleka.et laa-
kekiirua vaheneks ja voib eaineda ka lasketakistusi.
Liikkurile vajutadea, an nab see touke edasi paaatiku aabale.
Paaatiku nokk eemaldub laakevinna vinnakhambaat.Vabaneb look-
raud ja liigub Ibokvedru mojul kiirelt ette.Lodkraua nokk pu-
rustab padruni sutiku,pu8airohi padrunia plahvatab ja aiinnib
laak.
Kuulile jargnenud gaaaid toukeparandajas suruvad touke-
suurendajale ja vintraud liigub tagaei.Vintrauaga iihea ka
juhtraam ja vantr iк. Vantr iku pares al kiiljel olev pikeedus libi-
seb kaitajate telje railikule,sundidea seega vantriku poorles a.
buku oaade,taandurvedru ja sodtja oaade tegevus on ваша nagu laa-
diaisel.Ainult luku tagasitulles on aulul ilka padrun ja teine
keat.buku etteainnes padrun viiakse ре sea, к eat aga sulu ulestous-
tee eat tub kuulipilduja pohja alia. Kui liikkur ile vajutaminb 13pe-
tatakae,surub paaatiku vedru paaatiku пока vinna vinnakhasba ta-
ha.Vinn ei lase lookrauda ettejooksta ja laskaine katkeb.
Kip, oaade koostoo uksiklaskudega tulistamisel.
Vajutades liikkurile sunnib laak ja oaad jooksevad tabaseisu.
Et sulu kiiljes padrun it ei ole,sest j argmine padrun on allea
hoidsdrmede taga,siis lukk etteliikudea heidab ara kesta ja sulu
iileaee jdudes haarab niiiid aootja aknasse tdugatud uue padruni.
Padrun i pesas padrun it ei ole , sellspar as t peale iiht laaku tulia-
tamine katkeb.Que lasu saasiseks peab vandale vajutades sulult
haaratud padruni viiaa padruni peasa ja jargnevalt tegevus siin-
nib analoogiliselt eeltoodule.
kuulipilduja tuhjendasine.
Enne kuulipilduja tuhjendamisele as us is t alati veenduda.et
vintraua kaitaja oleks valjalulitatud.Automaattuld lopetadea on
aulul kaks padrunit,iika asub vintrauaв ja teine aodtja aknas.Et
kuulipilduja tuhjendaoiseks on vajalik nende padrunite korvalda-
nine,siis tarvitase seileks vanta.viies luku kaks кorda tahasei-
su.Esimese kaigu ajal viiakse padrun padruni pesast kuulipilduja
pohja alia ja teine sootja aknast padruni peasa.^uku teise kaigu
ajal viiakse ka see padruni pesast kuulipilduja pohja alla.^ulu
sootjast out padrunit haarata ei saa,sest vintraud tiihjendasise
ajal ei liigu,seega ei toota ka sootja toukur.
Oks iklaakudega tulistamise lopetamisel on sulu kiiljes sodt-
ja aknast haaratud padrun. Tub jendamisel tuleb samuti kaks к or da
vandast toamata.et seda pa dr unit korvaldada.Ssioese luku kaigu
ajal viiakse see padrun padruni pessa, te isega toob lukk selle
padrun i pesast valj a ning luku uuesti ettej ooksaisel he ide tak-
ве padrun kuulipilduja pohja alia.
Padruni lindi kdrvaldamiseks sootjast vajutada hoidsormede
uhendusplaadile ja toukesorme otsale .bellega eemaldatakse Bor-
ne d lindilt ja lint tuleb vabalt sootjast valja.
Oniversaal L.K. 28/30.
Nimetatud kuulipilduja ei ole mingi erimudel,vaid ta on Sa-
na L.K.28/30 kohandatud vaatleja relvaks turellilt las Ionise кв.
Sellest tingituna vaatleme allpool ainult neid erinevusi ja li-
sandusi millsst Universaal kuulipilduja laheb lahku L.K.28/30-at
Oniversaal kuulipilduja sootmine sunnib sagas in is t,selleparast
tena sootja on konstruktiivselt erinev L.K.28/30 bootjast.Laek-
nisel L.K.28/30-st kestad langevad vabalt kuulipilduja pohja
alia,Oniversaal kuulipildujal on aga nende koguoiseks kuulipil-
duja pohja all kott.See on tarvilik selle parast ,et muidu las km i-
se ajal kuumad kestad sattuksid vastu laskuri kaepidet ja paas-
tikut ho id vat к at t. Lis an due tena on veel para.kaepide paas terne ha-
nisniga ja hark turellile kinnitamiseks.Sihtimiseks kasutatakse
sihtrdngast ja kioxaann kirpu.
Universaal L.K.28/30.
Sootja.
S g 6 t j a.
SSotja keha (1) on tema iiksikosade iihendajaks.Esiotsa ule-
sisel pinnal asub samsas,kuhu kinaitub donestelje abil sagas ini
hoidkappade karp (2).Sootja keha keskel asub sagas ini hoidsassas
(3),sillel on kiil takistades magasini poorlemast samba pinnal»
Sambast tagapool on suvis,kuhu sattub sagas inist tulles padrun.
5uviae kohal asub padruni rohutis (4),mills all asub padrun enne
suvisesse langemist.Sootja keha tagaseinas on sootja aken ning
iileval ava.millest kaib labi polt sootja kinnitamiseks kuulipil-
duja kehaga.Soot ja keha alumisel kiiljel aauvad pea ad sgStja t5u-
kurile,alumiaele padruni rohutisele,kuuli rohutisele ja kuuliro-
hutise kaitajale.Kaks aukudega kdrva sootja keha alusisel kiiljel
on sootja kinnitamiseks kuulipilduja kehaga.
Sootja uksikoaad.
Sootja toukuri (5) iilesandeks on viia padrun sootja aknasae.
Toukur koosneb toukurplaadiat (6),toukurкаравt (7) ja sella
vedrust.
Toukurplaat istub aagasini hoidsambal ja kontreeritakse pool
unaarguse plaadiga sambas asuvasse soonde.Toukurplaadi tagumises
otsas On kaks korva,mis liikkavad padruni sootja akna кohale.Pi-
ke rgusse valjaloikesse kaib sootja kaitaja uaaargune tapp.
Sootja kaitaja (8) ulesandeks on panna liikuma sootja lii- 4
kuvaid os i. Tagumises otsas on tea al tapp.mia kaib vintrauas
olevasse soonde,kuna esiotsas olev iimaargune tapp kaib tdukur-
plaadi valjaloikesse .Keskel all olev hark hoiab kuulirohutiae
kaitajat valjakukkumast.
Toukurкара (?) uleaandeka on liikata sagas ini edas i,seega
▼ iia padrun iilemise rohutiae alla.lagas ini hoidka.ad (9) aeuvad
sootja keha esiotsal karbisarnases kehas.Vi imane kinnitub sodt-
ja keha kiilge vastavato tapp ide, ooaestel je ja pidepoldi abil.
Hoidkappade uleaandeka on hoida sagas ini kohal.kuna spiraalved-
rud suruvad neid alalia el t vastu sagas ini.Magas ini edasi kee-
rasaise ajaks surub toukurplaadi otsas olev samsas vasakpoolse
hoidkapa aagasinist eemale.nii et toukekapp takistasatult saab
sagas ini edasi Iuka ta. Vasakpoolse hoidkapa hambuline saba ula-
tab sootjast valja.mille abil on vdimalik hoidkappa eemaldada
magasini keeramise ajaks laad imisel.Kuuli rohutiae (10) ules-
andeks on liikata padruni kiibar sootja aknaat valja hetkel kui
sulu alt iilesse tons tea tahab padrunit haarata. Kuuli rohutis
on osaliselt valjald igatud silindri kujuline,mille sootja akna
pools el otaal tahkpind vastu kuuli toe tarn iseks.Rdhut ise sees
on kraega polt ja selle peal spiraal vedru, toetudes iihe otsaga
vaatu kuulirohutis© keskmist pinda ja te iaega vastu poldi kraet.
kuulirdhutise kaitaja (11) iilesandeks on panna liikusa kuu-
li rohutiat.Ta kujutab enesest kahedlalist kangi.siilel keskel
telg,toetudes sootja kehas olevasse auku.Kuulirohutise kaitaja
uks olg asub kuulirohutise valjaldike ja poldi krae vahel,kuna
te ine asub sddtja kaitaja kuljes oleva hargi vahel sis annab
liikunise edasi,uhtlasi takistades k.r.kaitajat osa kohalt val-
jakukkumast.
- 14 -
«luaine padrun i rohutis (12) on lapik vedru kiihauga iilespoo-
le.Teaa iilesandeks on hoida padrun it tihedalt sobtjas.
iihes paasteaehanisaiga ja para.
kaepide (1) on kuulipilduja haaraaiseks 6Iga,uhtIasi paaste-
aehanisai paigutaaiseks ja kuulipilduja paastaiseks.Teaa sisse on
paigutatud:kaitsetrikkel,trikkel.kaitseriiv ja kinnitusrlivid.
Kaepide kujutab aetallraaai,ais kaega haaratavast kohast on ka-
helt poolt ja tagant kaetud puust poskedega.Ovaalses valjaidikea
kaib kaiteetrikkel ja trikkel.Olalosas kaks suuremat poiki labi-
kaivat ava on eespoolne kaitseriivile ja tagapoolne riivi dele
iihendaaiseks kuulipilduja kehaga.Pealt pikuti labikaivast siivi-
sest ulatab valja trikli file mine ots,mis annab paastsisel liiku-
mise edasi paastiku plaadile.
Trikkel (2) on pikk hoov ja ulatab triklikaitsest alt valja.
Esi kuljel on siivised kolme soraega va jut am ise ks. Trikkel kinnita-
takse poldiga kaepideme kiilge triklikaitse peal oleva taguaise
vaiksema augu kaudu.Kaitsetrikkel ( 3) on kover hoov ja asub
eespool trikkelt triklikaitse sees.Oleval tagapool on teaal
nokasarnane teravik,mis kaib trikli vastavasse pessa kui kaitse-
trikkel on eesseisus.Kaitsetrikli hoiab alaliselt eesseisus
spiraalvedru.mia toetub iihe otsaga labi triklis oleva ava kae-
pidemeese, teisega asudee kestas toetub vastu kaitsetrikli pead.
Paastmisel trikkelt mahavajutada ei ole voimalik enne kuikait-
setrikkel pole taha tommatud.kaitser iiv (4) on polviкkang,mills
hambulins saba ulatab valja к ae pi de me paremalt poolelt .Kaitse-
riivi iilesanne on tagada ohutut laetud kuulipilduja kasitamist
lasketakis taste korvaldamisel. kaitseriivi uks kiilg on tahkpinna-
1ine,mis laseb trikli peal mooduda kui kaitseriivi saba on hori-
BOntaalasendis, otsaga ettepoole .koorates aga saba alia peaaegu
vertikaal asendisse, sattub kaitseriivi tahkpinaa serv trikli •
vast ava ham ba taha ja kuulipilduja on kaitseriivis. kaitseriivi
osa pesast valjakukkumast takistab kruvi.mis labi kaepideme esi-
otsa seina ulatab otsaga kaitseriivi valjaldikesse.
К inn i tusr i iv id (5) asuvad teine teiselpool kaepidet.Seest-
poolt surub neid alaliselt valja spiraalvedru.Kaepideme uhenda-
rn iseks kuulipilduja kehaga.tuleb riivid sisae vajutada ning kae-
pide vastavaid juhtsooni mooda oma kohale Iukata kus kinnitus-
riivid vedru eurvel kuulipilduja kehaa asuvaisse pesadesse lahe-
vad.
kuulipilduja para (6) on kip.оlas hoidmiseks ja toeks lask-
 ise ajal. Ta koosneb kahest uksteise sees kaivast me tall torust,
kuajuures valisel torul on neli auku,milliate abil on voimalik
para pikkuat muuta.asetades vastava vedruga poldi uhte ehk tei-
se auku.^ara eesotsaa on tap id, mis kaivad kukla valjaid ige tease
para uhendamisel kuulipildujaga.K inn it am ine sunnib kuklas asuva
parariiviga.Tugipunkti auurendamiaekslaskuri dlaga,on para ta-
gaotsas kumer,kummiga kaetud lapik pind.Kuulipilduja kinnitus-
hark on tema iihendamiseks turelliga,olles uhtIasi toeks ja alu-
seks t ul is tarn iae 1.Hark voimaldab kuulipildujat keerata nii ver-
tikaal kui ka horisontaalsuunas vaiksemas ulatuses.Huuremaid
- 15 -
euunamuutuei teostatakse koos tore Higa.
Kesta kott aaub kuulipilduja keha all ning tema ulesanne on
koguda kuulipilduja pohjast valjalangevad kestad kokku ja valti-
da keatade porkaaiat vastu kaepidet hoidvat laskuri katt.&esta
kott kooaneb Detail raamist kahe riiviga ja raami kiilge kinnita-
tud puldankotist.
Sootja koostvotaine ja kokkupanemine.
1) Valjavotta magasini hoidkappade karbi pidepolt ja ddnestelg.
2) Liikata valja magasini hoidsamba soonest toukurplaadi kontree
rimise plaat ja aratosta toukurplaat.
3)	Aratosta kuulirdhutise kaitaja kaigu piiraja.
4)	Votta ara kuulirdhutise kaitaja.
5)	Valjavotta kuulirohutis.
6)	Valjavotta sdotja kaitaja.
?) Braldada karbist magasini hoidkapad.
Sootja kokkupanemine siinnib vastupidises jarjekorras.
Kaepideme koostvotmine ja kokkupanemine.
1)	Valjakeerata kaitseriivi ja kinnitusriivide hoidkruvid.
2)	Valiavotta trikli ja kaitsetrikli kinnitusteljed,selleks enne
aratosta nende iihine kontreerija feeib.
3)	Valjavotta kaitseriiv ja kinnituariivid.
4)	Valjavotta trikkel ja kaitsetrikkel iihes vedruga.
Kokkupanek siinnib vastupidises jarjekorras.
oniversaal kuulipilduja laadimine ja tiihjendamine.
Universaal kuulipilduja laadimine sunnib analoogiliselt
L.K.28/30 laadimisele nii automaatseks kui ka uksiklaskudega
taliatarniseks.Asetanud magasini hoidsambale,tuleb teda keerata
niikaua kuni esimene padrun on sattunud padruni rohutiae alia.
Jargnevalt tuleb vanta ja vintraua kaitajat kasitada vastavalt
tulistamise viiaile.
Kuulipilduja tubjendamisel toimida vastavalt L.K.28/30
tun jendam ise viiaile.
bniversaal kuulipilduja oaade koostoo.
bniversaal kuulipilduja oaade koostoo on erinev L.K.28/3 0-et
ainult sootjas ja paasLemehanismis,seat tema sootja on konstruk-
tiivselt kohandatud magaainist sddtmiseks.kaastsiael on lahku-
mine vselle to ttu, e t see siinnib kasitsi trikli abil,kuna L.K.
28/33 paastmine toimub mehaan iliselt aiinkronisaat or i vardaga.
*eiste kuulipilduja liikuvate oaade koostoo ei erine millegagi *
L.К.28/30-st.
Hooldanine.
Vaatamata suurele hulgale kataetele ja kogemustele kuuli-
pildujate konetruimisel pole saadud veel lopptuleousele,kus
oleks saadud kuulipildujat,mis rahuldaks taiel maaral lennuki-
kuulipildujale esitatud nouded.olevaatustel on ilmnenud,et ka
siin kasitatud kuulipildujatel on omad puudused.Sriti torkab
silffia kuluvus,nimelt lukkude juures,mis laseb oletada.et L.K.
saterjalosa ei ole kuigi tugev.Beskujulik hooldamine aga pi-
*
kendab kuulipilduja iga.kuid on ka kuulipilduja korraliku
too tagatiseks.uelletottu tuleb L.K.kuulipildujaid hooldada
korralikult ning osade too tarn is t hoolega jalgida, si Im asp i da-
ds s jargmist:
1.	Kuulipildujate ladus kui ka angaaris puramiidia hoidmisel
tuleb kuulipildujast eraldada taandurvedru.
2.	Laskmise vaheaegadel peavad lookrauad alati ettelastud
olema.
3.	Aegajalt tuleb kontrollida Idokraua.laskepaaatiku vedrude
ning koikide luku tootavate pindade ja vinnakhammaate kulu-
mist ja aeiaukorda.briti kontrollida kaa luku paastemoment on
dige vdi mitte.
Pirma andmetel lookraua ja laakepaaatiku vedrud peavad vaata-
ma jargmiatele none tele:
Lookraua vedru:
x ikkua vabalt.....................
” kokkuaurutult............
Pinge kokkuaurutult...........
Laakepaaatiku vedru:
Pikkua vabalt......................
n kokkuaurutult............
Pinge kokkuaurutult...........
59,0 (i 0,5) mm.
27,5 (± 0,5) mm.
16,7 kg.
34,3 mm.
1? (- 1,0) mm
4.	Vintraudade ejaldumiael toimida ettevaatlikult,vintraudade
vigastarniae valtimiaeka.
5.	HeIva luku ja muud liikuvad oaad maarida laskmiae1 vartna
dliga,talvel teda tarbekorral vedeldades terpendiiniga.Rel-
vade ladus hoidmisel voib koik oaad maarida neutraal oliga,
voi vaseliiniga,кusjuurea maarimiat toimetada pintaliga.
6.	Laskmiael t'arvitada ainult kuivi,oliat puhaatatud padrune id.
kuulipilduja korraaoleku ja puhaata. iae eeat vaatutab len-
dur, ke lie lennukil kuulipildujad aauvad.kuulipildujate pahasta-
rn ine kuulub otseaelt motoriatidele, kuid puhastarnine peab sundi-
al a lendur i jarelvalvel.
koigist tahelepandud rike teat ja puuduateat kannab lendur
ette aalgaalemale ja diviajoni relvurohvitaerile.Igakord enne
laakeharjutuate aоoritarniat peab lendur ulevaatama kuulipildujad
et tagada kuulipildujate korralikku ja takiatuateta tootamiat
barjutuate ajal.
^algaiilem ja relvurobvitaer toimetavad kuulipildujate taie-
likku iilevaatust ,ea imene neli ja teine kaks к or da aaatas paras t
siiuremaid lask® is i. ubtlasi on salgaiiles vastutav kuulipildu-*
jate eest Sisemaiirust iku § 352 alusel.
Divisjoni relvur on kohustatud viibima kuulipildujate iile-
vaatusjpl ja voiiaaluae к or r al ka kuulipildujate puhastamise juu-
res. Tenia kaee on hoiul kuulipilduja tagavaraosad.Tema hoolit-
seb rikkilainud osade vaheta&iae eest.kui ka nende saatmiee
eest tookotta.
baskoise ajal ettetulevate ja iilevaatusel leitud rikete
ja osade murdumiee die seatakse kohapeal kokku liihike rikke-
k irje IcTus, in illele rikke ulesleidja.iilevaatust toimetaja voi *
laekja laskur ja divisjoni relvurohvi teer alia kirjutavad.
Rikke kirjelduses peab ole ma tahendatud:
1. kuulipilduja nr.
2.	Rikutud osa nimetus ja aeg,kust eaadik osa too tarn as olnud..
Laskude axv.mida rikutud osa valjakannatanud.
3.	Viimase iilevaatuse aeg ja kelle poolt seda toimetatud.
4.	kissuguses aeieukorrae osa viii&sel iilevaatuse 1 oli ja rik-
ke toenaoline pohjus.
Rike ise olgu kirjeldatud liihidalt,kuid tapselt.biisuguaed
rikkekirjeldused seatakse kokku ainult rikete kohta,mi8 kuuli-*
pilduja korralikku tootai&ist tai istavad ja seega osa paranda-
Biist voi vahetamist nouavad.Need kohapeal kokkuseatud rikke-
kirjeldused on ainsaks dokumendiks,шille pohjal kuulipilduja
osasid saab arvelt maha kustutada ja tarbekorral suudlasi
vastutusele votta.
Rikkekirjelduse iihes vahetust voi parandust noudva osaga
saadab salgaiilem divisjoni relvurohviteeri korraldusse.
J uh tn dore kuulipilduja puhastam iseks.
iiaast boplekandest annab tunnistust kuulipildujate korras-
- 17 -
hoid,seega ka puhastamine.Kuulipildujate puhastamist ettevotta
ainult siis.kui see tarvilik.Lendur,kui kiillalt asjatundja isik,
peab tai it am a siin оша aranagecise jurele.
Foil обad ja pinnad»mis tulevad kuulipildu a too tarnisel nah-
tavale,tolmuet ja mustusest hoolega puhastada.Kui osad eriti
tolmused,vdib nende pubastatiseke tarvitada maar de61i ja petroleu
mi segu.oeda voib teha ainult nende osadega,cida hiljem on voima-
lik taiesti kuivake teha.Petroleum peab olema puhas,temas ei to-
hi leiauda vett ega happeid.Bt saada puhast pe troleumi, selxeks
tuleb milugilolev petroleum kuumendatult puhtast keedusooiast la-
bi filtreerida.Erilist tahelepanu poorata puhastamise juures
kuulipilduja osadele,mis otsekobeses iihenduses lasu te к kirn isel
siindivate gaasidega.Need osad on vintraud,lukk ja toukeparandaja.
Toukeoarandajasse kogub ajajooksul las km is te tagajarjel paksu
tahma.Kdva tabmaкord toukeparanda jas voibmuutuda niivort paksuks,
et takistab kuulipilduja tootamist.Tahma eemaldamiseks on olemas
vastav abinou.ciille saamiseke piibrduda di vis j on i relvurohvitse-
ri poole.Kui osad on taiesti puhtad ja kuivad.siis uueeti maarde-
oliga sisse maaridu.
kui kuulipildujset ei ole lastud,on vintraua done puhastamine
analoogiline iga poleer itud pinna puhastamisele.Vana oli ja tai-
mu segu puhastatakse valja puhaatussegus leotatud pehme lapiga,
dos kuivatakse taiesti ara ja maaritakse sisse maarde61iga.bee-
juures kinnipidada jargmistest reeglitest:puhartuslapp olgu pu-
hastusseguga korralikult ja tublisti labileotatud.
udnde kogunud liivatolmu terad voivad donepinda kriimustada,
kui dont nuhkida tolmuse lapiga.Iga kriimuatua on aga kohaks.kus
gaasid kdigepealt donepinda hakkavad sooma.selleparast esimeste
lappidoga dont mitte niihk ida, vaid a lies neljanda lap iga voib
веda alustada.
x»askxoibe jarele suuuib puhae tail ine algal samuti nagu eelmi-
sel j uh turn iae 1. Kui dos tolmust p uh taka ja kuivaks on tehtud,
kallata aealt umbes 4 Itr.keova vett labi,et cetalli sisse tun-
ginud gaasid valja aaaks tdrjutud.Et valjatulevaid gaasijaanu-
86id neutral i seer ida, olgu vesi kergelt lehelise reaktsiooniga.
belleks panna vee hulka aoodat umbes 10 grammi ambri peale.Vee
lab ivalanud, oon korralikult kuivatada ja maardeoliga aisse man-
rida.
^ui laskmiste jarele mingil pohjusel ei ole voimalik vint-
raudade taielist puhastamist ettevdtta,siis rauaoos soojalt le-
helisoliga sisse maar ida. xuhustam ine siindigu aga esimesel voi-
nalusel.
Las km iste jarele kogub vintraua done pinnale tihti jaanu-
seid kuulim&ntlite metallist, - vintraua ode nikeldub.Nikeldu-
nud oonel on vinteoonte bar jade кand id karedad ja sakilised;
barjade pinJade 1 on valendavad jooned.kuulipilduja tule hajumi-
ne suureneb ja jooks auutub taiesti korratuks.Hikeldumist kor-
valdatakse relvtookojas relvurohvitseri jarelvalvel.Nikeldunud
vintrauad aga asendatakse tagavararaudadega.
Vanemates.auklisteks sbodud vintraudades kogub valjasoodud
kohtadesse puhastusest hoolimata kova tahma.N iisuguseid vint-
raudu tuleb puhaetada vahetevahel traatbarjadega.Traatharjade-
ga puhastamist vbib ettevotta ainult tookojas vastavate maarus-
te kohaselt relvurohvitseri jarelvalvel.
^as ketak is tuse d.
о о las kuulipildujate ja padrun ilih tide к on troll valdib
suure osa takistufii.Siinkroniseeritud kuulipildujate juures enne
-18-
laskehar jams tele minekut kontrollida alati kaa paaste moment
on digs,kaa liikkuri ja aiinkroniaaatori varda vahelised mutrid
on kinni ja kontreeritud.Bt arahоida vdiaalikke aiinkroniaaator i
varda pikkuae muutusi,varda iimbrikud kinnitada lennuki kiilge.
Alati enne laskmiat kontrollida taandurvedru pinget.
*ui kuulipilduja puhaatamiael sai lahtivoetud ka kaitajate
grupp,siis kokkupanemieel jalgida.et vant saaka asetatud endi-
aele kohale.Valesti kokkupannes voib nurk vanda ja kederi vahel
niivort vaikeseks osutuda.et vintraua tagasijooksul keder hakkab
kaima vastu vanda olga ning kuulipilduja tootab aeglaselt voi
lakkab iildse tootamaet.
Alati kontrollida padrunite linto ja lulls id.Diviejoni rel-
vurohvitser, kelle j are Iva Ivel lint ide laaditaine sunnib, vast utab,
et lintidesse ei sattuks rikutud lulisid ja et laadimine aun-
niks korralikult.