Текст
                    ARS LIBRI
VILLU TOOTS
PAUL REEVEER
HEINO KERSNA
SYLVIA Lil В ERG


VILLU TOOTS • PAUL REEVEER • HEINO KERSNA . SYLVIA LIIBERG

REIN LOODUS ARS LIBRI VILLU TOOTS PAUL REEVEER HEINO KERSNA SYLVIA LIIBERG KIRJASTUS «KUNST» TALLINN 1977
7Е_ L 72 Kujundanud V. Toots 80102—028 М 905(16)—77 15-77 © „Kunst" 1977
Eesti tanapaeva raamatukunsti iiheks iseloomulikumaks jooneks on kunstilise kirja silmapaistvalt tugev erikaal. Paljud raamatukujundajad on head kirjameistrid, uhtlasi aga ka kunstnikud, kelle too loppeesmargiks on terviklikult, harmooniliselt ja stiilselt kujun- datud raamat. Sellest tuleneb, et meie raamatukujunduse praeguses hinnatavas tasemes on suuri teeneid kirjakunstnikel. Noukogude Eesti raamatukunsti areng seostub paljuski G. Reindorfi, M. Laarmani ja P. Luhteini nimega ning hilisematel aastakumnetel valjakujunenud kunstnike V. Tootsi, P. Reeveere, H. Kersna ja S. Liibergi loominguga. Viimased neli meistrit — hoolimata sellest, et nende sunniaastate vahe on tile poolteise aastakumne ja et nende loomingulised kaekirjad on kullaltki erinevad — moodustavad vordlemisi uhtse grupi meie raamatu- kujundajate peres. Seda eelkoige oma selgete kunstiliste taotluste, eksimatu stiilitaju ja eriala virtuoosse valdamise poolest. Nende nelja meistri loometoo moodustab void osa eesti tanapaeva kirjakunstnike- raamatukujundajate mitmepalgelisest loomingust. Ometi kajastuvad selles kujukalt iildi- sed taotlused, piirjooned klassikalisest lihtsusest uudsemate efektsete voteteni, rahulikust kaalutlusest emotsioonirikka paatoseni. Aluseks on kirja ja kogu raamatukujunduse funkt- sionaalsus, terviklikkus detailis ja kogumuljes, kunstilise valjendusviisi selgus ja sisukus.

VILLU TOOTS
1964.
Uks omaparasemaid ja impulsiivsemaid meist- reid meie graafikute hulgas on Villu Toots (sund. 1916). Kunstniku looming on kontsentreerunud kunstilise kirja umber; ta on tuntuks saanud mitte uksnes raamatukunstnikuna, void ka kirjakunsti pedagoogina ja populariseerijana ning oma eriala uurijana. Villu Toots alustas oma loominguteed Tartu kinode reklaamikunstnikuna ja tarbegraafikuna, 1937. aastal astus ta Korgemasse Kunstikooli „Pal- las“. Opingud ja too kasikaes polnud kerge, kuid peagi tombas ta enesele kirjastuste tahelepanu: Tootsi kaastood leiame mitme Tartu ajakirja kaante vahel, ta kujundab ka rea usnagi soliidseid trukiseid. Siit saigi alguse kunstniku edaspidine viljakas looming, mille nurgakiviks oli eelkoige visa too oma oskuste taiendamisel. Aratavateks eeskuju- deks sai kodumaiste heade kirjameistrite G. Rein- dorfi ja H. Lehepuu jarel peatselt kaasaegse kirja- kunsti rajaja, inglise vanameistri Edward Johnstoni koolkonna looming, mitmed valispublikatsioonid ja Eestis enne soda toimunud valismaade raamatu- kunsti naitused. 1940. aastate algusest piihendab V. Toots end taielikult kirja- ja raamatukunstile, iiha sagedamaks muutuvad tellimused raamatu- kujundustele, auaadressidele ja plakatitele. Oskuslikult kirja- ja kujunduselemente variee- rides suutis V. Toots, 1950. aastail juba Tallinnas tegutsedes, tollast uldist rutiini valtida ja anda iisna varskelt mojuvaid sugestiivseid kujundusi. Mainimist vaarivad kaanekujundused A. Tolstoi romaanile ,,Leib“ ja A. Jakobsoni naidendile „Saa- kalid“ (molemad 1952). Nendes esinevad kunstniku kupsele loomingule omased jooned — teose sisu- lisele mottele vastav kompositsioon, plastiline kiri. Tausta ekspressiivne ja tahendusrikas varvimang, kuigi juba taiuslikumas kvaliteedis, jaab kunstni- kule omaseks ka paljudes edaspidistes toodes. Esimesed kasitsi kirjutatud raamatud — „Juhan Liivi varsse", Villoni „Neli laulu“ (molemad 1939) ja H. Visnapuu „Meretuli" (1943) — olid tanu- vaarsed katsed raamatusse kui tervikusse siivene- misel. 1947. aastal jargnes neile juba mahukas raamat, A. H. Tammsaare „Kuus miniatuuri", millele illustratsioonid joonistas R. Kaljo. Selle kasikirjalise uunikumi kirjapilt ja illustratsioonid on hasti seotud, uldmulje kompaktne ja harmoo- 9 niline. Tootsi kiri on kindel ja rutmiline, kuigi siin puudub veel talle hiljem omane impulsiivne sadele- vus ja sisemine hoog. 1950. aastate keskel rikastub tema kirjapilt ikka enam elegantse rutmi ja fantaasiaga, taltub aga rangelt pidulikuks, kus see on sisuliselt vajalik. V. Tootsi kaes muutub kiri nagu elavaks organis- miks, mille naol on palju erinevaid tundevarjun- deid. Kompositsioon on alati olnud tema tugevaks kuljeks, nuud kujuneb see veelgi kompaktsemaks ja dekoratiivsemaks. Lisanduvad uha julgemad eks- perimendid, isikuparases kasitluslaadis kasutata- vate kirjastiilide valdkond laieneb. Kuuekumnendaiks aastaiks on Villu Toots eesti silmapaistvamaid kirja- ja raamatukunstnikke. Temalt ilmub uha uusi trukiste kujundusi, samuti auaadresse, plakateid ja eksliibriseid; paljud neist leiavad esiletostmist mitmesugustel konkurssidel ja naitustel kodu- ning valismaal, tema toode repro- duktsioone avaldatakse paljudes erialastes valja- annetes. 1971. aastal valiti Villu Toots Inglise kirja- kunstnike ja illustraatorite uhingu „The Society of Scribes and Illuminators" auliikmeks ja samal aas- tal Saksa FV raamatukunstnike uhingu „Bund Deutscher Buchkiinstler E. V.“ korrespondeerivaks liikmeks. V. Tootsi kups looming on ilmekalt toestanud tema enese mottetera, et „kauni kirjata ei ole ilusat raamatut, ilusa raamatuta pole korget kul- tuuri". Ta tood esindavad kaasaegse eesti kirja- ja raamatukunsti diinaamilist, elavalt dekoratiivset kiilge. Kunstniku sulg voi pintsei liigub paberil vabalt ja voolavalt, vormides nailise kergusega ele- gantseid ja tahendusrikkaid kujundeid. Fantaasia- kullaselt varieerib ta koikvoimalikke kirjaliike, alates vanade roomlaste kursiivist kuni koige mood- samate kaasaegsete stiilideni, lisades neile oma- poolse panuse. Viimasel ajal on V. Tootsi looming rikastunud mitmesuguste graafiliste soovitustehni- kate kasutuselevotmisega. Ajastu vaimu suudab kunstnik alati hasti tabada. Nii hoovab tousva renessansi hingust kaanekujun- dusest G. Boccaccio „Dekameronile" (1955). Sel- leks aitab kaasa tugevalt stiliseeritud lombardia versaalis pealkiri. Kompositsiooniline terviklikkus
10 vulisesja lari ta Gulmliarslieb vafb sala~ fungi! maapefyasfulespade fuxwasib, па- ди taffaSsib nab namisjaust fuiljaraHL- tammee&i palaval qial jaliutadq. JUliicale (was siisMRsJajgte^: uGte satRus neitt, Heseli paitibuv кш pillimg ja £erge niqg Dannas пади near fiirv; feist tuseja tugev nanmees (telle samm eli taubneja ras£e nqgu vanataabi taeva- vanKetr sTuGilwlni aastatolu) nab veftveftes uSemearama ^uusiballilwLSsesurunub qga reel sanqgi palnub nab feinefeisek lausunub.^Ja пеш eli nil fiaGelifc, etnarr- meertalle ainufralli(tapeqgltesilnu vdis vaabata. rffaafau (u>lm aastatjafwlm pdeva taiesatb ei suutnub ntvmieeste^ enatu vai(aba7 vafb titles': Vaata maoleu fufflija fqgevRui poli- ne famm niqgsina painbuvja peeniitb^ пади pillnxvg, sited lam vdrisema, (wi alu^a pofnas’Susilmi nden. Selkparast utk типе: amiastai $a mini/'' 34 3f Lehekiilgi kasitsi kirjutatud raamatust: A. H.Tammsaare „Kuus miniatuuri“. Illustreerinud R. Kaljo. 1947. on saavutatud foonile asetatud arhitektuurimotii- viga. Pidulikult mojub kujundus teemal „Dante 1265—1965“ samast aastast, kus untsiaalkirja vari- atsioon on stiilne ja voolav, kogu lahendus tervik- lik ja ajastuhonguline. Uheks V. Tootsi viiekiimnendate aastate pare- maks tooks on kujundus tema enda koostatud albumile „Vana Tallinn grav00rides“ (1959). Kasitsi kirjutatud eesti- ja venekeelse teksti kirjatuubiks on selles teoses gooti bastardkirja sugemetega antiikva kursiiv. Onnestunud valikuga on tabatud ajaloolist atmosfaari, samuti leitud kooskola mole- makeelse teksti ja teose pildiosa — puugraviiOride ja linoolloigetega. Albumi peegeltiitel — trOkitud kolmevarvilise originaallinoolloikena — ja koite eesleht, molemad seostatud rikkaliku gooti orna- mendiga, on kahtlemata toile aja kaunimaid tiitli- ansambleid meie raamatukunstis. Tootsi kujunduslikult valjapaistvamate raama- tute hulgas on tema enese koostatud ja kirjakunsti mitmest kuljest kasitlevad raamatud „Tanapaeva kiri“ (1956), „300 burtu veidi“ (Riia, 1960) ja „Современный шрифт“ (Moskva, 1966), mis nii sisuliselt kui kujunduslikult palvisid laialdase tun- nustuse. Kui „Tanapaeva kirja“ kujundus lahtub veel traditsioonilisest skeemist, olles nii-delda Ole- mi neku periood i raamatuks, siis lati- ja venekeelse „300 burtu veidi“ („300 kirjatahte“) lahendus on juba uudsem — selleks aitavad kaasa formaat, maketi riitmikus, valiskujunduse rohutatud deko- ratiivsus. Tugeva kontrastsuse pohimottel on teostatud ka kolmanda raamatu Oldkujundus. Varskelt mojuvad selle teose maitsekas koite ees- leht, tiitli ja frontispissi, vahetiitlite, vinjettide asetus ja tekstiillustratsioonide jaotus. 1960. aastail sai Villu Tootsist Oks hinnatumaid ilukirjanduslike teoste kujundajaid. Uks suuremaid toid sei perioodil oli kasseti „Noored autorid 1964“ uldkujundus — kassett ise ja viis Ombrist. Nii nagu olid erinevad noored autorid, on erinevad
11 Nahkkoide. 1948. Kaas. 1952. ka kujundused. Samal ajal on koigi Ombriste lahendused Ohise nimetaja alia viidud — selleks on taas tugev kompositsioon, harmoonia fooni ja srifti vahel, diskreetne koloriit. Kasseti ohuline joonismotiiv on taienduseks koigile vihikutele. Huvitavaid kujundusi on V. Toots teinud sar- jale „XX sajandi raamat“. Elav ja dekoratiivne on A. Timoneni romaani „Vaike valgetiib“ (1962) Ombris — puhtad, saravad pinnad tugevdavad sel- lel asuva liikuva, teravalt silmapaistva kirja moju. Ombrise erksusele vastandub koitekaane Ohtla- sem ja tagasihoidlikum pind. Ka Z. Pluhafi romaani „Kui hOlgad mu...“ (1963) Ombrise ja kaane lahen- dus mojub plakatlikult: Ombrise tumedal suure- laigulisel pinnal eraldub lapidaarne ja dOnaami- line pintslikiri. Ombrise intensiivsust tasakaalustab taas kaane rahulikum valimus. Nii siin kui ka teistes kujundustes taidab kiri suureparaselt deko- ratiivset Olesannet, jaades uhtlasi seotuks raamatu emotsionaalse koega. 1967. aastal ilmusid Umar Hajjami „Nelik- varsid“. Selle kujundusega on V. Toots lahenda- nud keeruka Olesande — andnud rOO seitsesada aastat tagasi kirjutatud parsia klassiku loomin- gule. Ainsa figuraalse lahenduse on kunstnik mang- levalt visandanud Ombrisele, raamatu lehekOlgi kaunistavad ornamendid, igat nelikvarssi vaike initsiaal. Kogu Ombrise, kaane, eeslehe, frontis- pissi, tiitli, initsiaalide ja vinjettide ansambel mojub meeldivalt ja Ohtlaselt. Meie kunstiparase bibliofiilse raamatu alal oli sOndmuseks Fr. Tuglase poeemi ,,Meri“ ilmu- mine 1966. aastal. Raamatu teksti kirjutas linnu- sulega V. Toots, illustratsioonid tegi oforditehni- kas E. Okas. Nende koostoo tulemusena valmis nagus luksusvaljaanne, milles on hasti edasi antud revolutsioonilist paatost. Raamatu terviklikkusele aitab kaasa molema lennuka fantaasiaga kunstniku loomingulaadi lahedus. Eessona on Toots kirjuta- nud antiikvas, poeemi teksti antiikva kursiiv-
12 Koide. 1954. vormis. Kiri paistab silma oma sundimatuse ja virtuoosse sadelevusega; uldmuljelt meenutab kirjapilt kaunilt organiseeritud mosaiiki. Triiki- arvust on osa nummerdatud ning kirjaniku ja kunstniku poolt alia kirjutatud. Raamat sai meie maa korgei ma tunnustuse raamatu kuju nd use alal — Ivan Fjodorovi nimelise preemia. Taiskiipsust demonstreerivad kujundused sellis- tele raamatutele, nagu M. Gregori ,,Sild“ (1963), V. Panova ,,Aastaajad“ (1964), „Roots! novell“ (1966), „Johannes Semper 75“ ja V. Beekmani „Transiitreisija“ (molemad 1967), V. I. Lenini „Karl Marx“ (1968), I. Sikemae „Sada lugu“ ja Y. Mishima „Parast banketti“ (1969), H. Luige „Homsed tahed“ (1971), E. Vetemaa „Vaike romaaniraamat“ (1972), luulekogumik „Tulekee- led“ ja R. Kasauskase „Taiskasvanute mangud“ (molemad 1974), 0. Tontsi „Poolt ja vastu“ (1975), V. Kaverini romaan „Peegli ees“ (1976) ning paljud teised, nendest mitmed teostatud linoolloikes. Koigis neis taotleb V. Toots sisukat dekoratiivsust koos reklaamsusega, mis on kaasaegse raamatu- kunsti iiks arvestatavamaid komponente, kujun- dust siiski varvide ja efektidega koormamata. Villu Tootsi tehtud toode amplituud on lai; uhte- kokku tuleb kaugelt iile 500 raamatu. Sellele suu- rele arvule liitub umbkaudu 200 auaadressi, iile 100 eksliibrise, plakatid, heliplaadiumbrised ja mitmesugused teised tarbegraafilised tood. Lisaks mainituile on ta oma voimeid demonstree- rinud arvukatel kirjagraafiIistel lehtedel, mida oleme voinud naha raamatu- ja kirjakunstinai- tuste stendidel. Neid lehti on eksponeeritud ka paljudel valisnaitustel ning koos populaarsete publikatsioonidega on need toonud Villu Tootsile rahvusvahelise tunnustuse. Tema toid on omanda- nud mitmed valismaa muuseumid ja kogujad. V. I. Lenini tsitaadi kujundamise eest sai ta 1971. a. Leipzig! rahvusvahelisel raamatukunsti naitusel hobemedali.
13 Koide. 1956. PAEVA Kaaneumbris. 1960. Elavaima vastukaja nii kodu- kui ka valismaal palvis V. Tootsi neljas, 1973. aastal ilmunud teos „Eesti kirjakunst 1940—1970“, mille keerukas, kuid detailideni labimoeldud makett oma must-valge vahelduva rutmi, kindla iilesehituse ja korge maitsekultuuriga on nagu kokkuvotteks kunstniku viljakast loometoost. Raamat sai esimese jargu diplomi nii XV uleliidulisel kui ka Balti vabariikide kauni raamatu konkursil. Viies raamat — pikaajalise too vili „Kalligraa- filisi etiiude“ (1976) jatkab juba keskajal alguse saanud kirjameisterlikkuse raamatute traditsioone. Selles valjaandes esitatud poolsada kalligraafilist lehte — laisule- ja pintslieksperimenti — on moel- dud esmajoones vaatamiseks; lugemiseks on neile lisatud Tootsi motteid kirja olemusest, mineviku ja oleviku seosest, tulevikust. See raamat on improvisatsioon sonas ja pildis. 200 eksemplari tiraazist on kunstnik taiendanud pintslivisandi- tega, nummerdanud ja allkirjastanud. 1975. aastal ilmus pidulik bibliofiilne triikis Fr. R. Faehlmanni „Koit ja Hamarik“. V. Tootsi pisut klassikalist kalligraafiat meenutavale fili- graansele kirjapildile sekundeerivad siin P. Ulase varvikad illustratsioonid. Kunstilise kirja oskuste levitamisel on palju ara teinud Villu Tootsi juhitav Kirjakunsti Kool Tal- linnas (asutatud 1965). Mahukate koidete korval on ta aega leidnud ka kirjakunsti oppevihikute jaoks. Seni on ilmunud ,,Laisulekirjad“ (1968) ja „Grotesk- ehk plokk-kiri“ (1972), ilmumisjarge ootab ,,Antiikva“. Lopuks ei saa mainimata jatta Tootsi algatust kirjagraafika naituste organiseerimisel.
14 Kaksiktiitel. 1960. Kaas. 1960. Noodikaas. 1963.
15 Koide. 1958. Ц //йШ Та1Г1ПП& mrneflcalaiiert/ugofe wieel'ealiute Ja qjalaallfie maleftHlugi • veetluf Tuttava pildina 'Г taufevad Hujutluje muuritarniik frail rivi, panaftc viifHatufe vagafriflnji jrrulHvate Uiri kutc tcrnitipH^,ш Hitfaftc ianavatc harnamf Kan- gafiati pol jc Tbampca valitfa?jarfalija H&e&aar naiiuif raHutH, laialt fihar tneri. La&i fqjandite an tufianded fkded fOa? nnaftfe mcrekaida Jafdnrilcy liandnud fiakkn Lafnatnde paafi Setliji paeftja trotfivaft Oaf inf Tallinn, Uhtncja range oma arkitelltHuriii. Linna vifadc cHitqjate toad faatifpdljamaa, Harm laachtf nrride nwtteif риЩ faHiiatnatuli num funge faaiufja vallutajatc orjafMndfifc mcefevafa Vwvalifjai Thl- linna efiuofkanftife rodmutfev varmikMafning va&adufeft varfkra ararafe IcHtfir faHraliklinf Nuh3 feda alatieOH dmargaiagi ning Harra tan- giG tallinlafe mate fiallukffe milAride^i liatketu^ ntineviklcH, naiH unuftaaat rafkejutuftuje гдИн- Jate vv&rafr taefi ja awrmufed v&itluled vaHaSafc eeft, feft nruiftfete ntnilruk Hmtier kafratf пин^ Album ..Vana Tallinn**. 1958. tehekiilgi kasitsi kirjutatud raamatust: Fr. Tuglase ,,Meri“, E. Okase ©fordid. 1966.
Kaaneumbris. 1962. Kaaneiimbris. 1964. Kaas. 1963, Kasseti kujundus. 1964.
Kaas. 1965. ERN! KRUSTEH Kaaneumbris. 1969. Kaaneumbris. 1968* KaaneUmbris. 1963.
18 Enn Vetemaa ГЛЛНМ* •E ESTI RAAMAT TALLINN 1968 Tiitelleht. 1968. UmaP? hAJjAM welikVAhsib Kaaneumbris. 1967. Kaas. 1969. Tiitelleht. 1974.
19 Kaaneumbris. 1966. Kaas. 1965. Alan Sillitoe Kaas. 1965. Kaaneumbris. 1967.
20 Kaaneumbris. 1966. Kaaneumbris. 1968. Kaas. 1971, Kaaneiimbris. 1967.
Kaaneumbris. 1964. Kaas. 1968. Kaas. 1970. Kaaneumbris. 1975.
22 Arr lIua" (Ж [maud, date ailed cntervadjcL tdavavad n^'i^l-uinuA^jiA Ini- tiuteidriuwu lUraariw td<zj alt l^lltAegPL-i'us vaa.- tcuad iKalenaad ukAfei-sde td\ aa sugavaAi w&traharva $d- ЬахКе&ж^ ja luu ku£twrpaifa laid' Etta kacst Kaida. EaA^ jai^AaA imAaAAdui laatt^a m^inate daullA. ^aatwliE kdklat. (zd^a ahs~ ККли, tnK tawai- qr ei di Aidt i tuiuwd ига' \md-aa.'lk&dwvl sala^a ch 20 Lehekulgi kasitsi kirjutatud raamatust: Fr. R. Faehlmanni „Koit ja Hamarik“, lllustnerinud E. Valter. 1964.
23 Kaos. 1974. Noodikaas. 1974. 1 (Vm viteaf/ IJdimppurte/ 'Dujyawe bupurrui. и Qldlemaniturn/ OielLemarilw-nvy (лшемап^Зшп^ turn, Пмгт (tinter dm sdtinuQn / S^HKapemapjne. 4. Qdement turn/ ^remenkcrrnf ОЗримт. J. oGtturpie-ta^iuiu turn у '~^ndmtater 'aduurs/ Qamyiua.jy. udduu- . w.Skim(/iarmmwavy vaimu (tirik у Q(idpeyeu3l(tirdir, (l£efuw(fo \е^к<лзи Cumucmr. i^^Jaant ktrik/ ij. C\dyn((te (tir 'd, C^ikAitmdrcdie / пищу ни 18 Jsscurdamuutertise cuiup. iq. Cjritebzke-ta^iuie turn fdam' a3hter^(jru3be(3e / П^ра)е^е-тапун&. dium. 21. (£/ate turn у Qlatetwrnv/ d/lMime. 22 Odotemae turn,/ (Reperturrrvy turn/ ^aiktalrrnturm' Сщнатирн. 27. tiMuiHatamj SiUlerntarmу (З^нмагпирн. 28. Sfyeksandm <Styeu3ki Jyedtirid// cddkbaridm (SYeuik^ - (jdtehudrak/ (^лекиан^р О(е6скш( сиби^л 20. (buum/dd ^omitirSnr// ЗЗомскшг cuSop. 30.1 luvnr (83lact Jtruunp Icrnddrunp dtappcK^UHe.^i. QildVjdmmm, £anpe (Зйгтапп/ ЗЗмшньиЗ2^2Moh.J2. QiIa (Odaleritapa^ ^dtUti&ery d/LunucntuKep. 3^. <5Yetistiurriy (Mdc/detetrni / (((atiiirarriupn.jy. QtilGiurny&(^ (3/1шмти7]2н. jj: S^samue turn/ Shsawwnturniy ^Яши^е-г^б. (30п(й turn? GiindmturtWy JduH/c^-r^ Lehekulg Ja tiitelleht (vasakul iilal) O. Soansi mapist „Tallinn**. 1970.
24 ' /WW LOlKOljU ПШП~ nuntfus, Кода temqgjeenius amu/t'set/eksy et’atuia ujjifakfe banfjtehnikajafailtiaa ri fiuved^tasedaga jattd ibmafbagcljaija- vaja&imabt -(landusetija awngu&L- cYuudaga saavaeCkafc tefija^aunga? kalj^umuinsaaaitu^umfsva ulusva^ m/Sf ja nuudse^gaife a muudeii inuru marthdj tenia qeetuidbiuiigL enani' va^ ашЬа va/uju&y ckib^jakenm/s^ W/7Z Noodikaas. 1973. Leipzigi Rahvusvahelisel Raamatukunsti Naitusel (IBA) J hobemedali palvinud tsitaat. 1971. Kaaneiimbris. 1968. Kaas. 1971.
25 Koitevinjett korvalolevale teosele. 1966. Kaaneumbris. 1966. t&te • PigiiiXHU Uud Kaaneumbris. 1967. Alfabeet teosest „Kalligraafilisi etiiude“. 1976.
26 а т'гомм л\ч^н&иА<~ >. Ь х$ 4SN’> А &; т \' стс>ч:л ;«а<л»в штт СА*А';А£«:;: UWA i^W->v<4<AU' •ШАО SKW.T с stu йМто мтм >V.AW.&S ^AsC'UA MAXSXA Ишс MTO^^TWA XSTQATA? kww Ш^ЯФТ кгтонсо сяохд са&асгш штжли g$-HxK ^ттйжп muwm£ sc^^iftkuust ж>жим втоша им йа$ Frontispiss ja tiitelleht ning lehekiilgede naidised (all). 1973.
Nahkkoide. 1973. Koide. 1973. Kaaneumbris. 1973. Kaas. 1972.
28 abcdefghi jklm rstuv nopq wxyz Lehekiilg teosest „Grotesk- e Saksa ja svedsi kundbuke kamndaiud kdsas jamedajoonega ’AkaidetV! Grvtefk Jame tugwuse ja. nuyudkk, kdryuse sidu oni j'/i Take sommas on sisewrmdt laum Tideb haddtall kaaluda, kahu nussuguse fa geausega kuv sabdr Kahjuks kohiame vaandt vtddud gmtedklugu trdi sagele mae tanavupddis EnamaiU UuddaiakM tahiedejamedusega Arva takse, etrruda tugevama pddtga km, seda sd maiorkamtn, faad seaguuns uewdtaiakst maud tegund Nended tahteaun on peak hea tntavuse toga ja arhdekkum kcvdkda Radke kigaga sdt nkub arhdekiuunansamUi lasakaalu, mojub vvorkehana, vahel кодши, agrtssuvsena Taped suunrn on nga, hue neyeefsett tahtedejaoks jaorudtatakse jame fan, sedl nyeefUsab tahele omakorda paktudi Nusugune kux pede ka hadk Lxtav Patyudt Udeb ohida,jalhgc kuyaoptdeaA On oiemas suund ja vaiksed faded, kiad ma madli jovrudlaiakse Mta auudl suun Har/umuse kbroal an sede potyuseks mugatw Vadiesi/ tahti an rudkem jovmdtada, seti nmdes on ради uma nud elements, nuda siekdga tommata ei saa, GrtMkktga du, tulcb ago, Uucidudt esde alles sus, ku kasutame milemaul tahedUdke Ei saa mooda mmna ka teued aaemuscdl lauseleja nunedt aludlamuedt raduse algudahega See moadus tdusu paevakomde Bauhausi-pen- ovdd senses funklsianalesnu mdukaiguga PeamueU sai ta tupogmaftde hobdes ja dab mo ningal rnaaeal edasi pnugugi Varnddes fatdie duUdega sabib vaike algudahi koige panmuv, gndoikde ja uksnes juhul, kui kdmposrtsiovn seda vbtmaldab Никое fahega faaldaena ke- puvad judt vahedle ke^emudtega kujaicgyad plokk-kiri“. 1972. Kaaneumbris. 1975.
29 Pealkiri ja mitmesuguseid kompositsioone raamatust „Kalligraafilisi etiiude“. 1976.
Kaaneumbris. 1976. Lehekulg teosest „Kalligraafilisi etiiude“. 1976. V. KAVERIN PE EG LI EES- Lehekulg raamatust: Fr. R. Faehlmanni „Koit ja Hamarik“. 1975. W' о Kaaneiimbris. 1975.
JENNY PIEL Eksliibriseid. 1962—1972. E>AIND^

PAUL REEVEER
19S7. I
35 Paul Reeveere (sund. 1918) esimesed katsetused raamatukujundajana parinevad 1930. aastate lo- pust, mil ta oli alles Tallinna Riigi Kimsttdostus- kooli opilane. Nendes kajastus kunsttoostuskoolis viljeldud dekoratiivsust rohutav, pisut kuivavoitu kasitluslaad. Aktiivsemalt hakkab Reeveer raamatukujunda- jana tegutsema sojajargsetel aastatel. 1940. aas- tate teine pool ja jargmise aastakumne algus tahistas meie raamatugraafikas aega, kus valitse- sid uhelt poolt ornamentaalsust rohutav dekora- tiivsus, teiselt poolt tuim ja kopeeriv realism. Raamatute uldkujunduses rohutati kindlakskuju- nenud stampe, kirjalahendused olid sageli sabloon- sed ja igavad. See oli aeg, mil ka Reeveere kunst oli omalaadses kri isiseisu nd is — koolikogemustele ei jargnenud kiiret taiustumist ega arengut. Ta kujundused jaavad uldise keskmise raamidesse — kiri kanooniline ja uksluine, sulejoonistused illust- ratsioonide ja vinjettidena kuiv-realistlikud ja vaheutlevad. Sellest tardumusest hakkab 50. aas- tate algul labi murdma joudsa arengu algust tahis- tavaid jooni, nagu kirja nodcem stiliseerimine, loogilisem ja vahe’dusrikkam kasitluslaad. Murrang Reeveere loomingus toimub akki, puhanguliselt. Viiekiimnendate acstate keskpaigas suutis P. Reeveer end leida ja niiudsest peale voime raakida temast kui eesti kaasaegse raa- matu- ja kirjakunsti iihest tuntumast ja omalaad- semast esindajast. Muidugi ei toimunud Reeveere muutumine kiip- seks ja omanaoliseks meistriks paevapealt. Veel jai moneks ajaks piisima teatud ebakola loogiliselt ja originaalselt lahendatud kirjakompositsiooni ja pisut kuivavoitu uldfooni vahel. Peatselt aga voime juba raakida raamatukujunduslikust tervikust tema tois, kus kiri sulab orgaaniliselt iihte kom- positsiooni muude elementidega. Selle naiteks mai- nigem kas voi 1954. aastal ilmunud A. Herzeni romaani „Kes on siiudi?“, mille kaanekujunduse uldkompositsioonis valitseb veel traditsiooniline tiitlivali pisut kuivavoitu faktuuriga; kirja osas, eriti kandilisevoitu antiikvas, on aga tunda juba Reeveerele iseloomulikku. Fr. v. Schilleri tragoo- dia „Salakavalus ja armastus" (1955) kujunduse kirjas on juba rohkem manglevat vabadust, antiikva ja fraktuuri vormid seonduvad hasti kogu pinnakompositsiooniga. W. Bredeli romaani ,,Su- gulased ja tuttavad" (1955), H. Heine „Luuletuste ja poeemide“ (1956), H. Leberechti romaani „Sodurid lahevad koju“ (1957) jt. kujundustes on Reeveer saavutanud terviklikkuse srifti ning fooni- elementide vahekorras, kusjuures domineerivat osa hakkab mangima kirjalahendus. Teose stiili- line ja meeleoluline tunnetamine kasvab Reeveere tois valja selgest motteviisist, mille tottu kompo- sitsioonid on maksimaalselt lihtsad ja iilevaatlikud, samal ajal valjendusrikkad. Eespool nimetatud kujundustes juba esines mitmetes variatsioonides tekstuur voi fraktuur ning teatud maaral gotisee- ritud antiikvatiiup, mis kuni toile ajani oli kunstni- kule iiheks meeliskirjaks. Oma raamatukujundus- tes, samuti paljudes auaadressides ja aukirjades taasloob ja kordab ta gooti kirjavariante varske- tes ja huvitavates, dekoratiivselt mojuvates variat- sioonides. Reeveer oskab oma gootikavariante tervikuks liita, kui vaja, ka antiikvavormidega uhendada, kusjuures varvid annavad komposit- sioonile lopliku puandi. Olgu missugustes stiili- des tahes, Reeveere kiri on alati pohjalikult labitootatud ja kontrollitud pol iigraafi lisest vaatevinklist. Tema kirjas on palju kauni orna- mendi tunnusjooni. See koik teeb tema tood vaadeldavaks ka dekoratiivse, rutmistatud terviku aspektist. 1950. aastate teine pool toob Reeveerelt kaasa mitmeid markimisvaarseid raamatukujundusi. Sel- lest algab tema saavutustekupsem aastakumme. 1957. aastal hakkas ilmuma ulatuslik raamatusari „Suuri sonameistreid". Sarja iimbrispaberi (H. Vit- suri kaas) kujundas P. Reeveer ullatavalt varskelt ja kaasaegselt. See on korge maitsekultuuriga ja vaga loogiliselt-lihtsalt kujundatud kompositsioon. Esi- ja tagakulje horisontaali toonitavad pinnad tasakaalustatakse seljal asuva vertikaalse ribaga, Ombrise peakomponendiks aga kujuneb pidulikult kolav antiikva. Umbrise kirja meeldivaks vari- atsiooniks on tiitel. Almanahhis ,,Kunst“ 2/1970, Ik. 17 margib V. Toots oma artiklis „Kirja osa eesti raamatu- graafikas" selle kohta jargmist: „Peale seda, kui meile 1957. aastal muugile jou- dis A. Kapri kapitaalne teos „Saksa kirjakunst", jattis senise isikuparase antiikva korvale mitte
36 Eesti nsv kunsti TEGELASTE AKTIIVI KONVERENTS «»P®MITIWN]& КИКУАМЖ’ Я R. О T T E NS О N STENOGRMFIA // Pt DAGOOGILIN f KIRJANDUS'/ 4 94* Kaas. 1945. Kaas. 1947. iiksnes P. Reeveer, void moni teinegi, joondudes edaspidi Kapri koolkonna avarapildilise, pisut kandilise antiikva jargi, seda muidugi isikuparaselt tolgendades." 1957. aastast pari neb ka P. Reeveere ja H. Vit- suri kujundus Boccaccio ,,Dekameronile“. Reeveer imponeerib siin koigepealt suureparaste tiitlite- vahetiitlite loojana; juhtiv kirjastiil — lombardia majuskel — kannab eneses nii kaasaegset kui aja- loolist hongu ja harmoneerub renessansiaegsete vinjettidega. 1959. aasta andis uhe eesti raamatugraafika tippteose — Paul Reeveere kujunduse W. Shake- speare’i „Kogutud teostele". Ombris puhaste ja iillaste antiikvavormidega ning lihtsate pindadega annab iildmojuna ilusa dekoratiivse ansambli, mil- lele sekundeerib koitekaane tume, juba oma materjalilt pisut robustne kalingur. Sellele anna- vad tugeva ajaloolise, inglisparase varjundi sisse- pressitud, ornamendiga poimunud monogram- mid — uks suur, kaane keskel, ja vaiksemad ridastikku koite seljal. Tiitlite kujundus varieerib iimbrisekirju. Nii saame kokkuvottes tervikliku uldkujunduse, kus renessanslik assimileerub kaas- aegsega. Taolistes nailiselt rangetes toodes, mida hingestab siiski soe emotsionaalne noot, voib konstateerida saksa, kohati ka inglise nuudisaja raamatukunsti parimaid mojusid — seda eelkoige tupograafiaparasuses, puhastes valjendusrikastes pindades ja tugevas terviklikkusepiitides. Rohkesti on Paul Reeveer kujundanud ka eesti kirjanike teoseid. 1960. aastad toovad uut otsingu- vaimu ja tugevnevaid seoseid kujunduslike valjen- dusvahendite ning kirjandusteose sisuliste vaar- tuste vahel. Moneti erksamaks ja rikkalikumaks muutub kirja faktuuriline taust — jaab ju kiri ikkagi kujunduste kandvamaks osaks — ning kujundlike elementide arsenal. Ilukirjandus- like teoste korval kujundab Reeveer edukalt noodivihikuid, malestuskirjandust, kunstivalja-
37 Kaas. 1950. K.D.USINSKI RK. FEMCWOailNf KIKJANDUS' T A 1 L I N N si 9 4 5" Kaas. 1945. andeid jne. Tema tood leiavad sagedasti aramar- kimist vabariiklikel kauni raamatu iga-aastastel konkurssidel. Uheks lakoonilisemaks, ent mojuvamaks Paul Reeveere tehtud iimbrispaberiks tuleb pidada G. Nikolajeva romaani „Voitlus teel“ (1961) oma, mis on antud ainult musta ja kollase varviga. Soliidsena ja eluroomsana mojub J. Semperi ,,Teoste“ kujundus (I koide ,,Luuletusi“, 1962) — iimbris oma rahutult-erksa faktuuri ja antiikva- kirjaga, kalingurkdide domineeriva monogrammi- motiiviga ja sisetiitlid. Rahutu pinnalahendusega foonilt kasvab valja diagonaalne hoogne kiri teose „Elukutse — riigikukutaja“ (1963) umbrisel, andes ilmet ka tiitellehe ansamblis. Reeveere loomingu tugev kiilg on ilmekus, suur oskus kunstivahendi- tega valjendada peamist teoses. Nii ka viimati mainitud kujunduse hoog ja rahutus, milles otse- selt tunnetame revolutsioonilisust, on vaga sobiv raamatule V. Kingissepast. J. Drabkina teose „Mustad kuivikud" (1965) kujundus on samuti valjendusrikas, eriti iimbris. Kuigi selle lahendus pohineb ainult abstraktsel pinnakasitlusel ja kirjal, on kunstnik suutnud luua otse kombatava seose kodusoja-aastaid kasitlevate dokumentaalsete ju- tustustega. Siin mojub maksimaalne varvikontrast, vertikaalide arev varelevus, kirjakompositsiooni ekspressiivsus. Alati on kunstnik huvi tundnud ruunikirja vastu ning puudnud seda rakendada igal vahegi sobival voimalusel. Tekstuuri ja lombardielementide lisa- misega ruunidele on ta loonud huvitava, eht- reeveerliku hubriidkirja, mille markantsema nai- tena voiks mainida tiitlit ja pealkirju I. Torn! kujundatud raamatule „Eesti graafika" (1963). Kunstniku hilisematest toodest on esilekiiundi- vam klassikaliselt rahulik ja korrektne kujundus V. Bonts-Brujevitsi raamatule „Malestusi Leninist" (1969). Peaosa mangivad puhas valge pind ja mas- siivne, pidulik antiikvakiri.
38 Kaas. 1954. Kaas. 1954. Paul Reeveere raamatukujundusalane looming ei ole kull eriti suur, kuid oma paremikuga on see kunstiliselt kaalukas ja kaasaegse raamatugraa- fika ilmet mojustav. Raamatukunsti ja tarbegraafika korval on Paul Reeveer loonud hulgaliselt auaadresse. Nende meelisformaadiks on ikka iidne rull, reakirjaks tavaliselt gooti tekstuur, initsiaaliks hoogsalt joon- tega kaunistatud voi ornamendikeerunditega rik- kalikult labipoimitud gooti versaal. Kataloogikaqs. 1962.
Kaas. 1956. Kaas. 1954. HANS LEDEKECHT SoUidl ШМ Kaaneiimbris. 1957. Kaas. 1955.
40 Koide. 1956. Kaas. 1954. 1955.
41 G I О V X N N I BOCCACCIO WflM^RON ^MlgabD6KHM6KONI HicneLiwe (PwiMcire Galeocco* Ijsainiowa) KAA(DAUZ(DIS SISAlbAB 5€ГС5(Пе Ьллон ja Kolxne wooRcnehe poolr KdcDMepAevAjooKsuL JUCUSFACClb SAbA NOVeLLl.S*^ Tiitel ja vahetiitel. 1957.
Koitepaber. 1958. Noodikaas. 1960. Lehekiilgi kasitsi kirjutatud raamatust: Fr. Tuglase „Meri“. 1961.
Kiri Adamson-Ericu kujundatud nahkmapile. 1956. Kaaneumbris. 1962. Kaaneumbris ja koide. 1962.
44 Kaaneumbrised. 1958? 1959, Kaaneiimbris. 1963. Kaaneiimbris. 1965.
45 Kaaneiimbris. 1959. Kaaneumbris. 1961. Kaaneiimbris. 1963. v. bontS-brujevitS MALESTUSI LENINIST Kaaneumbris. 1969.
« OSVALD TOOMING R’ttkdinl hirwiill EVALD OKAS TEOSTE NAITLJS 19 5 8 A4ARIE к / UNDER VabtubU1 LuuUtuseb Pealkirju ja initsiaale mitmesugustele valjaannetele. 1957—1962.
47 Eksliibriseid aastast1961. Linoolloiked.

HEINO KER.SNA
1967.
Heino Kersna (siind. 1922) lopetas ENSV Riik- liku Kunstiinstituudi 1949. aastal plakatistina. Kuigi plakat on seni jaanud uheks kunstniku mee- liszanriks, on auaadresside loomine ja raamatute kujundamine siiski ta loomingu pohiala. On ju Kersna oma andelt koigepealt kirjameister ja kiri ongi see, mis jaab ta toodes alati imponeerivalt kolama. Kui H^ino Kersna varasemad raamatukujundu- sed olid veel tugevasti mojustatud uldiselt domi- neerivast rutiinist, siis juba 1950. aastate teisel poolel hakkas ta looming omandama seda har- moonilist, maitsekindlat ja isikuparast ilmet, mis on talle kaesoleval ajal iseloomulik. Heino Kersna tood paeluvad alati oma purgi- vusega voimalikult sugavale sisulisele valjendus- likkusele. Kujunduse pohielemendile — meister- likult vormitud kirjale — sekundeerivad iildkom- positsiooni sulatatud foto voi ornamentaalne-fak- tuuriline taust. Selle korval aga taotleb kunstnik trukise terviklikkust, laitmatut arhitektoonikat. Oma kavatsusi on Kersna koige taiuslikumalt suutnud realiseerida just vaiketriikistes — peami- selt naituste kataloogides. Siin on voimalus tali- tada vabamalt formaadi maaramisel, anda origi- naalsemaid lahendusi sisekujunduses, kus peaosa etendavad sisust tulenev harmoonia ja rutmikus. Sellistest trukistest on oma terviklikkusega eriti silmapaistvad kataloogid Eesti NSV Riiklikus Kunstimuuseumis toimunud R. Nymani, K. Tederi ja E. Ole naitustele (1969, 1970, 1971). Need trii- kised, mis moodustavad nagu uhtlase bukleti, on maketeeritud elegantselt, sealjuures on silmas pee- tud lahenduse funktsionaalset kCilge, kasitluse holpsust. Kataloogide korval on ta loonud mitmeid suuremaid onnestunud iildkujundusega raamatuid. Sojajargseil aastail ja hiljem kujundas-make- teeris H. Kersna mitmesuguste sundmuste puhul kirjastatud fotoalbumeid. Need esindavad veel tema loomingu kupsemisperioodi ning kannavad ajastu pitserit. Iseloomulikumana mainigem nen- dest pildialbumit „Tallinn" (1955). Hilisemaist albumeist tuleks markida selliseid valjaandeid, nagu „Eesti raamatugraafika" (1968), „Vanemuine 1870—1970“ (1970), E. Okase „Lenin" (1970) ja mitmeid teisi. Huvitav konstruktiivne kujundus on bi bliofiiIsel mapil „20 eksliibrist" (1971). Kui raamatu labimoeldud tervikliku kujunduse 51 alal on Kersnal saavutusi eriti viimasel ajal, siis kaunite kunstikupsete valiskujunduste (iimbris, kaas, tiitel) autorina tunneme teda juba 1950. aas- tate lopupoolest alates. Nii on elegantse kirjaga iimbris eesti raamatugraafika naituse kataloogile (Выставка эстонской книжной графики, 1959) iiks esimesi paasukesi uudsemate lahenduste otsin- guil selles zanris. Suuremat tunnustust toid kunstnikule L. Feucht- wanger! „Goya" (1960) ja J. Karneri luulekogu „Valitud luulet" (1961) kujundused, kus tahele- panu aratab kunstniku voime kasutada oskuslikult fotomaterjali, sulatada seda koos originaalselt vor- mitud ja tundliku kirjaga iihtsesse, emotsionaal- selt mojuvasse kompositsiooni. Veelgi paremaid tagajargi saavutas Kersna „Eesti arhitektuuri aja- loo" (1965) kujunduses, mis arvati aasta kauni- mate raamatute hulka vabariiklikus ulatuses ja mis iileiiiduIiselt konkursilt toi ara teise jargu dip- lomi. Ombrise kujundus oma harmoonilise foto- montaaziga on klassi kal iselt stiilipuhas; iildist piduIik-ulevat muljet pehmendavad intiimselt kola- vad sriftivormid. Viimase variatsioonid on monu- mentaalse kompositsiooni aluseks koitekaanel. Selle raamatu kujunduses ilmnev paeluv dekora- tiivsus, oskus taielikult ara kasutada kunstilises kirjas peituvaid voimalusi, tugev tektooniline taju on Kersna loomingulaadi iseloomulikumaid jooni. Kersna loomingu pohikomponendiks, nagu del- dud, on kiri. See on tema kasitluses alati loetav, funktsionaalselt pohjendatud ja kaunilt dekora- tiivne. Ta kasutab meisterlikult nii antiikva kui gooti ja slaavi kirja mitmesuguseid variatsioone, andes neile ikka isikuparase tundelise joone. Kersna aitab esindada eesti kaasaegse kirjakunsti paremaid omadusi — elegantsi, sisulist pohjenda- tust ja loogilisust, vormilist mitmekesisust. Heino Kersna hilisemad tood on oma iseloomult ja meeleoluliselt diapasoonilt vaga mitmekesised. Suure tunnustuse, iileliidulise kauni raamatu kon- kursi esimese jargu diplomi palvis „Eesti Nou- kogude Entsiiklopeedia" (1968) aarmiselt napijoo- neline, kuid detailideni labimoeldud kujundus. ENE kaasaegne ja asjakohane valimus asetab ta noukogude entsuklopeediate hulgas esiritta. Ka kogumiku „Leninlik etapp eesti ajalooteaduses"
52 Koide. 1953. Kaaneiimbris. 1955. (1970) tagasihoidlikult pidulik, kirja ja pindade vahelduval riitmil rajanev kujundus on meelde- jaav. Nii nende kui mitmete teiste analoogiliste triikiste kujundamisega on Kersna palju kaasa aidanud meie iihiskondli k-poliitilise kirjanduse valimuse kaasaegsustamisele. Mitmetes toodes on Kersna viljakalt ara kasu- tanud kaasaja moodsate kunstivoolude kujund- likke votteid, neid orgaaniliselt seostades meie raamatukujunduse spetsiifikaga. Nii on naiteks H. Olti raamatu „Modern Estonian Composers" (1972) kaane roomsas poorlevas varvikuses tunda opkunsti mojustusi, R. Parve malestusteraamatu „Kiindumused" ja E. Sogeli teose „Revolutsioon ja kirjandus" (molemad 1972) Ombriste kirjaridade visas rutmistatud kordumises on transformeerunud ready-made’i votted jne. See koik naitab Kersnat otsiva, uuele aldi kunstnikuna, kes naib alustavat uut, paljulubavat jarku oma loometoos. Heino Kersna viimaste aastate toodest tahaks veel esile tosta suureparaste foto- ja kirjakompo- sitsioonidega kujundusi raamatule „Loodus kut- sub“ (1969), L. Prometi romaanile „Primavera" (1971), albumile „Pilte Alutagusest" (1973), samuti stiilse, lakoonilise valimusega „Varamu" sarja. Korge tunnustuse, esimese jargu diplomid Oleliidu- lisel ja Balti vabariikide konkurssidel palvis F. J. Wiedemanni „Eesti-saksa sonaraamatu" (1973) faksiimilevaljaande kujundus. Koige uuema loomingu hulgas paistab valja varskevormiline kujundus raamatule „Liihike opetus" (1975). Heino Kersnast raakides ei saa mooda minna ka tema toost perioodiliste valjaannete kunstilisel kujundamisel. Nii on ta kaua aastaid teinud aja- kirja „Pilt ja Sona". Alates 1966. aastast ilmuva ajakirja „Horisont" kaasaegselt mojuv kujundus on suures osas tema teene; viimasel ajal on ta sellele teinud ka illustratsioone.
Kaas. 1955. Kaas 1957_
Kaaneiimbris. 1958. Kaas. 1960. Kiiqanduse siiwilanad 1959 Kaaneumbris. 1959. Kaas. 1958.
55 Kaaneiimbris. 1960. Kaaneiimbris. 1961 Kaaneiimbris. 1963. Koide. 1962.
56 4 Koide ja kaaneumbris. 1965. * Kaaneiimbrised. 1968.1965.
57 1961. Kaaneiimbris. 1968. 1959. Kaas. Ideekavand. 1968«
58 Koited .1968.1970. Kaaneumbris. 1970. Kaaneumbris. 1972.
59 Kaaneumbris. 1971. Koide. 1971.
60 SBKSV saa «итшишм. USED К11N D U M USE D >..»».« ЕПИяЯВ И18ЩИ шшикшпШИШ Н1ЙЭД1Ш т®0н:й}1ШШШЯЯ ншинш М1шмшв5К|1ШМ||ЖФ №M BHW®8 ШИЧЙНЯтЙШ N D U M U S E D KU ftg EBfiSftSRif? EHIiRhUMUNHD KI IN D U /VI HSli я втЖ1|’ fjjg тв^ттМДЖ^_____________ KIINDtlMt SEl) KIINDUMVSED « i"тгДтйпгЛ ЯШ&ОВ»МЖ M immestest кшмнмм _______вшей «ншИв мтмш ВНМ^ИН(Я!ВЙ118ВЙ11НеВВщ1 KIINDUMUSEl» №um.W Q Ы и a s a £ fil KWSSSraKJJSgJJTO*»» МЙЙОШШ «вШИЯВй kiVndiPm^s USED KIINDUMUSE «..н.вВЯИ MHiMMK ИШ1№Й1 HINBHMHHB М1ВВВМ88ЯВ«11ШЦЩ|1ВП< ИНМЙШРЖЖ" KHNDUMUSED ?t SgiM Ugw^uiHmiiiH uiiitvi._ ^Жьии« Kaaneiimbris. 1972, HARRY (MT М^Д||||УД|у е»го»аж 9ОЖМ0«Ш амйматойог Kaaneiimbris. 1972. Ajakirja kaas. 1973.
61 HfcINO KFRSNA ILLUSTRATSK* >N tekivad nende lootusi Kibdas'« Kas see tahendab midagi^ olete lasknud sellel teal oma aaendada ennasl ja oma па>ы loetised . ihkamisi T.r paljud teised olete tejegi ehitanud spile ules mate led homme midagi koogjs rtkki laheks Те me teeme aastaga halbadest iaslest head oola ja sa lasteluba akki aianseks kinni panna<> Hadley »Ega nad akki mingil moet et sad iniiutuda ehlsauks'- Mmu leada kuli mute • К о rnehhanismis <>n utles George Lehekuljed ajakirjast „Horisont". 1974. Kaaneiimbris. 1976. Kaas. 1976.

SYLVIA LIIBERG
1967.
kui eespool vaadeldud kunstnikud on koik oma kunstihariduse saanud (voi alustanud) kodanlikul ajal, siis Sylvia Liibergi (siind. 1933) oppeaastad moodusid ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis, mille ta lopetas raamatukujundajana 1959. aastal. Pro- fessor P. Luhteini opilasest S. Liibergist on saanud tanapaeva Eesti iiks markantsemaid kirjameistreid ja raamatukujundajaid. Jargides samu iildtunnus- tatud kaasaegse raamatukujunduse pohiprintsiipe nagu ta vanemad kolleegidki — kunstniku kavatise ja valjendusvahendite spetsiifika vastavust kirjan- dusteose eriparale, piiudu triikise terviklikule arhitektoonikale —, jaab Liibergi looming naise- likult liiuriliseks, omandqdes pehmemaid ja tund- likumaid varjundeid kui teistel. Selleks aitab kaasa ka kirjaga harmoneeruva ornamentika voi faktuu- rilise tausta ornus ja poeetilisus. Ornamenti armas- tab kunstnik oma toodesse meeleldi sisse tuua, marksa rohkem kui kolleegid. Vormijaks on tai enamasti laisulg oma spetsiifilise joontemanguga. Sylvia Liibergi loominguline areng kulges vord- lemisi kiirelt — juba tema diplomitooks olnud kujundused aratasid tahelepanu. Peatselt joudsid ta tood vabariigi 25 parema kunstiliselt kujunda- tud raamatu hulka. Alates 1961. aastast on tema toid peaaegu igal aastal kauni raamatu konkurs- sidel esile tostetud. Liibergi loomingu diapasoon ulatub, nagu meie teistelgi raamatukunstnikel- kirjameistreil, raamatust kaugemale, haarates auaadresse, heliplaadiumbriseid, plakateid, kirja- eksliibriseid jms. Kiipse, valjakujunenud isikuparaga kunstnikuna naitas Sylvia Liiberg end iihes 1961. aasta kaunima raamatu, Fr. Tuglase venekeelse jutustustekogu- miku „Золотой обруч“ kujunduses. Valiskujun- dus — iimbris, kaas ja tiitel — on oma iiksikelemen- tides harmooniliselt seostuvad, kiri tundlik ja kauni- vormiline. Eriti volub orn ja diskreetne, romanti- list meeleolu sisendav iimbris, mille suure visand- liku algtahe ja paindliku antiikvaga kiri sulab haruldase orgaanilisusega iimbrise fooni. Varasemail aastail kasutas Sylvia Liiberg sageli arendatud piltkompositsioone, luues monikord ka frontispisse ning illustratsioone. L. Kibuvitsa no- vellikogu „Elagu inimene!“ (1962) ja samuti samast aastast parineva E. Triolet’ romaani „Roosid jdrel- maksuga“ kujunduses mangib pohilist osa notke, poeetiline joonistus, mida taiendab fantaasiarikas 65 kiri. Jargnevatel aastatel redutseerub taoline joo- nistus ornamentaalsemaks kasitluseks, kusjuures kirja kaalukus on tugevnenud. 1963. aastal hakkas ilmuma Sylvia Liibergi kujundatud sari „XX sajandi luule", mille iiksikuid koiteid seob peale iihtlase formaadi leidlik sarja- mark ja kujundust labiv kompositsioon. Iga poeet on aga inspireerinud kunstnikku andma raamatu valimusele eriparase niiansi — nii rohutab ta E. Bagritski „Linnupiiiidja" kujunduses luuletaja ornliiiirilist hellust, B. Brechti „Dialektika iilis- tuse“ (molemad 1963) kujunduses paatoslikkust jne. Rangem, ainult peenetundelise kirja ja sarjamargi kontrastsusel baseeruv on sarja „Vaike luuleraa- mat“ kaas (naiteks „August Alle“, 1964 jt.). Samal 1964. aastal loob Sylvia Liiberg iihe oma poeetilisemaid toid, kujunduse A. Puskini „Jevgeni Oneginile". Eriti onnestunud on iimbris siimboolse poleva kiiiinla motiiviga, millega liitub dramaatilise honguga kirjalahendus. See iilimalt emotsionaalne kompositsioon oma hooguva romantikaga on heas vastavuses N. Kuzmini siseillustratsioonidega. S. Liibergi kui huvitava kirjakunstniku omapara avaldub mitmes ainult kirjalahendusel rajanevas kujunduses — olgu see siis kandilisevoitu, kuid siidamlikkust ohkuv kompositsioon J. Smuuli teose „Jaine raamat. Jaapani meri, detsember" (1965) iimbrisel, voi rahutult, tunglevalt visandatud Goethe ,,Fausti“ (1967) kujundus. Liibergi kiri toe- tub suhteliselt vahe klassikalistele eeskujudele, kuid piisib enamasti hea loetavuse piires isegi nii- suguse emotsionaalse laengu puhul, nagu naeme ,,Fausti“ kaanel. Omalaadse riihma moodustavad kujundused eesti poeesiat kasitlevaile teostele, milles labimoel- dud ja hingestatud ornamentika (osalt rahvuslike motiivide variatsioonina) seondub emotsionaalse kirjaga. Nii on see naiteks kujundustes K. Mihkla monograafiale „Lydia Koidula elu ja looming" (1965), antoloogiale „Eesti luule" (1967), L. Koi- dula „Luuletustele" (1969), millest viimane sai iile- liidulisel konkursil teise jargu diplomi jne. Koigis neis on kunstnik siivenenud teose atmosfaari, luues soojade tundevarjunditega harmoonilisi komposit- sioone. Abstraktsemat sumboolikat, kus tahtis osa
Kaaneiimbris. 1961. Kaaneiimbris. 1962. on varvil, ja peenelt labimoeldud rahulikku antiik- vat on S. Liiberg kasutanud V. I. Lenini raamatu „Friedrich Engels11 (1970) iimbrisel ja kaanel, konk- reetsemad seosed valjenduvad S. Levase „Jean Sibeliuse11 (1971) kujunduses. Sylvia Liibergi viimase aja toodest vaarib esile- tostmist raamatu „17. sajandi ja 18. sajandi alguse eestikeelne juhuluule11 (1973) fantaasiakiillane vali- mus, eriti aga 1974. aastal ilmunud uhiskondlik- poliitilise kirjanduse sarja asjalik, teatud liiurilise aktsendiga kujundus. „Kommunistliku partei mani- fest11 sellest seeriast sai esimese jargu diplomi nii iileliidulisel kui Balti vabariikide ja Valgevene kauni raamatu konkursil. 1975. aastal tehtud toodest tuleb kahtlemata ara markida armeenia rahva- eepose „Sassuuni Davith11 kujundust. Selle teose uldilmes tunneme ehtsat armeeniapara, kuigi kunstnik pole ei kirjas ega ornamendis lainud ahvatlevat armeenia iidse raamatukunsti jaljenda- mise teed. / ’.Ctyahaar IFZ • БХУяняэр fytiJe/e /ilapeti saatel C^C/Hpilb/HblCCy lOcioea НСС/Ш Ъ соироЬа^/ении форте/шано ЖЖ ffluusifaifumh o&ifond С-^епюнеиоеРес/и^&ш/шленое апкрл&ше ССР c Ifalliw! ТИяс’юшн Tiitelleht. 1974,
L.KlBl/vng Kaas. 1962. 67 Kaaneumbris. 1962. <. " '• -V-' «Ayvf^or-ry^, □UHAN SMUUL Kaas. 1965. Kirjad K. Sagritsa tehtud kaaneiimbrisele. 1961,
68 Kaaneiimbrise ideekavand. 1963. Kaaneiimbris. 1964. Kaaneiimbris, 1965. Kaaneumbrise ideekavand. 1965.
Kaaneiimbris. 1965. Tiitelleht. 1965. Kaaneiimbris. 1967.
70 Kaas. 1966. Kaaneiimbris. 1967. Kaaneiimbris. 1965. Kaaneiimbris. 1970.
71 Kaaneiimbris. 1968. Kaaneiimbrise ideekavand. 1967. Koide. 1968. Kaas. 1971.
72 Kaaneiimbris. 1969. Kaaneiimbris. 1970. □.Semper Lehetailgi nagii lehti poult Kaaneiimbris. 1972. Kaaneiimbris. 1971,
73 Kaaneumbris. 1973. Kaaneiimbris. 1974. Kqgneumbris. 1973, Kaaneiimbris. 1973,
74 sassuuni aauitfi KIRJASTUS <EESTI RAAMAT» • TALLINN 1975 Raftua^pos Kaaneumbris. 1973. Tiitelleht. 1975. Kaaneumbris. 1975. Kaaneumbris. 1975.
NOORUS JA MAAILM Eksliibriseid ja sarjaraamatute marke. 1966—1967.

РЕЗЮМЕ Лучшая часть творчества эстонских художни- ков, оформителей книги отличается гармонич- ной целостью, глубокой связью с содержанием и стилем литературного произведения, хорошим решением шрифта. Среди мастеров, имеющих большие заслуги в создании современного вы- сокого уровня оформления книги, ведущее место занимают В. Тоотс, П. Реэвеэр, X. Керсна и С. Лийберг. Несмотря на различия в их возрасте и школе, творчество их всех объединяется без- ошибочным чувством стиля, стремлением к со- зданию ясного, цельного ансамбля книги. Наиболее интенсивная деятельность Виллу Тоотса (1916) как художника книги и шрифта начиналась в 1940 годы. К середине последую- щего десятилетия его творческий язык оконча- тельно сформировался и достиг зрелости. Тоотс стал одним из ведущих эстонских художников по оформлению книги. Шрифт, всегда занимав- ший в его произведениях главное место, обога- щается все больше и больше изящным ритмом и фантазией, однако, становится торжественным, если этого требует содержание. Шрифт в руках художника — живой организм, на лице которого выражены самые разнообразные нюансы чувств. Общий характер оформленных им работ ком- пактен и декоративен, всегда соответствует со- держанию. Динамичное, виртуозное искусство В. Тоотса заслужило внимание и за рубежом. В. Тоотс, кроме того, известен также как иссле- дователь искусства шрифта. Одной из его по- следних работ в этой области является объеми- стый труд «Эстонское искусство шрифта 1940— 1970» (1973) в его собственном оформлении. Работы Пауля Реэвеэ ра (1918) достигли зре- лость также в 1950 годы. Его произведения ха- рактеризуются единством шрифта и элементов фона, решение шрифта всегда акцептируется. Композиции как правило, ясны и просты. Одним из любимых образцов Реэвеэра всегда был го- тический шрифт, который он при оформлении книг переобразует в удивительно выразитель- ных вариациях. В трактовке антиквы Реэвеэр применяет часто резкие, четкие контуры. Среди его работ заслуживает особого внимания оформ- 77 ление издания «Сочинений» Шекспира. Работы Хейно Керсна (1922) привлекают своим стремлением к наиболее глубокой выра- зительности содержания. Основному элементу изображений — прекрасно оформленному шриф- ту — секундируют либо, сливающиеся в единое целое с общей композицией, фото, либо орна- ментально фактурный фон. Наряду с этим ху- дожник стремится к целостности печати и без- укоризненной архитектонике. Глубокое знание стиля, интимность, логичная взаимосвязь между общим декоративным впечатлением и деталями составляют главное достоинство его искусства. В своих работах последнего времени он плодо- творно использует изобразительные приемы современных направлений искусства, органи- чески связывая их со спецификой оформления книг. В итоге Керсна соединяет классические основы своего творчества с более современны- ми приемами. Творческий язык Сильвия Лийберг (1933) сформировался в 1960 годы. Придерживаясь этих-же основных общепризнанных принципов современного книжного оформления, что и ее старшие коллеги, творчество Лийберг остается женственно-лирическим, хотя и приобретает бо- лее мягкие и чувственные нюансы. Этому со- действуют еще нежность и поэтичность орна- ментики или фактурного фона, сопровождаю- щего шрифт. И хотя шрифт и является домини- рующим элементом в творчестве Лийберг, по сравнению с другими художниками она трактует ее более свободно. Ее фантазия основывается на сильной эмоциональности, но никогда не про- изводит впечатления внешнего эффекта. Хотя творчество этих четырех мастеров сос- тавляет лишь одну часть многостороннего творчества современных художников шрифта оформителей книги, все-таки в нем хорошо от- ражаются общие приемы: от классически про- стых до эффектных новейших приемов сов- ременности, от спокойного размышления до богатой эмоциональности. Основной же явл- яется функциональность шрифта и всего изоб- ражения; целостность деталей и общего впе- чатления, ясность и содержательность средств художественной выразительности.
78 SUMMARY The best part of the work of Estonian book designers has stood out with its harmonious unity, close connection with the ideas and style of the literary work, and good lettering. The high level of the contemporary book design is due, in the first place, to such masters as V. Toots, P. Reeveer, H. Kersna and S. Liiberg. Although they are of different ages and training, their work is dis- tinguished by an unerring sense of style, and their striving for a clear, complete book ensemble. The intensive activities of Villu Toots (1916) as a book designer and master of lettering began in the 1940s. In the middle of the following decade his manner was completely formed and got mature. Vo Toots has become one of the most outstanding book designers of Estonia. Lettering has always played the primary role in his book design. It has been constantly enriched with elegant rhythms and fanciful forms. Lettering in the hands of an artist resembles a living organism displaying different shades of emotion. The general picture of the design in his works is compact and decor- ative, and always in conformity with the content. His dynamic, brilliant art has also attract- ed attention abroad. V. Toots has likewise be- come known as a researcher in the art of lettering. One of his latest works in that field was the exhaustive book “Estonian Art of Lettering in 1940—1970’’ (1973), designed by himself, as well. Paul Reeveer (1918) achieved maturity in his art in the 1950s. His works are characterized by a harmony in the relations between the let- tering and the elements of the background, where- as the predominating role is enacted by decorative solutions. P. Reeveer’s composition is always clear and simple. One of his strongest sides is the Gothic lettering that he uses in surprisingly impressive variations. In his treatment the anti- que is also endowed with angular contours. Of P. Reeveer’s works, particular mention must be made of the design of the Collected Works by W. Shakespeare. The work of Heino Kersna (1922) captivates by the artist’s striving for possibly profound expressiveness. The main element of his design— the fully executed lettering—is complemented by the photo which is fused into the general com- position or the ornamental background. Next to it the artist strives for a unity in the printed work, and for irreproachable architectonics. Further virtues of his art are a fine sense of style, intimacy and delicacy, and a logical connection between the general impression and the detail. In his recent works he has fruitfully utilized the methods and ways of contemporary modern art trends, orga- nically connecting them with the specific char- acter of the book design. In that way, H. Kersna is striving to combine the classical fundamentals of his art with modern means of expression. Sylvia Liiberg (1933) acquired her own man- ner as a book designer in the 1960s. Though she has been following the same generally acknow- ledged main principles of contemporary book design as her older colleagues, her work displays a feminine and lyrical character with softer and more sensitive nuances prevailing. Those pro- perties are enhanced by the mellow and poetical nature of the ornament or the textural back- ground. The lettering predominating in the book design by S. Liiberg is more independent of clas- sical patterns as compared with the work of other artists. Her fancy is based on strong emo- tionality, and the artist is free of a desire to achieve an extraneous effect. Although the work the above-mentioned four masters constitutes merely a part of the varie- gated contemporary Estonian book design, it nevertheless reflects the general aspirations, unit- ing elements of classical simplicity with modern, effective devices, and deliberate mater-of-facted- ness with emotionality. And all those endeavours are based upon the functionality of the design, harmony between the details and the general impression, and lucid and pregnant means of artistic expression.

SISUKORD Villu Toots...........................................................................7 Paul Reeveer.........................................................................33 Heino Kersna.........................................................................49 Sylvia Liiberg.......................................................................63 Рейн Лоодус. ARS LIBRI. Краткая монография. Оформление В. Тоотса. Издательство «Кунст» при Художественном фонде ЭССР, Таллин, ул. Лай, 34. На эстонском языке. Резюме на русском и английском языках. Toimetaja L. Martman. Kunstiline toimetaja J. Kloseiko. Tehniline toimetaja 0. Veikesaar. Korrektor D. Aas. ИБ № 55. Laduda antud 23. IX 1976. Triikkida antud 8. VI 1977. Kriidipaber 54 x 84/8. Triikipoognaid 10,0. Tingtriikipoognaid 8,4. Arvestuspoognaid 6,35. Triikiarv 3000. MB-04156. Kirjastus ,,Kunst“, 200001, Tallinn, Lai tn. 34. Tellimise nr. 5013. Hans Heidemanni nim. Triikikoda, 202400, Tartu, Olikooli tn. 17/19. II. Hind rbl. 1.02