/
Теги: mägironimine
Год: 1939
Текст
NORODNCI K0MI33ARIAT ОBORONS
30JU'ZA SSR
STROJEVOIUSTAV
P E H H О T 6
RKKA
Moakva
Ooaudartsvenno.ie vojennoje izdatelatvo
Narkomata OboronC So.1v.za SSR
19 3 8
MSV LIIDU
RAHVAKAlWbKOtttSffARIAAT
TTPA
J A L A V A В
RIVIMAARUSTIK
TSlge vene keelest
Moskva
NSV Liidu RahvaU^ltsekoniasariaadi
Rlikllk sdlavfteklrjastus
1 9 3 ё
г
NSV UIDU RAHVAKAHSEKOMISSARI
KASKKIRI
Nr. 56
28.voobruaril 1938.aastal. Moskva.
1
Panna kehtima avaldatav nTTPA JalavSe rivl-
mOrustlk?
"Jalavke rivimSamstiku 1954,a." pro.1 ekt
luxeda kehtetuka.
2
ТТРЛ JalavBe rivlmasrastikku kSaitada TTPA
kOikidea vHeliikldes (peale ratsavfte) teotaemi-
mlaol .jalarlvls lima aaterlalosata.
NSVL Rahvakaitsekomlssar..
?I6ukOKude Llldrt Maraal it.WRgSILOV
II
P R I К Л Z
M'.RODNOGO KOfTSSARA OBORON6 SOJUZA SSR
Mr. 56
26 fevralja 1938 goda
g.I'oskva.
Vveatl v delatvijo ob* .lavlIaenSi nStro.1ovoi
lists v po'iAiotd НИКЛ” .
Frojekt "Strojevovo ustava pohbotO 1934
otmenlt.
2 •
Stro.1ev3m ustavoci pebhotO RKKA rukovodstvo-
vats.1a vaem rodam voiak RKKA (krome konnltsd)
pri deistvl.jah v pe3em strolu bez matorialnol
tarsti.
MarodnOi Kopjssar ОЪогопб SSSR
Marsal Sovetskogo So.luza K.VOROSILOV
Ill
SIS, UK03D
NSV Liidu Rahvakc-itgekoniasari kBskkiri.I J a
II
2 з i и e n e peattlkk. tMdised шИЙ-
1 onnnddrido ja vSitlejate kohused rivis 4
Teine peatUkk. ttkoik vSitleja ... 6
VSitleja tegcvused relvata ........... 6
FHSrded paigal ....................... 7
Liikumine ............................ 8
VSSrded liikumisel ................ 11
VSitleja togevuaed relvaga ........... 13
PUssivStted ......................... 14
JHrkjookeud ......................... 21
Roomamiaed .......................... 22
Tn-giySltlus ............................ 24
Torked .............................. 24
TOrjelddgid ......................... 27
F3raltRJgid ......................... 30
VSitleja isikuliste gaasikaitseva-
hendite kSsitsemine ............... 31
VSitleja tegevused suuskadel ........ 37
IV
К о 1 m a s peatUkk. Laskurjagu...... 44
Joonrivld .......................... 44
RMnnakrivid......................... 55
Lahkrivid .......................... 57
Jao rivid suuskadel ............... 60
Neljas peatUkk. LaakurrUhxa..... 61
Joonrivi ........................... 61
RUnnakrivld ....................... 63
Lahkrivid .......................... 67
Viles peatUkk. Laekurrood.................. 72
Joonrivld .......................... 72
RBnnakrivid........................ 74
Lahkrivid .......................... 78
К u u e s peatUkk. KuulipilduJaall- 81
Ukauacd....................................
Kuulipildu jatolakond............... 81
Kuullpllduja liikumine .......... 84
Kuulipildu J a jagu ................ 88
Joonrivi ........................ 88
Rannakrivi ...................... 01
Lahkrivl ........................ 92
V
Kuulipildu jarUhm ...................... 93
Joonrlvi ........................... 93
Rgnnakrivi ......................... 93
Lahkrivl ........................... 94
Kuullpildujarood ....................... 95
Joonrlvi ........................... 95
Rannakrivi ......................... 9g
Lahkrivl ........................... 97
Seltsmes peatUkk. Laskurpatal-
Jon ......................................... 99
Joonrivid .......................... 99
Rttnnakrivid....................... 102
Kaheksas peatUkk. Laskurpolk юз
Uheksas peatUkk. Mater.lalosata
eriv'dallikide ,1a koondkomandote rivlstusedT 105
KUmnes peatUkk. Rivistused eri-
juhtudel ................................... 106
Riviparaadid ..................... 106
Lipu vKljatoomlne ................. Ц4
Lipu dravi imine ................. 115
Auvahtkonnad vastuvdtuks ......... n д
Auvahtkonnad mat us el ........... 11*7
VI
L 1 s a d:
1. Slgnaalide ja Icppemttrkide tabel .... цд
2. VSitleja rdanakrakaed ................ 121
3. R.tieto ja jalatsito sobitluae reegljid 128
4. I'uulipildujapargi teenistus ......... 134
5. TingmMrgid ........................... 142
-- ooOOoo —
KSesoleva ma'drustiku tSlkis komisjcn
koossoisus: jalavde lasрекtor kolonel J. STIR,
lilkmed - major J. S/IDLO, kapten S’. T'.RM jn
kapten P. KVJGRO.
30 08 40.
Tallinn
- 1 -
ESI ГЕНЕ РЕЛТЯКК
ObDISED MKARUSED
1. Rivi (stroi): mMhrustikus tSpselt mdttritle**
tud vSitlejate ja allUksuste asetuskord nende Uhi-
seka paiknemiseks, liikumiseks ja tegevuseks.
2. Viirn (seren^a): v6itlejad seisavad Ukstei-
se kSrval Uhel joonel.
Kaheviiruline rivi (dvuhberenogndl strop : Uks
vilrg soisab teise kuklas Uhe anmrtu knugusel. Viir-
ge nimetatakse esimeseks ja teiseks; rivi pSSretel
viirgude iiimetusod ei mnutu.
VHhem kui noli ini mo st rivistuyad alati Uhte
vilrgu.
3. Rida (rjad): kaks vditlejat, kes seisavad
teinoteise kuklas Uhe займи (vSljasirutatud kUe)
kaugusel.
Kui kaheviirulises rivis esinese vilru vditle-
ja taga teises viirus (kuklas) ei seisa vditlejat,
siis sMSrast rida nimetatakse ббпзакз.
Kaheviirulises rivis viimane rida peab olema
alati tttisrida.
VSitleja (komardbr) lahkwaisel esimesest vii-
•.'vst, asub tenia kohale tegaseisev vSitleja (koman-
d6r).
Rivi pSSrdumisel teise viiru pools, ббпза rea
vditleja (komandSr) astub sellesse viirgu.
4. Koondrivl (somknutdl stroi): vditlejad
viirgudes asuvad Uksteisest kUUnarnukkidega kttabla*
laiustel vahedel, allUksused - m&ttrustikulistel in*
tervallldel.
5. Harvrivi (razonknutCi stroi): vditlejad
asuvad rlnnetpidi Uksteisest Uhesammulistel vdl
котлаddri poolt тайгаtud intervallldel.
6. Tiib (flang): rivl kUlgmlne ots; paremal-
kMel - parem ja vasakulkttel - vasak tiib. Rivl
pbbretel tiibade nimetused el muutu.
7. Rinne (front): rivl kUlg, kuhupoole on
vditlejate nttod, kul nell parem tilb on paremal-
ja vasak tilb vasakulkUel.
8. Tagune (tdl): rinde vastaspoolne kUlg.
9. Rinde laius (Slrlna fronta); vahemaa rivl
tiibade vahel.
10. Rivl sUgavus (glubina stroja) :vahemaa esi-
mesest vilrust (vditlejast) kuni viimase viiruni
(vdltlejanl).
11. Distants (dir.tantal ja): vahemaa allUkauste
(vditlejate) vahel stlgavuti,*- eesasuva Uksuse ta-
gumisest vilrust (vbitlejast) kuni tagaasava Uksu-
se esimese viiruni (vditlejanl).
12. Intervail (interval): vahemaa naabervke-
osade, - allUksuste ja -vditlejate vahel rlnnet-.
pldl,
13. Kolonn (kolonna): rivl, mille sUgavus on
suurem tema laiusest ehk vOrdne sellega.
14. Kolonni pea (golova kolonnd); kolonnl osi-
oaa; saba (hvoat): kolonni tagaosa.
- 5 -
15. .Tponrivi (razvernutdi atroi): allUkauaed
on paigutr.tud rinnetpidi Uhele joonele (kahte vlir-
gu v6i kolonnidena) raUUrustikuliatel Intervallidel.
16. RHnnakrivi (nohhodnOi atroi): allllkauate
kolonnid on pa'igutatud ttkstelae kuklaaae mttUruati-
kus vSl komanddri kUsuga mMUratud distontsidel.
17. Lahkrivl (rastilenenndi atroi): allUksuaed
on hajutatud rinnetpidi ja sUgavuti, mUUrustikus
v6i komandbri kttauga mMttratavatel intervallidel
ja distantaidel.
18. Suunaja (napravljajult&i): vQitleja (ko-
manddr vdi allUksua), kea liigub antud suunaa;
teised vSitlejad (allUkauaed) kokkukSlaatavad oma
liikumisu auunaja jUrgi; aulgeja (»»m6kaiust3i):
kolonni aabaa liikuv komanddr v6i vOitleja.
19. Rlvi juhtlmlne teoatub hUUlega, signaalide-
ga, leppecnUrkidega ja ieikllku eeakujuga antavate
konandota ja kHskudega.
Rivl jvhtimiael aaub komanddr seal, kuat temal
sobivam on kttselda ja kus teda vOidakae nMha nlng
kuulda.
20. Kownndod jagunevad eel- ja tUltekomando-
teka. Sellekdrval on komandoid, mis nditavad ai-
nult t'ditiniat: "PUatl". "Valvel". "Pikali" jt.
Eelkonnndo antakae selgesti, valjult ja veni-
tatult, et rivia viihijad aru saaksid, misaugUseld
tegevusi konrnddr nondolt пбиаЪ.
TUitelronando JUrgneb eelkonandole pUrast 1U-
hikeat p;<usl valjult, j Ur suit ja energiliselt.
Lilkwnlsel teoatub eelkomndo jUrgi joonduae
- 4 -
parnndua rinnecpidi Ja sUgevuti.
''.’Hitekomaadole j'rfrgneb Ьела viivitr^ntu, tHp-
ne taitmino.
21. F.t narandada ebaolgnet tUitmist vSi kor-
i*ata tehet, antakae konvmdo w J ATT Aw ("< TST WIT").
Selle komnndo jUrgi vSetakae aaend, mis oil enne
komp.ndot.
1 omandOride Ja vSitle .fate kohused rlvla
22. Cldlsed koquaed:
a) Rivis peab pidamn alati t&iolikku vaikuat
ja tUholepanu.
b) Riviat nitte v?ilja tulla loatn.
c) Koondrivis vaadnta otse eiid»^ otte, eeista
lllkwi-tult, kuid pingutamata, liikuda taktaancml
ja joonduda rinnetpidi nin^ ridadea.
d) .Inti olla ettenShtud vorsiis.
e) Kindlasti timda omn relvr. ja hoida. teda
i^r.n olukorras rikete ja mustuao oeal ning alati
teotsemisvalmls.
C) Alati ja kdikjal pidada adjasaladust ja
katkestada kdikide kCnelual, kea aSjasalc.duse hold-
mist unustavad.
23. Eomanddr on kohustatud:
Rivinemiae ее 1:
a) Fontroilima ona allUksuse vSitlejate kohal-
olekut ja nende relvade, lahingumoona ning gaasi-
kaitnevahondite korrasolekut.
b) Kontrolliraa riietuae kohenduse t&psust ja
rakmete alalolekut ning aobitluae oigauat.
- 5 -
R i v 1 s:
a) Olema alluvatele ees kulaks x'dlirustiku
aduete digee tHitraisega.
b) Valvana, et alluvad oma kohtuseid tdpselt
tdldakeid.
B4. VCitleja on kohuatatud»
Rivlnemise eel:
a) Kentroll ima relvade, lahingwaoona, ;чс.з1-
kaltsevaliendite, kaeveriistade, riiete jn rr Isnote
л lai- ning korrasolekut.
b) Sletl selga pnnema ja kohendama rlldoid ja
rakmeid.
R 1 ▼ 1 8:
ei) Teudma oma kohta ja oskama Uhmita ning kli-
reatl aellele aauda.
b) Oleoa tShelepanelik oma koraanddri kUskudele
ja komandotele ning tKitma neid segamata teisi.
c) Eda si andna k'dakusid ja slgnaale moonutamn-
tult valjuatl ning selgeati («del poolhHMlega).
V’lljaspool rivl:
а) Уйеоза asukohns ja vRljaspool r.cda (tHna-
vail ja kdigis avalikes kohtadea) ^.lati olema rlie-
tatud korrc.likult ja valjult vormi JUrgl.
b) Igal juhul el al hoidraa sOjalist rivirUhbi
(k&si mitte taakus hoida jne.).
G -
TEIKE PE.'TVKK
V К S I К vClTLEJA
Vditleja tegevuaed relvata
25. FSbiaeiaang rivia ja vMljaspool rivi vCe-
takse komando jMrgi "P.IGALE" ("STAHOVXS«) vdi
"VALVBL" ("SMIRKO").
Joon.l.
r6hiaeiaang rel-
vata.
Salle komando jttrgi: aeis-
kuda airgelt, jalakannad kooa,
jalaninad pttdratud rlndejoont
pidi vMljapoole, jalalaba vOi
oils a ip Mr a laiuaele; jalad pdl-
▼edeat airged, kuid pingutama-
ta; kMed vabalt alia laatud,
pdidlad kdlgedel reite keakko-
hal, teiaed aQrmed poolkCver-
datult puudutavad reit; kUU-
namukld tagaal tdmmatud; таа->
de otae enda ette.
Selle asendi juurea: k5ht
olgu aiaae- ja Clad tahapoole
tdmmatud, pea aaetatud airgelt;
aeiata pingutuateta ja valmis viivitamatuka tege-
vuseka.
PMraat komandot ’’▼alrel” mitte liigutada
(joon.l).
26. Komando jMrgl "VABALT" ("VOLNO") aeiata
1
vabalt, mitt e latitude kohalt ega ndrgendada tahele-
panu.
Komando jttrgi "K0H5NDU" ("OPRAVITSJA") kohalt
lahkumata kohendada rakmeld ja r11deid.
Sulteetada, juttu ajada ja v&lja tulla rlviat
vdlb alnult komanddri loal.
Pddrded paigal
27» Pddrded paigal tBidetakae komandote j&rgi:
” Parem - POOL ("Napra-VO" ). Toolpddret parem-POOL"
("Poloborota napra-VO"); "Vasak-POOL" ("Nale-VO"),
"Poolpadret vaaak-POOL"("Poloborota nale-VO"),"thn-
.(nj£EBd£O£")‘
Pddrded sooritatakse: "parem-pool" ja "pool-
pddret parempool", paremal kannal ja vasaku Jala
ninal; "▼aaak-pool", "poolpddret vasak-pool" ja
"Umber-pddr" - vaaakul kannal ja paremal jalaalnal.
Pddre tehakae kahoa tattle: eslteks pddrduda,
sBllltadea keha 31get asendit ja alls lUhlmat teed
mddda juurendada tagajalg.
Pddretel kBed hoida vabalt, neld puusadele
sumunata.
28. Komando jttrgl "UK. LI" ("LOZIS") teha pool
pdbret pare male, samal a Jal v'dlja panna parem jalg
pooleaammu kaugusele ette, kiireati laskuda vasa-
kule pdlvele ja, toetudee JttrkjKrgult vasaku kKe
peopesale ja kUUnarnuklle, holta pikall uues suunae
(vt.joon.5).
2C. romnndo jttrgl "PUSH" ("VSTAT") jalad
- 8 -
кокки рдпояt jalaninad vastu maad ja tCmmata ktte-
labad 31gade taeemelej tootudes mfilemale kSele
veidi tOusta ja, aaetadea saual ajal vasak jalg
Uhe замши kaugusele ette, tdusta pUeti ja juuren-
dada pares jalg vasakule jalale.
50. Komando jttrgi "VALVEL1' ("SMIRHO") v3tta
pShiseisang kiirosti ja k&ratult. Samuti talitada
iga eelkomando jargi, kui enne seda oil komando
"VaBALT" ("V0L.40").
31.Tervitamine p a i g a 1. Ter-
vltamiseks paiga1 vdljaspool rivl pddrduda tervi-
tatava isiku auunas, asuda
seisangusse "valvel” ja vaa-
data tervltatava poole, pBd-
rates pead tema jUrgi. Pea-
|W\ kattes olios asetada peale
I selle parema ktte laba ralltsi-
/ rir пока (peakatte alumise ЯМге)
___ Jn pnrempoolse serva juurde nil,
\, 1 zИ et sSrmed oleksid koos ning
veidi vHlja pdbratud, kftelaba
I i 1 sirge ja ktT.lnarnukk 31a кбг-
gusel ning joonel (joon.2).
Joon, 2. Liikumine
Tervitamine rel- 32. Liikumine teostub
v®ta. sammul v3i jooksul ning reeg-
lina algab vasaku jalaga.
33, On rivi- ja rHnnakaamm (stro.levoi i ooh-
hodn3i sag).
9
Riviaannnu tarvitatakaa mdbdumlsel piduliku
marsiga, liikumisel tervitades ja Ulemale rapor-
teerimiseks lahenedea.
RHnnaksammn tarvitatakse kOigil aniudel juhtu-
del.
34. Lilkumine sammul algab komandoga "Sammu -
MARS11 ("Sagom-M ARS").
Лооп.З.
Rlvlaanm
Eelkomando jttrgi keha
kallutada veidi ettepoole,
edilitades pUslvat tasakaa-
lu; tttitekomando jttrgl alus-
tada liikunist tdlel aammul,
kusjuures:
a) rlvisanmxil llikuml-
seks jalg ette-allapoole
vSljasirutatud ninaga 111-
kumise suunas ette vlia ja
asetada ta tblele ballale
kindlalt maha, samalajal
saata keha ettepoole; kate-
ga sooritada vabu liikumi-
81: ette - kUelaba vbbpand-
k&mblalaiuae kaugusele sellest;
la kdrgusele ning
tagaai - kuni kttsl Slalllgendlat annab (parema Ja-
la alia - vasaku kUega ja vasaku alia - parema
kliega) (joon.3);
b) rttnnaksanuEul lilkumiseks; Jalg ette Vila
ja maha panna nagu tavaliselgi kiiigul, pSlvest
pingutamata ja jalanina slimtamata.
35. Rivi- ja r'Annaks annul llikumlse tempo on
- 10 -
120 samna minutls, kusjuurea запили pikkua on 75-
80 cm. Ltlkumlael mtlkke, lunes, lilvaa ja vMrskel
kUnnll гйппакаатпи tempo v&heneb. Kllrendatud samm
(uakorennOl Sag): 135 saranu mlxxutls nlng запала
pikkua 80-85 cm.
36. Sanna tHhlstamlne palgal aUnnlb komando
jttrgl "Palgal ватта - I* A RS" (Na meste sagom -
MARS") (lllkumiael: "Palgal" = "Ha meate").
Selle komando jftrgl, jnlgu pdlvest kdverda-
dea, tdsta neid ватта tempos, jalanlnaaid alia
laskmata; jalad aaetada maha taiele tailale; ktted
lliguvad nagu harlllkult.
Paigalaaramult edaallilkuniaeks vasaku jala
alia antava komando jttrgi "OTSE" ("PRJAMO"). tuleb
teha parema jalaga veel Uka samm palgal ja alls
alustada lilkumlst vasaku jalaga.
37. Llikumlae katkeatamiseka antakse komando
"VSitleja - SEIS" ("Bojets - STCI").
Eelkomando jttrgi jalg klndlamlnl maha aseta-
da, tkltekomando jttrgl teha veel Uka samm ja alls
tagajalg juurendada.
38. Llikumlae kllruse muutmiseka antakse ko-
mandod: "Plkem - SAMM" ("Sire - SAG"). "LUhem -
SAMM" ("Korotae - SAG"). "Tlhedam - SAMM" ("Taastae
- §AG"). "Harvem - SAM?*" (" Re-ZE"). "Pool - SAMM"
("Pol - Saga"),"Taia - samm" ("Poindi - sag").
39. Pnlgalt lllkumlaeks jooksul antakse koman-
do "Joostea - ("Begom - к RS").
'Celkomnndo JMrgl keha kergelt ette kallatada,
k»ied vabalt alia lasts; thitekomando jMrgi alas-
- 11 -
tada vaaaku jalaga vabajooksu, saates kogu keha
energillaelt ettepoole; Jalg aaetada maha tkiele
tallale; ktted lilguvad jooksu taktia vabalt.
Jooksu tempo on kuni 180 samnu minutis, kua-
juures samtnu pikkus on mltte vHhem kui 1 meet ex*,
ttleminekuks aaramult jooksule antakse vaaaku
Jala alia komando "Joostea - MARS" ("Begom - ?4ARS").
Selle komaxxdo jttrgi parema jalaga teha veel
Uka samrn ja vasaku jalaga alustada liikumist joos-
tes.
Uleminekuka jookault eammule antakse parema
Jala alia komando: "Saxmu - MARS" ("Sagom - .
Selle komando j&rgi teha veel kaks валили
"Joostea” ja alustada alia vasaku jalaga liikumist
aamnul.
40. Pikemate kauguste kiirel Uletamisel (broa-
ki = visked) kasutatakse segaliikumiat (joostea ja
sasniul).
Pbbrded llUnmrtael
41. Pdbrded liikumisel sooritatakae komandote
JMrgi» "Parem - POOL” ("Vasak - POOL") /Napra-VO"
tNale-Уб")/; "PoolpSdret parem - POOL" ("Poolpdd-
ret vasak - POOL") /"Polobox*ota napra-VO" ("Polo-
borota nale-VO")/; "Umber - E'ARS1' ("Krugom - M iRS" 1
Pbbreteks "parem-pool" ja "poolpb<5x*et parem-
pool* tHitekomando antakse parema jala alia; tSite-
komando jttrgi teha vasaku jalaga veel Uks saram,
pbdrduda vaaaku jalaninal ning Uheaegselt pbdrdega
parem jalg ette tdata ja alustada liikumist uues
auunaa.
- 32 -
Pddreteks "vasak-pool” .1a"poolp66ret vasak-
pool" tSitekomando antakse vasaku Jala alia; tMl-
tekonando jftrgi teha parema jalaga veel Uks samm,
pbttrduda parema jalaninal ning Uheaegselt pdbrde-
ga t6sta vasak jalg ette ja alustada liikumist
uues suunas.
Pddrdeks "timber - mars" tBitekomando "MARS"
antakse parema jala alia; selle komando j&rgi teha
veel Uks samm vasaku jalaga, asetada pa rem jalg
poolesamnu kaugusele vasaku jala nine ette, рйбг-
duda samrnu taktls mSlema jalaninal Ule vasaku 61a
ja jKtkata liikumist vasaku jalaga uues suunas.
Joostes liikumisel p66rded "parem-pool"."pool-
pddret parempool", "vasak-pool", "poolpdOret vasak-
pool" sooritatakse samade komandote ja tehete JUr-
gl, nagu sammul lilkumlselgl.
Jooksul рббге "Umber - mars11 sooritatakse
neljataktllise (-samnulise) pddrdega pnigal, Ule
vasaku 61a.
42. Tervltamiseks liikumisel vUljaspool rivi
ja peakatteta: 5 samrnu kaugusel tervitatavast isl-
kust Ule minna rlvlsamnule, kolme залили kaugusel
pbbrata pea tervitatava poole ning katkestada kate
liikumlne. Giles peakattes: kolme samrnu kaugusel
tervitatavast pddrata pea tema poole, asetada pa-
rent kttsi peakstte juurde, nagu on t&hendatud § 31
ja katkestada vasaku kfte liikumlne. W08dunud ter-
vitatavast isikust, parem kSsl jftrsult alia lasta
ja j'dtkata liikumist rUnnaksammul.
43. Komando "Plkall" liikumisel t'dldetakse
samade reegllte jUrgi nagu paigalgi 23); komando
- 13 -
"Pusti” t&idetakse kokkukSlas § 29 Juhlstega, Uhes
llikumlae kohese JHtkamlsega.
VSitleja tegevused relvaga
44. PShlselsang relvaga on Uldlselt sama, mis
lima relvatagl ($ 25).
45. Relv holda "Jalal" pare**
tmaa, vabalt allalastud k&ea nil,
et pttsslpMra toetuks tervele ka-
bale, puudutades parema Jala la-
ba; p&ra teravnurk Jalanlnade
Joonel; parem kKei vabalt alia
lastud; pSlal haarab laesffiirt
Ja sSrmed on asetatud laesHUre
kuijele (Joon.4).
46. Komando "Р1КЛЫ"("LOZIT")
tMldetakse § 28 kohaeelt, relva
valmle holdee laskmlseks(Joon.5).
Joon.4.
FShlselsang rel-
vaga.
Joon.5.
Lamades-asend relvaga
- 14 -
Komando "P03TI" ("VSTAT") tUldetakae J 29
kohaaelt; pUatltduamlael relvale mltte toetuda.
PUaaivdtted
47. Komando "Rihmale" eel pdas kaitaevinnaa-
takae.
PUas vdetakae "rihmale" kolme tehtega, koman-
do jSrgl "RIHMALE" ("NA RE-MEN").
JООП.6. Joon.7, Joon.8,
Ealmene tehe Teine tehe PUas
"rihmale" "rihmale" " rihmald*
Ealmene tehe. Parema kUega tdata
pdas Ulea, parema jala eee ja kehaat eemaldamata
ning aamaaegaelt pddrata ta rlhmaga vaaakule nil,
et Ulemlne rlhraaauk (laeaMNrea) aauka 13ua k6rgu~
ael; vaaaku kaega haarata laeaNNrt dnarate kohalt
(joon.6). .
- 15 -
. Telne tehe. Haarata rihm Ulemise rlh-
maaugu kohalt parema kliega pdidla ja sdrmede vahe-
le (Joon.7).
К о 1 m a s tehe. Heita puss kllresti 61a
taha; vasak kUsi alia lasta ja parema kUega haarata
rlhmast rinna kOrgusel, surudes pUssl kUUnarnukiga
kergelt vastu keha (joon.8).
48. "Rlhmal" asendist "jalale" v6etakes puss
ко line tehtega, komando jUrgl "Jalale - VOTT"
("K no-GE").
Joon.9,
Esimene tehe "ja-
lale v6tt"("rlh-
mal’* asendist).
Esimene tehe. Pa-
rema kUega lukata pUssipttra rih-
ma abll ettepoole} vasaku k&ega
haarata laesHMrt dnarato kohalt
rihma alt ja tdata pUss veidi
tahapoole-Ules (Joon.9).
Telne tehe. Parem
кИз! rlhmal t Hra vdtta ja, pUs-
sl vasaku kBega 61a tagant pa-
remale kUljele lUkates, haarata
parema kUega aluralsest holdrdn-
gast veidi kdrgemal (vt.joon.6).
Kolmas tehe. Vasak
kdsi klirestl alia lasta ja pUss
parema kttega sujuvalt "Jalal”
asendisse maha lasta.
49, Kergekvulipllduja vdetakse "rlhmale” ja
"jalale” saraade reeglite jfirgl nngu pUsskl.
50. xonando jdrgi "SSLJAIE” ("ZA SPINU”) rslv
kaitsevlnnastada; plkendada rihm; v5tta otsast
- 16 -
task (kul see oil otsas) ja asetada ta tMKgituppe;
asetada pUss tile vasaku 51a seljale nagu see sobi-
vam.
Komando JMrgl "Jalale-VOTT" ("К no-GE") relv
vSetakse "seljal" asendist nagu see sobivam ja ase-
tatakse "jalale".
Edasi, kul vaja on, antakse komandod: "TttSgld-
0TSA"("St5ki - FRIKKNOT"). "Rihm - PINGULE" ("Re-
men^J^DTJTNOT"), "Kukk - VABAKS" ("Kurok - SNJAT"!
H a r g e. Kul ranlts on seljas, slls pUssl
"seljale" el v6eta.
51. Kergekuulipilduja v5etakse seljale komando
jKrgl "SELJALE" ("ZA SPIMU") sarautl nagu pUsski.
62. Jalalt Sialo vSetakoo pUso kaho tehtoga
komando JKrgl "Olale - УбТТ" ("Na ple-T30").
Esimene tehe. Parema k'dega Vila
pUss keha llgldal parema kUlje Juurde, p66rates
teda lukuga vkljapoole; vasaku кйе labaga haarata
pUssipUra alt nil, et kaba lebaks peopesa peal,
pdlal oleks ees ja sdrmeotsad pKra p6sel; pUss hol-
ds pUstloodls vasaku 61a vastas nil, et pKra terav
nurk puudutaks vasaku Jala reit ее st; parema kUe
kUUnarnukk 61a kdrgusel (Joon.10).
Telne tehe. Farema kUe abll pUssl vel-
dt tagasl lUkates, vasaku kdega ta kilrestl Illes
tdsta ntng padronisalvega asetada 61a ddnsusesse
nil, et vasaku kde laba oleks kUUnarnuklst natuke
madalamal; samal ajal parem kttsl energlliselt alia
lasta, vasaku kfte 61avans aga suroda vastu ktllge.
FUsslpKra holds 51a joonel, teda rinnsle surumata
- 17
ja kUlgedele kallutamata (jeon. 11). Olale v6etud
Joon.10.
PUssl dlalevOtu
ealmene tehe.
Joon.11.
PUвsi 51alev3tu
teine tehe.
pttaal ebaCige
asend! paranda-
miseks antakse
komandod:"FHra -
SI3SEP00IE"("Do-
ve rnut - PRIKLaC)
"Гйга - VALJAPOO-
LE"("Priklad -
- V POLE"),"Tttttk
- aGRGEMALE"
("St6k - V6SE"),
"таик - MADALA-
MALE"("Stflk -
Nias").
53. PUas v5e-
takse 61alasen-
cl 1st jalale kol-
me tehtega, ko-
mando jttrgi "Jalale - УбТТ" ("К no-GE").
Ealmene tehe. PUssl hoidev kttsi kogu
pikkuses kiirestl alia laeta, haarates aоliejmires
pUssl parema кйе labaga Ulalpoolt slhikut.
Teine tehe. Parema k'dega Vila pUss al-
ia parema Jala juurde ja, hoides teda vasaku kUe
abil ttlemlse holdrCngaga v63 kSrguael, asetada pUaa'
parema jala kSrvale nil, et рЯга terav nurk oleks
jalanlnade joonel, maha puutumata.
holmes tehe. \aetada vasak kUai oma
kohnle ja parema kfiega oanna pUss sujuvrlt maha.
- IB -
А’ И r g e. TSUgita pUssi samutl ka kergekuuli-
pildujat 61ale el v6eta. Kivis* komando jttrgi
"Olale - vBtt"* tUMglta pUssid ja kergekuull-
plldujad vOetakae "rihmale".
54» Llikumlsel Blale vSetud pUssiga tehe "kUo-
le - vBtt" sooritatakse vasaku jala alia antava ko-
mando jargi "KSele - VOTT" ("NA ru-KU"). Selle ko-
mando jttrgl»
a) jtttkates liikumist*
teha parema jalaga Uks
sanm; vasaku jala all lan-
getada vasak kttsi pUssiga
tUiesti alia* haarates sa-
mel ajnl pUssi рагегся ktle-
ga laekaelast*
b) teha parema jalaga
voel Uks samm ja vasaku
jala all kllresti Ule viia
parem kdsi Uhes pUssipara-
ga parema kUlje juurde,
haarates vasaku kUega pUs-
si alumlse hoidrSnga ko-
halt; suruda laekael vastu paremat kUlge vd(5 kohal;
parem kUUnarnukk vUlja pddrata kUlje kohale* keha-
ga Uhel tasaplnnal; tUMkl hoida 16ua kdrgusel
(joon. 12).
55. Llikumlsel pUssi Uleviimine asendist "kUe-
le-vStt" asendisse "61ale-v3tt" stlnnlb vaanku jala
alia antava komando jMrgi "61ale - V6TT" ("Na ple-
Joon.12.
Tehe 'k&ele-vBtt'’
- XV
a) Jtttkatakse liikumist, teha parema Jalaga
▼eel Uks saun Ja vasaku Jala all lUkata pUss rasa»
ku kttega enda pealej pddrates ptlssl laekaelast kin-
nihoidva parema ktte abil, asotada ta allalastud va-
saku ktte peopesale pUstloodls, lukuga ettepoole;
Ъ) teha samm parema Jalaga, vasaku Jala all
asetada pUss Slale Ja parem kttsi Jttrsult alia lasts.
56. Tehet "kUele-v6tt’ kasutatakse ainult pi-
duliku marsiga mttOdumisel.
57• Liikumisel SlalevSetud relvaga, komando
Jttrgi "SETS** ("STOI") teha veel Uke samm, juurenda-
da tagajalg Ja v5tta relv Jalale ilma erlkomandota.
58. FtttSrded paigal Ja liikumisel sooritatakse
relvaga samade reeglite Ja komandote Jttrgi nagu rel>
vatagi.
PdCretel Jalaloleva relvaga eelkomendo Jttrgi
t6sta relv 3-4 cm vdrra Ules Ja tffik (rauasuue) Itt-
hendada Slale; sooritanud pSdrde, Uheaegselt Jala
Juvrendamisega relv sujuvalt maha panna.
59. Liikundseks Jalaloleva relvaga, tOsta relv
eelkomando Jttrgi 3-4 cm vQrra Ules Ja suruda ta
vastu kUlge. Relvata kttsi lliguh kttigu peal nagu
tavaliselt.
Joostes liikumisel relva peah holdma veidi кб-
verdatud paremas kttes nil, et relva suudmeosa oleks
kallutatud vtthe ettepoole.
Jooksul koondrivis holds tttiik enda Itthedal.
60. Komando Jttrgi "V/.EMJ" ("VOIHO") kttia va-
balt, relva asend!t muutmata.
61. Tervltamlseks relvat,ft
20 -
llikumlae 1:
a) relvaga "Jalal", "Olal" ja "rlhmal" asendis
mOOduda rivis annul ja pttOrata pea tervltatava isiku
suunda; vaba kttsi jutkab lilkumist;
b) relvaga "seljal" asendis tervitada § 42 ko-
haselt;
62. liikumlsel masinal, vankril v01 ratsa, ter-
vltada:
a) masinal ja vankril, v31ja
arvatud juht ja ajur (jezdovoi): pOOrata pea tervl-
tatava isiku suunda ja asetada parem kHsi peakatte
juurde;
b) r a t s a: keha sirgendada, pOOrata pea ter-
vltatava Isiku suunda ja asetada parem klisl peakatte
juurde.
63. Rapordlga esinemisel vOi pOOrdumisel Ulema
poole vttljaspool rivi, ISheneda rivisannul ja pea-
tuda kolme samnu kaugusel "valvel" seisangus; viima-
se sasnuga asetada parem kSsi peakatte juurde, lan-
getada ta Uheaegselt tagejala juturendamisega ja ra-
porteerida (n&iteka): "Seltsimees leitnant, punaar-
meelane Sidorov llmua tele kltsul", ("Tovarists lei-
tenant, krasnoarmejets Sidorov po vaSenm prikazanl-
ju javilsja”).
LQpetenud rapordl ja saanud loa mlnekuks, ase-
tada kttsl peakatte juurde, pddrata Umber ja k&sl
Uheaegselt esimese sammuga j&rsult alia lasta.
Ulemale 1Shene misel Olalevdetud pUssiga, vdtta
pUss jalale kohe pestumlse jttrele.
Saanud kMsu mlnekuks, vOtta pUss Olale ja pOOr-
duda.
- 21 -
P66rdumlne Ulema poole rlvla on lubatud vald
pELraet komandot "Vabalt* ("Volno").
JKrk.jooksud
64. J&rkjooksusld kasutatakse vaetase tule all
oleva maa-ala kilremaks Uletamlseks.
JHrkjooksuks antakse komando (nttlteka):"Vetrov,
jMrkjooka roheliste pCCsaste juurde - ED.-SI"("Pet-
rov, perebezat к zelenCm kustam - VPERED").
Selle komando jttrgl vOitleja peab: vallma 111-
kumlstee ja vahepealseld varjatuid peatuskohtl hln-
gatamiaeka, tUla laadlma ja kaltsevlnnastama pUssi,
al Aldan» sihiku, kllresti pUotl kargauna, kergelt
kwnmardudes hoogsalt Ule jookema ja jookau pealt
varje taha pika11 heltma. JHrgnevaka jSrkjookauks
v6i tuleavamlaeks tuleb m0ne meetri vdrra kfirvale
roomata.
Jiirkjooksude plkkus adlfub maaatikuat, vaataae
tulest ja vdltleja jdust; ta kOlgub 16-40 n vahel.
JUrkjookauks kergekuullpildujaga on eeskUtt
vaja viimane tUhjendada, alls vasaku kSega haarata
kuulipildujat jalgadeat ja peopesaga auruda nad
alt raua vastu.
66. J&rkjooksudel tagasl v61 kUlgedele, igal
peatuael heita pikall, nHoga vaataae poole ja olla
valmla tullatamlaeks.
Nell juhtudel jttrkjooksudeka antakse kosmndo
(nttlteks): "Paremale teevalll taha - JOOSTES"
("Vpravo za паазбр dorogl - DEGOM").
- 22 -
66 • KUUrakil liikumist каац^stakes sUMrase
maaatiku Uletamlseks, kus leiduh. varjeid nagu: ro-
hi, kraavld, kasvav vill, p66aastik. Selleks intak-
es komando (nHlteka): "Kraavi n^jdda. kUUrakil -
ED AST" ("Po kanave prir.nuv§is^~ VPERED" ) .
.Selle tHitmiaeka tuleb laskuda veidl kilkakllc,
ka Hut ad a keha vUhe ettepoole, end puusadest painu-
tades, Ja lilkuda kilrendatud samraul (joostes).
Eoomamlsed
67. Roomamlne teoatub к 8 h u 1 1 (po-
plaatunskDja neljakBpuli
(na polutietverenkah).
К 6 h u 1 1 roomamlne. Roomamise eel
vditleja lamab pead tCatmata, keha kogu esikUljega
tttieatl vaatu maad; parem кН si holab kinnl ptlssi-
rlhmast laeaHHre alt, kusjuurea pUss lamab kHelaba
ja k&evaxre peal (Joon.13).
Joon.13.
KShullrOomamine .
- 23 -
Komando jttrgi (nHlteks): "Ivanov, roomata рбб-
aaatease - ED.ASI" ("Ivanov, perepolztl v kuat6 -
VPERED"); kSverdada Uka jalg pSlveat, tBmmatea teda
ette nllpalju kul vdlmallk ja holdea vttljapoole;
samalajal ette alrutada kOverdatud Jala vastaskhsl;
tqetudee peopesadele ja kOverdatud jalanlnale, Vila
keha. J6uliselt edaai, teda peaaegu maa kUljeat eral-
damata; korrata tehet telae jala ja kdega (joon.13).
а о о m a m 1 a e к a neljakttpuli
asuda pdlvedele nlng, toetudea kUUnarnukkldele ja
kitel/ibadele, liikuda nagu aoblvam; pUaai holda rlh-
mapld/ parema kSes nil, nagu aee on ette nhhtud
1 Shull roontamleel (joon.14).
Joon.14. ,
Roomamlne neljakhpuli.
Tagaalroonamlet soorltada mSlemal vilall aarau-
ti, nagu edaairoomamietki, kuld nttoga vaat^ae poole.
Roomamlae eel vallda varje, inllle taha tuleb
asuda.
TASglvditlus
68. Llikumlsel vdetakse pUss tHUgiltRSgiks
Ukskdik mllllse jala alia antava komando jargl
"VfllTLUSEKS" (K BOJU").
Selle komando jUrgl teha veel Uks samm ja
heita pUss ette, haarates teda vasaku k&ega Ulal-
poolt alumist hoidrdngast ja parema kUega laekae-
last nil, et laekael oleks paremast padrunitas-
kust veidi ее spool ja t'dUgiots asuks kaela kdrgu-
sei; pUsslpHra puudutab Clavart, vasak kksi on
veidi kdverdatud ja kUUnarnukk hoitud pUssi poo-
le (joon.15).
.Toon, IS.
Asendriv6itiusek8”
Komando JSrgi ”KATTE” (’’V RUKU") vdtta pUss
liikumiseks ettendhtud jalal-asendisse 59).
Torked.
69, Torkeld soorltatakse vditlusasend1st.
- 25 -
Komando jUrgl "TORKA" ("К01Д") (pdhitorge),
▼aaakut kUtt ptlssil nihutamata, lUkate pUss mdle
ma kkega ette, tttSgitergiga miirgi suunas; saraal-
ajal teha tagajalaga tats vUljaaste ette ja keha
jftrsult ette vita, kuajuures tagajalg olgu airge
ja toetagu varvastele; tdnnnata tSSk vBlja, rebi-
de a pUaai mdlema кйе jSrau tdmbega enda poole,
ja JHtkata liikumist (joon.16 ja 17).
Toon. 16.
FShltorge vasaku jala v'-iljr.astega.
.Toon. 17.
Pdhitorge parema jala v&ljaastega.
- 26
70. Komando Jftrgi "LUhldalt - TORKA" ("Ko-
rotkirn - KOLI"). titanates pUssl veidl tagasl,
belta ta mOlema кйе lilgutusega jduliselt ette
ja aooritada torge mHrki, kallutades seejuures
keha v8he ettepoole, kuid lima vttljaasteta;ttt&k
kilrestl vHlja tSnunata ja taas vdtta pUss vdlt-
lusvalrais-asendisse (Joon.18).
Joon.Im.
Luhike torge.
71. Komando jttrgl "Pikalt - TORKA" ("Dlln-
nSm - К0Ы") Uhes tagajala vttljaastega helta pUss
mSlema kKega ette kuni vasaku ja parema кйе
tttlellse slrgumlsenl; vaaak kHsl padruni salve
all, parem - laekaelal; t&Mk kilrestl vBlja tSm-
mata ja taas vdtta pUss vditlusvaliais-asendlsse
(Joon.19).
- 27
a»grjeW6«ld
72. "T6r.1el86k paremale (”Otbiv vpravo"):
vasaku кйе kilre lilgStusega par emale ja vtthe et-
tepoole ning, kallutadee padrunisalve veidi va~
aakule, aooritada pUseiraua suudmeoeaga Itthike
ja jttrak 166k paremale, vaataae reIva pihta; t5r-
jel66gi hetkel hoida vasak kKsi veidi kSverdafcu-
na.
Seda v5tet kasutatakse vOitleja parempool-
sesse rinnaossa auunatud tSHgitorke terjumiseks
(joon.20)
28
73. "ТбгЛеХИйк vasakule11 ("Otbiv vlevo”);
vasaku кйе kiire liigutusega vasakule ja vHhe et-
tepoole ning, kallutades padrunisalve veidi pare-
rnale, sooritada pUssiraua suu dine о saga lUhike ja
JUrsk IHdk vasakule, vastase relva plhtaj tOrJe-
Iddgil vasak kSsi holda pUssl poole (Joon.21).
Toon. 21»
' 1 vjel5t$k vasakale.
Seda vFtet kasutatakse vSitleja vasakpool-
sesse rlnnaossa suunatud t’dagitorke tSrjumiseks.
74. иТбг.1е138к alla-paremale" (nftbiv vn.lz
napravo"): vasaku кйе kiire lligutusega lUkata
pUssiraua suudmeosa kaares alla-paremale, Uhtla-
si kallutada padrunisalve paremale-Ules, ptlssi-
pMra samaaegselt parema кйе Slavarre alt vaija
ning sooritada vastase relva pihta lUhike ja j'drsk
108k paremale; tdrjeiaSgl hetkel pcrem kUUnarnukk
olgu alia lastud ja pUssipdra 61a k6rgusel(Joon.22)
- 29
Joon»22.
Тбг jel3?5k alla-paremale.
Seda v6tet kasutatakse keha alumisse ossa
suunatud tattgltorke t6rjumiseks.
75. "T6r.1el36k alla-vasakule" ("Othiv vnig
nalevo"): vasaku кйе kiire lilgutusega lUkata
pUssiraua suudmeosa kaares alla-vasakule, Uhtla-
st kallutada padrunisalve paremale ning soorita-
da pUssiraua suudaeosaga lUhike ja jUrsk 166k
vastase relva plhta vascirulo (joon.23).
- 50 -
Seda vOtet kasutatakse keha aluaisse osза
vasakult suunatud tMttgitorke tdrjumlseks.
PgraldSgld
76. "PgralBOk kuijelt" ("Udar prikladom
sboku"): pHrast tOrjeldbkl vasakule vSl alla-va-
sakule, hllpata vastasele vGimallkult 13hemale,
teha parema puusa ja dlaga jdrsk tduge ette-vasa-
kule ja* tttisnurkselt kdverdatud paremat kfitt et-
tepoole vttlja slrutades, lUUa vastaselo kaba te-
rava nurgaga alt-Illes-vasakule meelekohta vdl
Iduga; samalajal t dinmat a plies JUrsult vasaku ktte-
ga tttMglga ends poole tagasl-alla-vasakule.
77. "Р&гаЮйк ette" ("Odar prikladom vpered**)
koosneb kahest katkostamatult soorltatavast liigu-
tuoest:
a) pKrast tdrjolddkl vasakule ning pUsei tdr-
jelddgll peatamata, helta piles hoovdtuka tagasl-
vaeakule vasaku ktte tSlel ulatusel, samalajal p66>
rata teda padrunisalvega Illespoole;
b) mdlema кйе lllgutusega jSrsult lUUa vas-
tasele kabaga pflhe, samalajal astuda sane otte
vdl soorltada villjaaste.
78. "PBralBSk alt" ("t'dar prikladom snlzu"):
pBrast tdrjelddkl vasakule, hUpata vastasele vdl-
mallkult IShemale;parema puusa ja Sla jUrsu t6u-
koga ning parema jala samaaegse llgltSmbamlsega,
lUkata kdvordatud parema k^oga piles ette, lUUa
- 31 -
vastest pttra terava nurgaga Jalgade vahele v61
kdhtu ja vasaku kttega jttrsult tSnnnata pUssiraua
suudneosa enda pools, tttttgiga vasakule-Ules.
79. vote "Kata pead" ("Golova znkroi"):pUss
kahe kttega kiiresti pea kohale (veidi ettepoole)
Ules tdsta; padrunisalv Uleval, tttttk vasakul; pa-
rem kttsi peaaegu sirge ja sOrmed plki pttra; va-
sak кttsi veidi kdverdatud ja sdrmed pikl laosKttrt.
Vditleja islkullste gaaslkaitsevahendite
kBsltsenlne
8C. Jaaslkaitsetorblk, -mantlld ja -sukad
vrtivnd olla koines asendis:
a) kandeasendis- gaaslknllale**
tungl vahetu ’dhvarduse puudumisel;
b)ooteasendls - gaasikrllale-
tungi vahetul tthvardusel;
c)v5itlusasendis- vahetu gna-
siohu pvhul.
81. Torblk seatakse ooteasendisse komando
jttrgi "Torblk - VC'ITLUSfrIKS" ("Frotivogaz - К ВОЛГ):
heita relv purema ktte kUUnarnurkl kflverusee, vdt-
ta vttlja torbiku n38r jn t6nt.iata ’.briber keha ning
siduda r?»nga (klnnltada hangi) kUlge; valmlstada
peakate mahavdtmlseks (Iddvendada Iduarllua, va-
basteda kiivri kuklakatte aluraised ntf^bid).
Gaasikaltseoiantll ooteasendisse soadmlaoks
antakse koundo: "tantel - VJTTLUSShS" (" nkidku -
- 32 -
- К ВОJU") (komando antakse vald juhul, kul man-
tel on ranltsas): vdtta mantel ranltsast ja ase-
tada kokkupandult rakmete vasaku Olarihma alia,
peakotlga v&ljapoole, lahtlse osaga ttlesse.
Gaaslkaltsesukad seatakse ooteasendlsse ko-
mando jargl "Sukad - VOlTLUSEKS" ("Tsulkl -
К BO JU")i vdtta ranitsa pealt sukad (naabrl abl-
ga ; tema puudumlsel aga vStta ranlts seljast ja
vabastada sukad) ja tOmmata nad kahekorra kokku-
pandult ette vdd vahele.
Ooteasendlsse seatakse torblk, mantel ja su-
kad komando jfirgl "Torblk. mantel, sukad - VOIT-
LUS^KS" ("Protlvogaz, nakldku. tSulkl - К DOJO").
bS.Vdltlusasendlsse seatak-
se torblk, mantel ja sukad vastavate komandote,
slgnaall "dhualarm" (torblk ja mantel) ja slgnaa-
11 "gaaslalarm" (torblk ja telsed vahendid vasta-
valt olukorrale) jKrgl, v61 Iseselsvalt mUrkalne-
te avastamlsel.
83.V61tluaasendlsae seatak-
se torblk komando (slgnaall) jttrgl "GAAS" ("GAZO"):
pUsti asendis, "jalal" relvaga, katkestada hlnga-
mine, helta relv parema kUUnarnuki kdverusee, val-
landada torblku kandepauna lakk ja k&tte vStta
nHokate nil, et pdldlad haaraksid k'drepallstust
ISuaaluse kohalt vftljastpoolt ja sdrmed seestpoolt;
v3tta nKokate paunast v&lja, tdsta пИо juurde,sl-
rutada 16ug ette ja panna nSokate p^he,' llblsta-
der ^je^uures sSrml alt Ulesse, alwnlste- ja oi-
- 33 -
nnipaelte all, ning kergitades pdidla ja esisdrme-
ga peakatet nokast; panna peakate pittie ja hingah-
tades jHrsult vtilja, .intkata hlngamist.
Torblku vdltlusasendisse seadmiseks lamades,
panna relv paremale maha, katkestada hlngamine,
pddrduda vShe paremale kUljele, asetada ndokate
nSole, hlngahtada jarsuit vaija ja vdtta relv
katte.
Torblku vditlusasendisse seadmine llikumlsel
tolmub samuti nagu paignlscismiselgi; relv on rih-
mal.
MMrge. Torblku ptthepanek vahetult kande-
asendist, taidetakse samade tehetega, nagu
klrJ e Ida. bud borblku soadmlse puliul ooto— ja
vdltlusasendisse, vMlja arvatud ndbr, mis
kinnitatakse viimasena.
84. Gaasikaitseman tel scatakse v 6 1 t 1 u s-
asendisse komando jargl "Mantel - SELG.l"
("Nakidku - HADET"): haarata vasaku kttega pdssi-
rauast ja kallutada pUss vasakule; parema kliega
kinnl haarata paunas asetseva manti1 peakotist
(pdial ho lab mantli 136tsa, s6z*med on poakotis);
vdtta mantel paunast viilja ja kergelt ette kum-
mardudes, visata ta Ule pea ules - seljataha (man-
tel peab katma vditlejat); hoides relva pdlvode
vahel, sirutada man til hdlmad, hnarata mantlit
secsmistest taskukestest, IdUa hdlmad vaheliti ja
vStta relv paremasse k’rttte.
К а г к e d: 1. fui nuntlll on kurgualune
- 34 -
klapp, alls see kinnl panna.
2» Man til selgapaneraisel "p31vol", "istudes"
ja "lamades" asendis, panna pUss paremale
ChumMrkide tulistamiseks
mantli8,p61vel-asendis: toetu-
da parema pClvega parema h31ma alumlsele SUrele;
lUkata peakott sedavSrd kSrvale, et parema silmaga
ntteks hMstl mMrkl; vasak mantli h31m helta parema-
ga vaheliti ja, hoides mantlit seesmistest tasku-
kestest, vCtta pUss laskevalmls.
85. Gaaslkaltsesukad seatakse v 3 1 t 1 u s-
asendlsse komando JUrgi "Sukad - JALGA"
("Taulki - NADET")t panna relv maha (aaudea gaasi-
tatud alal vCtta selga v31 riputada kaela); vQtta
sukad vbb vahelt ja, selstes gaasitamata maa-alal
v3i maha pandud mantli gaasitamata kUljel, panna
sukad jalga, siduda paelad kinnl ja v3tta relv
kstte.
86«Torblk, mantel (sukad) seatak-
se vOitlusasendisE© komando jHrgl "GAAS-M^HTLID
(sukad)" /"GaZ6-nATIDKI (tsulki)"/
87.Torblk vOetakse maha
komando j a r g 1 "Torblk - MAHA"("Proti-
vo^az - Sl'JAT"): hoita relv parema kUilnarnuki
kSverusse (lamades asendis relv panna maha); pa-
rema kaega kergltada peakatet ja vasakuga hanra-
ta kurktoru (patrubok) nil, et pdial ja eslsCrm
oleksl" Umber torbiku n&okattekaela; tOmmates
- 35 -
seda vHhe alia-ettepoole, vabastada ISug nHokat-
test ja vdtta ta peast; panna peakate ptthe; ptlh-
kida n&okate kulvaks.
Torbik pannakee kokku ko-
mando jkrgl "Torbik - KOKKU" ("Protivogag - SLO-
Z1T"): vStta parema kUega kinni nttokatte prilli-
dest ja asetada nMokatte ktlljed vasaku kHe peope-
sale; klappida r.Hokate pikuti kahekorra nil, et
parent prilliklaas oloks kaetud; n&okate murda vUl-
japoole kokku kurktoru juurest; vasaku k&ega vdtta
voltvooliku (gofrirovannaja trubka) keskelt kinni,
lUkata ta kottl kuni pShjani ja tema peale aseta-
da nttokato nil, ot vkljahingamleventill oloks va-
sakul, nUokatte Iduaalune osa aga lamaks peal.
GO.Gaasikaitsemantel v Se-
ta к a e seljast komando jttrgi "Mantel -
М/ДА" ("Kakidku-SNJAT"): seistes nHoga vastu-tuult,
kergitada mantel taha-Ulea ja laia k'dteheltoga
kUlgedele, viaata ta seljast; relv hoida kkes.
Lamades-nsendis mantel heidetckne seljast
alla-tuule, I veliigutusega seljataha.
69. Gaasitamata j'rtSnud
mantlid panna к se kokku komando
jitrgi "Mantlid - KOKKU" (,,Makidki - SL0Z17”): kaks
vSitlejat paarikaupa peavad: lalali laotama mantli
ja kokku panema ta hdlmiti kahekorra nil, et parem
hSlm oleks peal (vSitlejad paiknevad seojuures:
Uks mantli peakoti ja teine alumise Ш1ге juures'>;
- 36 -
mantli selja kohale vajutada Uks 15 cm sUgavune
volt ja sellele klappida IQStsana (garmoS-
koi) pealmine parem hSlm nil, et iga 166tsa void!
laius v5rduks 15 cm; iga volt olgu kttega hMsti si-
lutud; pdSrata kokkupandud parem hSlm vasaku alia;
vasak h61m panna кокки analoogiliselt parema h61-
maga; ka pikuti panna mantel кокки 166tsana, ala-
tes peakoti poolt; iga volt olgu laiuti 20 cm;
156tsana kokkupandud mantel asetada torblku kande-
pauna tasku, peakotlga endapoole ja tema lahtise
osaga vUljapoole.
К a г g e. Uantli kokkupanekuks, kui tema sel-
jal on eriline laiend ranitsa jaoks, on tarvis
eeskatt klappida mantli seljaosast 136tsana
kolm volti ja alles alls klappida kumbki hSlm
133tsana omaette кокки.
GO.Gaasikaitsesukkade m a -
havdtmiseks antakse komando: "Sukad -
HЛА" ("Tsulki - SKJAT"): sukapaelad lahti teha;
vasaku jala ninaga astuda parema suka kannale(kla-
pile); kui parem labajalg on tSmmatud Juba suka-
aa'drde, ails panna jalg maha ja katkestada suka
jalastvdtt; parema jala ninaga astuda vasaku suka
kannale (klapile) ja tdmmata sukk tMelikult ja-
last Hra, seda kUtega puutumata; raputada sukk ma-
ha ka paremast jalast.
91. Gaasikaitsevahendite
v" atuseks antakse komando: "Torbik, mantel.
- 37
sukad - VA-TUSlflCS" ("Protivogaz, nakldku, tflulki -
К OSMOTRU*): panna mantel selga, vStta sukad vttl-
ja ja riputada nad vasakule k&ele; vStta kandepau-
nast torblk ja holda kurnaga paremaa ning naokat-
tega vasakus kUes.
VSitleja tegevuaed suuskadel
92. Suuskadel liikumisel on pUss kttes vSl
rihmal. Vlimaael juhul kinnltatakse ptlss vSitle-
ja ktllge veel abirlhmaga, mis koosneb kahest IT'.c-
sudega tlhendatavaat rihmaotaast. Ablrlhma otsad
kinnltatakse silmuste abil ptlsslrihma hoidrlhma-
keste ktllge: pikem rihmaots alia- ja lUhem tlles-
poole. Hiss! vStmlseka rihmale abirihma pikem
ota juhtida vasaku kKe alt ja ranitsa pShjast
allpool tile selja, lUhem ota - tagant tile kaeluse
ja Uhendada mSlemad otsad ISksudega rinna peal
vasakul i’con.24,25).
93. -omando JHrgi BSidendada - SUUSAD"
("Skreplt - LuZI”): lUkata tlks suusk ninaga toise
suusa nlnarihmast IMbi kuni sidemenl; piste tlks
- 38 -
Joon.25.
Rihmalevdetud pUssi IdLnnitamisviis abi-
rihmaga.
kepp teise kepi rdngasse; pista suuaakopl otsad
pealmise suusa ninarihmaat l&bi ja Uhtlasi juhti-
da suuskade ninad IHbi keppide rdngaste.
Suuskade pikemaajaliseks kandmiseks keppide
otsad seotakse kinni rihmaga (nddriga), suuskade
jalaasemete kohalt.
94. Komando jMrgi "PAlGALE" ("3TAN0VIS"):
asuda suuskadega rlvisse oma kohale; panna suusad
kandadega parema jala nina juurde, taldadega ene-
se poole ja jalaasenetega paremale; parema kUega
lioida suuski jalaasemete kohalt (joon.26).
96. Suuski kantakse dial, kus pole pUssi.
Komando jHrgi "~uusad dlale - УбТТ" (nLdzi na
ple~T GO11) a net-.da suusad serviti paremale (vasa-
•*ule) taldadega enese poole; kdsi asetada
- 39
suuskade alumisele osale (joon.27).
Joon.26. Joon.27.
Selaeng auuska'dega. Suuaad 61al.
Komando jttrgi "Jalale - VOTT" ("K no-GB").
vStta suuaad dlalt ja asetada jalale.
96. Komando* jttrgl "Suusad - KAENLASSE"
("LCzl ~ POD RUKU"), parema kHege lUkata suuskado
Ulemised otsad ette - allapoole; k?5vordadea pare-
mat katt kUUnarnukist auruda suuaad jalaaaeme ко-
haga vastu Idllge, taldadega allapoole (joon.28).
Komando jllrgl "Jalale v5tt" vdtta pShlaei-
aang.
97. Komando jttrgl "SUUSK..DELE" ("Na 16zl -
STAKOVIS"). valietada kepid ja panna nad enesest
paremale; eraldada suuaad teinetelseati ja aaetads
- 40
Joon<2G«
SunsaJ V' c ’ J.
Jalanaomotoga labajalgade Juurde; klnnltada eal—
teks suusk vasakusse, alls paremasse Jalga; eral-
dada kepld telnetelsest ja asetada nad jalanlnade
joonele, kiied rinna kdrgusel, va&de otse ette.
Komando JKrgl "SOTfSKADELT" ("Solti - S LfiZ")
Uhendada kepld ja panna enesost paremale; vabasta-
da suusad, seiskuda nende vahele; sldendada suu-
sad ja asuda pdhlseisangusse.
98• Komando JSrgl "Suusad - HAEKl" ("L3zl -
- SOSTAV") Uhendada kep-
Tide ttlemlsed otsad rih-
masilnzustega (joon.29);
J ‘I lUUa kepplde alumlsed ot-
Joon.29. sad 0t6 m kaugusele tel-
‘•ef-pide Uhendamlne neteiaest Iwnme; tulla
suuakade hakitaml-
sol. auuskadelt maha panna nad
- 41 -
kokku, taldadega vastamisl ja asetada ninadega kep-
pide hargile, rihmadele (Joon.30).
Tuun.30»
Suusad hakis.
99. Liikumiseks ja peatamiseks suuskadel,
tUitekomando antakse venitatult.
100. FdUrded suuskadel sooritatakse tavaliste
komandote JUrgi.
SamapdBrdoka (povorot "vejerom”) tSsta pare-
mat (vasakut) suuska, kanda kohalt liigutamata,ja
asetada ta 40 - 45° pBSrde suunda; juurendada tei-
ne jalg ja seda tegevust korrata kuni on tMiesti
pddrdutud ndutud suunda.
3ammpt5drdeks liikumisel tOsta suuski pdorde-
suunas aamuti nagu paigalgi pdUrdel ja Uhtlasi
jdtkata teise jalaga libiscmist, keharaskus libi-
seval jalal.
1C1. Viejala-UnibeiTitfardeks fTseres nogu
- 42
krugom"). toetudes paremale kepile, kallutada ke-
haraskus paremale jalale; tCsta pdlvest kCverdatud
vasak jalg Ules; jalakannaga tSugata suusa taga-
osa ette ja, toetudes Uhtlasi vasakule kepile suu-
sa kanna juures, asetada suusk ninaga uude suun-
da; pddrduda Umber ja juurendada parem jalg.
1C2. Komando j»rgl "PIKALI" ("LOZIS"). vdtta
kepid vasakusse kfitte; JSttes suusa kannad kohale,
pBdrata nende ninad kahelepoole lahku ja toetudes
keppldele laskuda esiteks vasakule ja alls parema-
le pSlvole; laskuda kllresti pikall ja Uhtlasi
panna kepid enese ette; vasak kUUnarnukk asetada
keppide vahele ja pUss pdiki nende peale (jeon.31).
Joon.31,
Lamades-asend suuskadegr.
Komando jMrgi "FU3TI" ("VST 'Tw). toetudes va-
saku kkega keppldele ja paremaga pUssile, tcSuata
43 -
vasakule pClvele, tSimnata parem jalg enese alia ja
asetada suusk nlnaga lilkumlse suunda; paremat
jalga sirgu ajades, tSusta pUstl (joon.32).
Toon.32
FUstltCusmine lamadea-азendlot.
103. loomamlseks suuskadel panna suusad lu-
mele tihedalt teinetelse kflrvale, v3tta kepld
kHtte rdngaste juurest; helta kShuli suuskade ja-
laasemetele; slrutada kited ette, lUUa kepld lun-
me ja toetudes nelle alata liikumist.
Roomamisel kanda pUssl seljas v3i kaenlas
ho ri s ontaals elt.
- 44
KOLMAS PEVTUKK
LASKURJAGU
Joonrivid
104. Jao joonrivid on: Uhe- ja
kahe v1Iruline rivi.
Jao rivlRtumiseks Uhte viirgu antakse koman-
do "Jagu - PAIGAIT!" ("Otdelenlje - STANOVTS”) .
Komandot andes jaokomandbr asub "valvel" sei-
sangusse ning sirutab kdrvale vasaku kite rlvistuse
rinde nUitamisoks ja kohe laaeb ta jttlle alia; ja-
gu rlvineb komandbrist vasakule Uhte viirgu; in-
tervallid vSitlejate vahel on k&nblalalused; kUl-
jelt «en. idatud kUUnarnukiga tunda naabrit (joon.
f ©©©©©©®6@®©d
.To on. 33.
Laslmr jagu Uhes vilrus.
105. Jao rivistumiseks kahte viirgu antakse
komando: "Jagu kahte viirgu - FAIG/.EE" ("Otdolo-
nije v de Serengi - STANOVTSW).
Komandot andes jaokomandbr asub "valvel" sei-
sangusso ning sirutab kSrvale vasaku ktte rlvistuse
rinde n^litamlseks ja kohe laseb ta j&lle alia; ja-
45 -
©ooO®d
©©©<&®@
Joon.34.
laskurjagu kahes viirus.
gu rivineb kahte viirgu: teine viirg esimesest
vHljasirutatud кйе kaugusel. VCitlejad asuvad koh-
tadele nagu ndidatud Joon.34.
JaokomnndOri lahku-
misel rivist asub tema
kohale vaatleja.
106. Jao vBlja-
joondumiseks antakse
komando: "JOONDU"
("RZ.VNJAIS") /'’Vasa-
kule joondu" ("Nalevo ravrjais")/.
Komando JBrgi "Joondu" k6ik vSitlejad, peale
paremtiibse, tSmbavad tKUgid vastu paremat 61ga,
pdbravad poa paremale (parem kfSrv vasakust kSrge-
mal, 16ug veidi tOstetud) ja joonduvad vHlja nil,
et igaUks n&eks neljanda rinda, lugedes ennast
esimeseks.
Komando jHi’gi "Valvel" kdik vSitlejad pdt$ra-
vad pead otse ja viivad pUssid asondisse "jalale".
107. Uheviirulise jao nwur-erdamiseks paari-
deks ("na pervdi" i "vtoroi") antakse komando:
"Faariks - LOE" ("Na perv6i i vtoroi - RASSTSI-
TAIS").
Loendus algab paremalt tiivalt ja iga vditle-
ja, nimetades oma numbrit ("Uks, kaks"), kiiresti
pBbrab pea endast vasakulseisva vOitleja poole ja
sama kiiresti pCorab ta tagasi otseasendisse; va-
sak tiivamees poad vasakule ei рбйга.
46
108. Jao numinerdamiseks JHr jenumbrlteks an-
takse komando: "JHrjes - LOE** ("Po porjadku - RAS-
STSITAIS").
Seda konnndot tftidetakse sannitl, nagu see on
ette nHhtud § 107, kuld Iga vBitleja nimetab oma
JHrjenumbri.
Kaiievilrulises rivis telse viiru vasak tiiva-
mees loenduse 13puks lisab juurde: "tats*1 ("pol-
n3i" ) v3i "Збпез" ("nepolndl").
109. Lahingulise jaotuse kontrollimlseks jao-
komanddr nimetab vSitlejaid nende eriala jHrgl,ku-
na vastuseks iga vSitleja nimetab oma perekonnanl-
me. naiteks: "vaatleia": vaatav vfHtlaja vaatab:
"Ivanov".
HO. J a о pbdrded pa iga 1 soorltatak-
se samade komandote jMrgi, mis ette nHhtud Uksiku-
le v3itlejalegi, kuld juurde lisades eelkomnndot
"Jagu". PIRJrde sooritavad kdik vditlejad Uheaeg-
selt, sHilitades joondust.
Pddrdel teise viiru poole 33nsa rea vSitleja
IHheb Ule cesmisse viirgu.
111. Jao harvenemiseks paigal antakse komando:
"Jagu, paremale (vaskule, keskelt) - H..RVENE"/"Ot-
delenije, napravo (nalevo, ot sei*edln3) razom -
KNIS"/ v3i "Jagu, paremale (vasakule, keskelt)nli-
mitme sarnmu vahedele - MAEVENE" /"Otdelenije nap-
ravo (nalevo, ot seredlnd) na stolko-to sagov ra-
zom - ENIS"/; iga vSitleja, vHlja arvatud see,
- 47 -
kelle JHrgi harvenetakae, pddrdub harvenexniae. auun*
da ja, juurendadea Jalga, lligub kiirendatud aam-
mul ©ma ette, tagrial vaadates JHreltuleJale ja
vdttea tenia JHrgi vaatavat intervalli; poatub ja
pddrdub viiru rinde poole.
Kul komandoga polnud Intervalli mUHratud,
harvenetakae Uhesammu vahedele.
komando JHrgi "Joondu" jagu joondub aelle
tiiva poole (keakele), mi lie JHrgi toimua harve-
nemine, pidadea ettenUhtud intervalle.
Harvenemine joostea teoatub aama komando jHr-
gi, kuld adna "JGOSTES"("BEGOM") juurellsamiaega.
112. Jao koondumiaeka antakse komando: "Jagu.
paremale (vasakule, keakele) - KOONDU" /"Otdeleni-
je. napravo (nalevo, к aeredine) aom - KNIS"/:
kClk, peale vSitleja, kelle jHrgi koondumine on
mHHratud, pddrduvad komandoga mHdratud auunda,lH-
hevad kiirendatud aanznul koondrivile ette nHhtud
intervallidele, peatuvad ja pddrduvad jao endise
rinde poole.
113. Jao pikaliheitmiaeks kaheviiruliaea ri-
vis antakae komando: wJagu - FIKALIW (HQtdeleni-
je - LOZIS").
Selle komando JHrgi ееamine viirg tceb sammu
ette ja ails mdlemad viirud heidavad pikali.
Komando "PUSH11 ("VSTAT”) JHrgi mdlemad vii-
rud tSuaevad pUati ja aelle JHrele tagumine viirg
astub eeamise Juure.
- 48
Kui kahevilruliaes rivia jagu on pdOratud
tliva poole, ails jao plkaliheltmiseks antakse
esiteks komando: wPoolpd5ret parem - POOL** (va-
sak pool) /"Foloborota napra-VO (nalevo)"/ ja
aelle jSrele: " Jagu - ("Otdelenlje - LC-
ZIS").
114. Jao lilkumiaeks antakse komando: "Eral-
dase puu suunas (mdbda teed, plkl kraavl), joon-
dumine paremale (vasakule), jagu. samrnu (joostea)
- icas" /"Ka otdelnoje derevo (po doroge, vdol
kanav6), ravnenlje napravo (nalevo), otdelenlje.
sagom (begom) - I.. IRS’1/: suunaja ISheb n'dldatud
suunas, telsed vditlejad lilguvad suunaja jdrele,
pldados joondust ja sSllitades intervene.
115. Suunamuutmiseks kSSnkdlguga (zahozde-
nijem pletSem) antakse komando: nJagu, parem (va-
sak) 61g ette samrnu - M'riS" (kftjgul: "mar$")/"Ot-
delenlje, pravoje (levoje) pletso vpered. aagom -
I'-.RS" (na hodu - "mars")/.
."SBnduva tliva tlivamees (flangovOl) pMraat
eelkomandot pddrab pea plkl rlnnet ja komando
JMrgi "Wars" jagu algab kSMnkitlku, parem (vasak)
61g ettepoole, kusjuures k8Snduva tliva tlivamees
l*heb taiel sammul, arveetades oma liikumist nil,
et mitte suruda vditlejaid edasillikumata tilva-
le; pnlgalt k’-iank'-iigul edaslliikumata tlivamees
tHhistab sanrnu paigal, kuid liikumisel toeb ta
vdlkese kaare, Uhtlasi p36rdudes vasakule (pare-
- 49
male) ning silmas pldades kHSnduva tiiva liikumist
nil, et jagu endast ikka kujutaks sirgjoont; toi-
sed vditlejad joonduvad rinnetpidl, sllmadega kdd-
rltades, kuid pead pddramata ja teevad seda vHlk-
sema eannu, mida IMhemal nad asuvad edasiliikuma-
tale tiivale.
Kui jagu on kOndunud niipalju kui vaja, an-
takse komando: "OTSE" vdi "Jagu - SEIS" ("PRJAMO"
Hi "Otdelenije - STOI").
116. Jao suunamuutmiseks tema rivistamisega
pttrast pddramist tiiva poole, antakse komando:
"jagu. rivine vasakule (paremale), sammu (joostes)
- MARS" (llikumlsel: "mars" vdi: "joostes - mar3")
/"Otdelenije, stroisja vlevo (vpravo), Sagom -
MARS" (na hodu - "mars" ill "begom - mar3")/.
P a i g a 1 tditmiseks komando jttrgi "Mari"
kdik vditlejad, peale parema (vasaku) tiivamehe,
pddrduvad poolpddret rivinemise suunas, liiguvad
(jooksevad) siis lUhimat teed mddda uuele rinde-
joonele ja peatuvad.
Llikumlsel talitada sannitl Irul pal-
galgi, kuid tiivamees, kolle JSLrgi rivinemlne toi-
mub, sannitl vditlejad p&rast Umberrivistuznist, ta-
ble tavad sammu paigal kuni komandoni "OTS3" ("PRJA-
MO") vdi "SEIS" ("STOI").
Joostes taitmisel tiivamees JStkab liikumist
taissamnul, teised vditlejad IVhevad Ule tUissam-
znule siis, kui nad on vRlin ’ocksi’ud rJ joonele.
- 60 -
117. Jao Uinberrlvlstumiaeks kahevlirullsest
riviat Uheviirulisse, esiteks jagu harvendatakse
Uhesazmullstele vahedele ja antakse sils komando:
"Jagu. Uhte viirgu - KIVINE" ("Otdelenlje, v od-
nu Serengu - STRCISJA").
Palgal Umbsrrivistumine teostub kolme
tehtega, mllleks teise viiru vQitlejad: 1) tee-
vad vasaku jalaga sammu vasakule; 2) parema ja-
laga aaimnu ette, astudes eslmesse viirgu ja 3)
juurendavad vasaku jala; kul jaoUleuat ei ole ri-
vis, vaetleja teeh запили vasakule.
Liikumlsel tUitmlseks esimese vii-
ru vCltlejad tHhistavad kaks sammu palgal, teise
viiru vBltlejad teevad vasaku jalaga sammu vasa-
kule, parema jalaga aga sammu ette ja sils jagu
jtttkab liikumist.
118, Cmberrlvlstumlseks Uheviirulisest rl-
vist kahevllrulisse antakse komando: "Jagu. kah-
te viirgu - RIVINE" ("Otdelenije v dve Serengl -
STROISJA").
Umberrlvlstus эUnnib kolme tehtega:
a) Kul jagu on koostatud lahingulise jaotu-
se JMrgi, sils Unberrlvlstusiisel palgal tei-
se viiru vSitlejad: 1) teevad vasaku jalaga sam-
mu tagasl; 2) parema jalaga sammu paremale ja
3) juurendavad vasaku jala; Umberrivlstumlseks
11 ikumlsel esimese viiru vOitlejad ta-
histavad kaks saimi palgal ja kolmanda sammuga
aetuvad esimese viiru vdltlejatele kuklasse.
- 51
Ъ) Kui jaole lahingulist jaotust pole tehtud,
alls Jagu esmalt loendatakse paarldeks.
Komando jttrgi: "Kahte vllrgu - RIVI№|,(I,V dvc
ierengi - STROISJA"): Umberrivlstuseks p a 1 g a 1
telsed numbrld teevad vasaku jalaga sarnmu tagasi,
parema jalaga samau paremale ja juurendavad vasa-
ku jala; Umberrlvlstumiseks liikumisel
esimesed numbrld jtttkavad liikumist, teleed ttt-
hlstavad kaks samou palgal ja kolmondaga astuvad
esimestele kuklasse.
119. Harvenemiaeks ja koondumiseks liikumi-
sel antakse samad komandod, mis palgalgi; seal-
juures vdltleja, kelle jttrgi Umberrivistumine
teoatub, tttltekomando jttrgi Ittheb Ule poolsammu-
le, kuna teised pBBrduvad poolpttbret paremale vdl
vasakule ja, jtttkates liikumist, harvenevad vdl
koonduvad.
Vdtntud vajaliku interval!!, IgaUks isesois-
valt pddrdub llikumissuunda ja lilgub poolsammul,
joondudes sellele tilvale (keskele), mille jttrgi
teostub harvenemine (koondumlne)•
Kui harvenemine (koondumlne) on Idppemid,an-
takse komando "OTSE" ("PRJAMO"). mille jttrgi 111-
kumine jtttkub tttissammul.
120. Relvl hakitada vdib ainult
kahevilruliaes rlvls.
Koaando jttrgi "HAKZTA" ("So-STAV") ealmene
viirg pBdrdub Umber ja selle jttrele iga kaks rida,
lugedes paremast tilvast, hakitavad pUssld, ker-
52 -
gekuulipllduja lisatakse hakile juurde.
PUrast seda rivinevad viirud iseseisvalt
nHoga rinde ’ suunas: esimene Uks samm ее spool ja
teine Uks samm tagapool hakke.
121. Relvade vdtmiseks hak-
’«eldest antakse komando: "Jagu relvade -
JUURE" ("OtdeleniJe - К ORUZIJU*1) Ja selle jUrele:
"Jagu - POSSID" (11 Otdeleni je - V RUZJE").
Esimeso komando jMrgi vditlejad rivinevad:
esimene viirg Uks samm eespool ja telne viirg Uks
samm tagapool hakke, nMoga rinde suunas.
Teise komando jSrgi esimene viirg pddrdub
’linber ja vdfcab ralvad клля teise viiruga, ail lie
j'-trgi esimene viirg pddrdub Umber, kuna teine
viirg astub esimese juure ettenShtud distantsile.
122. Relvad pannnkse maha komando j'irgi:
' Relvad - МЛНЛ" ("Crualje - rCLOZIT”): esimene
viirg teeb kaks запили ette, siis mdlemad viirud
Uheaegselt teevad vasaku jalaga samtnu ette ja
iga vditleja kummardudes paneb relva maha, luku-
kUepidemega allapoole, p&ra jala juures; sirgu
tdustes vditlejad juurendavad vasaku jala.
"heviirullses rivis tSldetakse alnult kaks
viimast tehet.
123. Hlema vastuvdtuks jao-
komanddr asub Uhte viirgu rlvistatud jao ette ka-
he samu kaugusele. Kui Ulem luheneb 20 - 25 sam-
mu peale, jeokomanddr komandab: nJagu. valvel.pa-
remnle (vnsakule) - УЛйТ* ZwCtdelr»nl je. sulrno,
- 53 -
ravnenije na-PRAVO (nalevo) "/.
Andnud komando, jaokomanddr laheb Ulema juu-
re § 63 ettentthtud reeglite kohaselt ja raportee-
rib (n&iteks): "Seltsimees vanemleitnant, aee ,1a
see ja^u teeb aeda ja aeda, jaokomandCr see ,1a
see" ("Tovarlsts stars! leitenant, takoje-to ot-
delenije ganimajetsja tem-to, otdelennCi komandir
takoi-to").
Reportееrloud jaokomanddr teeb sammu kdrvale,
samaaegselt pddrdudes paremale (vasakule), uueatl
tdatab kfie tervituaeks ja, laatea Ulema enesest
mddda, saadab teda piki jao rlnnet, j&rgnedes Ule-
kviIa vHljeeponlael kUljel.
Jaokomanddr laseb kUe alia komando jkrgi
"Vabnlt".
VCitlejad jaokomandUri komando jttrgi v6tava<*
"Valvel” seiaangu ja pddravad peed tervltatava
poole.
t’lema t er vitus e, t ema It avaldatud tUnu Jm.
peale vastatakae valjuati, selgesti ja Uhistatult,
Kul Ulema vastuvOtul jaokomanddr on relvastu-
tud pUssiga, sila ta kUtt tervituaeks ei t6sta,
vald asub "valvel” selsanguase, muua osas talita-
des Ulalklrjeldatud viisil.
124. Tervitamlseka llikumisel
jaokomandOr annab komando: "Valvel, paremale (va-
sakule) - VAAT" /"Smimo, ravnenlje na-PRAVO (na-
levo)"/.
Selle komando jttrgi jagu jfttkab liikumist,
- 54 -
tervitades Ulemat nagu see ette ntLhtud $ 61; jao-
komanddr, тбб dudes Ulemast, reporteerib kUigul
(пй!teks): "Seltsimees карten, toise laskurkompa-
ni eslmese rtthma esimene jagu Igheb laskeplatsile.
jaokomanddr Ivanov"» ("TovariStS kapltan. pervole
otdeleni .1e pervogo vzvoda vtoroi strelkovoi rotd
sledujet na strelbi&tSe, otdelenndi komandir Iva-
nov") .
125» Vditlejate rivlst vHljakutsumisel Ulema
poolt, vditleja jookseb vUlja ja, peatudes Ulemast
kolme samnu kaugusel, reporteerib: "See je see li-
nos tele kutsel" ("Takoi-to po vaseuru prikazanllu
JevilaJa").
Saanud loa rivisse tagasiminekuks, vditleja
pddrdub Umber ja joostes IBheb tagasi oma kohale.
Astunud rivisse, ta pOdrdub rinde suunda. Rivlst
vHljaniinek toimub alnult ettepoole. Fui kahevii-
rulisest rivlst vUljakutsutud vditleja asub tei-
ses vllrus, siis rivlst vttljatulekuks ta kergesti
Iddb kSega eelseisva vditleja 51a pihta.
Eelseisev vditleja teeb vasaku jalaga sammu
ette ja paremaga kdrvale, laseb 1'dbi vMljamineva
vMtleja ja uuesti asub oma kohale, tehes vasaku
jalaga samnu kdrvale ja astudes rivisse parema
* 1?. tagaeisaaDuuga.
Saisuti talitab esimese viiru vditleja ka vMl-
..tsutv rivisse tagasipddrduiaisel.
12Л. Komandod: "Vabalt", "Valvel", "Seis" ja
.vlt-цоекз on earned, mis Uksikule vditlejalegl,
- 55
ainult ette lisatnkse: "Jagu”.
Jao* rivitult-laskmlseks antakse komando:"Ja-
gu - RIVITULT" ("Ctdelenije - RAZOIDIS").
Rttnnakrivid
127. Jao rttnnakrivid on: kolonn
Uhekaupa ,1a kolonn kahekaupa.
Rivistumiseks antakse komando: "Jagu, kolonn!
Uhekaupa (kahekaupa) - PAIGALE" ("Otdelenije, v
kolonnu po odnomu (po dva) - STANOVIS").
Selle komando jttrgi jaokomanddr seiskub ntto-
qa 11Ikumlssuunda, kvma vdltlajad asuvad kohtads-
le, nagu nttidatud joon. 35 ja Зв.
128. Jao Umberrivistumised kolonnist Uhekau-
pa kolonn! kahekaupa ja Umberpddrdult, teostatak-
se alnult liikumisel.
Umberrivistumiseks kolonnist Uhekaupa kolon-
ni kahekaupa, komando jttrgi "Jagu. kahekaupa -
RIVIHg* ("Otdelenile. po dva - STHOISJA") vOitle-
jad, peatumata, asuvad liikumistaktls kohtadele,
nagu nttidatud joon.37, sealjuures vSttes ettentth-
tud lntervalle ja distantse.
t'mberrivietumiseka kolonnist kahekaupa ko-
lonni Uhekaupa komando jttrgi "Jagu, Uhekaupa -
RIVINE" ("Otdelenije, po odnomu - STROISJA")
vditlejad, peatumata, aauvad lllkumistaktis koh-
tadele, nagu nttidatud joon.35, vdttes ettentthtud
distantse.
- 56 -
^ГооПдЗб»
Jao гйппакг! -
vi kolonnis
Uhekaupa.
Joon«36.
Jao rRnnakri-
vi kolonnis
kahekaupa.
Joon.37.
Jao Umberri-
vistumine ko-
lonni kahe**
kaupa.
129. Kolonni liikumissuuna muutmiseks an-
takse komandod:
a) "Jagu. parem (vasak) 51g ette - MAR§"
/"Otdelenije. pravo.le (levoje) pletSe vpered -
МЛГСЗ"/: algov5itleja (golovnoi to jets) /rida/,
lligub kHMnkttlgul vasakule (paremale) kuni koman-
doni "OTSE" ("РЯ.ТЛМО"). teised vSltlejad j«rgne-
'•ad temale.
b) "J«f,u, wlnu jSrele - MAR§" (Joostes -
57 -
mari) /"Otdelenl ,1e. za nmol - MARS" (begom -
mar£)/: jagu jttrgneb komanddrlle.
c) "Jagu. Umber - MARS" ("Otdelenlje. krugom
- MAR§"): kdlk jao vdltlejad pddrduvad Umber Uhe-
aegeelt, UkslkvOltlejale ettentthtud reeglite jttr-
gl.
Kui vaja on liikuda vabasarnnul, antakse ko-
mando: "LIIKUDA VADASAMLUL" ("ITTI ME V KOGU").
Lahkrivld
130. Jao lahkrivld on: ahelik
(tsep) ja jttrestlk (zmelka).
Jao hargnemiseks rttnnakkolonnlst ahelikku
antakse komando: 11 Jagu, otse nil ja niisuguse
eseme suunas vasakule (paremale) - HARGNE" /"Ot-
delenije. prjamo na takoi-to predmet vlevo (vpra-
vo) - RAZVERNIS"/. Selle komando jttrgi jagu, pea-
tumata, hargneb vasakule (paremale). Intervallid
vQltlejate vahel on 3 m v61 komanddri nSude к©ba-
sed.
Jaokomanddr palkneb seal, kust soblvam on
jagu juhtlda (joon.38).
131. Jao peatumisel lahkrivls, vOitlejad hei-
davad pika11, kohandudes maastlkule.
132. Jao lllkumise jtttkamiseks lahkrivls an-
takse komando: "Jagu. nil ja niisuguse eseme suu-
nas - EDASI" ("Otdelenlje.na takoi-to predmet -
VPERED") v31 "Jagu, .Ittrkjooks paremale (vasakule.
58 -
otse eraldise puu suunas), кгяа vi. nil ja nlleu-
guses jttrjes - ED AST” /"Otdelenije. perebeaat
▼pravo (vlevo, prjamo, na otdelnoje derero), v ка-
па vu. v takom-to porjadke - VEERED"/.
Jne.
J oon 38 <
Jao hargnemlne ahelikku kolonnlst Uhe-
kaupa.
133. Jao rinde suuna muutmlseks lahkrivis an-
takse komando: "Vastane - P?REk.'.LT" (vasakult, ta-
gant, eraldise maja suunaat) /"Frotimik - 3 Г RAVA"
- 59 -
(яleva, 8 t61a, so storonO otdelnogo doma)/: jao
vOitlejad pddrduvad tahendatud suunda ja asuvad
uuesuunalisele rindele.
134. Jao Uleminekuks
rUnnakrivist jttrestildru
antakse komando: "Kinu
.Ittrgi, dlstants ко Im
meetrlt (nSiteks) -
JARESTIKKU" /"Za mnoi.
distantsija tri metra
(primemo) - V ZKEIKU"/:
jagu rivistub nagu ndi-
datud Joon.39.
135. Uleminekuks
ahelikust jkrestikku (ko-
lonni Uhekaupa) antakse
komando: "Jagu, paremalt
Joon.39. (vasakult) jkrestikku
Laskurjagu jirestikus. (kolonni иьвкаира) _ RI,
VINE" /"Otdelenije, sprava (sleva) v zmeiku (v ko-
lonnu po odnomu) - STROISJA"/: jagu teostab Umber-
rivistuse kUigul.
Kui ahelik lamas, jagu tOuseb kilrestl pUsti
ja rivistub Umber, lilkudes nkidatud suunas tttis-
sarraul.
136. Ratsavke ootamata kallaletungi tagasi-
IWmiseks antakse komando: "RatsavHgi rindelt (ta-
gant, paremalt, vasakult) - v6lTLUSEKS" /"Konnitsa
s fronts (s tSla, sprava, sleva) - К BOJU"/:
- 60
a) г 1 n d e 1 t: jagu hargneb joostes vasa-
kule;
b) tagant: jagu pdbrdub Umber ja harg-
neb joostes paremale;
c) pa remalt (vasakult): jagu pbbrdub
paremale (vasakule) ja valmistub vOltluseks.
138. OhurUnnaku puhul (slgnaall j&rgi "6hu-
alarm'') jagu rivl stub lahkrlvlsse vastavalt olu-
korrale.
139. Jao kogunemlne teostub komando (signaa-
li) jttrgi "Jagu - MINU JUL-RE" ("Otdelenije - KO
MNE").
Selle komando jttrgi vditlejad kogunevad joos-
tes jaokomanddri juure.
Jao rlvid suuskadel
140. Jagu suuskadel paikneb kohapeal, 111-
gub ja teotseb rivides vastavalt Ulalkirjeldatu-
le, kuid jUrgmlste muudatustega: distantsid v31t-
lejate vahel on 6 saxmini, Intervallid - 2 sammu.
Komando: "Palgale" aeemel antakse komando:
"Suuskadele - PAIGALE" ("Na 1621 - STAUOVIS")
141. Komando jttrgl "JOONDU" ("AAVNJAIS" ).
vditleja, kelle jttrgl joondutakse, holab keppe
enda ees kdverdatud kates, surudes kUUnarnukke
vastu kUlgl; teised vditlejad joonduvad, tbmmates
kepplde Ulaotsasld vastu Olgu.
- 61 -
NEL JAS PEATUKK
LASKURHUHK
Joonrivi
142. RUhma joonrivi on kahevli-
ruline (dwhserenoznOi).
RHhma rivisturalseks antakse komando ”RUhm -
P..IGALE" ("Vzvod - STANOVIS**) .
Komandot andes rUhmakomanddr asub "valvel"
selsangusse ja rlnde nttitamlseks sirutab vttlja
vasaku ktte kUljele, jaod rlvlstuvad knheviirulis-
se rivvl komanddrlst vasakule, numbrite jdrjekor-
ras (vt.joon.40).
4.jagu
3Jagu 2.jagu Ljsgu
Jocn.40.
RUhm kohevi irulls es rlvis
143. RUhma juundumlne, pddrded, harvenenine,
koondumlne, liikumlne, suunamuutmine, peatumine,
pUsslvCtted ja relvade hakltamine sooritatakse sa-
made komandote ja reeglite jttrgi nagu laskurjaos-
ki; komandosdna ’’jagu" asendatakse sSnaga. "rilhm".
- 62 -
144. tTlemate vastuvCtt toimub samade reegli-
te jHrgi nagu jaoski; jaokomanddrld asuvad rivis
oma kohtadel.
145. RUhma ridade korrutami-
ne (vzdvaivanlje) ja t a a s t a -
mine (vdstraivanie) toimub pHrast
paariks loendamist jagudes.
RUhma ridade korrutamine paigal toimub kol-
me tehtega, komando JHrgi "Read - КЛНТЕ" ("RJadC -
VZDVOI")j
a) Kul rUhmal esimene viirg asub ees, tHide-
takse sama, mis on ette n'dhtud jao Umberrivistu-
laiseks Uheviirulisest rivist kahevlirulisse(§ 116),
ainult sello vahega, et teise viiru. esimesed numb-
rid Uheaegselt esimese ja teise tehtega astuvad
veel poolsanmu tagasi.
b) Hui rUhm on pddratud parema tiiva suunda,
sils teised numbrid astuvad sammu paremale ja sam-
nru ette, asuvad esimeste numbrite joonele ja juu-
rendavad parema jala (kolmas takt); teise viiru
esimesed numbrid esimese ja teise tehtega astuvad
poolsammu paremale.
146. VUhem kul kaheksa reaga rUhm ridu ei
korruta.
147. RUhma ridade taastamine paigal soorita-
takse kolme tehtega, komando jHrgi "Read - OHTE"
(V rjadC - STROISJA"): teised numbrid astuvad
oma kohtadele, kusjmres tehete jHrjekord on vas-
tupidlne ridade korrutamisele; teise viiru esime-
- 63 -
sed numbrid telse ja kolmanda tehtega astuvad eai-
mese vllru juurde, ettenMhtud dlstantslle.
148. Rldade korrutamine llikumlsel tolmub
samade reeglite ja komandode jargl nagu paigalgi,
kuld need nuxribrid, kellele on ettenShtud teha
poolsamau tagasl (paremale) vdi jttUda lllkumata,
tHhistavad kaks запори paigal.
Rgnnakrivid
149. R U h m a r&nnakrlvid on:
kolonn neljakaupa (kolmekaupa) /kolonna po tSetd-
re (po tri)/, kolonn kahekaupa (kolonna po dva)
ja kolonn Uhekaupa (kolonna po odnomu).
RUhma rlvlstumine kolonni neljakaupa (kolme-
kaupa) tolmub komando j&rgl wRUhm» neljakaupa
(kolmekaupa) - P;.I3\LEn ("Vzvod.po tsetdre (po
tri) - ST ANO VIS11): jaod rlvlstuvad rUhmakomanddri
taha Uhe meetrl kaugusele, kolonnldesse Uhekaupa,
numbrlte JHrjekorras paremalt vasakule ning kolon-
nlpeadega Uhel joonel.
150. RUhma Umberrlvlstumine kolonnlst nelja-
kaupa (kolmekaupa) kolonni Uhekaupa tolmub lilku-
misel komando jttrgl: "RUhm, Uhekaupa - RIVINE"
("Vzvod. po odnomn - STROISJA "): esimene jagu
jtttkah liikumist otse oma ette; telsed Jaod, 111-
kudes poolsannul, asuvad numbrlte jttrjekorras
Ukstelse kuklasse ja jUrgnevad eslmesele jaole
(Joon. 43).
64 -
<Зл2ХЯ)ф
ОООО
оооо
оооо
оооо
tjagu
2.J«gu
&i»9U
4 jeju
Joon.41.
RUhm kolonnis
neljakaupa.
Joon.42.
\tlhn kol&nnls
kolmekaupa.
Joon.43.
RUhm kolonnls
uhekaupa.
Thaberrivistumlne kolonnist Uhekaupa kolonnl
neljakaupa (kolmekaupa) toimub komando j'irgi
"RUhm. neljakaupa (kolmokaupa) - RIVINB" /"Vzvod.
po tsetSre (po tri) - STR0I3JA"): algejagu jttt-
kab liikumist poolsamnul, kuna toised jaod asuvad
numbrite jdrjekorras tema joonele, vasakule.
151. rolonn kahekaupa rIvietub:
rdbrdega tliva suunda, komando jargi "RUhm.
parem - POOL tvasak-pool) /"Vzvod, napra-VO (na-
le-vo),’/«
Komando JHrgi: "RUhm. коlonni kahekaupa -
.IGAIE" ("Vzvod, v kolonnu po dva - STAIIOVIS"),
(joor.,44);
65 -
Kolonnist Uhekaupa, komando JSrgl: "RUhm.
kolonni kahekaupa - RIVINE" ("Vzvod v kolonnu po
dva - STROISJA"): iga jagu rivistub kolonni kahe-
kaupa ja asub ettenHhtud distantsile tema ees
liikuva jao taha.
nls kahekaupa.
152. RSnnakkolonnide liikumi-
sed, pOOrdes llikumlsel ja suuna-
muutmine sUnnlb samade komandote
ja reeglite jttrgl, mis on ette ntlh-
tud jao rMnnakrividele; komandosO-
na "jagu" asendatakee sOnaga "rUhm"
153. Ratsavtte ootamata kailale-
tungi puhul rUhma rltnnakkolonnlle,
antakse komando: "RatsavHgi rindelt
(tagant, paremslt, vasakult) -
VdlTLUSIiKS" .'"Konnitsa з fronts
(s t31a, sprava, sieve) - К BO JU11/.
a)Ratsaviigi rin-
delt: teine jagu hargneb (rivis-
tub joonele) kohapeal, esimene jook-
seb temast paremale ja kolmas -
vasakule; neljas jagr JWib Uhe sam-
mu kaugusele esimese taha.
b)Ratsavttgi ta-
gant: rUhm pOOrdub Umber ja
hargneb samas korras, kuid esimene
jagu jookseb vasakule, kolmas -
paremale.
cJ'Ratsav’lgl pare-
- 66
malt: rUhm pddrdub paremale; esimene jagu jkHb
paigale, teine temast paremale, kolmas - vasakule;
neljas jagu JH8b Uhe sammu kaugusele esimese taha';
d)Katsavkgi vasakult: rUhm
pBdrdub vasakule: kolonnis "kolmekaupa" - kolmas
jagu jUtfb paigale, teine jookseb temast vasakule
ja esimene - paremale; kolonnis "neljakaupa” -
neljas jagu j&Hb palgale, kolmas jookseb temast
paremale, teine - vasakule ja esimene jagu jUUb
Uhe samnu kaugusele neljanda taha.
e) Kat savUgi rindelt, pare-
malt ja vasakult:
kolonnis "kolmekaupa": esimene jagu pttdrdub
paremale, kolmas - vasakule ning telne hargneb
(rivineb joohele) kohapeal, suunaga rinde poole;
kolonnis "neljakaupa": esimene jagu pddrdub
paremale, neljas vasakule, teine hargneb kohapeal,
suunagn rinde poole; kolmas hargneb тбпе telse jao
taha, rUhmakomanddri SranSgemisel.
ZClgil juhtudel jaod, hargnedes jooksul sea-
vad end kllresti vSltlusvalmis vastavalt olukorra-
le "lamades", "p51velt" v6i "pUsti" asendls; kerge-
kuuliplldujad asuvad alati "lamades" asendls.
154. Tankide ootamatu kallaletungl tCrjumi-
seks antakse komando "Tanr.ld rindelt" (tagant, pa-
remalt, vasakult) - sollesse ja sellesse varjesse
- VOITLUSBKS" /"Tank! a fronts (s tdla, sprava,
sleva) - v takoe-to ukrdtie - X 30 JU/: jaod asuvad
varjesse joostes ning seavad end vOitlusvalmis.
- 67 -
155. Lennuvtte kallaletungl puhul (v61 sig-
naali jttrgl "Ohualarm") rUhm hargneb joostes ja,
olenevalt olukoxrast, asub Uhte v61 teise hargrl-
vlsse (§ 156).
Lahkrlvld
156. RUhma lahkrlvld on: Jagu-
deJoon (v llnlju otdelenl), jaod kahel joonel
(v dve llnll) ja jaod romblllaelt (rombom).
Kolmest jaost koosneva-
le rUhmale: JagudeJoon (v llnlju otdelenl),
nurgana taha (uglom nagad)Ja nurgana ette (uglom
vpered).
RUhma hargnemlseks rttnnakkolonnl, antakse ko-
mando: "Esimese Jao jttrgl. selle ja selle eseme
suunas rUhm. Jagude joonele - RIVINE" ("Po pervo-
mu otdelenlJu - na takol-to predmet, vzvod. v ll-
nlju otdelenl - STROISJA") vSl "Selle Ja selle
Jao jttrgl selle ja selle eseme suunas rUhm. kahele
joonele (rombillselt) - RIVINE" /"Po takomu-to ot-
delenl Ju na takol-to predmet, vzvod, v dve llnll
(rombom) - STROISJA"/: suunajajagu jtttkab lllku-
mlst antud suunas jaokomanddri komando jttrgl "MINO
JARGI" ("ZA IZNOI"); teised jaod (kul intervallid
ja dlstantsld ei olnud komandoga mttttratud) vOtavad
jooksul 50-meetrilised intervallid ja 75-meetrill-
sed dlstantsld ning jtttkavad liikumlst kokkukQlas.
suunaja jaoga, rttxmak- v61 hargrivls.
- 68
RMhnakonwnddr lllgub seal, kust tenia! pnrein
on rtlhna juhtida (Joon.45,46,47,48,49).
I I
\ i I !
\
I
\
\
i®/
101
I
!
/
I 4 |3|2 111
I I I I I
Joon.45.
HUhina lahkrivl jagudejoonel.
Joon.47.
RUhms roablline lahkrivi.
.‘госп.4С.
TUhma lahkrivi кгде! 'oonel.
I
о
>
I
Joon.//,.
RUhina lahkrivi nurgana ette
• con.49.
ittlhma lahkrivl nurrinnr taha.
- 71 -
157. RUhma hargnemise hetkest alates, iga jao-
komandbr saadab rUhmakouandbri juurde Uhe sidevaat-
leja ja korraldab rUhmakomandbrl komandote ja sig-
na a lido vaatlust.
158. RUhma liikumise suuna muutmiseks rUhma-
komandbr nttltab suunajale jaole uue suuna; suuna-
ja jao komandbr muudab liikumlssuuna; teleed jaod
kokkukSlastavad oma liikumist suunajajao jttrgi.
159. lahkrivls llikuva rUhma pea turn! sei, rUh-
makomanddrl komando v6i signaall jttrgi "SEIS*
("STOI"). vSitlejad heldavad plkali ja kohanevad
maastikule.
160. RUhma kogunemiseks antakse komando (sig-
na al): "RUhm - MINU JUURE" ("Vzvod - KO MNE") v6i
"Selle ja selle jao jttrgi - KOOHDU" ("Po takomu-
to otdelenlju - SV3RNIS").
161. Vastase ootamata kailaletungl tSrjumi-
seks komando (signaall) jttrgi "Vastane (tangid,
ratsavHgi) paremalt (vasakult) - VOlTLUSEKS"
/"Protivnlk (tank!, kavalerlja) sprava (sleva) -
К BOJU"/. jaod asuvad rindega vastase poole ja
seavad end vOitlusvalmis.
72
VIIES PEATUKK
LASKURROOD
Joonrivld
162. R о c d u joonrivld on: rood
kahes viirua (rota v dve serengi) Ja rood rUhma-
kolonnide joonel (rota v lintJu vzvodndh kolonn).
Roodu rivlstumisoks roodukomandbr annab ko-
mando "Telse (esimese, kolmanda) rUhma j flrgi«rood»
karate vilrgu - PAIGALE" /"Po vtoromu (pervomu,
tret jemu) vzvodu, rota, v dve serengi ~ STAKOVIS"/
vdi "Esimese (telae, kolmanda) rUhma jargi, rood,
rUhmakolonnide Joonele - P IG'.LE” /"Po pervomu
(vtoromu, tretjemu) vzvodu. rota v liniju vzvod-
ndh kolonn. - STANOVIS"/. Andnud komando, roodu-
komanddr selskub soovitud auunda, sirutab кйе!
kUl<zedele Ja ptRSrdub alia roodu poole.
Komandoa nimetatud rUhma komandbr astub roo-
’ukomanddrl seljutaha Uhesanuau kaugusele; tema
rlha rivlstub kahte vilrgu (kolonni "neljakaupa",
"kolmekaupa") одл komanddrist vasakule; teised
-Uhmad rivlstuvad nuinbrlte jltrJekorras eeanimeta-
• ud rUhma J'drgi (Joon.50 Ja 51).
KuullpilduJarUhra, kui ta on lima kuuliplldu-
ta vdi kui vltmased on rataatel, rivistub kah.-
’ irgu, ko‘.nandfst rUhmaat vasakule; kui kuuli-
Jad or. «r.k.ritel (kandeaadulatel), alls ta
- 73 -
asub 5-ш distcntsllo toise r’U'-ia tnha.
CTZZ2 1—^3 EZp . 3
®dd_L
Joon.50.
Rood kaheviirulises joonrivis.
163. Roodu joondumine stlnnib reoglite jttrgl,
mis on.ette nHhtud Jaole ja rUhnalo.
Kaheviirulises rivis rood joondub koskele,
rtlhmakolonnlde joonel aga prrenia tiivn poole.
Joon.51.
Rood r‘lhaakoloxinide joonel.
164. Fat’rded, ridade korrutamine ja taasta*-
mine, liikumine, suunamuutinlne, peatwnine, relvade
- 74 -
ha kit amine ja Ulemate vastuvCtt toimub nagu rtlh-
maaki; aeejuures paarlksloendamine ridade korru-
t ami зека toimub igaa jao a eraldi, roodukotnandbrl
komando JHrgi: "Paarika - LOE" ("Na pervOi. vto-
roi - RASST§ITAIS").
RHnnakrivid
165. Roodu rHnnakrlvid on:
kolonn kahekaupa (po dva), neljakaupa (kolmekau-
pa) /po taetdre (po tri)/ ja kahekaalaiupa (kuue-
kaupa) /po voaml (po Seat!)/. Kolonni kahekaa-
kaupa (kuuekaupa) kasutatakae rHnnakkolonni align-
vuae vMhendamiseka.
Roodu rivistumiaeka rHnnakkolonni, antakae
komando: "Rood, kahekaupa (neljakaupa, kolmekaupa)
- PAIGALE" /"Rota, po dva (po tsetCre, po tri), -
3TAN0VIS"/: rUhmad asuvad paigale nagu nHidatud
Joon.52,53 ja 54.
166. Roodu Umberrivistumlne kaheviirulisest
rivist rHnnakkolonni "kahekaupa", toimub paigal,
roodu pB6ramisega paremale.
167. Roodu Umberriviatumine rUhmakolonnlde
joonelt rHnnakkolonni, stlnnib komando jHrgi "Rood.
paremalt (vasakult) rHnnakkolonni sammu - MAR§"
/"Rota, aprava (sleva) v pohodnuju kolonnu aagom
- MMIS"/.
Relkomando JHrgi rUhmakomanddrid astuvad ri-
viat vHlja ja asuvad igaUka 1- m kauguaele oma rtlh-
- 75 -
ma keskkoha ette.
J op n, 52.
Rood kolonn! г-
kahekaupa.
Joon.53.
Rood kolonn!a
neljakaupa.
Joon.54,
Rood kolonn!s
kolmekaupa.
- 76 -
TKitekomnndo jUrgi algerUhr. (,;olovnoi vzvod)
lligub otse, tolsed rUhmad jdrgnevad teumle oma
komanddrlde komandote kohasclt.
168. Roodu v'-huiakrivi Umberrivistumlne kolon-
nist neljakaupa (kolmekaupa) rUhmkolonnide joonele,
sUnnlb komando j'irgl ". Aserllhiaa j*drgl. rood, rlvi-
ne vasnl-ule (•_ aremale) - ’ ‘RS" /"Po golovnomu
vzvodu, rota, strolsja vlevo (vpravo) - M.ktS1'/;
algorUfama komanddr peatab oma rUhma; teiste rtlh-
made korvnddrld, olles pBoranud oma rUhmad pool-
vasakule (poolparemalc), toovad nad vdlja algerUh-
ma joonele ning peatavad seal.
RUhmakomandbrld, olles oma rUhmad vdlja joon-
danud, astuvad rlvisse oma kohtadele.
169. Roedu ‘.hnberrl vistamine kolonnist nelja-
kaupa (kolmekaupa) kolonni kaheksakaupa (kuuekau-
pa) sUnnlb komando jdrgi "Rood, kaheksakaupa (kuue-
kaupa) - RIVIUE" /"Rota, po vosipi (po sesti) -
ST4CI3J?."/.
Selkomando j’drgi jaod, jatkates lllkuniist,
harvonevad vasakule, Uhesannulistele Intervalli-
dele.
T’ditekomando jargi Jaod rlvlstuvad kolonni
kahekaupa; kuulipildujarUhm liigub ettendhtud din-
tants 11 kolmanda rUhma tags.
t*mberrlvlstumlseks kolonnist kaheksakaupa
(kuuekaupa) kolonni neljakaupa (kolmekaupa), ko-
mando jargl: "Rood, kolonni neljakaupa (kolmekau-
pa) - gIVINE" 7"Rota, v kolonnu po tsetdre (po tri)
- 77 -
- STR0I3JA"/. Jaod rivistuvad kolonni Uhekaupa ja,
jdtkates liikumist, koonduvad paremale.
17C. Flemate vastuvdtmine tolmub reeglite
jHrgi, mis on ette nMhtud rUhmale; rUhmakomanddrid
ja rooduvanem asuvad rivis nelle mSKratud kohtadel
ning komando jUrgi "УМУЕЬ1' ("Sr'IRNO") tdstavad ktte
peakatte juurde.
171. Ratsav&e ootamata kallaletungi tagasi-
ItJdmiseks antakse komando: "Ratsavkgi rindelt (ta-
gant, paremalt, vasakult) - VCITLUSEKS" /"i'onnit-
sa s fronta (s tdla, sprava, sleva) - К DOJU"/:
kuulipilduJarUhm hargneb koha peal; kolonnipeas
liikuv laskurrUhm hargneb joostes kuulipildujarUh-
inast paremale, j’trgmine rUhm - vasa’rule. Kolmas
laskurrUhm hafrgneb ohtlikumnsse suunda, rooduko-
manddri juhise kohasalt.
RatsavHgl tagant: rood pddrdub
Umber ja hargneb samas korras.
RatsavUgi paremalt: rood
pddrdub paremale ja hargneb.
Ratsavagi vasakult: rood
pВdrdub vasakule ja hargneb.
Roodu hargnemisel paremale vdi vasakule, tii-
varUhmad hargnevr.d v41istiibade suunas.
Kuulipildujartlhm tulistab olenevalt olukor-
rast, kas venkritelt (tatSankadelt) vdi maa pealt.
172. Tahkide ootamata kallaletungi tagasi-
Iddmiseks antakse komando: “Tanc.ld rindelt (tagant
narem«lt, v-sakult) • /"Canid, s front*
- 78
<8 tela, sprava, sleva) - К BO JU1*/.
RUhmad oma komanddrlde komandote jttrgl asu-
vad jocatea varjetesse nlng seavad end vdltlusval-
mls.
173. Lennuvtte kallaletungl puhul (vdl slgnaa-
11 jttrgl "Shualarm") rood hargneb rUhmadena olu-
korrale vastavalt.
Lahkrlvld
174. Roodu lahkrlvld on: rood
laskurrtthmade joonel (rota v llnll strolkovSh
vzvodov). rood kahel joonel (rota v dve llnll) ja
rood nurgana ette (rota uglom veered).
Roodu hargnemlseke antakse komando (slgnaal):
"Selle ja selle rUhma jttrgl, suund see ja see ese,
rood kahele joonele (nurgana ette, laskurrUhmade
joonele) - RIVINE" /"Po takomu-to vzvodu, na ta-
koi-to predmet, rota v dve llnll (uglom vpered,
v llnlju strelkovdh vzvodov) - STROISJA"/: surma-
jarUhm jtttkab lllkumlst nttldatud suunas, kuna tei-
sed rUhmad (kul dlstantsld ja Intervallid el ol-
nud EiMttratud) asuvad joostes 75-100 m intervalli-
dele ja 100-160 m dlstantsldele nlng jtttkavad 111-
kuTnlet kokkukOlas suunajarUhmaga, rttnnak- vOi
1.- iikrl rides.
^ttltekomando jttrgl "Rlvine" ("Strolsja") rUh-
rakc’ianddrld saadavad roodukomanddrl Juurde slde-
vaatlejald ja korraldavad roodukomanddrl komandote
- 79
(signaalide) vaatlust.
RoodukomandHr lligub seal, kust tenal sood-
sam on roodu juhtida (joon.55,56 ja 57).
Joon,55»
Rood laskurrUhmade joone.
175. Roodu suxinamuutmine lahkrivls, peatu-
mine, kogunemine ja vastase ootamata kailaletun»
gl tSrjumine sUnnlb samade komandote ja reeglite
jUrgl, mis on ette nShtud rUhmalegi.
Joon.57,
Root nvrgana. ette.
- 81
KbuES PEATtJKK
КПД1Х PILDUJAALLOKSTJSED
176. KuulipildujaalUiksused, lima kuulipildu-
jateta, rivistuvad reegllte ja komandote jMrgl,
mis on ette nHhtud laskuralltlksustele.
KuulipildujaallUksuste materjalosa veetakse
veokitel ja kandesadulatel.
Kuulipildujald veetakse: kaarikutel - Uhe
kuulipilduja kaupa, koos padrunite ja llsaablndu-
dega; kahehobuse vankril (tat£ankal) - kahe kuu-
lipilduja kaupa, aamuti koos padrunite ja lisaabi-
nSudega; kandesadulatel - iga kuulipilduja (toim-
konna) Jaoks 2-3 sadulat: 1 kuulipildujale ja 1-2
padrunitele.
KuulipilduJatoimkond
177. Kuulipilduja asetatakse veokile komando
JUrgi "Kuulipilduja - VEOKILE" ("Fulemet - NA P0-
VOZKP").
Sihtur ja tema abi haaravad kuulipildujat
alusesabaat ja ratasteet (IgaUks omapoolselt kUl-
jelt), tdstavad ta tiles, asetavad vookile ja kin-
nitavad; padrunlkandjad asetavad veokile lindi-,
padrunite- ja lisaabindude kastid. PHrast kuuli-
pilduja asetamist veokile toimkond asub kohtadele,
nagu nHidatud joon.58.
82
178. j'uullpildujatoimkond kandeaadulatel vee-
tava materJalosaga aaub kohtadele, nagu n'didatud
Joon.59.
Joon.58.
Toimkonna rivlatua,
kui kuulipilduja on
kaarlkul.
Joon.59.
Toimkonna rl vietus,
kui kuulipilduja on
kandesadulal.
179. Kuulipilduja vSetakse veokilt maha ko-
mando Jfirgl: "Kuulipilduja - RATASTEIE" ("Pulemet-
NA KATKI").
Padrunikandjad vdtavad pealt preaendi; kuuli-
pildujaUlem vdtab optillso sihlku, alhtur ja tema
ahi vabaatavad kuulipilduja hoidkinnltuseat, haa-
ravad teda aluseaabast ning rataatest, nlhutavad
ta veoaluselt ja tdatavad maha; padrunikandjad v6-
tavad maha mM&ratul arvu lindikaate ning vee-,811-
ja ablnOude kaatid; kui on ette nMha lahingut,sila
- 83 -
kanderihmade abll
numbrid v6tavad seljast ranltsad ja asetavad veo-
klle; ajur vlib veokl mttttratud kohta ja pal gut ab
ta varjatult.
180. Kuullplldujatolmkonna rlvltumlne, kuull-
pllduja ratastel, stlnnib komando JHrgi: "Tolnkopd -
PAIGALE" ("Rastset - STANOVIS").
KuuUplldujaUlem asub nttoga rlvistumise suun-
da; toimkond kuulipildujaga asub komanddri taha,
nagu nttldatud Joon.60; ptlssld - "seljal"; slhtur
ja tema abl holavad kuulipildujat aluseaabast v61
end! kUljes.
181. Toimkond joondub ko-
mando Jttrgl "JOONDU" ("RAVKJAI31):
а) к б 1 к v б 1 t 1 e -
J a d, v.a. ajur (jezdovol) ja
kandesadulahobusemees (konovod)
talitavad $ 106 kohaselt;
b) a j u r hoiab ohje ka-
he kttega, poolkdverdades ktlU-
narnukkidest; ohjad peavad ole-
ma slrgu;
c)kandesadula-
hobuaemees komando JMr-
tttoga hobuse pea poole (seijaga
vttljapoole), haarab kahe kttega ratsmetest suurau-
dade juurea, kudjuures rat a mete kokkuOniaeldud ot-
sad rlpuvad vasakust kttest alia; pdbrab hobuse pea
rlnde suunda; komando jttrgl "Valvel" asub valvel-
aelsanguase hobusest vasakule, hobuse kaela kflrva-
Toon. 60.
T'nuliplldnjari-
vl kul kuuli-
plldu ja on ra-
tastel.
gl "Joondu" asub
84 -
le; haarab parema kaega ratsmetest hobuse 13ua
alt (esisdrm ratsmete vahel) jfi vabalt allalastud
vasaku kMega holab ratsmete otel.
Kuulipilduja liikumine
182. Kuulipilduja liikumine algab komando
JtLrgi (nUiteks): "Kuulipilduja. suund see Ja see,
samrnu (joostes, traavi) - KARS" /*Pulemet. naprav-
lenije tuda-to, Sagom (begom, rCaju) - KARS"/ v3i
"Kuulipilduja minu JBrgi. samrnu (joostes, traavi)
- MARS* /"Pulemet, ga mnoi. iagom (begom, rdsju)
- MARg"/.
AllUUri snxutmiseks antakse komando: "Traavi -
MAR§" ("R6sju - KARS") vdi "samrnu" ("Jagom").
Kdik taitekomandod ratsarivile antakse veni-
tatult.
183. Kuulipildujate liikumine veokitel sUnnib
samrnu, vfiikestel vahemaadel > traavi, kandesadula-
tega - ainult samrau.
tlhelt allUUrilt teisele Ule mlnna voolsalt,
olles endise allUUriga liikunud veel 3-5 m.
Liikumiaeks ratastel, eelkomando JMrgi "Sasmu"
alhtur Ja tena abi haaravad kuulipildujat alusesa-
baat ning komando JKrgi "Kars", alustavad liiku-
ndst.
Kuulipilduja llikumiseks ratastel: tSukesuu-
rendaja katta tupega; kdik mehhanismid kinnitada;
kimllpllduJa keha tOstemehhanismide abil tUiesti
- 88 -
alia lasta ning aluselauad tOmmata tagaselsu, et
tdukesuurenda ja el puutuks llikumlsel maha.
184. Veokll (kandesadulal) asuva kuulipildu-
ja lllkumlssuuna muutmino s’innib komando JMrgl :
"Parem (vasak) 61g ette - MAR3"/"Pravoe (levoe)
pietie vpered - MAR^*/ v31 "Minu JMrgl - МЛНЗ"
("Za mnol - MAllS"), kuni komandonl "Otse" veok
(sadul) teeb 4 meetrlllse raadlusega IcMMnsdldu
(kandeeadulaga kMMnkMigu) nMldatud suunda; raskel
pinnasei v3i liikudos traavl, kMMns31du raadluat
suurendatakse kuni 7 meotrlnl.
KKMnsOldu soorltamiseks palgal tuleb algusee
liikuda 2 m otsesuunas.
188. Kuulipilduja liikudes ratastel, suuna-
muutmlne (p33rded) tolmub kMMnkMlguga kaarel, mil-
ls raadius on 1я - 2 m.
186. Kuulipilduja peatumine stlnnib komando
JMrgl: "Kuulipilduja - SEIS" ("Pulemet - STOI").
Veokll llikumlsel ajur peatab
rakendi, olles enne seda veel JMtkaxmd liikumist:
sasmml kuni 4 in, traavl sSites aga 6-7 m.
Ratastel llikumlsel kuuli-
pildu jatoimkond teeb veel Uhe sammu, peatub, pa-
neb maha alusesaba Ja kandekastid.
137. Posltsloonl vahetamlseks antakse koman-
do (nMiteks): "KuulipilduJal liikuda kollase рДб-
sa Juurde - SDASI" ("Pulemetu peredvinutsJa к sel-
tomu kustu - VPERED"): kuulipilduja tUhJendatakse
(kui ta oil laetud), sihlk aleldatakse Jr: sihiku-*
- 86 -
sammaa lastakse alia; auruvoollk kruvltakse kttl-
jest ja aurutoru korgitakse; tCukesuurendajale
asetatakse tupe; mehhanlsmld lastakse 13punl alia
ja klnnletatakse; kuulipildujakeha nlhutatakae
alusekaartel tagasi kunl aluselaua pldurId pkttse-
vad alusekaarte eslmestesse aukudesse; lint aseta-
takse kaatl ja kastl kaas suletakse; kuullpllduja
pbbratakse (kuullpildurite lamades) aluseaabaga '
llikumlae suunda nlng selle jttrgl slhtur ja tema
abl haaravad alusesabast kinnl ja jooates Jdrgne-
vad komandOrile.
188. Koostvdetud kuullpllduja edasltolmetami-
века katel, antakse komando (nMlteks): "Kuulipil-
du jal asuda oja paremale kaldale. Kuullpllduja
keha eraldada: kuullpllduja - EDASI" ("Pulemetu
pereitl na pravdl bereg rutSja. Otdelit telo pu-
lemeta. pulemet - VPERED").
Slhtur ja tema abl, lamades, vdtavad maha
kilbi, eraldavad kuullpllduja keha alusest ja
vllvad kuullpllduja edaal (slhtur kannab kuuli-
pildu ja keha, sihturl abl - alust, kuulipilduja-
Ulem v61 vaatleja - kllpi).
189. Roonamine kuuliplldujat "kkruna" oma
eele lUkates sUnnib komando jBrgl "Roomates.kuu-
llpllduja кйгипа - EDASI"("Folzkom. pulemet
tatskol - VPERED").
Slhtur ja tema abl haaravad kuuliplldujat
aluseeebast ja kattes end kuulipildujakllblga,
lUkkavad kuuliplldujat edasl.
- 37 -
190. Roomamlne kuullplldujat veorlhnadega ve-
dades tolmub komando jttrgi "Roomates, kuullplldu-
ja veorlhmadel - EDASI" ("Folzkom. pulemet na
Ijamkah - VPERED").
Slhtur ja tema abl, lamades, pbdravad kuuli-
pilduja alusesabaga 11Ikumissuunda, panevad kUlge
kanderlhmad ja roomates edasillikudes, veavad kuu-
llplldujat jttrgi.
191. Vastase ootamata kallaletungl puhul an-
takse komando: "Vastane rlndelt (paremalt, vasa-
kult, tags nt), kuulipilduja - VfaTLUr.EXS" /"Pro-
tlvnik a fronts (sprava, aleva, a tdla), pulemet
- К В0Л1"/.
KuullpllduJatoimkond tdstab kuulipilduja veo-
kllt ja kiiresti seab end vdltlusvalmls.
Tuleavamiseks veokil kuullplldujast, antakse
komando: "Kuulipilduja, paremale (vasakule pare-
raale-Umber, vasakule-Umber), veokilt - VCITLUSEKS"
/"Pulemet, napravo (nalevo, napravo krugom, nale-
vo krugom) s povozki (s tatsanki) - К В0Л1*1/.
Ajur teinud pBOrde, peatab veoki ja toimkond
valmistub vdltluseks.
192. Vastase lennuvtte ootamata kallaletungl
puhul, kui Itthedal el ole varjet, ajur htlppab veo-
kilt maha ja hoiab hobust; kuulipilduja valmistub
lahinguks.
- 88 -
Kuulipilduja jagg
Joonrlvi
kui kuulipildu-
Jad on veokil.
193. Kuulipildujajao rivistumine ratastel,
veokitel ja kandesadulatel tolmub komando jSrgi
"Jagu. joonele - PaIGALE" ("Otdelenije, ▼ liniju
- STANOVTS").
Kuulipildujatoimkonnad asuvad kohtadele, na-
gu n'dldatud Joon.61,62,63 ja 84.
194. Jagu joondub komando
jttrgi "JOOWPG" ("RAYNJAJS”).
Komando jttrgi "Joondu" esi-
mene veok (kandesadul) nihkub
4 m kaugusele ette ja peatub,
teine veok (sadul), liikudes
ettepoole, v3tab vajaliku in-
torvalll (distantai) ja joon-
dub esimese veoki jSrgi; toim-
konnad joonduvad rinnetpldl
ja kuklasse.
Kui veoldte (kandesadula-
te) etteliikumine ei ole v31-
malik, siis joondumine tolmub
edeveoklte (sadulate) taanda-
mieega, kuid mltte robkem kui
3 m v3rra.
Kui jagu on vklja joondunnd, antakse konan'o:
vam* ("smirko").
Joon.62.
Kuullplldujajagu joonrl-
vls, kuulipildujad kaa-
rikutel.
I
CD
«
I
Joon,63,
Kuullplldujajagu joonrivis,
kuulipildujad kandeeadula-
tel.
Эп| '©Ф®
(Рк) (Рк) (рк) (рк)
.тсоп .64.
Kvulipildnja jagu joonrivls, ma-
ha v6 с tud matorjalosaga.
196. Kuulipildujajao liikumine, psaturnine ja
suunamuutmine aUnnib samal viisil ja samade koman-
dote jkrgi, kui kuullpildujatoimkonnaski, kuid ko-
mr.ndosdna "tolmkond" asendatakse sdnaga "jagu".
Jao Umberpddrdeks antakse komando: "Jagu, pa-
remale (vasakule) Umber - |Л'1.кЗ" /"Otdelenije.nap-
ravo (nalevo) krugom - i'.'.HS"/.
Selle komando JMrgi iga kuulipilduja isesels-
valt teeb poolrlngis (4 m raadiusega) kK&nsdidu
mSSratud suunas.
Jao suunamuutmisel kK4nkUiguga, kuulipilduja,
kelle jSrgi к И antakse, lligub 4-m raadiusega kaart
mddda; teine kuulipilduja, sKilitades intervalll,
soorltab kSHnsdidu kiirendatul sainmul.
Jao vKljajdudmisel nCutud suunda, antakse ko-
mando: "OTSE. JOONDin.'.INE PAKSM/iEE (vasakule)"
- 91
/"PRJAMO. RAVKEWIS NAPRAVO (nalevo)"/.
RMnnakrivi
196. Jao rivistumine r&nnakkolonni eUnnib
komando JMrgl "Jagu, rMnnakkolon.nl - PAIGALE"
"Otdelenije. v pohodnuju kolonnu - STAN0VI3").
Kuuliplldujad kaarlkutel v6i kandesadulatel
seiskuvad teinetelse kuklasse, 3 m distantall.
Jaokomanddr seiskub esimesest kuulipildujast
3 m kaugusele; vaatleja asub komandttri taha (kuk-
lasse) .
197. Jao rivistumiseks joonrivist rfinnakko-
lonnl (kuuliplldujad kaarlkutel v31 kandesadula-
tel), antakse komando: "Jagu. paremalt (vasakult)
kuulipildujate kaupa SAKMU - MARS" /"Otdelenije.
sprava (sleva) po pulemetno» SAGOM - TZARS"/.
Esimene kuulipilduja alustab liikumist, tel-
ne kuulipilduja asub esimese kuklasse.
RUnnakrivist joonrivlsse rivistumiseks antak-
se komando: "Jagu rlvine vasakule (paremale) SAMMU
- MARS" (llikumlsel: "mars", "traavl-mars") /"Ot-
deleni je, stroisja vlevo (vpravo) SAGOM - MAR§"
("mars", "гбзju-mars")/.
Algekuulipilduja nihkub 4 m kaugusele ette
ja реяtub; teine kuulipilduja, kui intervall ei
olnud mBMratud, nihkub esimese joonele 3 m inter-
vallile.
198. Rivis tervltamlne ja Ulemale raportee-
- 92
rlmlne stlnnib kokkukSlas laskurjao kohta maksvate
Juhlstega.
Lahkrlvl
199. Kuullplldujajao Uleminek rttnnakrivist
lahkrivisse stlnnib komando jttrgl "Jagu algekuu-
linilduja jttrgl. auund see ja see ese - RIVINE"
("Otdelenlje. po golovnomu pulemetu. na takol-to
predmet - 3TR0I3JA").
Suunaja kuullpllduja lligub nttidatud eseme
suunas, telne kuullpllduja aga vttljub traavll
(joostes) suunaja kuullpllduja joonele ja lligub
alls temast 23-30 m Intervallil.
Jao bargnemlsmomandlst alates kuullpllduja-
Ulemad korraldavad jaokomanddrl signaallde vaat-
lust.
200. Suunamuutmine lahkrivls stlnnib komando
jttrgl "Paremale (vasakule), auund see ja see ese,
esimese kuullpllduja jttrgl - MARS" /"Vpravo (vle-
vo), na takol-to predmet, po perv^mu pulemetu -
SuunajarUhm muudab suunda nttidatud esemele,
telne kuullpllduja aga, siillitades Intervalli,
lligub uues suunas.
201. Jao kogunemlne toimub koman-
do jttrgl "Jagu - У1ИЦ JLURTTE" ("Otdelenlje - KO
MNE").
Jagu koguneb joostes (traavl) jaokomanddrl
juurde.
- 93
FuulinlldujarUhm
202. RUhmas kuullpllduJad nummerdatakse esl-
mesest kunl neljandani; see nummerdus atlllub rUh-
ma kSlkldes rlvides.
Joonrivi
203. RUhma joonrivlks on
rtthm kuullplldujate joonel (vzvod v llnlju pule-
metov).
RUhma rlvlstumine "kuullplldujate joonel"
sUnnlb komando JUrgi "RUhm, Joonele - RIVINE"
("Vzvod. v llnlju - STROISJA”).
Rlvlstumine palgal: ealmene
kuulipilduja asub temale mMMratud kohale, telsed
kuullpildujad aga paiknevad numbrite jUrjekorras
temast vasakule, mHMratud Intervallldele.
Rlvlstumine liikumisel:
eslmene kuulipilduja jUtkab liikumist, telsed
kuullpildujad asuvad (joostes, traavi) esimese
joonele ning temast vasakule.
RUnnakrivl
204. RUhma rlvlstumine rttnnakkolonnl sUnnlb
komando jMrgl "RUhm, rUnnakkolonnl - PAIGAEE"
("Vzvod, v pohodnuju kolonnu - ST'JIOVIS") .
Veokid (kaarlkud, kandesadulad) seiskuvad
- 94
Ukstelse kuklasse, 3-meetrillstele dis t ant sldele j
rttbmakomandtlr asub 3 л kaugusele esimese jao (kuu-
lipildu ja ) ette•
205. RUhma rivistumlne joonrivist rttnnakri-
vlsse sUrmib komando jttrgl "RUhm, par emalt (vasa-
kult) rttnnakkolonnl SAMMU - MARS" /"Vzvod, spra-
va (sleva ) v pohodauju kolonnu SAGO К - MARS"/.
Esimene kuullpllduja (vanker, kaarik, kande-
sadul) a lust sb liikunist, kuna teised kuuliplldu-
jad asuvad temale kuklasse ja liiguvad edasi et-
tentthtud distantsldel.
Lahkrlvl
206. RBnnakrlvist lahkrlvlsse kuulipilduja-
rtUhm rivistub komando (slgnaall) jttrgl "RUhm, al-
gejao (algekuullpllduja) jttrgl. suund see ja see
ese - RIVINE" /"Vzvod, po golovnomu otdelenlju
(pulemetu) na takol-to predmet - STROISJA"/.
Suunajajagu (kuullpllduja) lligub nttidatud
eseme suunas, teised jaod aga sdidevad traavil
suunajajao joonele. Intervallid kuullplldujate
(veoklte) vahel on 25-30 m.
Hargnemlsmometndist alates jaoUlemad mttttravad
vaatlejald rUhmakomandttri komandote ja signaalide
vas tuvStmiseks.
2C7. Joonduralne, liikumine, suunamuutmlne,
peatuiniao, kogunemine, kuullplldujate mahavOtmlne
veokitelt j*» kandesadulatelt, kuulipildujate ese-
- 95 -
tamine veokltele ja kandesadulatele tolmub samas
korras ja samade komandote jargl, mis on ette nHh-
tud Jaolegi, kuld komandosdna "jagu" asendatakse
sOnaga "rUhm".
208. Rlvis tervitamins ja Ulemale raporteerl-
luine sUnnib kokkukOlas laskurrUhma kohta maksvate
juhistega.
Kuulipildujarood
Joonrivi
209. Roodu joonrivi koosneb Uhe-
le joonele asetatud rUhmade joonrividest (sostoit
iz "razvernutOh strojev vzvodov v odnu liniju"),
5 m intervallidega rUhmade vahel (Joon.65).
®do
Joon,65.
Kuulipildujarood Joonrivie.
Roodu rivistumine joonrivlsse palgal sUnnib
- 96 -
komando Jttrgi: "Rood, selle ja aelle rUhma Jttrgi,
joonele - RIVINE" ("Rota, po takomu-to vzvodu,
V llniJu - STROISJA").
Rttnnakrlvl
Jne.
®dd
Joon.66.
Kuullplldujarood
rttnnakkolonnis.
210. Roodu r tt n -
n а к r 1 v 1 kooaneb rUh-
made rttnnakkolonnldest (sos-
tall Iz pohodnOh kolonn vzvo-
dov).
Roodu rlvlatu-
mlne rttnnakko-
lonnls p a 1 g a 1 sUn-
nib komando jttrgi "Rood rttn-
nakkolonnl - PAIGAIE" ("Rota.
▼ pohodnuju kolonnu - STAMP-
VIS").
RUhmad selskuvad numb-
rite jUrjekorras Ukstelse
kuklasse, 5 m dlstantsldele.
Roodu rlvlstumine joon-
rivlst rttnnakkolonni sUnnlb
komando jttrgi (nttlteks)"Rood,
paremalt (vasakult) jagude
(kuullplldujate) kaupa teed
mttdda, S.-JiMU - M.\Rg" /"Rota.
aprava (aleva) po otdelenl-
jam (po pulemetno) vdol do-
- 97
rogl gAGOM - !!ARj>"/.
AlgerUhm alustab liikumist, teised rUhmad
aga asuvad oma komandbride komando jMrgl esimese
rUhma taha ja liiguvad edasi ettenHhtud distant-
sidele (Joon.66).
211, RSnnakkolonnist joonrivisse rood rlvls-
tub komando JMrgl "Rood, paremale (vasakule) riyl-
ne. S.uanJ - MARS” (llikumlsel: "i!ars"v6i"Traavl -
marB) /"Rota, vnravo (vlevo) stroisla. §AGOU-MARS"
("Mar2" "R6s ju-raars")/.
Algekuullpilduja (jagu) nihkub edasi 4 m vSr-
ra; tolsed kuuliplldujad (jaod), teinud poolpddr-
do, suvad algekuulipilduja (jao) joonele.
Llikumlsel algekuulipilduja jMtkab liikumist,
teised kuuliplldujad sdldavad traavl tema joonele.
Lahkrivi
212. Roodu lahkrividekson:
rood nurgana ette (rota uglom vpered-) ja rood nur-
gana taha (rota uglom nasad).
RUnnakrlvist lahkrivisse kuulipildujarood rl-
vis tub komando (slgnaali) jMrgl "Rood". selle ja
selle rUhma JMrgl, suund see ja see ese, nurgana
ette (taha) - RIVINE" /"Rota, po takomu-to vzvodu,
na takoi-to predmet, uglom vpered (nazad), -
STR0I3JA"/.
SuunajarUhm lligub nMidatud eseme suunas tei-
sed roodu allUksused aga paiknevad nil, nagu nMi-
- 98 -
datud joon.67 ja 68.
Ф
Joon.67.
Kuuliplldujarood nurgana ette.
Jeon.68,
Kuuliplldujarood nurgana taha.
99 -
Sollejuures Iga rUhm jHtkab liikumist rUn-
nak- v6i lahkrivls.
Hargnemismomendist ala tea rUiuaakomnnddrid
mtlSravad vaatlejaid roodukomanddrl signaalide
jaiglmlseks.
213. Joondumine, lilkuxnised, suunamuutmine,
pddrded,pentumlne, kogunemlne, kuullplldujate ma-
havStmine veokltelt ja kandesadulatelt, kuulipil-
dujate asetamine veokitele ja kandesadulatele,
Ulemate vastuvStt ja tervltamlne sUnniЪ samas kor-
ras ja samade komandote jUrgi, mis on ette n’dhtud
jaole, kuid komando sSna "jagu** asendatakse в Onaga
"rood".
SEIT3MES PEATUKK
L A S К U R P A T A L J 0 N
Joonrlvid
214. Fataljoni joonrlvid
on: pataljon voodukolonnide Joonel (v llnlju rot-
пбЪ kolonn) ja pataljon rUhmakolonnlde joonel
(v llnlju vgvodnCh kolonn).
Pataljon! rlvistah pataljoniUlem islklikult
v5i annab oma staabl kaudu кЧзи, milie8 mttttrab
rlvlstamlse eesm&rgi, koha, aja ja korra.
215. Roodukolonnlde joonele pataljon rivis-
tub j'Argmiselt: roodud rSnnakkolonnls, kolonnlpead
- 100
Uhel Joonel, 3 m Interval11del. Kul ei olnud eri-
korraldust, site roodud rivlstuvad numbrite JHrJe-
korras.
PetalJoni criallUksused rivietuvad petal Joni
vasakule tiivale (Joon.60).
Joon.69.
Pataljoni Joonelvi roodukolonnide Joonel.
216. RUhmakolonnide joonele rivistumlseks pa-
taljoni roodud asuvad rUhmakolonnidena Uhele Joo-
nele (nelja- v31 kolmekaupa); Intervallid roodude
vahel 1 m.
Pataljoni eriallUksused rUnnakkolonnldoa rl-
vistuvad pataljoni vasakule tiivale, kolonnlpead
- 101 -
roodude Joonel Ja 1 n intervallidel (Joon.70)
*3
О
W-Э
s
8
102
217. Petal Joni liikumine Ja suunaxnuutmlne
Joonrivie tolmub komandote ja reeglite jargl, mis
on ettentthtud roodule.
RMnnakrlvld
218. Pataljoni rSnnakrlvl
koosneb roodude Ja erirUhmade rMnnakrlvist. mis
rlvlstatud ttkstelse kuklasse 5 m distantsldel.
219. Joonrlvist r ” n n n к ko-
lonni pataljon rivistub komando jMr-
gl (nMlteks): "Pataljon. rMnnakkolonnl, teed mdd-
da. liikumlse JMrJekord: SlderUhm, kuullpllduja-
rood Jne. . saumu - MARS" ("Pataljon v pohbodnuju
kolonnu. po doroge, porjadok sledovanlja: vzvod
avjazl, pulemjetnaja rota ltd., sagom - E'-RS").
Relkomando JMrgl roodu- ja rUhmakomanddrid
tulevad rivlst vMlja ja jMMvad seis ma oma allUk-
auste ette: roodukomanddrid - 5 m ja rUhnakoman-
dOrid 3 m distant sidel.
TMltekomando jMrgl kolonnlpeas lllkuv allUk-
sus algab liikumist oma komanddrl komando JMrgl;
temale JMrgnevad 5 m dlstnntsldel teised pataljoni
allUksused.
220. RMnnakkolonnlst joon-
rivisse pataljon rivistub kMsu jMr-
gl # ollies mMMratakse: pataljoni rlvlstumise koht
ja rlnne, mllllse roodu JMrgl ja mllllsesse rivis-
se rlvinatakse. r.MMratud roodu komanddr rlvletab
- 103
ona roodu, kuna kdik teised roodud ja eri rUhmad
rivlstuvad toma jHrgi.
Pataljoni suunamuutmlne
rftnnakkolonnls toimub komandote ja
reeglite jHrgi, mis on ettenUhtud roodule.
221. Pataljoni Uleielnek rMnnakkolonnlst lahk-
rivisse toimub pataljoni komanddrl kHsu (signaa-
11) JMrgl, vastavalt olukorrale.
KAHEK3AS РЕЛТПКК
bASKURPOhK
222. Laskurpolgu joonri -
v i к s on: polk pataljonide joonel (polk v 11-
ni ju bataljonov). petaljonid roodukolonnide joo-
nel.
223. Folgu rivistumlseks polgukomandBr an-
nab kttsu, islklikult vdl oma staabl knudu, rallies
mMUrab:
a) rlvlstumlse eesmdrgi;
b) koha, aja ja rivistumlskorra;
c) riietusvoroi;
d) misaugust materjalosa allUksustel omada.
224. Pataljonide joonele polk rivistub: pare-
mal tllval - polgukool, rUhmakolonnide joonel;
petaljonid - roodu rtlnnakkolonnide joonel; patal-
jonidest vasakul - polgu erlallUksused. Interval-
lid allttksus te vahel 3 m.
1С4 -
Suurtttkivfie Ja ratsavKe allUkaused rivlatuvad
kHsltlodos vaatavate v’lellikide ri vim’ll rustlkkc.
Komndeeriv ja juhtlv koesseia, kea el kuulu
polgu rivialltlksuBte rlvi ja< tisae, j?i vie tub kooa
polgu juhatusega {71).
- 105 -
225. Polgu rivistumine Joonrivist rHnnakko-
lonni toimub komando JHrgi (n&ide): "Polk, pare-
malt rHnnakkolonni, teed mbCda (mMSratakse allUk-
suste liikumise kord) sammu - KARS" ("Tolk spra-
va v pohhodnu.lu kolonnu. po doroge, sagom - MARS").
Komando tMidetakse kokkukOlas § 219.
VuEKS.'.S PEATttKK
MATERJALOSATA ERIVAEIIIKI-
DE JA KCONDKOMANDOTE RIVIS-
T U 3 E D
226. ErivHellikide isikuline koosseis ilma
materJalosata Ja koondkomandod rivistatakse Jala-
rivis Uhte vBi kahte viirgu.
227. Suured koondkomandod eelnevalt Jaotatak-
se Jagudeks Ja rUhmadeksj Jaos - 12 inimeat, rUh-
mas - neli Jagu, roodus - kolm kuni neli rUhma.
Komandeeriv Ja Juhtiv koosseis, kes ei kuulu
rivijaotusee, rivistatakse Ja liigub paremal tii-
val.
228. Rivlstused, liikumised, suunamuutmised
Ja teised tegevused toimuvad komandote Ja reegli-
te JHrgi, mis on ettendhtud laskurallUksustele.
- 106 -
KULIKES PEATUKK
RIVISTUSED ERIJUHTPDEI
Rlvlparaadld
229. Paraadil osinevate vKgede juhtlmlseks
niUMratakse paraadl juhataja, kes Juba aegsnstl
teeb vHgedele vajalllmd korraldused.
230, Paraadlst osavStvate vilgede koosseisu
ja vormlriletuse laRiirr.b gsrnlsonlUlen.
231. Paraadile vliakse ainult rivlallUksused;
aUUksuste rldade arv Uhtlustatakse.
232. Komandeeriv ja juhtlv koosseis, kes el
v6ta paraadist osa aUUksuste koosselsus, vSldakse
koondada erllisteks kocndallUksusteks.
VMgede rlvlstumine paraadlks
233. Iga iseseisev paraadist osavSttev vtieosa
saadeb komanddrl jubatusel paraadl juhataja kdsu-
tuGse lllnureld selllse arvestusega, et neld oloks
roodust - 4, eskadronlst ja patarelst - 2, ja mo-
tomehhanlseerltud csadest - paraadl juhataja Iga-
kordse erlkorraiduse kohaselt.
Liinuril, kss tabletab vSeosa tllba, peab
tUMgl kttljee olc^.i 20 x 15 cm suurune, oma vtte-
lllgi lOkmete vBrvl 11puke.
107 -
234. VHed tulevad paraadiplatsile vastavalt
garnisoni kSLskklrjale ja rivistuvad seal liinu-
rltege 14111st a tud kohtadele, mille jttrele lllnu-
rid asuvad oma kohtadele, mis nolle vabaks J3e-
takse oma Uksuste teistes vilrgudes.
235. Faraadiks rlvistatakse v4ed j&rgmises
jllr jekorras: laskurosad, inseneri-tehnilised vtted
lima materjalosata, jalastatud ratsa- ja suurtUki-
vHgi, ratsa- ja suurtUkivSgi hoburlvls, notori-
seeritud osad ja mehhaniseerltud vked oma mate-
rlaalosaga.
236. VSeosad rlvistatakse pataljonide joonele,
ijr. pataljon - roodude joonel; petaljonide allUk-
sustel on mSSrustikullsed Intervallid ja distant-
aid; intervallid petaljonide vahel on 5 m.
Vdeoaakomandbr asub oma vfieosa paremal tiival,
tema taga - staabiUlem; komanddri kdrval vasakul
- vKeosa komissar; komlssarlet vasakul - orkestei'
kelle esimene viirg joondub parema tiiva roodu
telse vliruga. Orkestrist vasakul kahe sammu kau-
gusel Uhes vilrus asuvad: assistent nr.l, lippur
ja assistent nr«2, kes joonduvad parema tiiva roo-
du esimese vliru jSrgi. Paremtlibse pataljonlcoman-
ddr paikneb assistant nr.2-et kaks sannu vasemal.
KSlk teised komandBrid asuvad oma tavalistel koh-
tadel.
237. Paraadil eslnevate koondiste vanemad-
ja kdrgemad Ulemad asuvad rivls ja komandavad al-
lure id vKoosl (vkekoondlsl), kui nelst or. v^gerte
- 108 -
paгаadlle vNlja toodud pool vCl enam. Need koman-
ddrid paiknevad rivis oma vMekoondlste paremal
tllvel. Igr Ulema seljataga seisab tema abl ja
staablUBem} kdrval vasakul - komissar.
?36. VNeoaade komanddrid tulevad paraadile
Uhes oma v&eosadega.
Paraadi vastMvdt.V., paraadi 1uha-
taja ja otseste Ulemate vnstuvdtt
239. Kuni paraadi vastuvdtja llmumisenl vfted
paraadiplatsil tervitavad:
a) vtteosad - oma vBekoondiste komanddre;
b) kdik vUed - paraadi juhatajat ja garai-
sonittlmat.
Tervitamiseks antakse komando: "Valvel Pa-
rana le (vasakule, keskele) - УЛДТ" /"Smirao rav-
nenile na - PIWO" (nalevo, na seredlnu)/; or-
kestrld ei mHngl.
240. Paraadi vastuvdtja saabub paraadi pa-
remale tilvale. Kul ta on INhenexxud 120-150 m
kauguaele, paraadi juhataja komandab: w Paraad.
valvel. paremale (vasakule, keskele) - 7AaTw
/"Parad, sairno. ravnenijo na-PRAVO (nalevo, na
sex’edinu)”/.
Seda komandot kordavad kdik Uksiku v&eosa-
ja kdrgouad komanddrid.
Selle komando JNrgi:
r) vKed vdtavad valvel eeisangu ja pddravad
109 -
poa komandos tfihendatud suunda;
b) kogu komandeerlv ja juhtlv koosseis, alatos
rUhmakomandttrist, tSstavad kEe peakatte juurde;
o) orkestrid mMngivad "VastuvStumarssi";
d) paraadl juhi.taja esineb ettekrandega paraa-
dl vastuvStjale.
Kui paraadl vastuvStja on ratsa, sils vStab
paraadl juhataja ta vastu ka ratsa, vSttes mSSga
eelvSttesse ja lastes ta ettekande juures torvitus-
asendisse.
Paraadl juhataja ettekande ajal orkestrid kat-
kostavad rn&ngu. Peale ettekande paraadl juhataja an-
nab Ule paraadl vastuvStjale rlvltEhe paraadile
vfiljatoodud vEgede koosseisu kohta.
Kui paraadl vastuvStja alustab liikumist, JEt-
kab paremtilbse vEeosa orkester vastuvStumarsi mEn-
gu ja katkestab sella paraadl vastuvStja tervltus*
ja vEeosa vastuse ajaks.
241. Paraadl vastuvStja tervitusele vaeosad
vastavad: "Tervlst" ("Zdravstvulte"). Ja Snnltlus-
tele - "Eurraa".
242. Kui paraadl vastuvStja JSuab JErgneva vEe-
osa paremtilbse allUksusenl, sils eelmlse vEeosa
orkester ISpetab ja uus orkester alustab mEngu.
243. Kui paraadl vastuvStja on rongkEigu vEge-
de ees ISpetanud, komandub paraadl juhataja: "Pa-
raad - VABALT" ("Farad - VOLNO").
Kogu komandeeriv koosseis, alates rUhmakoman-
dSrlst vEljub rivlst ja paikneb oma aUUksuste rin-
- 110 -
de koskkoha ette: rtlhxnakomanddrld - 1,5 m, roodu-
komanddrid - 3 in, petaljonikomanddrid -6 m, vde-
osakomanddrid - 12 m, vMekoondiste komanddrid -
18 m. Ette vdlja tulnud komanddride kdrvale vasa-
kule paiknevad sdjavdekomissarid.
244. Vandetdotuse vdtmiseks paraadi juhataja
annab komando "Vandetdotuse votmiaeks, paraad -
VALVEL*1 ("Dl.ja prin.1ati.ia prisjagi. parad - SLUR-
NO") .
Vendetdotuat andvad vded kordavad pldulikult
ja valju hdttle^a vande teksti. PMrast vandetdotust
mHngib orkeater "Internatsionaali", kuna vMeosad
vastavad valjuati ja venitatult "llurraa".
GamisoniUlema erikorraldusel vdldakse salu-
t о er Ida suurtttkkideat.
Pdrast "Internataionaali" paraadi juhataja
komandab: "VABALT" ("VOLNO").
Flduliku moral toostamiskord
245. Pidulikul mars 11 «ibddumloeka paraadi
jubataja komandab: "Paraad, valvel! Pldullkule
marslie, nil mitme lllnuri distants, roodudo
(pata1jonide) kaupa joonduda paremale, parempool-
ne rood (pataljon) otse. teised parem - POOL.
dlsle - УбТТ, sacnau - L*AR§" /"Parad, smirno!
К torjSestvennomu marsu. na stolko-to lineindh
distantsil, po rotno (po pataljonno), ravnenije
nanravo, pervaja rota (pataljon) prjamo, ostal-
- Ill -
ndje napra-VO, na ple-TSO, sagom - KARS"/»
Гб1к vHeosakomanddrid kordavad seda koman-
dot, vdljaarvatud sOnad "Paraad - Valvel".
246. Komando JHrgi "Pldullkule marsile" vHe-
osade Ja vHekoondlste komanddrid, koos sOJavHeko-
missaridega, IHhevad algepatalJoni rlnde keskkoha
ette; nende taha 2 m kaugusele asuvad staablUle-
mad Ja staablUlanato taha 2 m kaugusele lippurid
asslstontidegaJ liinurld Jooksevad rivlst vrtlja
Ja paiknevad nolle varem kHttenHidatud kohtadele,
et nHldata pldulikul mars11 mddduvatele vHgede-
le nende liikumise suund; kdlgl vHeosade orkest-
rld lahkuvad oma v'deosa rivlst Ja asuvad paraadi
vastuvdtja vastu, mitte I'dhemale kul 8 ra plduli-
kul marsil mttdduvate vHgede vasakust tiivast.
247. Komando JHrgi "Slale - vdtt", v'deosad,
kes asuvad ratsarivis, vdtavad mddgad dlale.
24S. Komando JHrgi "Sammu - mars" koondatud
orkester mHngih marssi Ja kolonnlpeas asuv Uksus
alustab lilkumlst. Teised Uksused, pddrdunud pa-
remale, liiguvad esialgse rlvistuse esiosade
Joont raddda selle kohani, kus selsis parema tllva
vHeosa, pddrduvad vasakule Ja JHtkavad lilkumlst
eesminevate JHrele.
249. Pldulikul marsil mddduvad:
a) tlksused Jalarivls "roodude kaupa" (roodud
rUhmakolonnide Joonel) vdi "pataljonide kaupa"
(kaks roodu Uhel Joonel; Iga rood rUhmakolonnide
Joonel);
- 112 -
Ъ) suurtUkiv’igi - "pp.tareide kaupa";
c) ratsavdgl - "eskadronide kaupa” (eskad-
rdnid rUhmakolonnides);
d) moto-mehhaniseeritud v&ed - "r'dhmade kau-
pa".
T! H r j e. raraadi juhataja vSlb mUUrata
teistsuguse vHgede llikumiskorra.
250. Lilkumise tempo on jalarlvis vHeosade-
le - 120 samrnu mlnutis, suurtUki- ja ratsavMele -
traavi, tohnilistele vMgedele autodel ja trakto-
ritel ning moto-mehhaniseeritud vtteosadel 15 km
tunnis.
251. Pidulikul marsil mSSdumiseks dlstantsld
v'deliikide, vHeosade ja aUUksuste vahel mHUr-tM:-
se klndlaks paraadl juhataja poolt.
252. Komandeerlv koosseis ja sSjavUekomlssa-
rld (polltilised juhid) lilguvad pidulikul«marsil
oma vUeosade (aUUksuste) ees samadel distantsi-
dol, millistele nad asusld rivlst v41 Judes, leui
paraadl vastuvStja oil moSdunud viieosa rlndest.
253. Terarelvaga snluteerib alnult see koos-
seis, kes on rivi ees ratsa.
Jalarlvis rUhmakomandbr ja tenast kSrgem ko-
mandeerlv koosseis tSstab 8 m kaugusele (Uhe 111-
nuri vahe) paraadl vastuvStjast kUe peakatte juur-
de ja laseb kUe alia 5 m kaugusel peale mSSdumlst.
MSSduvate v&eosade vSltlejad pSSravad pead
joondumlssuunda eel hetkel, kui rooduUlem tSstab
kde peakatte Juurde, mSSdunud paraadl vastuvSt-
113
jast 5 m, pddratakse pea otse.
Laskurosade vdltlejad, kea on relvastatud
tUKgistatud pUssiga, vdtavad pUssld kHele oma roo-
du komanddri komando JHrgi "KUele-Vdtt", mis an-
takse 24 m enne paraadi vastuvdtja kohale jdudmlst,
ja pddravad pea tervituaeks; mdddunud paraadi vaa-
tuvdtjast 16 m, vdetakse pUssld jHlle dlale roodu-
komanddrlde komando JHrgi,
Jalarivis allUksused lliguvad oma parema tll-
vaga tlhedalt mddda liinureist, nelst eemaldumata,
kuld ka neid paigalt tdukamata. Parempoolne tiiva-
moes el pddra pead paraadi vastuvdtja poole.
254. Iseseisvate vHeosade ja vUekoondiste ko-
manddrld ja sdjavHekomlssarld, mdddunud paraadi
vastuvdtjast 5 m, langetavad kHe, IMhevad (sdlda-
vad) paremale ja paiknevad vanuse jHrjekorras 3 m
paraadi vastuvdtjast paremale ning JHHvad sinna
kuni nelle alluvate vHeosade (vHekoondiste) mdd-
dwaisenl •
255. Kul vilmane vHeosa on paraadi vastuvdt-
jast mdddunud, rivistub koondatud orkester Uhte
Uldkolonni (rood rUhmakolonnide joonel) ja mdddub
pldulikul marsil paraadi vastuvdtjast vanema .or-
kestrijuhl Juhtimisel, mHngides kHigul marssl.
Mdddunud 50 m paraadi vastuvdtjast, orkest-
rld jHtkavad lilkumlst orkestrlJuhtide juhtimisel
oma vHeoeadesse.
- 114
Lipa yttljatoomine
266. Lipu vastuvCtmiseks selle hoiupaigast
mft&ratakse rUhm Jala- v6i ratsarivia (vastavalt
vHeliigile).
RUhma juures peavad oletaa: polgu staabiUlema
abi, lippur Ja kaks assistenti.
257. RUhm ISheb lipu hoiupaiga juurde r&rmak-
kolonnis JBrgmlselt: rUhma ееa - staabiUlemaabi,
1,5 m tema taga rUhmakomandSr, viimase taga (kuk-
las) 5 m kaugusel - lippur Ja lippuri k6rvul kum-
malgi pool, assistendid, kelledele rUhm jttrgneb
1,5 m kaugusel.
268. Tulnud lipu hoiupaiga juurde, rivista-
takse rUhm rinde keskkohaga sisaekUigu vastu;
staabiUlemaabi Uhea lippurlga IMhevad lipu jttrele.
259. Lipu nShtavale llnudes komandab rUhmako-
mandttr: "Lipule - VALVEL" ("Pod znamja - SMIRNO").
StaabiUlemaabi; hoidea ktttt peakatte juures,
viib lippuri oma kohale assistentide vahele, mil-
le jfirele rUhm IBheb endises korras kohale, kus
tema vUeosa rivistatud.
260. RUhma JOudmisel 25 - 30 m kaugusele oma
vMeosast viimase komandbr komandab: "Lipule -
VALVEL" ("Pod znamja - 3MIRN0").
Selle komando JUrgi orkester mMngib "Vastu-
vetumarssi" ja vQitlejad asuvad "valvel" seisan-
gU*a«. RUhmakomandbr peatab rUhma ja lippur Uhes
Aaalstentidega, staabiUlemaabi juhtimisel, viib
- 115 -
lipu Itthemat teed mdttda kindin ks mttttratud kohale
rivisse. Kui lipp on kohal, ISpetab orkester miin-
gu Ja lipu saaterUhma komanddr viib rUhma vtteosa
rivisse.
Lipu ttraviimine
261. Lipu ttraviimiseks mttttratakse samuti
rUhm, kes vttljakutse J Sr ele rlvistub 15 m kaugu-
sele lipu vastas.
Vtteosakomanddri komando Jttrgi "Lipule - VAL-
VEL"("Pod znamja - SMIRNO") orkester mttngib "Vas-
tuvOtumarssi", staabiUlomaabi annab lippurile Ja
assistentidele komando: "Minu .1 Srele. samrnu - MARS"
("Za mnoi. sagom - LIARS") Ja Ittheb lipu Uravilmi-
seks mSilratud rUhma Juurde.
Vtteosakomandttri milrguande Jttrgi Idpetab or-
kester mttngu Ja rUhm saadab lipu hoiupaika; kui
rUhm on eemaldunud vtteosast 25-30 m, vtteosakoman-
dbr komandab: "VABALT" ("VOLNO").
262. J6udes lipu hoiupaiga Juurde, rUhmako-
mandbr peatab rUhma rindega vastu sissekttiku Ja
komandab: "Lipule - VALVEL" ("Pod znamja - SMIRNO*).
Selle komando Jttrgi staabiUlemaabi, annud
lippurile komando "Minu Jttrele samrnu - mars", viib
lipu hoiupaika. Kui lipp on hoiule antud, rUhma-
komandbr viib ttra rUhma.
116
Auvahtkonnad vastuvOtuks
263. Auvahtkonna koosseis mttUratakae igal Uk-
sikul jvhul garnisoniUlema ktlskkir jaga. Auvahtkoxv-
da mttttratakse Uksused alatea rUhmast kuni kOiki*
deet vtteliikldest koosneva llltUksuaenl, lipu ja
orkestriga.
264. Auvahtkonna riietuavorm peab vast ала
vahiteenis tuse vormlle, lima padrunite ja gaaai-
kaitae torbl kuteta.
265. VaatuvCtu kohal auvahtkond rivistatakse;
rood - joonrivlna, patal jon - roodude joonena;
roodud rUhmakolonnide joonena; lipp Uhes asslston-
tidega - 2 sammu paremast til vast; orkester ’-11-
pust 4 sammi paremal, joondudps oma esimese vliru-
ga paremtiibse rUhma teise viiru jttrgl.
266. VastuvOetava isiku Itthenomisel (vttlja-
tulekul) auvahtkonna Ulem annab komando: "Valvel.
paremale (vasakule, keskele) - VAAT" /"Smlrno,
ravneni.le na - PRAVO" (nalevo, na seredinu) /.
Selle komando jttrgl oricester mttnglb "vastu-
vfltumarssi" ("Internatsionaali") ja auvahtkonna
Ulem esineb vastuvSetavale isikule raportiga (ntti-
de): "Auvahtkonna Ulem, 16,Kominterni nimelise
laskurpolgu esimese roodu komandttr. vanemleitnant
Andrejev. Vahtkond, koosseisus 150 meest, on ri-
vistatud Tele vastuvOtuks." ("Nataalnik pot3et~
nogo karaula, komandir pervoi rots 16.strelkcvogo
- 117 -
imenl Komlterna polka» starSi leitenant Andreyev.
Pot3etn6i karaul v sostave 150 tselovek dlja
vstretsi vas postrolon").
Sollejttrele, tehee sannnu kSrvale, vahtkonna-
Ulem laseb vastuvSetava islku mbCda ja saadab te-
da, liikudes tema taga-k6rval, vdijaspoolsel kUl-
jel.
267. Kui vastuvOetav talk on mdddunud auvaht-
konna rindest, mbttdub auvahtkond vastuvCetavast
iaikuat pidulikul marsil.
MtSddamarssimisel auvahtkonna Ulem, mdddunud
vastuvCetavast isikust 5 m, kddndub paremale ja
palkneb vastuvOetavast 2 m paremale ning JMdb te-
ma juurde kuni auvahtkonna mdbdumisenl, mille jtt-
rele, palunud selleke luba, Uhineh vahtkonnaga.
Auvahtkond matusel
260. S3javdelisteks auavaldusteks T331ie-Ta-
lurahva ’Чшаагтее sdjavdelaste ja teiste isikute
matustel, mddratakse auvahtkond garnisoniUlema
korraldusel.
269. Vormiriietus - nagu vahitееnistuses,li-
ma gaasikaltse torbikuta, vOitlejatel on kaasas
kola paukpadrunit iga pUssi jacks (Uhes roodus).
270. Auvahtkond, jCudnud m'rtdratud kohale, ri-
vistub joonrlvisse v3i rdnnakkolonni, nil, et vdl-
jatoodavat puus"rl-.l oleks vCimalik kanda plki vfi-
gede rinnet (rttnnakkolonn pbbrata tiiva auunda).
- 118
Mitme v'deliigi oaavdtu puhul, rivistatakse
puusHrgi vSljatooraise koha lilhemale laskur- ja
jalastatud osad ja nende jdrele ratsa- Ja suur-
tUklvMgi.
271. Komandoid vanemate Uleraate vastuvStuks
matusele tulnud vSgede Ulein el anna.
272. Puusttrgl vKljatoomisel antakse komando:
"VALVEL" ("SMIRKO") orkester oNngib leinamarssi.
273. Kui puus&rk on mdddunud auvahtkorma rin-
dest alustab vahtkond liikumist puusUrgi jttrele.
Matuserongi liikumis jttr jestus :
a) aumKrgid, aurelvad ja pMrjad;
b) puuettrk;
c) isikud, kes saadavad kadunut jalgsi;
d) auvahtkond, orkestrlga tema ees.
274. Matusepaigal rivistatakse auvahtkond
rindega haua poole. Puusttrgi haudalaskmisel an-
takse komando "VALVEL" ("SMIRNO") ja laskurall-
Uksus (mitte suurem, kui rood) laseb kolm kogu-
pauku paukpadrunitega; kui auvahtkonna koossei-
aua on suurttlkivNge, siis laseb kolm kogupauku
vilmane.
Kogupaugud pUssidest lastakse kalmistul,
suurtUkkidest - ohutul kohal vKljapool kalmistut.
- 119
Lisa 1
Slgnaallde ja leppemgrkide tabel
Jrk. nr. S 1 g n a a 1 Slgnaalide edasl- andmise vCtete kir- jeldus
1. THhelepanu (Vnlmanie) TSsta tlks kfisl ptlst- loodls tiles pea кбг- gusele
2. Ntten. kuulen (Vlzu. 7IslA)~ ' ’ lvastusignaal) T6sta mSlenad kSed ptlstloodls tiles pea kdrgusele ja lange- tada alia
3. Korda (Povtori) (el saanud aru) Vttlja alrutada nd- lemad kSed pea кбг- gusele ja vlbutada nendega rlstamisi ndo ees
4. Mlxm juurde (Ко ипе) (kogunemlne) TSsta kdsl tiles, keerutada pea kohal ja langetada energl- liselt alia
5. H ar я n e (Razvernls) (alltlksuse hargnemlne) Korduvalt laotada mSleraald kksl ktll- gedele
6. Seis (Stol) (pika11) TSsta tlks k4sl tiles ja langetada klires- tl alia (korratakse Irani tattmlsenl)
- 120 -
7.
Jtttka liikumist
(ProdolSai dvizenle)
(edasi, uues suunas)
TCsta Uks kUsi
pea k6rgusele,tei-
se kHega teha rlda
energiliai vibutu-
sl ja slrutada kfi-
ai vUlja uvea suu-
naa
1Л Н г к u a. KSiki signaale v6ib anda ka
lipukeatega, labidaga jm.
- 121
Lisa 2.
VSlTLEJA RflNNAKRAKMED
Rakmete sobltlemlse Ла kokkupanemlse kord
1. Enne rakmete sobltlemlst ja kokkupanemist
kontrollitakse komplekti kuuluvate kSikide eseme-
te alal- ja korrasolekut.
Parandust vdl puhaatamist vajavad esemed kor-
rastatakse.
Kui vdltleja lee esemete tarvllikke parandusl
teha el saa vQl komplektlst puuduvad mSned esemed,
tuleb sellest ette kanda komanddrlle.
2. Rakmete sobltlemlseks teha klndlaks 61a-
rihmade tagaosa plkkus ja vastavalt kasvule klnd-
laks m&Mrata mlssugusest aasast tuleb 1ЙЫ plsta
vdQrlhm. Clarlhmad tuleb sobltada nil, et nende
Uhenduskoht tuloks kesk selga, abaluude vahellsse
Sdnsusse. Olarlhmade eslotsade plkkust reguleerl-
da pannalde nlhntamisega.
3. Ptlrast dlarihmade sobltlemlst pal gut a da
enda ette kdlk vddrlhmal kantavad esemed, kuld ta-
gavarad ja abindud panna vastavatesse kandekottl-
desse ja tohludesse.
4. Rakmete kokkupanekut toostada jMrgmlses
jttr jekorms:
a) vddrlhm panna maha slsekUljega Ulespoole,
pandlaga paremale;
- 122 -
b) jarJekorras panna vdbrihma kUlge: vasema
padrunltasku Uks aas; Slarihmade vasak eesmine
ots; vasaku padrunltasku teine aas; tUSgitupe aas;
kttsigranaatide kandekoti mdlemad aasad; Olarihma-
de tagumlse otsa aas, vastavalt sobitlusele vdit-
leja kasvuga (alumlne, keskmine vdi Ulemlne aas);
veepudeli kotl aas; labida (kirve) tohlu mSlemad
aasad; parempoolse padrunitaaku Uks aas; Clarlh-
made parempoolne eesmine ots; parempoolse padru-
nitasku teine aas.
Kolme padrunltasku kandmisel, pUrast Clarlh-
made parempoolse eesotsa kUlgepanemist, tuleb
vdbrihma kUlge panna tagavara-padrunitasku Uks
aas; teine aas pannakse pSrast parempoolse padru-
nltasku teist aasa; tagavara-padrunitask paikneb
parempoolse padrunltasku all.
K6ik esemed pannakse vddrlhma kUlge slsekUl-
jega (vastu keha kSiva) Ulespools.
5. Ranitsa ladestamine teostub JMrgmises j&r-
jekorras:
a) panna ranlts maha tagumisele, vastu selga
kSlvale kUljele, lakaga vUljapoole;
b) tdmmata palltu rlhmad Iffbi ranitsa vasemal
kUljel asuva Ulemise aasa ja pealmisel kUljel ole>
va rdnga, pannaldega enda poole; tdmmata katlakese
rlhmad 1ЧГЫ ranitsa lakal asuvate aasade, pannal-
dega vMljapoole;
c) panna ranitsa sisemusse:
esimene (alumine) lade: paar pesu -
123 -
ranitsa p3hja, tagavara (puhas) katerBtik - pesu
peale, vastu ranitsa alumlat kUlge; paar JalarBt-
te - pesu peale, vastu ranitaa pealmlst kUlge;
t e 1 n e (peaImine) lade: telk-mantli
puust ja rauast klnnltuspulgad - tlhedalt vaatu
ranitaa alumlat kUlge; puutumata-toldutagavara
kotike - pesu ja kKterStlku peale pikuti, tihe-
dalt vaatu ranitaa alumlat Idllge; kotike tualett-
esemetega, mis on mShitud tarvltusel olevasse кй-
terStti, - pesu peale, tlhedalt vaatu ranitaa pa-
reinpoolset kUlge ja puutumata-toidutagavara kotl-
kest; kruus, mllie slsse on pandud kotikesed tee,
suhkru ja soolaga - pesu peale, pShjaga tlhedalt
vaatu puutumata-toidutagavara коtikest, kMepide-
mega paremale; kotike pUssl puhastamlse abinCu-
dega - ranitaa parempoolaeese Ulemisse nurka; ko-
tike remonttagavaradega ranitaa vasakpoolsesse
Ulemlsse nurka, kruusi alia; luslkas - pikuti ra-
ni tsat, toldualnete kotlkese ja katerMtiku vahele.
Marge. VUhemad, mittetabelilised esemed
- paber, Umbrikud, taskuraamat jm, paxmakco
ranitsasse nagu soodsam, lima et rlkutaks
tabellllste asjade palgutamise korda.
6. Ladestatud гanita, tdmmata kokku sisemlste
kinnltusrlhmadega, enne pikuti ja sils kahe pdik-
rihmaga (klappldega).
7. Telk-mantli kokkukeeratud pooltoed ja tel-
gl nQBr siduda ndUriotsadoga ranitsa laka alia
aasadesse.
- 124
8. Telk-man til rail asetada ranitsa siseklap-
pide peale, tihedalt vaetu pooltugesid.
9. Ranitsa lakk sulgeda ja kinnitada.
10. Lisandada paliturall ranitsale jdrgralselt:
a) asetada paliturall voldiga allapoole ja
ISikekohaga ranitsa Ulemise otsa keskele;
b) paenutada paliturall Uhtlaselt Umber ra-
nitsa Ulemiste nurkade, rail! nurgad tasandada;
c) paliturulli alumist nahkrlhraade rihmake-
aed tCmmata Ittbi ranitsa kUljeaasade ja kinni ndii-
pida;
d) kinnitada paliturall ranitsa vasaku kUlje
pallturihmaga.
Kinnitatud paliturulli otsad ei tohi ulatuda
Ule ranitsa alumise BUre. Paliturulli rihmade lah-
tised otsad tuleb tagasi pista rihma aasadesse.
11. Lisandada ranitsa lakale tohlus olev kat-
lake, pdhjaga vasakule; katlakese rihmade otsad,
mis klnnitatakse pannaldega, tOmmata enne lttbi
katlakese tohlu aasade.
12. Saasikaitsesukkade rail asetada katlakese
peale, tihedalt vaetu paliturulli, siduda Ulemise
pallturihmaga palitu ja kaltsesukkade mill ranitsa
Ulemlsele kUljele.
13. Teha lahtl teraskilvri lOuarihm ja kinni-
tada tema abil teraskliver katlakese peale nil, et
kiiver kataks katlakest.
Kiivri kixmitamine ranitsale sUnnlb ainult Uk-
зизе konnndBrl k&sul.
- 125
Rgnnakrakmete selnapanemlne. mahavOt-
mine ja knndmine
14. Eoolikalt kohendada riietust: siluda vol-
did ibupesult ja pluusllt, erlti Olgadel; kinnl
panna kCik nddbid ja haagld; kohendada palltu ta-
gumised voldid ja krae.
15. Pluusi vasakusse tasku panna indlviduaal-
sanitaarpakett ja vSitleja medaljon.
16. Panna selga sobltletud ja korrastatud rak-
med nil, et:
a) vBttrihm oleks tlhedalt Umber keha, vddvih-
ma panna1 oleks tMpselt keha keskel; vddrihma vaba
ots oleks tCmmatud ISbi kinnise v55rlhma-aasa ja
vasakpoolse padrunltasku kandeaasade;
b) ranitsa Slarihmade eslotsad oleksid pingul
ja rihmade tagumlne ots asuks tbpselt selja keskel;
c) padrunitaskud aauksid ees mSlemal pool
vddrihma pannaIt kahe sSrme laiuse vahedega pand-
last; tagavara-padrunitask - paremal, parempoolse
padrunltasku all;
d) k'dslgranaatide kandekott - vasakul kUljel,
vasaku padrunltasku ja tK'dgltupe taga;
e) voepudel - paremal kUljel labida (kirve)
taga;
f) labidas (kirves) - paremal tuharal.
P&rast rakmete selgapanomist kohendada voldid
pluusil (palitul) ja, kui tarvis, plngutada ranit-
sa Slarihmu.
126 -
17. Riputada gaasikaitsetorbik (Uhes temasse
asetatud gaasikaltsemantliga) kandepaelaga Ule pa-
rema 61a, ranitsa 61arlhmade Ull s'dttraselt, et
torblk jttdks rippuma vasakul killjel, kdsigranaati-
de kandekoti taga ja kandekotl Ulemise SUrega v66-
rlhma Ulemise ОДге kCrgusel, lakaga vdljapoole.
18. Panna ladestatud ranits selga jUrgmiselt:
a) kinnitada vasakpoolne kUlgrihm (otkosnSi
remen) ranitsa alumise kUlje konksu;
b) ristiskdtega vdtta kinni dlarihmadest ja
jHrsu tdukega visata ranits seljale, Uheaegselt
pistes kUUnarnukist kCverdatud vasaku ktte 61a- ja
kUlgrihma silmusesse;
c) parema kttega kinnitada parempoolne kUlg-
rihm ranitsa alumise kUlje konksu, vasaku kMega
Uhtlasi toetades ranitsat alt;
d) kohendada pluusi (palltu) varrukad ja
voldid;
e) kinnitada vbbrihma kUlge ranitsa vdbkonks,
poetades teda rihma alt ISbi;
f) kinnitada parema dlarihma esiots pannal-
konksuga parempoolse padrunitasku poolr5nga kUlge;
g) kinnitada vasaku dlarihma esiots pannal-
konksuga vasempoolse padrunitasku poolrdnga kUlge,
poetades teda gaasikaitsetorbiku kandepaela alt
1ИЫ.
Fttrast ranitsa selgapanemist kontrollida 61a-
ja kUlgrihmade sobivuse Slgsust.
diet! sobitletud ranits peab asetsema seijal
127 -
Uhtlaselt, Uleraise fiUrega vSitleja Slgade kSrgu-
ael, tagasi vajumata ja liikumisel lokswnata.
M й г к m e d. 1. Ranitaa kandmisel Uhe pad-
runitaskuga vSi lima padrunitaskuteta, ra-
nitaa Slarihmade esiotsade pannalkonksud
kinnltatakse vSSrihma alumise ййге kUlge,
века Slarihrau vaatavalt pikendades.
2. Ranitsa kandmisel Uhes paliturulli-
ga aaetatakae ranits sS&raselt, et pallVa-
ralli Ulemine ййг oleks pluusi krae kSrgu-
sel.
19, Rakmed vSetakse maha vastupidises JHrje-
korras
20• RSnnakutel vUikeste peatuste ajal luba-
takae lahti haakida Slarihmade esiotsade pannal-
konkse ja lOdvendada vddrlhma.
Olenevalt olvkorrast, Uksuse komanddri кйзи1,
lubatakae ftra vStta teraskiiver (panna pMhe pilot-
ka) ja ranita.
Suurtel peatustel ja Sdpuhkusel ranits ja
rakmed vdetakse maha.
128 -
Lisa 3
R e e g 1 1 d
vditleja riietuse ,1a jalatsite sobitlemlscks
1. Pluus, pUkald ja palltu sobltletakse Iga-
le vSitlejale indlvlduaalselt tema kasvu ja keha
suuruse (mdddete) kohaselt.
2. Pluusi, pUkete ja palltu ndtibid ning haa-
gld peavad olema alatl kinnl.
Palltu kandmlsel 61gadel("vnakldku’*) palitu-
рббп peab olema vabastatud vasakult nddbilt, volt
lahtl ja kraeauk kinnl.
3. Komanddrl korraldusel rUnnakul ja Oppustel
v6ib palituh61mad dies tdsta ja kinnltada haaklde-
ga vObrlhma kUlge ning kraehaagid lahti teha.
4. Suvindlts ja talikliver asetatukse pUhe ot-
se lima kallakuta nil, et tShe keskkoht asetseks
пйо keskjoonel,’ silmade vahe kohal; mUtslUkr peab
olema eest Ules tdstetud ja tagant alia vajutatud.
5. Pilotka asetatakso pUhe vHikose kallakuga
paremale, kOrvale IHhemale, kuld nil, et t'dhe
keskkoht paiguneks nUo keskjoonel (silmade vahe)
kohal.
M M r g e. Terasklivri kandmlsel pilotka pal-
gutatakse tasku.
6. Kiivrlt ja talimUtsl vdlb kanda kokkupan-
dud vdi allapOdratud kujul; esimesel juhul kllvrl
(mUtsl) kuklakate peab olema nddbltud Ulemistele
- 129 -
ja telael juhul - alumlatele n66pldele.
7• Teraakllver aaetatakse pHhe otae, lima
kallakuta nil, et tBhe keskkoht aaetaeks n&o keak-
joonel; 16uarlhm peab olema plngul; talvel teraa-
kllvrl alia aaetatakse kujutud nllts.
8. Pluus ja palitu peavad olema vddrlhmaga
alatl tihedalt t6mmatud Umber keha; pluvial voldid
ja palitu tagumlne volt peab olema hoollkalt si-
lutud; palitu vdBtamisel, vbdrlhm peab lasuma ta-
ga pSdnanbdplde peal, рббпа all. VdOrlhma esicsa
peab olema tagaoaast veidi madalamal; pannal aaet-
seb tMpselt keha keskel, kuna rihma vaba ots on
juhitud ISbi ddside vasakule.
9. SUSrsaapad (poolsaapad) aobltletakse hoo-
llkalt jalapdia plkkuse ja jala suuruse jttrgi.
Jalatslte saamlsel tuleb neld sobltleda kahe
paarl (suvl- ja tall-) Jalarttttldega.
10. diet! sobltletud jalatsld:
a) el tohl plglstada ega taklstada jala 111-
kuciiat;
b) auur varvas el tohl toetuda vastu saapa-
nina, saapanlna ja varba vahel peab olema vHike,
vMljaspoolt kergelt kombatatav vahe;
c) saapapealse nahk el tohl jalga pblaselja
kohalt tihedalt Umber haarata, void adrmedega kat-
sumisel peab vdimaldama vSljaspoolt pealsenaha
vHhest tSusu;
d) kSlmisel JalapBld el tohl aaapa (poolsaa-
pa) sees h65rufln, erltl tagumlses, s.o. kanna osas;
130 -
e) poolsaapad peavad vSlmaldama tihedat,kuid
mltie pinguid nbbrimist; uutel saabastel jHtta
kuni nende sissekandmiseni Ulemised nbOrlsilmad
nbbrimata.
11. Suvisel ajal, jslatsite kandmisel Uhe
paarl jalarSttidega, peab saapa (poolsaapa) sls-
se asetama higitald.
12. Jalatsid (saarsaapad ja poolsaapad) pea-
vad olema alati korras ja puhtad.
13. Jalgade mMhkimisel jalarKttldesse tuleb
hoiduda voltide ja kUhmude tekkimisest.
14. ZUlmal aastaajal tuleb jalad mJihkida aja-
lehepaberisse, vOida jalapbiad puhta mageda зеа-
vdl hanerasvaga; paigutada jalatsitesse vilttal-
lad; jalg ei tohl olla jalatsi sees kokkupiglsta-
tud. Suuskadel liikumisel tuleb saapaninale ase-
tada kalevist tohl.
Parema jala mahkimine. Jalardtt laotatakse
mingisugusele tasasele puhtale pinnale vdi, m'dh-
kimisel jalga Shus hoides, kohendatakse siledaks
ja pingutatakse kttte vnhel.
Гагеша jala mdhkimisel jalapbid paigutatakso
jalar?iti plnnale 20 cm kaugusele selle paremast
servant nil, et varbaotsad oleksid vHhe tagapool
jalartttl eelservaat (joon.72, tehe 1).
Parema k?tega haaratakse jalarMti lUhlkese ot-
sa eesnurk ja, tasandudes volte, mMhitakse rttti
otsaga pbia selga pealt; rrurk Ise pistetakse tal-
la .alia seestj-o^lt jn hoitakse sell os asendis r’tti
- 131
Toon. 72,
F-roiaa Jala nHhkixnlne.
- 132 -
Joon»73.
Vasaku jala пйын пн .
133 -
vaba pikeaa otsa abll, mlda plngutatakse telse
kSega (Joon.72, tehe 2).
Moolikalt kCrvaldades kCik voldid pdiaselja
tSusult ja ka pttiatallalt (milleks plngutatakse
JalarHti serva karma tagant), mMhltakse (vaheta-
des seejuures kttsl) rStl plkeaa otsa tBispddrde-
ga pdiaselg, tald ja kand (joon.72, tehe 3).
Rtttlku vaba ots, peaxaiselt selle eslserv,
plngutatakse plki stt&rt tiles (joon.72, tehe 4),
sellejHrele mMhitakse r&tl tagumise poolega jala-
sUkre alumlne osa, kattes rttti eslserva; pdlakand
haaratakse seejuuros tlhedalt tagant ja seespoolt
rati voldiga jalasMSre seesmlselt killjelt (joon.
72, tehe 5).
Vasaku jala mHhkiaine. Vasaku jala mMhkimlst
toimetatakse analoogillselt parema jalaga, kuld
vahetades vastavalt kttsi ja jalarMti otsl.
- 134
Lisa 4
Kuullplldujapargl teenlstus
1. Kuullplldujate ja hobuserlistade
palftutuskuuliplldujapargis
Kuullpildujad vankrltel (kaarikutel) paigu-
tatakae pargls varjatult rauasuudmega v&ljapoole
Ping tllsllga (aisadega) taguse suunas. Interval»
Ud vankrlte vahel on 2 - 3 m. Vankrlte rataste
alia palgutatakse puust klotsid nil» et ratta reh-
vld el puutuks maha. Tllslite alia, kui el ole
| standart-tlisleid, palgutatakse toed k&ep&rasest
materjallst.
Tugevate kUlmade ajal lastalse vedelik kuull-
। pildujate jahutusUmbrlkust vttlja ndudesse ning
holtakse ruumls. Suvisel ajal, kuullplldujate pi-
keman jallsel holdmisel pargis, lastakse vesi Jahu-
tustlmbrlkutest vKlja.
Hobuserllstad: ohjad ja valjad palgutatakse
ajuri Istmele; rancid koos lentside ja trengide-
ga aaetatakse harglna ajuri Istme jalaalusele,
eslktiljega tllsll poole; lentsid sabaaluserihmaga
ja trengid rlstati palgutatakse rangide katustele,
I.'ater jalosa ja hobuserllstad kaetakse presendlga.
"uiva ilxnaga peab hobuserilstu kulvatama, mllleks
rangld asetada padjaga Ulespoole.
- 135
2. Vankrlte rakendamine
Vankrlte rakendamiseks antakse komando: "ЗА-
KE KPA* ("ZAPRJAGAI").
Ajur toob hobused vankri juurde, padrunlkand-
jad riistustavad neid: panevad hobustele valjad
ja rangld Uhes lentside ja trengldega, seejttrgl
juhlvad hobused vankri tlisli juurde, klnnltavad
trengld kolklde kUlge ja pistnud oh jade otsad
ranglde vastavatesse rdngastesse, ulatuvad ohjad
ajurile. Ajur jttlgib hobuste rilstustamise korra-
pttrasust nlng kinnitab anskopld ja ohjad. Raken-
damise ISpetamlse jttrgl ajur selskub oma hobuste
ette, nttoga nende peade poole, puudutades vasaku
puusaga tlisli otsa, ja mdlema kttega holab hobu-
se id seesmistest ohjaharudest, suullste Itthedalt.
Kuulipildujameeskonnad seiskuvad oma kohtadele.
rttrast rakendamlst ja materjalosa kontrolllmlst
jnokomanddrl poolt, antakse komando: "Ajurld -
ISTU" ("EzdovCje - SADIS"). Ajur Ittheneb vankrl-
le vasakult poolt, asub vasaku jalaga jalalauale,
haarab vasaku kttega Ulevalt mOlemad ohjad ja pa-
resis kttega - vankri ktterauast nlng istunud vank-
rile oma kohale, vStab ohjad mOlemasse ktttte.
Ohje plngutatakse nil, et ktttes oleks tunda
hobuste vttheldane vastuplnge suulistele, Uhtlane
mQlemale ohjale; ktted holda kUUnarnukkldest veldl
kCverdatult.
Ajur peab ’«turns slrgelt, ristluid ja 31gu
- 136 -
pingutamata; jalad palgutada dlgade laluselt jala-
lauale.
3. S 6 1 t
Komando jMrgl "Samntu - MARS" ("§agom - MARS")
ajur plngutab kHte lligutusega ohje kergelt oma
poole, annab neid alls vMhe ettepoole ja kerge
Iddgiga hobuste selgadele sunnib neld rdhuma ran-
gidele ja lllgutama koormat kohalt. Liikumine al-
gab alatl sammu. JMlgida, et mSlemad hobused veak-
sld Uhtlaselt.
.TMrsud tdmbed ohjadoga hobuate sundlmlseks
on keelatud.
* Vankrl taandamiseks antakse komando: "See ,1a
see (numbrillselt) vanker tagas! - M\RS" (venita-
tult) /"Takaja-to (po nomeru) povozka nazad -
MARS"/.
J.'alnitud vankrl a jin* tSmbab ohjad slrgu ja,
suurendades pinget swills tele keha kallutamisega
tahapoole, sunnib hobuseld taandama veokit 2 m vdr*
ra; seeJMrgl annab ohjadest JMrelo ja peatab hobu-
sed. PMrast seda uuesti taandab veok! 2 m vSrra.
Veokl taandamist tolmetatakse mltte rohkem kui
4 m vdrra.
4. SSlt murdmaastlkul
Tdusul hoolikalt jttlgida hobuste Uhtlast
tOid, taklstades neil teha jMrske t3mbeid v5i
- 137 -
Iddvendada tronge.
Rasketel tdusudel numbrld peavad t бикаша
vankrit tagant.
Inimeste ja hobuste puhkamlseks tehakse pea-
tusl, rataste alia aaetatakse kive, mMttald jm,
et takistada veokite tagasiveeremist.
Vankrl tagasihoidmlseks plkkadel ja j&rsku-
del kallakutel pldurdatakse Uht ratast erlpiduri-
ga v51, kui see puudub, sils kSepHraste ablndude-
ga.
LMbisCldul kitsastest ja jdrskude kallakute-
ga lohkudeat hobuseld allasdldul mitte tagasi hoi-
da, kuna lohu pdhjast tllesdldul tuleb energiliselt
sundida neid edasi liikvma selloks, et dra ka.su-
tada allaveeremisel saadud hoogu, mis kergendab
tCusu.
Kui tOusudel v6i kallakutel on jttrske kurveld,
siis vankrl Umbermlngku Hraholdmiseks sMfirast vil-
si mitte kasutada.
Jttrskude kallaatega оjade ja kraavlde Uleta-
misel alia- ja Ulessdidukohad tasandatakse labida-
*ega.
5, Saduldamine
Enne saduldamist vaadatakse sadul hoolikalt
tile, higisdba puhastatakse prtlgist ja tolmust. Sa-
dul aaetatakse hobuse seljale rahulikult ja pikka-
mddda, nlhutades teda eest tahapoole (siludes kar-
- 138 -
va) nil, et sadula kere asuks eeskaarega hobuse
turja keskkohal.
Finnltada sadulavdSd, rollicks kSlgepealt pis-
ta eesvdtt rindrlhma sapsurlhma sllmusest IHbi ja
asetada nil, et ta asuks 13-14 cm kaugusel hobuse
esljalgadest. TagavdtJ peab paiknema oesvddst mfile-
ma гбб Uhendusrihma kaugusel. SadulavKBd kinnlta-
takse jttrk-JBrgult: vaheldumlsi, kord eesvtRJ ja
kord tagavdd. ^eavUd pinjutatakse nil, et sadul ei
liblseks; tagavdd kinnltatakse nSrgeiuult, et mitte
taklstada hobuse hlngamlst.
Rind- ja tuhararihm kinnltatakse sbhrase pin-
gega, et rlhmade ja hobuse rlnna nlng tagumiste
jalgade vahele nahuks kolm збгте servitl.
6. Kuulipilduja-kandesadula ladestamine
Kuullpllduja ladestaraiseks antakse komando
"Kuullpllduja - rAHSSSADOTdlg" ("Pulemet -
V JUKI11) • liobuaemees ho lab hobuseld peadega sisse-
poole ja laudjatega vaataspoole. Slhtur ja tema
abl ladestavad kuullpllduja - kandesadula, kuna
padrunikandjad - padruni-kandesadulad, selleks:
slhtur ja tema abl lihutavad kuullpllduja keha
aluselt, slhtur nlhutab aluselaua tagasi nil, et
aluselaua pidurid pdiiseksld alusekaarte eslmestes-
se aukudesse. Sihturl abl paigutab padrunitega
lindikastl haakkorvl (podvesnaja korslna). Slhtur
avab narenalt noolt holdvBru nenlmlsa oaa hiuli-
- 139 -
pilduja Uhendustelje kinnitamiseks, kuna abl avab
hoidvdru pealmlse oaa vasakult kuulipilduja keha.
kinnitamiseks; mdlemad riputavad haakkorvi lindi-
kastiga paremalt kuulipilduja katussadula varna
kUlge ja paigutavad kuulipilduja aluse paremalt
kandesadulale nil, et alusesaba oleks pddratud
kandesadula vasakule kUljele, sadula ees- ja ta-
gakaare vahele ja tihedalt hoiduks vastu vasakut
kUlgpatja. Kuulipilduja Uhendustelg paigutatakse
kinnltusseadise eripesadesse rataste vahel ja kin-
nitatakse kinnituskruvidega.
PMrast seda sihtur ja tema abl tdstavad kuu-
lipilduja keha Ules (esimene- haarates suudmest ja
teine - kukla k&epidemetest) ja paigutavad kuuli-
pilduja kandesadulale vasakult, suudmega taha (ho-
buse laudja poole), kerega haagile, jahutusUmbri-
ku keskkohaga hoidvdru alumisele kUljele; seejttre-
le slhturi abi kinnitab kuulipilduja kere haagi
kUlge, mille jUrele sihtur kinnitab jahutusUmbriku
hoidvdru pealmlse osa kinnltuspoldi ja -rautriga.
7. Padruni-kandesadula ladestamine
Fadrunlkandjad paigutavad llndikastid padru-
nitega (veega, llsaablndudega) kolmekaupa haakpauna
pesadesse ja klnnitavad need rlhmadega. Haaranud
haakpaunad, sihtur ja tema abi riputavad nad Uhe-
aegselt paremnlt ja vasakult ristsdrmistega sadula
kaartele. esiteks eeskaare la nUrast taeakaare
- 140 -
kUlge; paigutnvad hoidraami Ulevalt sadula peale,
juhttappidega ees- ja tagakaare vastavatesse pe-
sades*>e ning kinnitavad ta haakpauna kUljes oleva
rihnaga. ?'innit a vad haakpaunade kinnitus rihma;
Uhelc sadula Kinnitusraamile paigutavad kuulipil-
duja kllbl ja teisele - lindikaati padrunitega ja
optilise sihiku ning kinnltavad selle. Ldpetades
ladeatamise hobusemehed vdtavad hobused, paiguta-
vad aad Ukatoise taha ja hoiavad neid nagu ette
ntthtud komando jttrgi "Valvel". Kuulipildujatoim-
kond selskub oma kohtadele.
Kuulipilduja mahaladestamine tolmub komando
jttrgi "RAT/.STELE" ("ЯЛ К AT KI") ja tttidetakse vas-
tupidisea jttrjekorras.
8. Valjastatud ja saduldatud hobuse holdmine
Komando jttrgi "Parana le (vasakule) - JOONDU"
/"Napravo (nalevo) - RAVNJAIS" /hobusemehed pdbrdu-
vad parema jalaninal paremale, Uheaegselt astudes
vasaku jalaga Uhe samrnu ette-vasakule; juurenda-
vad parema jala vasakule nil, et seiskuda hobuse
ette, nttoga tema poole. Uheaegselt parema jala
juurendamisega pdbratakse pea joondumissuuna poole,
joondutakse ise Ja palgutatakse oma hobused Uhole
joonele.
Komando jttrgi "VALVEL" ("SCTRNO") seiskuvad
hobusest vasakule, kdrvuti tema kaelaga, nttoga et-
tepoole ja haarevad kUUnarnnkist kdverdatud pare-
- 141 -
ma kftega mSlemad ratsmed hobuse 13ua alt, lahuta-
des neid esisdrmega. Ratsmete kokkuSmmeldud otsad
peavad olema kokkusurutud vabalt allalastud vasa-
ku кйе poos. Hobune peab seejuures selsma Uhtla-
selt kCigil neljal jalal. Hobuse 13ug peab olema
hobusemehe 31a kSrgusel.
Llikumiseke juhtida hobune parema kMega pik-
kamddda edasl; peatumiseks hoida teda tagasi;
mSlemal juhul el tohl teda lasta langetada pead.
- 142
Lisa Б
TingmHrgld
(UslovnSje oboznatSenija)
PolgukomandOr (KP - Komandir polka)
Polgukomissar (VK - Komissar polka)
Polgukomanddri abl (PKP - PomoStS-
nik komandira polka)
StaabiUlem (NS- Natsalnik ataba)
StaabiUlema^abi (PNS - PomostSnik
natsalnika staba)
Lippur (Znamenstsik)
Fataljonikomanddr (Komandir batal-
jona)
Pataljoni staabiUlem (NS - NatSal-
nik staba bataljona)
Roodukonandbr (Komandir rot6)
Poliitiline juht (PR - PolititSeski
rukovoditel)
RUhmakomanddr (Komandir vzvoda)
Rooduvanem (Starsina rots)
Rooduvanema abl (Pomostsnlk star-
sinS rotS)
- 143 -
Jaokomanddr (Комаnd!r otdelenija)
Kuulipildu jatllem (NP - Natsfalnik
pulemeta)
Vaatleja-kauguaemdOtur (ND - Nablju-
datel-dalnomerataik)
Sihtur (N - Navodtaik)
Sihtur!abi (PN - TomostSnik na-
vodtsika)
Laakur (S - Strelok)
Sidevaatleja (SV - Svjaznoi)
Padrunlkandja (PP - Todnostaik
patronov)
Granaadlpildur (Granatometsik)
Granaadipilduriabi (P - Fomoatanik
granatometaika)
Kirjut?.ja (F - Piaar)
Sditja (S - Jezdovoi)
llobusemeea (K - Konovod)
’askekuulipllduJa ratastel
(Stankovdi pulemet na katkah)
Sidekaarik (Dvukolka svjazi)
- 144 -
Raskekuulipilduja kaarlkul
(StankovOi pulemet na dvukolke)
Raskekuullplldujad vankril
(StankovCje pulemetd na povozke)
Rapkekuulipilduja kandesadulal
(Pulemet na vjuke)
Padrunisadul (PatronnCi vjuk)